Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2025, Tallinn Haldusasja number
3-25-2791
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus J.X-i kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Helena Velba Puudutatud isik – J.X (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 26.08.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba J.X-i kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks (kuni 26.09.2025 k.a).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja määruse põhjendava osa punktid 4–14 vene keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult J.X-ile tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamise korral asendada J.X-i nimi ja isikukood tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 25.08.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse Moldova kodaniku J.X-i kinnipidamiseks ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa saamiseks kuni üheks kuuks. Taotluse põhjendused on järgmised: a) Isik saabus viimati Schengeni alale 21.12.2024 Moldovast eesmärgiga töötada Eestis. Schengenisse sisenes ta oma Moldova kodaniku passiga nr yyyyyyyyy, kehtivusega 13.09.2024 – 13.09.2034. b) Isikule koostati 24.03.2025 vabatahtlik lahkumisettekirjutus Eestist ja Schengeni alalt lahkumiseks koos sissesõidukeelu kohaldamisega kogu Schengeni alale üheks aastaks, kuna isik viibis Eestis ja Schengenis seadusliku aluseta. Vastavalt lahkumisettekirjutusele pidi isik lahkuma Schengeni alalt hiljemalt 03.04.2025, mida ta ei teinud.
3-25-2791 c) 23.08.2025 peatati liiklusjärelevalve käigus mootorsõiduk, mida juhtis J.X. Indikaatorvahendiga tuvastati, et isik on mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes – indikaatorvahendi näit 1.67 mg/l. Isik toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse vereproovi võtmiseks. Ekspertiisi tulemusi 25.08.2025 seisuga ei ole. Alustatud on kriminaalmenetlus karistusseadustiku § 424 lg 1 alusel. d) PPA pidas isiku kinni 24.08.2025 kell 15:25 ning toimetas ta kinnipidamiskeskusesse tema Eestis viibimise asjaolude ja seadusliku viibimisaluse väljaselgitamiseks, kuna isik ei täitnud talle pandud lahkumiskohustust. e) Läbi viidi küsitlus, millest selgus, et isik ei täitnud lahkumiskohustust, kuna tal ei olnud kusagile minna. Isik tunnistas, et ta ei ole võtnud ühendust ei oma riigi saatkonna ega muude ametiasutustega, et paluda abi või teha samme lahkumiskohustuse täitmiseks. Veel selgitas ta, et läks pärast lahkumisettekirjutuse saamist Lätti tööle, kus vahetas kõik oma telefoninumbrid. Telefoninumbrite vahetamise tõttu ei saavat ta politseiga ühendust võtta. Lätis tegi isik tööd umbes 2 kuud, kus teenis 3000 eurot ning seejärel naasis juuli alguses Eestisse, kuna Läti töö sai otsa. Ta tuli Eestisse, kuna tal on siin tutvusi, et hankida tööd. Plaan oli teenida raha ja naasta koju, kuid samas ei olevat tal ka tegelikku plaani edasisteks tegevusteks. Isik teadis, et peab lahkuma Schengenist, kuid sellest hoolimata asus tööle teise Schengeni liikmesriiki ning naasis Eestisse. Sõiduki juhtimist alkoholijoobes põhjendas isik sellega, et oli läinud abikaasaga tülli. Eestis elu- ja töökohta isik ei oma ning pereliikmeid tal Eestis ega Schengenis ei ole. f) Eelnev viitab, et isik viibib teadlikult Eestis ja Schengenis seadusliku aluseta ning tema selgitused viibimisest ja plaanidest ei ole usaldusväärsed. Isik on andnud vastuolulisi ja tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Ta on vältinud lahkumisettekirjutuse täitmist ega ole teinud koostööd ametiasutustega. Isiku käitumine näitab, et ta ei soovi Schengeni alalt lahkuda. Isik saabus Schengeni alale seadusliku töötamise eesmärgil, kuid ei lahkunud pärast lubatud viibimisaja lõppu, vaid otsustas jääda Eestisse ja jätkata töötamist. Lahkumisettekirjutust ta ei täitnud, vaid siirdus selle asemel Lätti, omamata ka seal elamiseks ja töötamiseks seaduslikku alust. Isik väitis küsitlusel algselt, et kavatses töötada lühiajaliselt ja seejärel koduriiki naasta, kuid hiljem väitis, et konkreetset plaani tal ei olnud. Isiku ütlused on vastuolulised ja tema käitumine näitab teadlikkust ja tahtlikkust ebaseaduslikult töötada ja Schengeni alal viibida. Samuti on ta toime pannud süüteo, mis näitab ohtu avalikule korrale. g) Isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse on vajalik põgenemisohu tõttu. Isiku ebaseaduslik Eestis viibimine ja ametiasutustega koostöö vältimine viitavad põgenemisohule. Isikul on olnud rahalised võimalused ja oskused liikuda teistesse Schengeni riikidesse. On põhjust arvata, et tema Eesti tuttavad võivad aidata tal end varjata. Isiku käitumisest järeldub, et vabaduses viibides väldiks ta koostööd ametivõimudega ning püüaks oma asukohta varjata või suunduda teise liikmesriiki, millist käitumismustrit on ta juba varem kasutanud. Isikul on teadmised ja oskused enda ära elatamiseks ja varjamiseks. Tema senine käitumine on olnud teadlik ja tahtlik ning kinnitavad PPA hinnangut isikut mitte usaldada. h) Väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, kuna transiitlennud vajavad eelnevat kooskõlastust ja ettevalmistust. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole piisavad, kuna isiku käitumine ei ole andnud põhjust usaldada, et ta neid täidaks. Isikul ei ole perekondlikke ega majanduslikke sidemeid Eestiga.
2.J.X selgitas kohtuistungil, et ta ei saanud Moldovasse naasta, kuna tal on kodus naine ja laps, kelle eest tal tuleb hoolt kanda. Eestis tal lähedasi ei ole, tuttav andis korteri. Kinnipidamiskeskuse tingimuste osas etteheiteid ei ole.
2(4)
3-25-2791
3.PPA selgitas kohtuistungil, et koostada tuleb transiiditaotlused ja kuigi väljasaatmise aeg ei ole veel selge, loodetakse seda teha kahe nädala jooksu.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustiku § 264 lg 1). Kui välismaalast on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa tema kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1).
5.Puudutatud isikule on 24.03.2025 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks tähtajaga 10 päeva ning kohaldatud 1 aasta pikkust sissesõidukeeldu. PPA koostas 24.08.2025 isikule lahkumiskohustuse sundtäitmise protokolli, kuna ettekirjutus oli alates 04.04.2025 muutunud sundtäidetavaks.
6.PPA taotluse kohaselt on isiku kinnipidamine vajalik lahkumisettekirjutuse täitmiseks ja väljasaatmise tagamiseks. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku Moldovasse väljasaatmiseks takistusi. Isikut ei ole praegu võimalik Moldovasse välja saata, sest transiiditaotluste koostamine võtab aega. PPA avaldas lootust, et väljasaatmine võiks osutuda võimalikuks 2 nädala jooksul.
7.PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-le 1. See säte võimaldab Eestis viibimisaluseta viibivat välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht ning kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkumise kohustuse täitmise tulemuslikkust.
8.PPA sisustab põgenemisohtu läbi VSS § 68 p-de 1 ja 6. Nende punktide kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või EL liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega (p 1) või kui välismaalane on PPAle teada andnud või tema käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Põgenemisohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.
9.Praegusel juhul on isikule koostatud 24.03.2025 ettekirjutus Eestist ja Schengeni territooriumilt lahkumiseks, kuid koduriiki pöördumise asemel otsustas isik siirduda tööle Läti Vabariiki, omamata seal elamiseks ja töötamiseks seaduslikku alust. Sealse töö lõppemisel ei naasnud isik samuti koduriiki, vaid tuli hoopis tagasi Eestisse, kus PPA ta viimaks joobes juhtimise tõttu kinni pidas. Seega ei ole isik Eestist ega Schengeni alalt lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega.
10.Samuti on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides püsida PPA-le väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav ja võib asuda ennast varjama, enda väljasaatmist takistama või hoopis lahkuda mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Kohus nõustub PPA arvamusega, et isiku senine käitumine näitab veenvalt, et ta ei soovi tegelikult Schengeni alalt lahkuda ja kasutab erinevaid võimalusi enda väljasaatmise vältimiseks. Ta on ka seni teadlikult ja tahtlikult viibinud ja töötanud Schengeni alal ebaseaduslikult. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et vähemalt Lätis teenitud töötasu võimaldanuks isikul Moldovasse naasta. Abi saamiseks ei ole isik ei Moldova saatkonna ega ka PPA poole pöördunud, mis omakorda näitlikustab, et tal puudub kavatsus Schengeni alalt lahkuda. Pigem on isik lahkumist vältinud ja otsinud viise Schengeni alale jäämiseks, kasvõi ennast ametivõimude
3(4)
3-25-2791 eest varjates. Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid, on PPA isiku käitumisest seega põhjendatult järeldanud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, vaid jääda Schengeni alale.
11.Seega esineb praegusel juhul puudutatud isiku põgenemisoht (VSS § 23 lg 1 p 1 koosmõjus VSS § 68 p-dega 1 ja 6).
12.Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu tõhusad. Põgenemisoht seisneb ohus, et isik hakkab väljasaatmisest kõrvale hoiduma või lahkub teise liikmesriiki. Ülaltoodud põhjustel on usutav, et isik asuks vabaduses end varjama ega pruugiks ilmuda määratud aegadel PPA-sse. Schengeni viisaruumis kehtivat liikumisvabadust arvestades ei oleks tal keeruline ka teise liikmesriiki liikumine, nagu ta on ka juba varasemalt teinud.
13.Isiku esialgset ühe kuu pikkust kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei ole ilmnenud. On usutav, et isiku väljasaatmise korraldamiseks on PPA-l vaja aega. Eelduslikult ja PPA selgitusi arvestades ei kujune isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuigi pikaajaliseks.
14.Seega rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa paigutada taotluses märgitud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 1 kuuks. Kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad või selguvad asjaolud, mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, tuleb puudutatud isik väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.