Riigihanked › Riigihanked

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega“ punkt 3; riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega“ punkt 4.1; riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega“ punkt 5.1; riigihanke osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsemeneteeritav põlveprotees“ punkt 8.1; riigihanke osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsemeneteeritav põlveprotees“ punkt 8.2; riigihanke osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (põhiproteesina)“ punkt 2.5; riigihanke osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (põhiproteesina)“ punkt 2.8; riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 1.1; 9. riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 1.2;

5.Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles palutakse peatada riigihanke „Traumatoloogia metallosteosünteesi vahendid ja liigeste endoproteesid“ (viitenumber 295377) menetlus riigihanke osades 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13. Kaebaja märgib, et riigihanke peatamine on põhjendatud, sest pakkumuste esitamise tähtpäev saabub enne otsuse tegemist (HKMS § 275 lg 2). Kaebuse eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, kui pakkumised on esitatud. Kui pakkumuste esitamise tähtaeg möödub, on RHAD-is sätestatud tingimused kohustuslikud nii hankijale kui pakkujatele, kellel tuleb edasises menetluses nendest tingimustest lähtuda. Kohus ei saa kohustada hankijat pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist RHAD-i muutma. Lisaks palub kaebaja nõuda vastustajalt välja asja lahendamiseks vajalikku teavet (s.o erinevad andmed ja uuringute tulemused).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12.Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. Vaidluse all ei ole enam need tingimused, mida kaebaja vaidlustas ebaselguse argumendil. Vaidluse all on vaid riigihanke osade 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 TK-d, mis on koostatud kindla toote järgi ja piiravad seetõttu õigusvastaselt konkurentsi. Kaebaja esitab esimesena märkused VAKO n-ö üldistele kommentaaridele, millega VAKO otsust alustas (ptk A). Seejärel käsitleb kaebaja, miks on õigusvastased riigihanke osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 TK-d (ptk B) ja miks on õigusvastased riigihanke osade 4, 6, 10 ja 11 TK-d (ptk C). Riigihanke osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 TK-d on kogumis koostatud nii, et neile vastavad vaid ühe tootja tooted: Osa 1 („tsementeeritav standardne puusaprotees (põhiproteesina)“) nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdavat Waldemar Link toodet „Lubinus SPII“ kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg. b. Osa 2 („tsementeeritav standardne puusaprotees (alternatiivse proteesina)“) nõuded kirjeldavad OÜ Ortolink Invest poolt müüdavaid Smith & Nephew tooteid „Polar Stem“ ja „Polar Cup“ kombinatsioonis veel mõne Smith & Nephew tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Ortolink Invest. c. Osa 3 („puusaliigese eriprotees“) nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdavat Waldemar Link toodet „Link MP Reconstruction“ kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg. d.

Osa 5 („tsemeneteeritav põlveprotees tagumise ristatisideme stabiliseerimisega“) nõuded kirjeldavad Johnson&Johnson AB Eesti filiaali poolt müüdava DePuy Synthese toodet „Attune“. e. Osa 7 („põlveliigese eriprotees“) nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdava Waldemar Link põlveproteesi kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg. f. Osa 13 („megaprotees“) nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdava Waldemar Link tooteid. Riigikohus on selgitanud, et tingimuste kogum on õigusvastane, kui selle eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. Asjaolus, et viidatud osade TK-d on koostatud nende eelnevalt mainitud konkreetsete tootjate konkreetsete toodete järgi (vt VAKO otsus, p 10.4.,RKHKo 3-20-718, p 18.), ei ole poolte vahel vaidlust. Vaidlus on vaid selles, kas sellisel viisil TK koostamine on õiguspärane. Riigihanke osade 4, 6, 10 ja 11 tehnilised kirjeldused on õigusvastased. Ka riigihanke osade 4, 6, 10 ja 11 TK-d on koostatud nii, et neile vastavad vaid ühe tootja tooted: a. Osa 4 („Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega“) nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdava Waldemar Link tooteid „SymphoKnee“ mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg. b. Osa 6 („Erikonstruktsiooniga tsemeneteeritav põlveprotees“) nõuded kirjeldavad OÜ Ortolink Invest poolt müüdavat Smith & Nephew toodet Legion/Genesis c. Osa 10 („Mittetsemeneteeritav puusaprotees (põhiproteesina)“) nõuded kirjeldavad OÜ Ortolink Invest poolt müüdavaid Smith & Nephew tooteid „SL+, SLR+, SLR+MIA“ ja „R3“ kombinatsioonis veel mõne Smith & Nephew tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Ortolink Invest. d. Osa 11 („Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“) nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdavat Waldemar Link toodet „SP-CL“ kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg. Kaebaja leiab, et tervishoiuvaldkonnas tuleb hankelepingu eset kirjeldada nii, et tagatud oleks konkurents ja võrdne kohtlemine. Kaebaja on nõus, et hankijal on ulatuslik vabadus hanketingimuste koostamisel ning ta võib seda teha lähtuvalt oma vajadusest. Hankija vajadus peab aga olema objektiivselt põhjendatud (RHS § 88 lg 7), seda hoolimata, millisesse valdkonda kuulub hankelepingu ese. Asjaolu, et vastustaja on tervishoiuteenuse osutaja, ei vabasta teda kohustusest järgida seadust. Näiteks ei saa õigustada konkreetse toote järgi TK koostamist lihtsalt seetõttu, et hankija tegutseb tervishoiuvaldkonnas. Riigihangete korraldamise üldpõhimõtteks on konkurentsi efektiivne ärakasutamine (RHS § 3 p 3). Seda põhimõtet silmas pidades ei tohi hankija seada põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi või on mõistliku põhjenduseta piiravad. Hanketingimus ei tohi minna kaugemale, kui riigihankes taotletava eesmärgi saavutamiseks on mõistlikult vajalik. Piisava konkurentsi tagamine on ühtlasi kooskõlas kasutada avalikke vahendeid säästlikult ja otstarbekalt (RHS § 3 p 5). Poolte vahel puudub põhimõtteliselt vaidlus, et TK-d on koostatud konkreetsete toodete järgi. Üldiselt ei tohi aga TK olla koostatud nii, et tingimustele vastaks üksnes üks toode või pakkuja.

Tõsi: hankija ei pea tekitama konkurentsi kunstlikult ja kui tema objektiivselt põhjendatud vajadustele vastabki vaid üks toode, siis on selline TK ilmselt vajalik. VAKO on otsuse lahendamisel juhindunud ka vastustaja väitest, et talle on revisjonoperatsioonide kontekstis oluline soetatavate proteeside ühildumine varem kasutatud proteesidega. Revisjon on selline operatsioon, milles on vaja välja vahetada juba paigaldatud proteesi komponente. VAKO on seda vastustaja väidet arvestanud kõikide tingimuste õiguspärasuse jaatamisel. Riigihanke osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 puhul on olnud see väide lausa ainus põhjus, miks tingimused on õiguspärased – VAKO põhjendus on nendes osades identne. Kaebaja arvates ei ole vaidlust asjaolus, et TKd on koostatud kaebuses mainitud kindlate tootjate kindlate toodete järgi. Kaebaja on seda asjaolu ka vaidlustuses tõendanud. Vaidlus on vaid selles, kas sellisel viisil TK koostamine on põhjendatud. VAKO sõnul on ta „kõigile vaidlustatud punktidele hinnangu andmisel“ arvestanud vastustaja väidet, et kindlate toodete järgi TK koostamine on vajalik osaliste revisjonide tarbeks. Seda VAKO ebaõiget lähenemist selgitas kaebaja eelmises peatükis (vt ptk B). VAKO otsus on riigihanke osade 4, 6, 10 ja 11 TK-de puhul juba tulenevalt sellest õigusvastane. Riigihanke osades 4, 6, 10 ja 11 on kaebaja vaidlustanud ka konkreetseid TK tingimusi, mis konkurentsi põhjendamatult piiravad. Kaebaja on koostanud tabeli, mis neid tingimusi kajastab, ja esitab selle loetavuse huvides eraldi lisana (lisa 1). Tabelis on vasakult poolt alates esitatud tingimuse sisu, vastustaja põhjendus ja VAKO põhjendus. Parempoolses veerus selgitab kaebaja, miks ei ole tingimus siiski objektiivselt põhjendatud ja seetõttu vastuolus RHS § 88 lõikega 7. VAKO ei ole vaidlusaluste tingimuste õiguspärasuse analüüsimisel sisuliselt võtnud arvesse kaebaja väiteid. Kaebaja teatas 30.7.2025 kohtule, et ta peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kaebaja eesmärk on, et vastustaja tagaks riigihankes reaalse konkurentsi. Kaebaja on valmis leppima, et reaalses konkurentsiolukorras ei osutu ta edukaks, kuid ei pea õigeks riigihanke tingimuste sellist sõnastust, mis võimaldab riigihanke erinevates osades osaleda vaid ühel konkreetselt ettevõtjatel. Kaebaja teab, et konkurentsi tagamisega saaks vastustaja vähemalt samaväärsed kui mitte paremad tooted. Samuti tekiks ettevõtjate vahel hinnakonkurents, soodustades avalike vahendite säästlikku kasutamist. Kaebaja on valmis vastustajaga arutama, millisel viisil peaks tingimusi muutma, et konkurents oleks tagatud. Kaebaja on valmis arutama ka kokkulepet menetluskulude osas, kui vastustaja motiiv edasi vaidlemiseks seisneb soovis mitte kanda teise poole menetluskulusid.

hankimist (ptk E,dtl 2382). Vastustaja vastuolulised väited seavad kahtluse alla tema usaldusväärsuse (ptk F,dtl 2382-2383). Konkreetsed loetletud tingimused on õigusvastased (ptk G,dtl 2383-2384). 12.2.Tabel (vt dtl 2384-2394), menetluskulud (dtl 2396-2410), tabel nr 1 täiendav (vt dtl 2410-2419). TK Kaebuse väide Vastustaja vastus Kaebaja täiendav tingimu seisukoht s OSA 4: PÕLVELIIGESE KONDÜLAARNE PROTEES TAGUMISE RISTATISIDEME

SÄILITAMISEGA

P 3: Reieluu ja sääreluu kompone n tide suuruse ühilduvu s vähemalt +/- 2 suurust

Nõue on objektiivselt põhjendamatu.

Lisaks vaidlustusmenetluses välja toodule märgime, et Antud osas ostab esimene eelistus on vastustaja kasutada sama suurust, primaarproteesi nii-öelda kuid see ei ole alati võimalik ja mõnikord igapäevaseks esineb vajadus erineva kasutamiseks. Seda kinnitab suur planeeritav suurusega komponente omavahel kombineerida. kogus – 500 tk aastas. Üldprintsiip on, et mida Osad 4—6 kirjeldavad väiksema sammuga on komponentide klassikalisi primaarproteese. Osa 4 omavaheline erinevus, seda suurem on lubatud osakaal on 42% kogu +/- komponentide hankes kirjeldatud erinevus, mis annab primaarproteesidest. kirurgile võimaluse paremini (täpsemalt) Sääre ja sobitada proteesi patsiendi reiekomponentide anatoomiaga. Palju ühilduvus selliste uuringud on näidanud, et primaarproteeside luu anatoomiast suuremate puhul on või väiksemate proteeside erinevatel tootjatel kasutamine on seotud

Seisukoht endine – sama probleemi lahendavad erinevad tootjad erineva lahendusega. Antud osas ja kombinatsioonis teiste sama osa tehniliste nõuetega on see konkurentsi piirav. Kui vaadata Linki SymphoKnee kodulehte www.linksymphoknee.com, siis on kohe avalehel toodud SymphoKnee omadus, millega tootja rõhutab, et reie ja säärekomponentide ühilduvus on kaks üles/kaks alla „(2up/2down): „„The LinkSymphoKnee has a wide range of implant sizes with 14 femoral and 10

lahendatud erinevalt. Tervikuna suudavad need erinevad ühilduvused lahendada sama probleemi.

suurema tüsistuste arvuga. Mõned teadusartiklid proteesikomponentide suurusest tingitud

Antud osas ei kirjeldata mingi kindla patoloogia, mida võiks nimetada harvikhaiguseks ravimiseks disainitud proteesitüüpi, vaid tavapärast primaarproteesi.

probleemidest: • Mediolateral oversizing influences pain, function, and flexion after TKA. Michel P Bonnin , Axel Schmidt , Luca Basiglini, Nadine Bossard , Emmanuelle Dantony. 2013 Knee Surg Sports Traumatol Arthrosc. Feb 12;21(10): 2314– 2324. • Sub-optimal femoral fit in total knee arthroplasty, a systematic review of human femoral data vs off-the-shelf contemporary femoral components. Tommaso Bonanzinga, Francesco Manlio Gambaro , Francesco Iacono, Maurilio Marcacci. 2023. J Exp Orthop. Apr 10;10:41. Suurema variatsiooni ehk siis komponentide, mille suuruste omavaheline

Viide harvikhaigustele ei ole asjakohane. Kõik Eesti endoproteesimisega tegelevad haiglad ravivad väga varieeruva anatoomiaga patsiente. Vastustaja pole millegagi tõendanud, et tema poolt nõutud proteesitüüp on paremate kliiniliste tulemustega kui sellest erineva ühilduvusega proteesitüübid. Rootsi registri põhjal võib pigem öelda vastupidist.

tibial sizes and provides a 2up - 2down compatibility between femoral and tibial components.“

Vastustaja viited teadusartiklitele, mis kõnelevad „komponentide suurusest tingitud probleemidest“, ei põhjenda tingimuse õiguspärasust. Teadusartiklites ei ole väidetud, et erinevate tootjate lahendused ei saavuta sama tulemust. See on analoogne olukorraga, kus hankija nõuab millimeetri täpsusega kindlas vahemikus reguleeritavat lauda, ja viitab teadusartiklile, mis ütleb, et laua kõrgus on ergonoomilisuse mõttes oluline.

erinevus on väiksem, annab kirurgile operatsiooni ajal suurema vabaduse sobitada protees patsiendi anatoomiaga ja võimaldab parandada ravikvaliteeti. Üks teadusartikkel vastaval teemal: • Effect of femoro-tibial component size mismatch on outcome in primary total knee replacement. Steven Heylen , Knud Foubert , Annemieke Van Haver , Paul Nicolai. Knee. 2016 Jun;23(3):532-4.

P 4.1

mobiilise ja toestatud kande kompone n did (p 4.1, nagu kõik p-i 4 nõuded on reieosa

Kaebaja seisukoht ei olnud vastuoluline. Punkti 4.1 nõue on kehtestatud reiekomponendile, nagu kõik osa 4 punktis 4 toodud nõuded. Reiekomponendil ei saa olla ei mobiilset ega toestatud kannet. Kanne saab olla ainult säärekomponendil. Kui mobiilse ja toestatud

Lisaks vaidlustusmenetluses välja toodule märgime, et mõlemal proteesitüübil on oma näidustused ning ka vastustaja on kasutatud mõlemaid variante. Nende proteeside võrdleval uuringul ei ole kummalgi teise ees olulisi eeliseid ega puuduseid, kuid olulised on õiged patsientide valiku kriteeriumid, kas valida mobiilne või fikseeritud

Seisukoht on endine – reiekomponendil ei saa olla ei mobiilset ega toestatud kannet. Kanne saab olla ainult säärekomponendil. Vastustaja viidatud esimene teadusartikkel seda ei väära. Teistel teadusartiklitel, mis peavad oluliseks kirurgi hinnangut, ei ole vaidluses mingit asjakohasust. Sellisel juhul võiks hankija jätta kõik riigihangete seadusest

kompone n dile).

kande komponentide nõue oleks sääreosa komponentide kirjelduse osas, siis oleks selline asi vähemalt võimalik.

kanne ja see otsus põhineb mitmetel teguritel, sealhulgas patsiendi vanus, aktiivsustase, kehakaal, sidemete seisund ja kirurgi kogemus. Mobiilset kannet soovitatakse patsientidele, kes on nooremad, normaalkaalus, hea sidemete tasakaaluga ja aktiivsemad. Kui protees

tulenevad nõuded tähelepanuta ja öelda, et tugineb enda kogemusele. Nõuded peavad olema igal juhul objektiivselt põhjendatud.

võimaldab operatsiooni käigus algse otsuse ümber vaadata (ilma, et juba paigaldatud komponente eemaldada ja vahetada), siis suurendab see kirurgi vabadust ja parandab ravikvaliteeti. Kui protees võimaldab operatsiooni ajal valida või algset plaani muuta, siis see on oluliseks eeliseks. Viide teadusartiklile: • Fixedbearing vs mobilebearing prostheses for total knee arthroplasty after approximately 10 years of follow-up: a metaanalysis. Dongsheng Hao, Junjie Wang. J Orthop Surg Res. 2021 Jul 6;16(1):437. Olulisimad rahvusvahelised juhised rõhutavad samuti kirurgi individuaalse kliinilise hinnangu, patsiendist lähtuva hindamise ja just kirurgi kogemuse (operatsioonide maht) tähtsust: • American Academy of Orthopaedic Surgeons. Surgical Management of Osteoarthritis of the Knee

EvidenceBased

P 5.1

mobiilne kanne ja fikseeritu d kanne (p 5.1, nagu kõik p 5-i nõuded on sääreosa kompone n dile).

Nõue ei ole objektiivselt põhjendatud. Kui vastustaja viitab, et proteesi mudel, kus on võimalik kasutada nii mobiilset kui ka fikseeritud kannet, on andnud vastustaja ravipraktikas kliiniliselt parimad tulemused võrreldes mudelitega, kus on ainult mobiilne või ainult fikseeritud kanne, siis peaks ta selle väite tõestamiseks esitama vastavad uuringud, kus on näha nii lühi-kui ka

Clinical Practice Guideline. • Joint replacement (primary): hip, knee and shoulder. Evidence review for total knee replacement NICE guideline. Intervention evidence review underpinning recommendation 1.7.1 in the NICE guideline March 2020. ISBN 978- 147313722-6 Ka vastus küsimusele punktis 4.3.2. Vt eelmist punkti, vastus sama. Lisaks vastus seotud küsimusele kaebuse punktis 4.3.3: Registrit, milles sisalduks küsitav teave, ei peeta. Enamike operatsioonide puhul läheb kirurg patsienti opereerima plaaniga, et kui plaan A mingil põhjusel ei tööta, siis on kirurg valmis sama operatsiooni käigus minema üle plaan B-le. See ei kehti mitte ainult proteeside, vaid ka kõikide teiste ortopeediliste (nt luumurru kirurgia) operatsioonide puhul.

Kui hankija väidab, et registrit ei peeta, tekib küsimus, mille põhjal ta väidab, et antud lahendus on just Kliinikumi ravipraktikas andnud kliiniliselt parima tulemuse. Põhjendus on otsitud.

pikaajalised võrdlevad tulemused. Vastustaja ei saa ka väita, et osas 4 kirjeldatav protees (ainukesena sobib nende nõuetega tootja Waldemar Link toode SymphoKnee) on andnud Kliinikumi ravipraktikas parimaid tulemusi, sest kaebajale teadaolevalt ei ole vastustaja seda mudelit kas üldse paigaldanud või on kogused ja kasutamise aeg liiga lühike, et võimaldada anda hinnangut ravitulemustele. Vastustaja põhjendus on otsitud. OSA 6: ERIKONSTRUKTSIOONIGA TSEMENTEERITAV PÕLVEPROTEES

P 8.1

plastikos a igal mõõdul vähemalt 9 erinevat kõrgust, high flex ja constrain ed variandi d (p 8.1, nagu kõik p-i 8 nõuded on plastikpla t oole).

High-flex (suurem painduvus) on funktsioon, mis saavutatakse põlveproteesi sääre- ja reieosa kombinatsioonina. Mõnedel tootjatel saavutatakse see läbi plastikosa disaini, teistel tootjatel läbi reiekomponendi disaini.

Vastustajal ei ole võimalik objektiivselt väita, et proteesitüüp, kus high-flex funktsioon on saavutatud läbi plastikosa disaini on paremate tulemustega, kui proteesitüüp, kus high-flex funktsioon on saavutatud läbi reiekomponendi disaini. Vastustaja viide täiendavate instrumentide vajadusele ja selle kallidusele on asjakohatu. Edukas pakkuja annab

High-flex (suurem painduvus) on funktsioon, mis saavutatakse põlveproteesi sääre- ja reieosa kombinatsioonina. Mõnedel tootjatel saavutatakse see läbi plastikosa disaini, teistel tootjatel läbi reiekomponendi disaini. Vastustajal ei ole võimalik objektiivselt väita, et proteesitüüp, kus high-flex funktsioon on saavutatud läbi plastikosa disaini on paremate tulemustega, kui proteesitüüp, kus high-flex funktsioon on saavutatud läbi reiekomponendi disaini. Vastustaja viide täiendavate instrumentide vajadusele ja selle kallidusele on asjakohatu. Edukas pakkuja annab hanketingimuste kohaselt vastustajale nõutud hulga instrumente tasuta kasutamiseks. Instrumentide hind on arvestatud proteesi hinda. Avatud konkurentsi korral võidaks soodsama proteesihinna pakkunud

Lisaks kaebuses märgitule on selgunud veel üks asjaolu, mis näitab, et hankija soovib hankida kindlat toodet selle asemel, et keskenduda parima hinna/kvaliteedi suhtega lahenduse leidmisele. Uuringud näitavad, et hankija poolt seni kasutuses olnud Smith&Nephew Genesis II HighFlex plastosa reaalsed postoperatiivsed tulemused – põlve painutus kraadides – on madalamad, kui näiteks kaebaja esindatava ZimmerBiometi Persona mudelil. Painutusulatus oli Genesis II High-Flex toote puhul 118 kraadi võrreldes Persona tavamudeli 126,1 kraadiga (vt allpool viide). On oluline rõhutada, et tegemist on niiöelda Persona tavamudeliga. Patsiendi põlve suurema painduvuse saavutamiseks ei ole Persona

hanketingimuste kohaselt vastustajale nõutud hulga instrumente tasuta kasutamiseks. Instrumentide hind on arvestatud proteesi hinda. Avatud konkurentsi korral võidaks soodsama proteesihinna pakkunud pakkuja sõltumata sellest, kui palju maksavad tema proteesi paigaldamiseks vajalikud instrumendid.

pakkuja sõltumata sellest, kui Vastustaja jääb kõigi vaidlustusmenetluses toodud selgituste juurde ja ei soovi midagi uut lisada, peale täpsustuste, et kui tegemist on kahe erineva tootega (mis küll saavutavad sama eesmärgi), siis eeldab see ikkagi topelt implantaate ning nende paigaldamiseks vajalikke instrumente; samuti proteesi hinna sees olev instrumentide komplektide arv oli fikseeritud ning täiendavalt vajaminevad instrumentide komplektid tuleb juurde osta, ning kaebaja väljapakutud disaini korral oleks instrumente vaja suurem kogusl (kui proteesi hinna sisse arvestatud komplektide kogus). palju maksavad tema proteesi paigaldamiseks vajalikud instrumendid.

puhul vaja täiendavaid komponente. Hankija on selle asemel, et kirjeldada tehnilises tingimuses tõestatud painde ulatust, kirjeldanud konkreetse toote omadust vaatamata sellele, et selle toote reaalsed kliinilised tulemused on kehvemad.

Clinical evaluation of 292 Genesis II posterior stabilized high-flexion total knee arthroplasty: range of motion and predictors. Mathijs C H W Fuchs, Rob P A Janssen Eur J Orthop Surg Traumatol. 2015 Jan Do the increment of femoral condyle curvature and change of tibia shape improve clinical outcome in total knee arthroplasty? A prospensity score matching analysis JongKeun Kim Knee Surg Sports

Traumatol Arthrosc. 2020 Sept

Viide suurematele kuludele seoses täiendavate vajalike instrumentidega on asjatundmatu. Hankijal on võimalus nõuda, et hanke võitja annab vajalikud instrumendid tasuta kasutamiseks ja tarnib konsignatsioonilao.

P 8.2

vähemalt 6 erinevat polüetüle e nist liigestuva pinna suurust, CCK versioonil paksuseg a alates 9 mm (p 8.2, nagu kõik p-i 8 nõuded on

Enamikul tootjatel algavad plastikosad suurusest 10mm. Nõue 9mm on valitud konkreetse toote järgi. Väide, et üks on teisest kliiniliselt paremate tulemustega, ei ole tõsi ja on tõendamata. Vastustaja viitab mingitele uuringutele, kuid ei ole neid edastanud.

Vastustaja jääb kõigi vaidlustusmenetluses toodud selgituste juurde ja ei soovi midagi uut lisada, peale teabe vastuseks punktile 4.3.4. Vastus küsimusele punktis 4.3.4: Vastustaja ei pea ega pole kohustust pidada vastavate andmete kohta registrit. Viimase aasta kättesaadavate andmete järgi on kasutuses mitmete firmade proteese, kellel numeratsioonid veidi erinevad, kuid nt 41 patsiendil kasutasime platood kõrgusega 8 mm ja 9 mm 68 patsiendil, seega ei saa väita, et neid vaja ei ole

Hankija eksitab. Tehnilistes nõuetes nõutakse 9mm paksusega proteesi just CCK versioonile. CCK on versioon, mida kasutatakse kas keerulisema primaarse operatsiooni või revisjoni puhul. Hankija ei ole reaalselt kasutatud 8mm ja 9mm platoode kogust välja tuues toonud välja, mitu 9mm komponenti on kasutatud just CCK versiooni puhul. Kaebaja saab oma kogemuse põhjal öelda, et see arv on kas 0 või marginaalne.

plastikpla t oole). OSA 10: MITTETSEMENTEERITAV PUUSAPROTEES (PÕHIPROTEESINA)

P 2.5

napa sisemine vooder saadaval nii PE kui XLPE variandi s (p 2.6, nagu kõik p-i 2 nõuded on napa kompone n dile)

Lisaks vaidlustusmenetluses välja toodule märgime, ravimeetodite ja implantaatide valimisel ei ole esimeseks valikukriteeriumiks kindlasti kulutõhusus, vaid kliinilised näidustused. Kuluvate detailide (plastikust vooderduse) puhul on peamiseks valiku langetamise kriteeriumiks selle vastupidavus. Plastiku vastupidavus sõltub materjali tihedusest ja patsiendi eeldatavast n.ö sammude arvust (noorem patsient liigub rohkem ning võib harrastada suurema koormusnõudlusega sporti või muid tegevusi) ja komponendile langevast koormusest (peamiselt patsiendi kehakaal). Patsientide profiil ja põhjused endoproteesimisteks on

Hankija selgitustega on võimatu nõustuda. Hankija viitab uuringule, et tõestada, et PE materjalist sisemine vooder on piisavalt hea. Viidatud uuringus võrreldakse crosslinked PE (XLPE) materjali ultra high molecular weight PEga

(UHMWPE).

See uuring ei tõesta midagi tavalise PE kohta, mida hankija tehnilistes tingimustes nõuab. Puusaproteesidel on napa sisemise voodri materjalidena nii PE, XLPE kui ka UHMWPE. Hankija on olnud kas asjatundmatu hanke tehniliste tingimuste koostamisel või on ta proovinud kohut eksitada asjasse mitte puutuva

Tsementeeritav puusaprotees on oluliselt odavam, kui mittetsementeeritav. Vastustaja 2021. aasta hankes viitenumbriga 238201 oli sama tootja tsemendivaba puusaprotees (osa 10) üle kahe korra kallim, kui tsemendiline puusaprotees (osa 2). Sarnane hinnavahe on suurel osal tootjatest. Kui vastustaja soovib raha säästa, siis on oluliselt soodsam kasutada vähemaktiivsetel patsientidel tsementeeritavat puusaproteesi, mis on üle kahe korra soodsam ka juhul, kui kasutatakse napakomponendil XLPE materjali kehvade

äärmiselt varieeruvad. Vastustaja haiglas ulatuvad need aktiivsetest ja tippsporti harrastavatest noortest

uuringu esitamisega oma väidete tõestamiseks.

inimestest (seni noorim endoproteesitud patsient on olnud 14- aastane) kuni eakate (seni vanim patsient oli 102) patsientideni, kellel endoproteesimisi teostatakse reieluukaela murdude järgselt peamiselt hoolduse eesmärgil, kes võivad olla juba voodihaiged ja kellel ei ole eeldust iseseisvaks kõndimiseks. Väheliikuvatel patsientidele on PE materjal igati piisava vastupidavusega ning täidab hooldusvajaduse nõudeid. Viide teadus artiklile, mis näitab, et PE tulemused on võrreldavad – • Comparable results between crosslinked polyethyleneand conventional ultra-high molecular weight polyethylene implantedin

Kui registrit ei peeta, ei saa hankija väita, et on saavutatud head ravitulemused teatud patsientide grupile. See on paljasõnaline väide.

tulemustega PE asemel.

total knee arthroplasty: systematic review and meta-analysisof randomised clinical trials. Knee Surgery, Sports Traumatology, Arthroscopy (2022) 30:3120– 3130 Valiku tsemendilise või mittetsementeeritava tüübi

vahel teeb opereeriv kirurg sõltuvalt mitmetest parameetritest (nii patsiendi kui proteesi spetsiilised) ning oma senise kogemuse põhjal. Ühes süsteemis erinevate võimaluste olemasolu on raviasutusele mõistlik lahendus, mis tagab patsientidele parima ravikvaliteedi. Ka vastus küsimusele punktis 4.3.5. Lisaks, eraldi registrit ei peeta

Nagu ülal mainitud, säästaks vastustaja kvaliteetset tsemendilist puusaproteesi kasutades märkimisväärselt võrreldes juba pikka aega tagasi ebarahuldavaks tunnistatud PE materjalist vooderduse kasutamisega tsemendivabal puusaproteesil. Antud juhul on PE materjali nõudmist kasutatud teiste pakkujate välistamiseks ilma objektiivse põhjenduseta.

Lühikese eeldatava elueaga patsient võib tegelikkuses elada oluliselt kauem. Kasutades sellisel patsiendil materjali, mille tulemused on tõestatult kehvad, kasvatab vastustaja tõenäosust, et see protees tuleb kulumise tõttu välja vahetada.

P 2.8

Pressfit napaosa suurused 40mm – 80 mm millele sobivad XLPE plastikos a d 0° ja 20° kõrgendu s ega (p 2.8, nagu kõik p-i 2 nõuded on napa kompone n dile).

Suuremal osal Eestis kasutatavatest tsemendivabadest pressfit napaosade mudelitel on suurim kõrgendus 10°. Kõrgendus 20° on valitud konkreetse toote järgi. Vastustaja ei ole millegagi tõendanud, et see mudel oleks kliiniliste tulemuste poolest parem. Biomehhaaniliselt kasvab pigem 20° kõrgendusega mudelil komponendi pitsumise oht võrreldes 10° kõrgendust kasutades.

Lisaks vaidlustusmenetluses välja toodule märgime, et vastustaja ravitöö kohta selliseid uuringuid eraldi tehtud ei ole. Kõik rahvusvaheliselt publitseeritud tõendid baseeruvad peamiselt biomehaanilistel modelleerimistel ja intraoperatiivsetel katsetel. Praegused andmed toetavad seisukohta, et kõrgema (20°) kõrgenduse kasutamine annab eeldatavalt suurema stabiilsuse kui 10°. Uuringutes on leitud, et 20° kõrgendus pakub ~47% paremat tagumise dislokatsiooni vastupidavust. • Effect of intraoperative treatment options on hip joint stability following total hip arthroplasty. Casey A. Myers, Daniel N. Huff, J. Bohannon Mason, Paul J. Rullkoetter. J

Hankija ei ole toonud uuringut, mille põhjal saaks väita, et 10kraadine kõrgendus annab liiga väikese stabiilsuse. Matemaatilised analüüsid ja simulatsioonid näitavad, et 20 kraadise kõrgendusega plastikosa kasutades väheneb liigese liikumisulatus (Range of Motion, ROM).

Orthopaedic Res. April 2021. • Defining the

kiirema proteesi loksumiseni. Loksuv

Samuti toimub 20 kraadist kõrgendust kasutades kiiremini proteesi reiekomponendi kaela osa pitsumine plastkomponendi kõrgendusega võrreldes 10 kraadise kõrgendusega. Pitsumine tähendab seda, et metallist kaelaosa hõõrdub vastu plastkomponendi kõrgendust ja sellest tekib praht (debris). Suurem prahi hulk kiirendab osteolüüsi ja viib

optimal position of the lipped liner in combination with cup orientation and stem versioon a kinematic model analysis. Alessandro Navacchia, Joseph Pagkalos, Edward T Davis. Bone Joint Res. 2023 Sep 20;12(9):571–579. Ka vastus küsimusele punktis

protees vajab revideerimist. Kuna vastustaja ei suuda esitada uuringuid oma ravitulemustest, pole võimalik väita, et 20kraadise kõrgenduse kasutamisel saavutatav suurem dislokatsiooni vastupidavus on patsientide jaoks ravitulemuste poolest tõhusam, kui liigese vähenenud liikumisulatusest tulenev madalam elukvaliteet ja suuremast pitsumisriskist tulenev varasema revisjoni risk.

OSA 11: MITTETSEMENTEERITAV PUUSAPROTEES (ALTERNATIIV)

P 1.1

bioloogili s elt/anato o miliselt sobilik, mille Skõverus järgib reieluu loomulik ku anatoomi li st kuju (p 1.2, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale ).

Vastustajal ei ole võimalik väita, et on patsiente, kellele sobib ainult S-kõverusega reieosa.

Lisaks vaidlustusmenetluses välja toodule märgime, et oluline on, et mõlemad tüübid annaksid samaväärseid tulemusi ja kirurgidel oleks võimalik teha valik lähtuvalt Vastustaja väidab, et see patsiendi anatoomilistest disain on näidanud iseärasustest. Seetõttu suurepärast eelistame, et valikus vastupidavust nii oleksid mõlema (sirge (osa rahvusvaheliste 10) ja anatoomilise) andmete kui ka reiekomponendi variandid. Kliinikumi kogemuse Valik lähtub patsiendi põhjal. anatoomiast, aga ka Tervishoiuvaldkonnas on kirurgi kogemustest. heaks tavaks viidata Vastustaja ei vali selliste väidete puhul patsiente, see eelis on uuringutele, millele väiksemates keskustes, tuginetakse. Kaebaja ei kus on võimalik leidnud uuringuid operatsioone planeerida teistest riikidest, mis ainult teatud tervisliku kinnitaksid antud osasse seisundi või muude ainukesena sobiva tootja parameetrite alusel. Waldemar Link toote SPKeerulisemad haigusjuhud CL suurepärast ja paljud revisjonid vastupidavust. Samuti ei suunatakse ravile leidnud kaebaja avalikest vastustaja haiglasse, mis allikatest uuringuid, mis on ainuke ülikoolihaigla näitaks Kliinikumi Eestis ja kõrgema etapi tulemusi antud raviasutuselt eeldatakse, proteesiga. nemad patsienti ei vali ning leiavad lahenduse ka

Kaebaja jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde. Hankija poolt esitatud raporti (The German Arthroplasty Registry (EPRD) Annual Report 2024) järgi on osas 11 kirjeldatud SP-CL puusaproteesi reiekomponendi kumulatiivne revisioonimäär 7 aasta järel 5,1, mis on oluliselt kõrgem kui näiteks Zimmer Biometi Avenir proteesi 3,9 või Johnson&Johnsoni Corail proteesi 3.0. Sealjuures on nii Aveniri kui ka Coraili tulemus saavutatud oluliselt suurema paigaldatud proteeside koguse pealt. SP-CL puhul 342 tk vs. Corail 949 tk ja Aveniri 1961 tk. Jääb arusaamatuks, miks on pärast hankija poolt viidatud põhjalikku analüüsi muuhulgas ka Saksa artroplastikaregistri tulemusi arvestades valitud kasutamiseks keskpäraste

Erinevates registrite (Rootsi, UK) info põhjal saab öelda, et seda mudelit kasutatakse marginaalselt – Rootsi artroplastikaregistri 2024. aasta aruande põhjal on kirjeldatud proteesimudeli osakaal kõigest 0,58% kõikidest registrisse kantud tsemendivabade reiekomponentide hulgast.

keerulistes olukordades, st et kõige keerulisema profiiliga

juhtumid saabuvad vastustaja juurde. Iga proteesi tüübi jaoks on oma näidustus ja igal raviasutusel on õigus valida oma vajadustest sobivad proteese. Anatoomilise fiksatsiooni olemuse kohta saab lugeda teadusartiklist – • Rivière, C., Harman, C., Logishetty, K., Van Der Straeten, C. (2020). Hip Replacement: Its Vastustaja väidab oma Development and Future. vastuses VAKO-le, et In: Rivière, C., kasutatavaid Vendittoli, PA. (eds) proteesitüüpe valides on Personalized Hip and Knee tuginetud ka Joint Replacement. endoproteeside registrite Springer, Cham. Ka vastus andmetele, sealhulgas küsimustele punktides on eraldi mainitud Rootsi 4.3.8 ja 4.3.9. register. Rootsi registris on selle proteesi mudeli kogused marginaalsed. On põhjendamatu, et vastustaja on välistanud väga paljudes registrites ja uuringutes tõestatult

tulemustega mudel. Hankija väitele ei ole objektiivselt

mõistlikku põhjendust, see nõue on kehtestatud kindla toote järgi.

häid tulemusi näidanud proteesimudelid ja selle asemel on kirjeldatud toodet, mida ei kasutata teistes Eesti haiglates, lähiriikide haiglates ja kasutatakse marginaalselt suurtes riikides, mis peavad registreid. Ülalolevat arvestades jääb mulje, et vastustaja ei ole seda konkreetset proteesimudelit kirjeldades otsinud võimalust saada patsiendi jaoks parimat toodet mõistliku hinnaga, vaid on valinud selle konkreetse mudeli, et tagada Kliinikumi Ortopeediakliiniku roll selle proteesi tootja Waldemar Linki referentskliinikuna. See ei ole objektiivselt põhjendatud.

P 1.2

vasaku ja

See punkt dubleerib punkti 1.1. Kõikidel

Vt eelmist punkti, vastus sama.

Vt eelmist punkti, selgitus sama.

parema poole versiooni d (p 1.2, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale)

teistel Eestis saadaolevatel tsemendivabade puusaproteeside reiekomponentidel ei ole vasaku ja parema poole versioone.

Vastustajal ei ole võimalik objektiivselt tõestada, et vasaku ja parema poole versioonide olemasolu tagaks patsiendile paremad tulemused võrreldes teiste tsemendivabade proteesimudelitega.

P 1.6

Vastustaja on kehtiva kahe CCD nõude lihtsalt valinud nurga oma eelistatud toote võimalus järgi (miks just 126° ja – 126° ja 135°). Sellise täpsusega välistab sisulise 135° (p 1.6, konkurentsi. nagu Vastustaja väidab, et kõik p-i antud kaela nurkade 1 puhul on saavutatud nõuded parimaid tulemusi. on reieosale) .

Nagu vaidlustusmenetluses välja toodud, on vastustaja lähtunud oma senisest kliinilisest kogemusest, mille kohta eraldiseisvaid uuringuid ei ole koostatud kuid loomulikult me jälgime oma patsientide ravitüsistusi ning oleme ravitulemustega kursis. Märgime, et nurki ei kasutata kombinatsioonina, vaid ühel

Hankija tunnistab ise, et uuringuid ei ole koostatud. Seega on hankija kujundanud põhjendused oma eelistustele n-ö kõhutunde pealt, mis ei ole tervishoiuvaldkonnas tõsiseltvõetav. Nõue on kehtestatud konkreetse toote järgi, sellel pole mõistlikku põhjendust (miks on vaja just 126° ja 135° nurka).

Tervishoiuvaldkonnas on heaks tavaks viidata selliste väidete puhul uuringutele, millele tuginetakse. Kaebaja ei leidnud uuringuid, mille tulemuste põhjal saaks öelda, et just täpselt selliste kaela nurkadega tsemendivaba puusaproteesi reieosadel on parimad tulemused. Vastustaja poolt enda proteesivalikute referentsina viidatud Rootsi registris on pikaajaliste tulemuste referentsiks oleva proteesimudeli ja mitme enim kasutatud suurepäraste pikaajaliste tulemustega proteesimudeli CCD nurgad näiteks 125° ja 135°.

proteesil ikka üht varianti. Küsitud erinevate nurkade eesmärk on omada valikus võimalikult laia valikut, mis kataks paremini patsientide anatoomilistest iseärasustest tekkivad vajadusi. Vaidlustusmenetluses oleme ka välja toonud teadusartikli, mille järgi on 135 kraadi CCD nurk maksimaalne soovituslik nurk: • K.-H. Widmer, M. Majewski. The impact of the CCD-angle on range of motion and cup positioning in total hip arthroplasty. Tulemuste tõlgendamisel peab lisaks ühele parameetrile arvesse võtma ka kõiki teisi nii patsiendi, tema tervisliku seinudi kui tehnilisi parameetreid. Ükski register ei vaatle eraldi ainult CCD nurka. Ka vastus küsimusele punktis 4.3.10

Sellest, et teadusartiklis räägitakse 135 kraadist kui maksimaalsest soovituslikust nurgast, ei saa tuletada, et alumine nurk peab olema täpselt 126°. Kaebaja toode vastab ka selle artikli järeldustele, kuna on nurkadega 125° ja 135°.

P 1.7

reieosal vähemalt 18 erinevat suurust vasemale ja paremale (p 1.7, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale )

See punkt dubleerib punkti 1.1. ja 1.2.

Vt vastust osa 11 TK p 1.1, vastus sama.

Vastus sama.

Vt vastust osa 10 TK p 2.8, vastus sama. Ka vastus küsimusele p 4.3.11

Vastus sama.

Kõikidel teistel Eestis saadaolevatel tsemendivabade puusaproteeside reiekomponentidel peale vastustaja poolt kasutatava ei ole vasaku ja parema poole versioone.

Vastustajal ei ole võimalik objektiivselt tõestada, et vasaku ja parema poole versioonide olemasolu tagaks patsiendile paremad tulemused võrreldes teiste proteesimudelitega.

P 2.4

Suuremal osal Eestis napaosa kasutatavatest tsemendivabadest võimalik modulaar pressfit napaosade mudelitel on suurim s kõrgendus 10°. ete kompone Vastustajal ei ole võimalik väita, et n selliseid mudeleid tidega kasutavate kliinikute 10° ja tulemused oleksid 20° kehvemad, kui 20° serva kõrgenda

d a (p 2.4, nagu kõik p-i 2 nõuded on napaosal e seatud )

kõrgendusega mudelid kasutavad. Biomehhaaniliselt kasvab pigem 20° kõrgendusega mudelil komponendi pitsumise oht võrreldes 10° kõrgendust kasutades.

13.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. Vastustaja hanke alusdokumendid vastavad vastustaja vajadustele ning piirangud on riigihangete seaduse (RHS) § 88 lg 7 alusel proportsionaalsed ja objektiivsed. Piirangute objektiivne põhjendatus on tingitud vastustaja eesmärgist tagada patsientide ohutus, kõrge ravikvaliteet ja vastustaja kui ülikoolihaigla õpetamise- ja kompetentsikeskuse kõrge tase. Menetluskulud tuleb jätta kaebaja OneMed OÜ kanda. Kaebaja viitab esmalt vaidlustuskomisjoni selgitusele, mille on rahvatervise valdkonna hangete kohta andnud Riigikohus (RK 3-20-718), toetudes Euroopa Kohtu praktikale (Roche Lietuva, p 42; C-296/15 Medisanus, p 82). Nimelt, et rahvatervise valdkonnas tuleb proportsionaalsuse põhimõtet erilisel moel kohaldada, st tuleb arvestada asjaoluga, et inimeste elu ja tervis on Euroopa Liidu toimimise lepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal. Kaebaja leiab aga kokkuvõtlikult, et riigihankes vastustaja seatud piirangud ei ole objektiivselt põhjendatud. Vastustaja sellega ei nõustu. Vaidlustusmenetluse raames on vastustaja andnud põhjalikud selgitused riigihanke ülesehitusele, tehnilise kirjelduse sisulistele kaalutlustele ning põhimõtetele, mille abil oleme näidanud vastustaja vajaduste objektiivset põhjendatust ning seatud piirangute proportsionaalsust. Selgitame, et tehniliste tingimuste koostamine on toimunud väga kaalutletud otsusena, mis põhineb kogemusel ja järjepidevusel. Hange on üles ehitatud põhimõttel, et hangitakse sama tüüpi (nt õla/puusa/põlveliigese jne) proteesile alternatiivseid variante hanke eri osade kaudu (kuhu pakkujaid saavad pakkuda vastavalt sellele osale, millele neil on sobiv toode), mitte ei valita ühele proteesitüübile üht toodet (mis dikteerib hankijale selle tootja etteantud lahendused). See on strateegiline otsus eesmärgil, et hankijal oleks kasutada valikus alternatiivsed proteesid, mis erineksid üksteisest detailides, võimaldades hankija ortopeedidel valida patsiendi eripärasid arvestades sobivaim protees. Seega tuleb riigihanke eri osasid vaadata tervikuna, mis täidab vastustaja eesmärki tagada patsientide ohutus, kõrge ravikvaliteet ja vastustaja kui ülikoolihaigla õpetamise- ja kompetentsikeskuse kõrge tase. Hankijal on õigus lähtuvalt töö spetsiifika vajadusest ja erialastest kogemusest määratleda, millist liiki ja milliste tunnustele vastavaid tooteid või teenuseid soetada (RK 3-3-1-65-11). Eri raviasutustel on väga erinev patsientide profiil ja sellest tulenevalt osutatakse ka erinevaid teenuseid ja kasutatakse erinevaid vahendeid. Tervishoiu valdkonna eripäradega tuleb arvestada ja seda on kinnitanud ka Euroopa Kohus.

Riigihanke eri osad, milles igas on erinevad parameetrid kirjeldatud, moodustavad terviku, et katta laia anatoomilist profiili. Kui eri osades on kirjeldatud kaks erinevate kriteeriumitega alternatiivset toodet, aga parameetrites oleks lubatud suuremad variatsioonid, siis võib juhtuda, et pakkumused tulevad lõpuks kahele sarnasele keskmisele tootele ja see ei täidaks enam seatud eesmärki katta laia patsientide profiili. Tehniliste kirjelduste kokkupanemise üldise põhimõttena toome veel välja, et proteeside valiku puhul on oluline vastupidavus, mida hinnatakse kliinilise kogemuse ja registrite andmete alusel. Peamised võrdlusregistrid on: • Saksa endoproteesiregister (EPRD) — üks Euroopa juhtivaid registreid, mis kogub detailset infot proteeside kasutamise ja revideerimise kohta. • National Joint Registry (NJR) — üks maailma suurimaid registreid, eriti usaldusväärne info Inglismaa ning Suurbritannia kohta. • Rootsi SKAR (Swedish Hip Arthroplasty Register) — üks vanemaid ja põhjalikumaid registreid, mille andmed on tihti kasutatud rahvusvahelistes võrdlustes. Implantaatide omavahelise vastupidavuse võrdlemisel tuleb arvestada väga paljude ravitulemust mõjutavate faktoritega ja hind ei ole kindlasti kõige olulisem. Lisaks tehnilistele parameetritele (disain ja materjalid) on püsivuse hindamisel oluline arvestada ka patsientide spetsiifikat ning kirurgilist kogemust. Ehk siis patsientide puhul on olulised vanus, sugu, kehakaal (täpsemalt kehamassi indeks), ASA skoor (kaasuvate haiguste ja nende kompensatsioonis oleku hinnang). Kirurgilise poole pealt hinnatakse haiglate (ehk teostatavate operatsioonide arvu) mahtusid, sest haiglate ravitöö kvaliteet registrite järgi näitab, et raviasutustes, kus tehakse rohkem samalaadseid operatsioone, on kvaliteet oluliselt kõrgem. Eestis teostatakse kõige enam operatsioone just vastustaja haiglas ning lisaks primaarsetele ehk esmasproteesimistele ka enamik Eesti revideerimist (kordamist) vajavatest operatsioonidest. Ehk siis implantaatide valikul tuleb arvestada kogu eelpool loetletud näitajatega kogumis. Hinna osas on raviasutustel vajalik arvestada Tervisekassa piirhindadega, et vältida implantaatide soetamist, mille maksumus ületaks piirhinda. Raviasutusel ei ole kohustust soetada kõige odavamaid implantaate ja teenida implantaatide ja patsientide ravikvaliteedi arvelt omale kasumit. Eesmärgiks on alati olnud valida parim hind tingimustele vastavate toodete hulgast, mis on kooskõlas RHS § 3 p 5 sätestatud põhimõttega sõlmida hankeleping parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Ravikvaliteedi tagamisel ja implantaatide valikus on olulisel kohal kogemus, mida vastustajal on enam kui 30 aastat. Lisaks ravikogemusele on vajalik arvestada kirurgilise kogemusega, tehnilisest vilumusest sõltub operatsioonide edukus. Senised vastustaja ravitulemused on võrreldavad ELi registritega. Lisaks toimub kogu Eesti tüsistunud või komplitseeritud juhtude ravi vastustaja haiglas. Meil on nii kirurgilise kogemuse kui implantaatide valiku osas teiste raviasutuste usaldus, mida ei tohi korraldatavate hangetega ohtu seada. Riigihanke enamikes osades on võimalik teha pakkumine mitmel pakkujal. Olukord, kus pakkuja kõigile osadele pakkumust teha ei saa, sest tema pakutav toode ei vasta ega saagi vastata korraga paljude eri osade tingimustele või ei vasta toode üleüldse hankija vajadustele, ei kujuta veel hankija poolt riigihangete seaduse rikkumist. Kaebuse p 3.6 märgitud „seik“ ei ole kindlasti asjakohane. Dr Mart Parv ei ole hankekomisjoni liige ega pole seda ka varasemate traumatoloogia metallosteosünteesi vahendite ja liigeste endoproteeside hangetes olnud, mistõttu igasugused vihjed dr Parve ja tema abikaasa võimalikule huvide

konfliktile on alusetud. Seega nõustub vastustaja täielikult vaidlustuskomisjoni üldiste asjaoludena väljatoodud põhjendustega ning rõhutab, et need asjaolud on vaidlustatud riigihanke tingimuste õiguspärasuse hindamisel äärmiselt olulised. Seisukoht riigihanke osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 (kaebuse peatükk B) tehniliste kirjelduste (TK) kohta ning riigihanke osade 4, 6, 10 ja 11 TK kohta (kaebuse peatükk C) Kaebaja väidab, et osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 TK-d on kogumis (täpsustame, et 17.07.2025. a riigihangete registris avaldatud muudatuse järel on osad 7 ja 13 ühendatud üheks osaks numbriga 7) ja osade 4, 6, 10 ja 11 TK-d koostatud nii, et neile vastavad vaid ühe tootja tooted ning isegi, et asjaolu üle, et viidatud osade TK-d on koostatud kaebaja poolt välja toodud konkreetsete tootjate konkreetsete toodete järgi, ei ole poolte vahel ka vaidlust. Vastustaja täpsustab, et osas 5 ei ole vastustaja kirjeldanud kaebaja väidetud DePuy Synthese toodet Attune. Vastustajale teadaolevalt vastab mõni teise tootja toode kriteeriumitele. Samuti ei ole vastustaja kirjeldanud osas 7 Waldemar Link toodet SymphoKnee. Vastustaja informatsiooni kohaselt vastab mitmes vaidluse all olevas osas tehnilisele kirjeldusele mitu toodet (kuna pakkumuste esitamise tähtaeg ei ole saabunud, ei ole seda hetkeseisuga võimalik kindlalt öelda, kuna pakkumuste vastavuse kontrolli pole vastustaja saanud läbi viia). Küll aga möönab vastustaja, et mõnes osas võib olla sobiv vaid üks toode. Tehniliselt detailsed nõuded välistavad paratamatult mõned tootjad, kelle pakutavate toodete parameetrid ei sobitu, kuid kui eesmärgiks on patsiendi ohutus ja ravikvaliteet, siis leiab vastustaja, et tehniliste nõuete spetsiifilisus asjakohane. Jääme vaidlustusmenetluses toodud seisukoha juurde, et kui hankijal on tingimusele objektiivne põhjendus, ei saa selle valguses tingimust pidada ettevõtjate suhtes diskrimineerivaks, sõltumata sellest, mitu ettevõtjat nõuetekohaseid asju pakuvad (RK 3-20-718). Nõustume täielikult vaidlustuskomisjoni otsuse p 15.1- 15.6 tooduga, mille järgi ei ole kaebaja tõendanud, et tehniliste kirjelduste eesmärk on olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtete soosimine ning et vastustajal tegelikku vajadust komponente hankida ei ole. Tehniliste tingimuste seadmisel on silmas peetud, et hangitakse tooteid nii esmasproteesimiste kui revisjonide tarbeks ehk eesmärk on hankida selliseid proteese, mis võimaldaks katta nii primaarsete kui ka kordusoperatsioonide vajaduse. Vaidlustusmenetluses oleme eraldi toonitanud just revisjonoperatsioone, et oleks selgelt arusaadav, et lisaks esmasoperatsioonidele peab sama toode korraga rahuldama ka revisjonimplantaadi funktsiooni, mistõttu on toodete valik piiratum kui vaid esmasproteeside soetamisel. Selgitame, et vastustaja haiglas tehakse aastas umbes 1000 esmast proteesimise operatsiooni ning seejuures tuleb arvestada umbes 20 000 varem endoproteesitud patsiendi ravivajadustega, ehk revisjonidel (nii täielikel kui osalistel revisjonidel) pole vastustaja ravitöös erinevalt kaebaja väidetust marginaalne roll.

Kui vahetada proteesikomplektides üksikuid komponente, siis peavad need sobituma nii tehnilistelt mõõtmetelt kui materjalidelt. Eri mõõtudega komponentide vahel võivad esineda hõõrdumised või loksumised ning erinevate materjalide vahel reaktsioonid, mis võivad olla patsientidele ohtlikud. Üksikute komponentide vahetamine võrreldes kogu komplekti vahetamisega on mahult oluliselt väiksem ning patsiendile oluliselt kergemini talutav (väiksem kudede kahjustus, verekaotus, lühem narkoosiaeg jne) operatsioon. Revideerimist vajavate proteeside hulk kasvab iga aastaga ning vastustaja ravitöös on olnud võimalik ~70% juhtudest teostada ainult osaline revisjon (mõne üksiku komponendi vahetus), seetõttu on ka sobivate komponentide olemasolu kriitilise tähtsusega. Raviasutuse valikus eelistada patsiendi tervise ja ravikvaliteedi aspektist paremat lahendust ei ole kindlasti midagi ebakohast. Vastustaja operatsioonide kogumahu juures ei ole vastustajal mõistlik kasutusel olevate proteeside valikut põhjendamatult suureks ajada, sest kõik uued patsiendid võivad vajada tulevikus kordusoperatsioonide jaoks tarvikuid. Paralleelselt väga paljude erinevate implantaatide kasutamine ei ole vastustajale majanduslikult ega halduskoormuse mõttes mõistlik (st nt ühe hankega soetada esmasproteesid, mis ajas varieeruvad sõltuvalt uute hangete tulemustest, ning arvukate teiste hangetega soetada kõigi varasemate hangetega soetatud implantaatide revisjoniks teised tooted), see eeldaks ka ebamõistlikult suurt laovaru ning mis kõige tähtsam - väiksema kasutuskordade arvuga kannatab ka tehnilise soorituse tase ehk ravikvaliteet. Seega, implantaatide hangete puhul peab alati arvestama juba varasemate hangete käigus hangitud proteesidega, sest aja jooksul detailid kuluvad ning proteeside osad vajavad vahetamist. Üldine põhimõte proteeside hangete osas on see, et uute hangitavate proteeside komponendid peavad sobituma varem kasutuses olnud proteesidega. Hinnanguliselt on vastustaja haiglas viimase 35 aasta jooksul proteesitud ligikaudu 40 000 patsienti, kellest paljudel tekib elu jooksul vajadus mõne proteesikomponendi vahetuseks (neist umbes 20 000 on veel praegugi potentsiaalsete kordus- ja revisjonoperatsioonide patsiendid). Kaebaja on Tervisekassa andmete alusel teinud järeldusi vastustaja revisjonoperatsioonide mahu kohta. Tervisekassa andmed ei ole paraku väga detailsed ja ei võimalda seega tegevuse sisu osas täpseid järeldusi teha. Märgime, et operatsioone saab kodeerida eri koodidega ja ei ole olemas ainult ühte koodi, mida saaks ühe või teise operatsiooniga seostada. Nt revisjoni nimega koodi kasutatakse enamasti ainult täisrevisjonide puhul. Kui on tegemist kordusoperatsiooniga, siis kasutatakse mõnda muud koodi. Võib ka olla, et operatsiooni teostamise eesmärk ei olnud üldse proteesimine, vaid nt kui patsiendil on olemasoleva proteesi piirkonnas luumurd, mis vajab operatsiooni, siis lisaks luumurru operatsioonile vahetatakse välja proteesidel liikuvad detailid (ka siis, kui neil midagi viga ei ole), aga operatsioon kodeeritakse esmase näidustusena ehk luumurru operatsioonina. Nagu vaidlustusmenetluses välja toodud, on vastustaja aastate keskmine näitaja ca 20% (revisjonoperatsioone kõigist proteesimistest). Üksikute osade vahetamiseks peavad sobituma nii materjalid kui mõõdud ning tootjad on ette kirjutanud kogu ühilduvuse, sh +/suuruste põhimõtted. Kui patsiendil on juba mingite parameetritega protees, siis ravitöö kvaliteedi seisukohalt tuleb vastustajal nende tingimustega arvestada, sest teine variant (vahetada välja kogu protees) oleks patsiendile traumeeriv, lisaks kliiniliselt põhjendamatu. Osad peavad sobima olemasolevasse süsteemi. Seega kahjustaks tehniliste kirjelduste oluline muutmine patsiente ja ravikvaliteeti. Nagu vaidlustusmenetluses viidatud, siis osade osadega hangitakse ka riigi tervishoiuvaru nomenklatuuri (2 aastat tagasi) lülitatud tooteid. Seega on riigi tervishoiuvaru nomenklatuuri kuulumine täiendav põhjus, mille tõttu ei ole toodete pidev vahetamine laias skaalas erinevate parameetritega toodete vastu vastustajale töö korraldamisel võimalik. Riigi tervishoiuvaru haldaja kohustuseks on varu ettenähtud intervalli

tagant uuendada, mis tähendab, et varus olevad tooted kasutab vastustaja ise ära ja soetab asemele samad tooted, mis on ka Terviseametiga kooskõlastatud. On mõeldamatu, et vastustaja peaks paralleelselt kasutama erinevaid tooteid, sõltuvalt, kas toode pärineb vastustaja enda koheseks ravitööks soetatud laovarust või tervishoiuvaru laost. Hankelepingute perioodid ja uuendamise intervallid ei pruugi kattuda ning kui pole tagatud toodete sortimendi järjepidevus, võiks tekkida olukord, kus tervishoiuvaru laost saabuvad tooted, mille asemel oleks vastustaja igapäevatöös juba uue hankega soetatud uued ja teistsugused tooted, ning vanadele tervishoiuvaru toodetele poleks enam kõiki vajalikke paigaldusinstrumente või vastustaja personal oleks minetanud kõrgeima pädevuse just nende parameetritega toodete paigaldamisega seotud nüanssides. Seega kasutab vastustaja tervishoiuvaru laost ületulevaid tooteid lõppastmes ikkagi enda ravitöös ja need peavad vastustaja vajadusi täiel määral rahuldama ehk olema seega samad tooted, mida ka igapäevaselt kasutatakse. Lisaks, kõikide proteesiosade vahetus oleks hankijale ka oluliselt kallim, mis on vastuolus RHS § 2 lg 1 sätestatud eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine. Vastustajal tuleb oma tegevuses arvestada mh Tervisekassa poolt määratud hinnapoliitikaga, mille alusel toimub vastustajale tema poolt osutatud tervishoiuteenuse eest tasumine. Suurte ravimahtudega haiglad järgivad seetõttu alati printsiipi, et uue hankega hangitavad tooted sobituksid varem kasutuses olnutega. Kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei saa tuua kaasa kohustust hankida eset, mis ei ühildu juba olemasoleva tehnilise lahendusega või mille hankimine tingiks vältimatute kulutuste tegemise, mida muu tehnilise lahenduse puhul teha ei tuleks (TlnRKo 3-20-157). Pikalt kasutuses olnud protees ei tähenda iseenesest seda, et selle peaks välja vahetama. Vastupidi, see on patsientide jaoks kõige turvalisem valik, sest selle toote kohta on kõige pikem jälgimisperiood olemas ning endoproteeside puhul on pikaealise püsivuse info kõige olulisem edukuse ja kvaliteedi näitaja. Vastustaja on kaalunud ka erinevaid alternatiivseid hankemenetluste lahendusi, kuid kuna on tootjaid, kes toodavad nn geneerilisi tooteid (samade parameetritega koopiaid), siis vastustaja kasutatav avatud hankeprotsess avab ukse ka nendele pakkumistele. Seeläbi konkurents pigem kasvab, mis toetab riigihangete põhimõtete teostumist. Vastustaja hinnangul ei ole vaidlustatud hanke puhul analoogiat kaebaja viidatud Elektrilevi OÜ riigihankega, sest tolles hankes oli kaks erinevat hanke objekti – nii kauba ost kui teenus ning sealses vaidlustusmenetluses vaidlustatigi eraldiseisvalt hanke osadeks jaotama jätmist. Vastustaja valitud menetluse liik või osadeks jaotamise õiguspärasus ei ole käesolevas haldusasjas vaidluse all, mistõttu ei ole kaebaja viidatud vaidlustuskomisjoni seisukohad hankemenetluse osadeks jaotamise põhimõtete kohta asjassepuutuvad. Vastustaja leiab, et vaidlustuskomisjon on tehniliste kirjelduste õiguspärasuse hindamisel õigesti arvestanud asjaoluga, et hankijal on õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ja ning kliinilisest kogemusest. Tehnilise tingimuse põhjendatus sõltub esmajoones tingimuse eesmärgist ja sobivusest (RK 3-20-718). Iga eraldi vaidlustatud tingimuse kohta on vastustaja vaidlustusmenetluses välja toonud tingimuse seadmise põhjenduse, mida vaidlustuskomisjon on lugenud piisavaks, et asuda seisukohale, et vastustaja on tegutsenud RHS § 88 lg 7 kooskõlas. Tingimuste kogumit on võimalik õigusvastaseks pidada vaid siis, kui selle tegelik eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine ning nagu ka vaidlustuskomisjon välja tõi, pole see tõendamist leidnud.

Kaebuse lisas 1 toodud TK punktide kohta esitatud väidetele anname oma vastuse käesoleva vastuse lisas 1, kus esitame ühe veeruga täiendatud kaebaja tabeli.

TK tingimus Vastustaja põhjendus VAKO põhjendus Kaebaja väideVastustaja vastus OSA 4: PÕLVELIIGESE KONDÜLAARNE PROTEES TAGUMISE RISTATISIDEME SÄILITAMISEGA P 3: Reieluu „Hankija Vaidlustuskomi Nõue on Lisaks ja sääreluu selgituse sjon peab objektiivselt vaidlustusmenetluses välja toodule märgime, et esimene eelistus on kasutada sama suurust, kuid see ei ole alati võimalik ja mõnikord esineb vajadus erineva suurusega komponentid kohaselt põhjendatuks põhjendamatu. komponente omavahel kombineerida. Üldprintsiip on, et mida väiksema sammuga on e suuruse Hankija tuleneb nõue Antud osas komponentide omavaheline erinevus, seda suurem on lubatud +/- komponentide biomehhaanilis ostab ühilduvus seisukohta, et erinevus, mis annab kirurgile võimaluse paremini (täpsemalt) sobitada proteesi test ja vastustaja vähemalt +/Eestis patsiendi anatoomiaga. Palju uuringud on näidanud, et luu anatoomiast suuremate või anatoomilistest primaarprotees 2 suurust harvikhaiguste väiksemate proteeside kasutamine on seotud suurema tüsistuste arvuga. printsiipidest. i nii-öelda ravi Kõigil kompetentsike igapäevaseks Mõned teadusartiklid proteesikomponentide suurusest tingitud probleemidest: inimestel pole skusena on reie- ja Mediolateral oversizing influences pain, function, and flexion after TKA. Michel P kasutamiseks. Kliinikumise sääreluud Bonnin , Axel Seda kinnitab vajalik samade suur keskmisest mõõtudega planeeritav suurem vaid üks võib kogus – 500 tk komponentide olla teisest aastas. Osad 4 sobivus. jämedam. —6 kirjeldavad Kuna Vaidlustaja ei klassikalisi Kliinikum on ole välja Eesti toonud, milline primaarprotees e. Osa 4 harvikhaigust ühilduvuse osakaal on e ravi nõue ei oleks 42% kogu kompetentsik tema arvates hankes eskus, peab konkurentsi kirjeldatud ta tagama piirav. primaarprotees ravi väga

varieeruva anatoomiaga patsientidele, mistõttu on vajalik keskmisest suurem komponentide sobivus. Hankijal on valikus eri osade kaudu mitu erinevate parameetriteg a põlveproteesi ja piisab, kui ainult üks neist on suurema variatsioonig a.“

Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomi sjon seisukohal, et TK Osa 4 p 3 on õigusaktidega kooskõlas.

idest. Sääre ja reiekomponenti de ühilduvus selliste primaarprotees ide puhul on erinevatel tootjatel lahendatud erinevalt. Tervikuna suudavad need erinevad ühilduvused lahendada sama probleemi. Antud osas ei kirjeldata mingi kindla patoloogia, mida võiks nimetada harvikhaiguseks ravimiseks disainitud proteesitüüpi, vaid tavapärast primaarproteesi. Viide harvikhaigustele ei ole asjakohane. Kõik Eesti endoproteesimis ega tegelevad haiglad ravivad väga varieeruva anatoomiaga patsiente. Vastustaja pole millegagi

tõendanud, et tema poolt nõutud proteesitüüp on

paremate kliiniliste tulemustega kui sellest erineva ühilduvusega proteesitüübid. Rootsi registri põhjal võib pigem öelda vastupidist.

Schmidt , Luca Basiglini, Nadine Bossard , Emmanuelle Dantony. 2013 Knee Surg Sports Traumatol Arthrosc. Feb 12;21(10): 2314–2324. Sub-optimal femoral fit in total knee arthroplasty, a systematic review of human femoral data vs off-the-shelf contemporary femoral components. Tommaso Bonanzinga, Francesco Manlio Gambaro , Francesco Iacono, Maurilio Marcacci. 2023. J Exp Orthop. Apr 10;10:41. Suurema variatsiooni ehk siis komponentide, mille suuruste omavaheline erinevus on väiksem, annab kirurgile operatsiooni ajal suurema vabaduse sobitada protees patsiendi anatoomiaga ja võimaldab parandada ravikvaliteeti. Üks teadusartikkel vastaval teemal:

Effect of femoro-tibial component size mismatch on outcome in primary total knee

replacement. Steven Heylen , Knud Foubert , Annemieke Van Haver , Paul Nicolai. Knee. 2016 Jun;23(3):532-4. Ka vastus punktile 4.3.1.

P 4.1 mobiilise ja toestatud kande komponendid (p 4.1, nagu kõik p-i 4 nõuded on reieosa komponendile).

Hankija kinnitusel annab see nõue kirurgile operatsiooniaegseks otsustamiseks võimaluse sama reie komponenti kasutades valida hiljem nii mobiilse kui fikseeritud platoo vahel. Sääre ja reie komponent peavad omavahel sobima.

Vaidlustuskomisjoni arvates on Vaidlustaja seisukoht vastuoluline. Kui nõue on kehtestatud kindla toote järgi, ei saa see olla sisuliselt ebaõige, sest siis ta ju eksisteerib praktikas. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankijal on õigus kehtestada tingimus oma objektiivsetest vajadusest lähtuvalt, ka siis, kui sellele ei vasta kõigi pakkujate tooted. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 4 p 4.1 on õigusaktidega kooskõlas.

Kaebaja seisukoht ei olnud vastuoluline. Punkti 4.1 nõue on kehtestatud reiekomponendile, nagu kõik osa 4 punktis 4 toodud nõuded. Reiekomponendil ei saa olla ei mobiilset ega toestatud kannet. Kanne saab olla ainult säärekomponendil. Kui mobiilse ja toestatud kande komponentide nõue oleks sääreosa komponentide kirjelduse osas, siis oleks selline asi vähemalt võimalik.

Lisaks vaidlustusmenetluses välja toodule märgime, et mõlemal proteesitüübil on oma näidustused ning ka vastustaja on kasutatud mõlemaid variante. Nende proteeside võrdleval uuringul ei ole kummalgi teise ees olulisi eeliseid ega puuduseid, kuid olulised on õiged patsientide valiku kriteeriumid, kas valida mobiilne või fikseeritud kanne ja see otsus põhineb mitmetel teguritel, sealhulgas patsiendi vanus, aktiivsustase, kehakaal, sidemete seisund ja kirurgi kogemus. Mobiilset kannet soovitatakse patsientidele, kes on nooremad, normaalkaalus, hea sidemete tasakaaluga ja aktiivsemad. Kui protees võimaldab operatsiooni käigus algse otsuse ümber vaadata (ilma, et juba paigaldatud komponente eemaldada ja vahetada), siis suurendab

see kirurgi vabadust ja parandab ravikvaliteeti. Kui protees võimaldab operatsiooni ajal valida või algset plaani muuta, siis see on oluliseks eeliseks. Viide teadusartiklile: • Fixed-bearing vs mobilebearing prostheses for total knee arthroplasty after approximately 10 years of follow-up: a metaanalysis. Dongsheng Hao , Junjie Wang. J Orthop Surg Res. 2021 Jul 6;16(1):437. Olulisimad rahvusvahelised juhised rõhutavad samuti kirurgi individuaalse kliinilise hinnangu, patsiendist lähtuva hindamise ja just kirurgi kogemuse (operatsioonide maht) tähtsust: •

•

American Academy of Orthopaedic Surgeons. Surgical Management of Osteoarthritis of the Knee EvidenceBased Clinical Practice Guideline. Joint replacement (primary): hip, knee and

shoulder.

Evidence

review for total knee

replacement NICE guideline. Intervention evidence review underpinning recommendation 1.7.1 in the NICE guideline March 2020. ISBN 9781-4731-3722-6 Ka vastus küsimusele punktis 4.3.2.

P 5.1 mobiilne kanne ja fikseeritud kanne (p 5.1, nagu kõik p 5-i nõuded on sääreosa komponendile).

Hankija selgituse kohaselt on tegemist Kliinikumi eelistatava biomehhaanilise lahendusega, mis on andnud ravipraktikas kliiniliselt parima tulemuse.

Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda tehnilise kirjelduse koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu kõnealune nõue on käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 4 p 5.1 on õigusaktidega kooskõlas.

Nõue ei ole objektiivselt põhjendatud. Kui vastustaja viitab, et proteesi mudel, kus on võimalik kasutada nii mobiilset kui ka fikseeritud kannet, on andnud vastustaja ravipraktikas kliiniliselt parimad tulemused võrreldes mudelitega, kus on ainult mobiilne või ainult fikseeritud kanne, siis peaks ta selle väite tõestamiseks esitama vastavad uuringud, kus on näha nii lühi-kui ka pikaajalised võrdlevad tulemused. Vastustaja ei saa ka väita, et osas 4 kirjeldatav protees (ainukesena sobib nende nõuetega tootja Waldemar Link toode SymphoKnee) on andnud Kliinikumi ravipraktikas parimaid tulemusi, sest kaebajale teadaolevalt ei ole vastustaja seda mudelit kas üldse paigaldanud või on kogused ja kasutamise aeg liiga lühike, et võimaldada anda hinnangut ravitulemustele. Vastustaja põhjendus on otsitud.

OSA 6: ERIKONSTRUKTSIOONIGA TSEMENTEERITAV PÕLVEPROTEES

Vt eelmist punkti, vastus sama. Lisaks vastus seotud küsimusele kaebuse punktis 4.3.3: Registrit, milles sisalduks küsitav teave, ei peeta. Enamike operatsioonide puhul läheb kirurg patsienti opereerima plaaniga, et kui plaan A mingil põhjusel ei tööta, siis on kirurg valmis sama operatsiooni käigus minema üle plaan B-le. See ei kehti mitte ainult proteeside, vaid ka kõikide teiste ortopeediliste (nt luumurru kirurgia) operatsioonide puhul.

P 8.1 plastikosa igal mõõdul vähemalt 9 erinevat kõrgust, high flex ja constrained variandid (p 8.1, nagu kõik pi 8 nõuded on plastikplatoole).

Hankija selgituse kohaselt pole High- flexion knee prosthesis patenteeritud termin ning suuremat liikuvust lubavaid platoosid toodavad mitmed tootjad. Kui Hankija saab kasutada samade metallist komponentidega erinevat tüüpi platoosid (nagu tingimuses kirjeldatud), siis on see lahendus oluliselt mugavam ja soodsam. Võttes erinevad metallist komponendid kasutusele samaaegselt (nagu on Vaidlustaja ettepanek), tähendab see täiendavat proteesikomplekti koos kallite instrumentidega.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija seisukohaga ning leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu on Lisa 6 p-is 8.1 kehtestatud nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 6 p 8.1 on õigusaktidega kooskõlas

High-flex (suurem painduvus) on funktsioon, mis saavutatakse põlveproteesi sääre- ja reieosa kombinatsioonina. Mõnedel tootjatel saavutatakse see läbi plastikosa disaini, teistel tootjatel läbi reiekomponendi disaini. Vastustajal ei ole võimalik objektiivselt väita, et proteesitüüp, kus high-flex funktsioon on saavutatud läbi plastikosa disaini on paremate tulemustega, kui proteesitüüp, kus high-flex funktsioon on saavutatud läbi reiekomponendi disaini. Vastustaja viide täiendavate instrumentide vajadusele ja selle kallidusele on asjakohatu. Edukas pakkuja annab hanketingimuste kohaselt vastustajale nõutud hulga instrumente tasuta kasutamiseks. Instrumentide hind on arvestatud proteesi hinda. Avatud konkurentsi korral võidaks soodsama proteesihinna pakkunud pakkuja sõltumata sellest, kui

Vastustaja jääb kõigi vaidlustusmenetluses toodud selgituste juurde ja ei soovi midagi uut lisada, peale täpsustuste, et kui tegemist on kahe erineva tootega (mis küll saavutavad sama eesmärgi), siis eeldab see ikkagi topelt implantaate ning nende paigaldamiseks vajalikke instrumente; samuti proteesi hinna sees olev instrumentide komplektide arv oli fikseeritud ning täiendavalt vajaminevad instrumentide komplektid tuleb juurde osta, ning kaebaja väljapakutud disaini korral oleks instrumente vaja suurem kogusl (kui proteesi hinna sisse arvestatud komplektide kogus).

palju maksavad tema proteesi paigaldamiseks vajalikud instrumendid. P 8.2 vähemalt 6 erinevat polüetüleenist liigestuva

Hankija eesmärk on parim ravikvaliteet patsientidele. Platoo paksus ja disain on

Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on

Enamikul tootjatel algavad plastikosad suurusest 10mm.

Vastustaja jääb kõigi vaidlustusmenetluses toodud selgituste juurde ja

pinna suurust, CCK versioonil paksusega alates 9 mm (p 8.2, nagu kõik p-i 8 nõuded on plastikplatoole).

biomehhaniliselt, sh femorotibiaalse rotatsiooni osas, määrava tähtsusega ja eelise annab õhem platoo. Võrdlus-uuringute alusel on soovituslik miinimum 8 mm. Kliinikumis on kujunenud kliinilise kogemuse alusel miinimumpaksuseks 9 mm.

Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu on Lisa 6 p-is 8.2 kehtestatud nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 6 p 8.2 on õigusaktidega kooskõlas

Nõue 9mm on valitud konkreetse toote järgi. Väide, et üks on teisest kliiniliselt paremate tulemustega, ei ole tõsi ja on tõendamata. Vastustaja viitab mingitele uuringutele, kuid ei ole neid edastanud.

ei soovi midagi uut lisada, peale teabe vastuseks punktile 4.3.4. Vastus küsimusele punktis 4.3.4: Vastustaja ei pea ega pole kohustust pidada vastavate andmete kohta registrit. Viimase aasta kättesaadavate andmete järgi on kasutuses mitmete firmade proteese, kellel numeratsioonid veidi erinevad, kuid nt 41 patsiendil kasutasime platood kõrgusega 8 mm ja 9 mm 68 patsiendil, seega ei saa väita, et neid vaja ei ole.

OSA 10: MITTETSEMENTEERITAV PUUSAPROTEES (PÕHIPROTEESINA) P 2.5 napa sisemine vooder saadaval nii PE kui XLPE variandis (p 2.6, nagu kõik pi 2 nõuded on napa komponendile)

Hankija selgituste kohaselt on vajalik, et Kliinikumi valikus oleks vähemalt 2 varianti: nii minimaalsemate kui maksimumi lähedaste näitajatega, et võimaldada parimat kulutõhusust (piisav kvaliteet ja

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija seisukohaga ning leiab, et kehtestatud nõue on objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 10 p

Lisaks vaidlustusmenetluses välja toodule märgime, ravimeetodite ja implantaatide valimisel ei ole esimeseks valikukriteeriumiks kindlasti kulutõhusus, vaid kliinilised

optimaalne hinnastatus). PE variandi näitajad on teatud konkreetsele patsientide grupile heade ravitulemustega ning soodsamast hinnast tingituna kulutõhusam lahendus. PE vooderdus on hinnalt oluliselt odavam ning selle kasutamine on majanduslikult eelistatum patsientidel, kelle eeldatav eluiga või koormusvajadus on väiksemad ning jäävad allapoole XLPE (parandus) vooderduse vastupidavusnäitajatest.

2.5 on õigusaktidega kooskõlas.

tehnoloogiat piirab vastustaja samaväärsete või paremate toodete pakkumise võimalust

näidustused. Kuluvate detailide (plastikust vooderduse) puhul on peamiseks valiku langetamise kriteeriumiks selle vastupidavus. Plastiku vastupidavus sõltub materjali tihedusest ja patsiendi eeldatavast n.ö sammude arvust (noorem patsient liigub rohkem ning võib harrastada suurema koormusnõudlusega sporti või muid tegevusi) ja komponendile langevast koormusest (peamiselt patsiendi kehakaal). Patsientide profiil ja põhjused endoproteesimisteks on äärmiselt varieeruvad. Vastustaja haiglas ulatuvad need aktiivsetest ja tippsporti harrastavatest noortest inimestest (seni noorim endoproteesitud patsient on olnud 14aastane) kuni eakate (seni vanim patsient oli 102) patsientideni, kellel endoproteesimisi teostatakse reieluukaela murdude järgselt peamiselt hoolduse eesmärgil, kes võivad olla juba voodihaiged ja kellel ei ole

eeldust iseseisvaks kõndimiseks. Väheliikuvatel patsientidele on PE materjal igati piisava

järgneval põhjusel. Tsemendivaba puusaprotees koosneb enamikul juhtudel neljast komponendist: vars (reiekomponent), pea, napa komponent ja napa vooderdus. Napa vooderduse hind moodustab kogu tsemendivaba puusaproteesi hinnast 10-15%, kui kasutatakse kaasaegset materjali. PE materjali kasutamisest tulenev sääst on marginaalse osakaaluga kogu tsemendivaba puusaproteesi hinnast. Nagu ülal mainitud, säästaks vastustaja kvaliteetset tsemendilist puusaproteesi kasutades märkimisväärselt võrreldes juba pikka aega tagasi ebarahuldavaks tunnistatud PE materjalist vooderduse kasutamisega tsemendivabal puusaproteesil. Antud juhul on PE materjali nõudmist kasutatud teiste pakkujate välistamiseks ilma objektiivse põhjenduseta. 4. Omaette küsimus, mis peaks pälvima meditsiinieetikaga tegelevate inimeste tähelepanu, on vastustaja valmisolek kasutada tõestatult kehvemate kliiniliste

vastupidavusega ning täidab hooldusvajaduse nõudeid. Viide teadus artiklile, mis näitab, et PE tulemused on võrreldavad – Comparable results between crosslinked polyethyleneand conventional ultra-high molecular weight polyethylene implantedin total knee arthroplasty: systematic review and metaanalysisof randomised clinical trials. Knee Surgery, Sports Traumatology, Arthroscopy (2022) 30:3120–3130 Valiku tsemendilise või mittetsementeeritava tüübi vahel teeb opereeriv kirurg sõltuvalt mitmetest parameetritest (nii patsiendi kui proteesi spetsiilised) ning oma senise kogemuse põhjal. Ühes süsteemis erinevate võimaluste olemasolu on raviasutusele mõistlik lahendus, mis tagab patsientidele parima ravikvaliteedi.

tulemustega materjalist toodet väiksema eeldatava

Ka vastus küsimusele

elueaga patsientidel. Lühikese eeldatava elueaga patsient võib tegelikkuses elada oluliselt kauem. Kasutades sellisel patsiendil materjali, mille tulemused on tõestatult kehvad, kasvatab vastustaja tõenäosust, et see protees tuleb kulumise tõttu välja vahetada.

punktis 4.3.5. Lisaks, eraldi registrit ei peeta.

P 2.8 Pressfit napaosa suurused 40mm – 80 mm millele sobivad XLPE plastikosad 0° ja 20° kõrgendusega (p 2.8, nagu kõik p-i 2 nõuded on napa komponendile).

Hankija selgitab, et kliinilise tulemuse saavutamiseks on 20° kõrgenduse optimaalseim lahendus, kuna Kliinikumi kogemuste kohaselt on 10°-ne kõrgendus liiga väikese stabiilsust lisava toimega ning >20° kõrgenduse puhul liigselt liiges-liikuvust piirava ja komponentide pitsumise ohuga (reiekomponendi kael hakkab kulutama plastikosa kõrgendust).

Vaidlustuskomisjon leiab, patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu on nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 10 p 2.8 on õigusaktidega kooskõlas

Suuremal osal Eestis kasutatavatest tsemendivabadest pressfit napaosade mudelitel on suurim kõrgendus 10°. Kõrgendus 20° on valitud konkreetse toote järgi. Vastustaja ei ole millegagi tõendanud, et see mudel oleks kliiniliste tulemuste poolest parem. Biomehhaaniliselt kasvab pigem 20° kõrgendusega mudelil komponendi pitsumise oht võrreldes 10° kõrgendust kasutades.

Lisaks vaidlustusmenetluses välja toodule märgime, et vastustaja ravitöö kohta selliseid uuringuid eraldi tehtud ei ole. Kõik rahvusvaheliselt publitseeritud tõendid baseeruvad peamiselt biomehaanilistel modelleerimistel ja intraoperatiivsetel katsetel. Praegused andmed toetavad seisukohta, et kõrgema (20°) kõrgenduse kasutamine annab eeldatavalt suurema stabiilsuse kui 10°. Uuringutes on leitud, et 20° kõrgendus pakub ~47% paremat tagumise dislokatsiooni vastupidavust. Effect of intraoperative treatment options on hip joint stability following total hip arthroplasty. Casey A.

Myers, Daniel N. Huff, J. Bohannon Mason, Paul J. Rullkoetter. J Orthopaedic Res. April 2021. Defining the optimal position of the lipped liner in combination

with cup orientation and stem versioon a kinematic model analysis. Alessandro Navacchia, Joseph Pagkalos, Edward T Davis. Bone Joint Res. 2023 Sep 20;12(9):571–579. Ka vastus küsimusele punktis 4.3.6. OSA 11: MITTETSEMENTEERITAV PUUSAPROTEES (ALTERNATIIV)

P 1.1

bioloogiliselt/anatoomiliselt sobilik, mille S-kõverus järgib reieluu loomulikku anatoomilist kuju (p 1.2, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale).

Hankija selgitab, et anatoomiliste kõveruste järgimine on vajalik ning implantaatide tootearendustes (sh ka plaatide ja naelte puhul) keskendutakse samuti anatoomilistele disainidele. See disain on näidanud suurepärast vastupidavust nii rahvusvaheliste andmete kui ka Kliinikumi kogemuse põhjal. Eri

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on õigus hankida oma vajaduste katteks eri tüüpi puusaliigese proteese. Kui Kliinikum on oma kogemuste pinnalt leidnud, et on patsiente, kelle puhul annab parema tulemuse anatoomilise disainiga puusaliigeste kasutamine, puudub mõistlik põhjus asuda seisukohale, et

Vastustajal ei ole võimalik väita, et on patsiente, kellele sobib ainult S-kõverusega reieosa. Vastustaja väidab, et see disain on näidanud suurepärast vastupidavust nii rahvusvaheliste andmete kui ka Kliinikumi kogemuse põhjal. Tervishoiuvaldkonnas on heaks tavaks viidata selliste väidete puhul uuringutele,

Lisaks vaidlustusmenetluses välja toodule märgime, et oluline on, et mõlemad tüübid annaksid samaväärseid tulemusi ja kirurgidel oleks võimalik teha valik lähtuvalt patsiendi anatoomilistest iseärasustest. Seetõttu eelistame, et valikus oleksid mõlema (sirge (osa 10) ja anatoomilise) reiekomponendi variandid.

haiguste ja anatoomia variantide paremaks raviks on vajalik erineval põhimõttel fikseeruvate implantaatide olemasolu ning S-kõverus aitab tagada parema „fit and fill“ tüüpi fiksatsiooni. Nõuded on valitud täitmaks teistsugust vajadust kui Osas 10 hangitav puusaprotees. Hankija patsientide profiil ei ole võrreldav teiste haiglatega ning erineva disainiga proteeside olemasolu laiendab valikuid. Sirge disainiga proteese saab pakkuda teistes osades.

Hankija ei tohi neid soetada ning vastavaid TK tingimusi kehtestada. Asjaolu, et paljud tootjad anatoomilist kõverust järgivaid puusaproteese ei tooda, ei välista Hankija vajadust nende järele ega õigust nende hankimiseks. Nagu varem välja toodud, on kohtupraktika kohaselt hankijal eriti suur kaalutlusruum tingimuste kehtestamisel rahvatervise valdkonnas. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 11 p 1.1 on õigusaktidega kooskõlas.

millele tuginetakse. Kaebaja ei leidnud uuringuid teistest riikidest, mis kinnitaksid antud osasse ainukesena sobiva tootja Waldemar Link toote SPCL suurepärast vastupidavust. Samuti ei leidnud kaebaja avalikest allikatest uuringuid, mis näitaks Kliinikumi tulemusi antud proteesiga. Erinevates registrite (Rootsi, UK) info põhjal saab öelda, et seda mudelit kasutatakse marginaalselt – Rootsi artroplastikaregistri 2024. aasta aruande põhjal on kirjeldatud proteesimudeli osakaal kõigest 0,58% kõikidest registrisse kantud tsemendivabade reiekomponentide hulgast. Vastustaja väidab oma vastuses VAKO-le, et kasutatavaid proteesitüüpe valides on tuginetud ka endoproteeside registrite andmetele, sealhulgas on eraldi mainitud Rootsi register. Rootsi registris on selle proteesi mudeli kogused marginaalsed. On põhjendamatu, et vastustaja on välistanud väga paljudes registrites ja uuringutes tõestatult häid tulemusi näidanud

Valik lähtub patsiendi anatoomiast, aga ka kirurgi kogemustest. Vastustaja ei vali patsiente, see eelis on väiksemates keskustes, kus on võimalik operatsioone planeerida ainult teatud tervisliku seisundi või muude parameetrite alusel. Keerulisemad haigusjuhud ja paljud revisjonid suunatakse ravile vastustaja haiglasse, mis on ainuke ülikoolihaigla Eestis ja kõrgema etapi raviasutuselt eeldatakse, nemad patsienti ei vali ning leiavad lahenduse ka keerulistes olukordades, st et kõige keerulisema profiiliga juhtumid saabuvad vastustaja juurde. Iga proteesi tüübi jaoks on oma näidustus ja igal raviasutusel on õigus valida oma vajadustest sobivad proteese. Anatoomilise fiksatsiooni olemuse kohta saab lugeda teadusartiklist – Rivière, C., Harman, C., Logishetty, K., Van Der Straeten, C. (2020). Hip Replacement: Its

proteesimudelid ja selle asemel on kirjeldatud toodet,

Development and

mida ei kasutata teistes Eesti haiglates, lähiriikide haiglates ja kasutatakse marginaalselt suurtes riikides, mis peavad registreid. Ülalolevat arvestades jääb mulje, et vastustaja ei ole seda konkreetset proteesimudelit kirjeldades otsinud võimalust saada patsiendi jaoks parimat toodet mõistliku hinnaga, vaid on valinud selle konkreetse mudeli, et tagada Kliinikumi Ortopeediakliiniku roll selle proteesi tootja Waldemar Linki referentskliinikuna. See ei ole objektiivselt põhjendatud. P 1.2 vasaku ja parema poole versioonid (p 1.2, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale)

Hankija selgitab, et kuna Osa 11 ongi koostatud anatoomilise disainiga proteeside hankimiseks, siis eeldab see vasaku ja parema poole versioonide olemasolu.

Vaidlustuskomisjon märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et vasak ja parem versioon on vajalikud anatoomilise disainiga proteeside puhul. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on õigus hankida eraldi anatoomilise disainiga puusaproteese (vt ka käesoleva otsuse p 14.1) on õigusaktidega kooskõlas ka TK OSA 11 p 1.2

P 1.6 kahe CCD nurga võimalus – 126° ja 135° (p 1.6, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale).

Hankija selgitab, et on lähtunud senisest kliinilisest kogemusest. Antud tingimus kombinatsioonis teiste

Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast

See punkt dubleerib punkti

Future. In: Rivière, C., Vendittoli, PA. (eds) Personalized Hip and Knee Joint Replacement. Springer, Cham. Ka vastus küsimustele punktides 4.3.8 ja 4.3.9.

Vt eelmist punkti, vastus sama.

Nagu vaidlustusmenetluses välja toodud, on vastustaja lähtunud oma senisest kliinilisest kogemusest, mille

tingimustega

praktikast ning kliinilisest

välistab sisulise konkurentsi.

kohta eraldiseisvaid

(progresseeruv lateralisatsioon), tagavad piisava normaalse anatoomia taastamise võimekuse. Varasem kliiniline praktika ja rahvusvaheliste uuringute tulemused näitavad antud kaela nurkade puhul parimaid tulemusi

kogemusest, mistõttu on nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 11 p 1.6 on õigusaktidega kooskõlas

Vastustaja väidab, et antud kaela nurkade puhul on saavutatud parimaid tulemusi. Tervishoiuvaldkonnas on heaks tavaks viidata selliste väidete puhul uuringutele, millele tuginetakse. Kaebaja ei leidnud uuringuid, mille tulemuste põhjal saaks öelda, et just täpselt selliste kaela nurkadega tsemendivaba puusaproteesi reieosadel on parimad tulemused. Vastustaja poolt enda proteesivalikute referentsina viidatud Rootsi registris on pikaajaliste tulemuste referentsiks oleva proteesimudeli ja mitme enim kasutatud suurepäraste pikaajaliste tulemustega proteesimudeli CCD nurgad näiteks 125° ja 135°.

uuringuid ei ole koostatud, kuid loomulikult me jälgime oma patsientide ravitüsistusi ning oleme ravitulemustega kursis. Märgime, et nurki ei kasutata kombinatsioonina, vaid ühel proteesil ikka üht varianti. Küsitud erinevate nurkade eesmärk on omada valikus võimalikult laia valikut, mis kataks paremini patsientide anatoomilistest iseärasustest tekkivad vajadusi. Vaidlustusmenetluses oleme ka välja toonud teadusartikli, mille järgi on 135 kraadi CCD nurk maksimaalne soovituslik nurk: K.-H. Widmer, M. Majewski. The impact of the CCD-angle on range of motion and cup positioning in total hip arthroplasty. Tulemuste tõlgendamisel peab lisaks ühele parameetrile arvesse võtma ka kõiki teisi nii patsiendi, tema tervisliku seinudi kui tehnilisi parameetreid. Ükski register ei vaatle eraldi ainult CCD nurka. Ka vastus küsimusele

punktis 4.3.10. P 1.7 reieosal vähemalt 18 erinevat suurust vasemale ja paremale (p 1.7, nagu kõik pi 1 nõuded on reieosale)

Hankija selgitab, et kuna Osa 11 on koostatud anatoomilise disainiga proteeside hankimiseks, siis eeldab see vasaku ja parema poole versioonide olemasolu.

Vaidlustuskomisjon märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et vasak ja parem versioon on vajalikud anatoomilise disainiga proteeside puhul. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on õigus hankida eraldi anatoomilise disainiga puusaproteese (vt ka käesoleva otsuse p 14.1) on õigusaktidega kooskõlas ka TK OSA 11 p 1.7.

See punkt dubleerib punkti

Vt vastust osa 11 TK p 1.1, vastus sama.

P 2.4 napaosa võimalik modulaarsete komponentidega 10° ja 20° serva kõrgendada (p 2.4, nagu kõik p-i 2 nõuded on napaosale)

Hankija selgitab, et kliinilise tulemuse saavutamiseks on 20° kõrgenduse optimaalseim lahendus, kuna Kliinikumi kogemuste kohaselt on 10°-ne kõrgendus liiga väikese stabiilsust lisava toimega ning >20° kõrgenduse puhul liigselt liiges-liikuvust piirava ja komponentide pitsumise ohuga (reiekomponendi kael hakkab kulutama plastikosa kõrgendust).

Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu on kehtestatud nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 11 p 2.4 on õigusaktidega kooskõlas.

Suuremal osal Eestis kasutatavatest tsemendivabadest pressfit napaosade mudelitel on suurim kõrgendus 10°. Vastustajal ei ole võimalik väita, et selliseid mudeleid kasutavate kliinikute tulemused oleksid kehvemad, kui 20° kõrgendusega mudelid kasutavad. Biomehhaaniliselt kasvab pigem 20° kõrgendusega mudelil komponendi pitsumise oht

Vt vastust osa 10 TK p 2.8, vastus sama. Ka vastus küsimusele p

võrreldes 10° kõrgendust kasutades.

Vastustaja esitas 18.8.2025 täiendava seisukoha, milles märgib, et jääb kõigi eelmises vastuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud riigihanke alusdokumentide ja neis toodud tehniliste kirjelduste õiguspärasuse hindamiseks on kõik asjassepuutuvad hankija kaalutlused, vajadused ning põhimõtted, mille alusel tehnilised kirjeldused on paika pandud, välja toodud. Hanketingimuste põhjused pole vaidlustus- ja haldusasja menetluse kestel muutunud. Vaidlustuskomisjon on tehniliste kirjelduste õiguspärasuse hindamisel õigesti arvestanud asjaoluga, et hankijal on õigus lähtuda tehnilise kirjelduse koostamisel oma parimast praktikast ja ning kliinilisest kogemusest. Kaebaja toob etteheitena välja, et vastustaja pole saanud esitada täpselt kaebaja soovitud küsimusepüstitustele vastavaid uuringuid ja analüüse ning andmeid enda ravitulemuste kohta ja võrdluseid registrite või teiste haiglate tulemustega. Märgime, et olukorras, kus vastustajal puudub õiguslikult siduv kohustus mingite andmete kohta registreid pidada, läbi viia täpselt selliseid analüüse, uuringuid ja võrdlusi, siis on põhjendamatu seda vastustajale kui probleemi ette heita. Vastustaja korraldab oma tööd ise ja kasutab oma vajaduste kindlaks tegemiseks võimalusi ja viise, mida erialaspetsialistid oma töös peavad asjakohaseks ning mida ravikvaliteedi hindamisel igapäevatöös vajatakse. Kogu ravitöö kvaliteeti hinnatakse regulaarselt, samuti registreeritakse kõik tüsistused, hinnatakse nii rehospitaliseerimisi kui reoperatsioonide osakaalu ning nende põhjuseid. Lisaks jälgitakse haiglate ravikvaliteedi tulemusi koostöös Tervisekassaga. Kvaliteediindikaatorite alusel sõlmib Tervisekassa ka ravitöö (sh endoproteesimise) lepingud. Vastustaja endoproteesimise lepingute maht on viimase 3 aastaga suurenenud ~30% ehk Tervisekassal ei ole vastustaja kvaliteedi osas etteheiteid, pigem vastupidi, mistõttu kaebaja lähenemine, nagu vastustaja valikud hanketingimuste kokkupanekul oleks meelevaldsed ega poleks meditsiiniliselt põhjendatud, ei ole õige.

Kaebaja seab kahtluse alla vastustaja heausksuse ja toob jätkuvalt välja, et väidetavalt: [../..] vastustaja tegelik põhjus kindlate toodete hankimisel võib olla seotus dr Mart Parvega [../..]“. Kaebaja toob seejärel välja rea „mustreid“, mis olevat talle silma hakanud, kuid jõuab seejärel ka ise järeldusele, et asjaolu, kas riigihanke taamal esineb huvide konflikt või mitte, ei ole vaidluse all. Vastustaja tõi eelmises vastuses selgelt välja, et dr Parv ei ole kunagi osalenud antud toodete hankimise protsessides, puuduvad igasugused viited sellele, et dr Parv ja tema abikaasa oleks mõjutanud vastustajat kindlat ettevõtet või tooteid valima, mistõttu on äärmiselt kohatu, et kaebaja selle teema uuesti on üles võtnud. Pigem seab see vastustaja hinnangul hoopis kaebaja enda heausksuse kahtluse alla - kas kaebaja motiiv kaebuse esitamisel on soov kindlaks teha tehnilise kirjelduse õiguspärasus või pigem laimata vastustajat ja riigihankemenetluse läbiviimist raskendada ja viivitada, kuna vastustajale teadaolevalt puudub kaebajal endal senini tootja ZimmerBiomet toodete esindusõigus (kaebaja vastuse p 2.7 on kaebaja esimest korda alates vaidlustusmenetlusest avaldanud, millise firma tooteid soovib pakkuda ja et selleks on ZimmerBiomet). OneMed OÜ pole varasemalt ZimmerBiomet’i tooteid esindanud ja kuni esindusõigus puudub, neil pakkumust esitada poleks võimalik. Kaebaja nimetatud (Smith & Nephew, DePuy) firmade ülemaailmsete turuosade kohta vastustajal täpne info puudub, aga mõlemad mainitud firmad on ülisuured ja ühelgi neist ei ole teise ees olulisi eeliseid, valiku teeb iga raviasutus vastavalt oma vajadustele. Kaebaja väidab, et vastustaja on igas osas lihtsalt valinud välja toote, mida ta soovib, ilma et seda õigustaks objektiivne vajadus. Jääme jätkuvalt vastupidisele seisukohale, et objektiivsed vajadused on olemas. Iga eraldi vaidlustatud tingimuse kohta on vastustaja vaidlustusmenetluses välja toonud tingimuse seadmise põhjenduse, mida ka vaidlustuskomisjon luges piisavaks, et asuda seisukohale, et vastustaja on tegutsenud riigihangete seaduse § 88 lg 7 kooskõlas. Tehnilise tingimuse põhjendatus sõltub esmajoones tingimuse eesmärgist ja sobivusest (RK 3-20-718). Tingimuste kaupa lisaselgitused olid toodud ka eelmise vastuse lisas. Kaebaja täiendava seisukoha lisas välja toodud uued märkused ei muuda vastustaja varasemat käsitlust ning põhjendusi. Leiame, et varem toodud selgitused on hankija kaalutlustegevusele hinnangu andmiseks piisavad ning kaebaja välja toodud uute aspektide üle jätkuv arutelu on täies mahus meditsiiniline süvaanalüüs erinevatest ravimeetoditest ja -praktikatest, mille üle peab olema õigus otsustada konkreetset tervishoiuteenust osutaval raviasutusel. Ravistrateegiate, sh sobivate implantaatide, valimine on ortopeedias väga spetsiifiline ning erialateadmisi ja suurt kliinilist kogemust eeldav tegevus. Eriti spetsiifilisi teadmisi eeldab endoproteesimine ning ka kõikidel ortopeedidel ei ole endoproteesimise pädevust. Valikuid nii ravimeetodite kui kasutatavate implantaatide osas saavad langetada ainult pädevad isikud, kellel lasub ka vastutus ravitulemuste eest. Kaebajal kliiniline kompetents puudub. Tingimuste kogumit, mida kaebaja peab osade 1,2,3,5 ning osade 7 ja 13 (al. 17.07.2025. a koos) puhul õigusvastaseks, on võimalik õigusvastaseks pidada, kui tegelik eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. Nagu ka vaidlustuskomisjon välja tõi, pole see tõendamist leidnud ning vastustaja leiab, et pole seda ka haldusasja menetluses. Vaidlustusmenetluse raames on vastustaja andnud põhjalikud selgitused riigihanke ülesehitusele, tehnilise kirjelduse sisulistele kaalutlustele ning põhimõtetele, mille abil oleme näidanud vastustaja vajaduste objektiivset põhjendatust ning seatud piirangute proportsionaalsust.

Kaebaja väidab ka, et kui vastustaja väitel on tehniline kirjeldus koostatud patsientide huvides, väidame me seeläbi, et oleme valinud ravitulemuste poolest kõige paremad. Täpsustame, et meie valiku aluseks on parim valik meile, mille määravad nii tehnilised tingimused ning eri osade erinevate millimeetrite, kraadide, materjalide jne tingimuste kogumina saavutatav valik, mis võimaldab teostada nii operatsioone eri vanuses ja põhihaigustega patsientidele kui teostada sama valiku baasil kordusoperatsioone, ning meie kirurgiline kogemus. Erinevate vajalike mudelite hulk sõltub nende spetsiifikast, et valik kataks just vastustaja haigla vajaduse, kuid ei oleks suurem kui on vajalik kirurgilise kompetentsi säilimiseks. Kirurg, kes teeb aastas ühe operatsiooni, ei saa olla pädev, ja võrdlus teiste haiglatega ei ole oluline, sest vastustaja ei vali proteese teistele. Vastustaja ei leia, et ZimmerBiomet’i tooted oleks halvad või et neid ei tohiks Eestis kasutada. Iga haigla vajaduse defineerib kogum patsientide ja operatsioonide profiilist, raviks vajalike kindlate tehniliste kriteeriumite ja materjalide vastavusest ning kirurgilisest kompetentsist. Ühelgi haiglal ei ole kohustust omada oma valikus kõiki maailmas toodetavaid proteese. Kaebuses väidab kaebaja, et pakkumuse saab vaidlustatud osades esitada vaid üks pakkuja. Hankijale teadaolevalt mitmes vaidlustatud osas on võimalik pakkuda mitme eri tootja tooteid. Revisjonoperatsioonide kohta märgime, et vastustaja hinnangul peab iga vastutustundlik raviasutus alati arvestama võimalusega, et tekib tüsistus ning patsient vajab kordusoperatsiooni. Kordusoperatsioon ei tähenda enamasti täisrevisjoni (ehk kõikide komponentide vahetamist), vaid mõne üksiku osa vahetust. Kui on võimalik valida operatsioon, mille maht on oluliselt väiksem ning patsiendi tervist vähem kahjustav või koormav, siis oleks arstlikele printsiipidele täiesti vastuvõetamatu valida patsiendile suuremat traumat põhjustav ning suurema tüsistuste riskiga tegevus. Tervikuna ja pikemas plaanis täidab kõige paremini nii vastustaja töö korraldamise kui patsientide huvidele vastamise eesmärki strateegia, kui soetatavad proteesid sobivad varasematega ja proteesi saab kasutada nii esmasteks kui revisjonoperatsioonideks. Mis puudutab laovarude aspekti, siis konsignatsiooniladu peetakse vastustaja enda ruumides - selleks on kindla mahtuvusega laopind, kuhu peavad ära mahtuma erinevate toodete eri numeratsiooniga kaubad. Konsignatsiooniladu haigla pinnal on vajalik, sest vajadus eri suurusega osa järele võib selguda operatsiooni ajal. Veel rohkem variante samadest toodetest vajab suuremat pinda vastustaja juures, samuti lao pidamine ja selle üle tervikliku kontrolli omamine muutub üha töömahukamaks ja suurendab vastutust haiglas ladustatava kauba järelevalve ja säilimise eest. Riigivaru nomenklatuuri täiendamiseks uute toodetega saab ettepaneku teha küll varu hoidja, kuid selleks on vajalik Terviseameti poolt rahaliste vahendite eraldamise otsus. Hetkel ei ole teada, millal tekib võimalus nomenklatuuri täiendada ning seega ei ole olemasoleva nomenklatuuri muutmine kaugeltki operatiivne ja lihtne protsess. Kaebaja on taas esitanud andmeid, viidates Tervisekassale. Kust täpsemalt kaebaja sellised andmed leidis, jääb selgusetuks, kuid toonitame veelkord, et Tervisekassa andmed ei ole piisavalt detailsed ja ei võimalda tegevuste sisu osas täpseid järeldusi teha. Vastustaja ei ole keeldunud

oma (olemasolevaid) andmeid esitamast, kuid täpselt kaebaja küsitud andmeid haldusasja menetlemise tähtaegade raames esitada pole võimalik, kuna endoproteesimise registrit Eestis ei peeta ning andmete kogumine, töötlemine ja analüüs on eraldi töömahukas .

KOHTU SEISUKOHT

14.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti, leiab halduskohus, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et HKMS § 165 lg 1 p 4 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Olukorras, kus kohus jätab kaebuse rahuldamata, peab kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega. Erandina sätestab HKMS § 165 lg 2, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Sellisel juhul saab kohus viidata väite korduvusele ning sellele, et ta nõustub selle väite osas haldusmenetluses juba võetud seisukohaga. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud kõik kaebuses toodud põhilised vastuväited juba VAKO-le esitatud vaidlustuses (dtl 86-458,483-496) ning VAKO on neile oma 15. juuli 2025. a otsuses vaidlustusasjas nr 144-25/295377 (dtl 510-546) vastanud. Käesoleval juhul ei ole enam vaidluse all need tingimused, mida kaebaja vaidlustas ebaselguse argumendil. Asjaolus, et viidatud osade TK-d on koostatud nende eelnevalt mainitud konkreetsete tootjate konkreetsete toodete järgi (vt VAKO otsus, p 10.4.,RKHKo 3-20-718, p 18.), ei ole poolte vahel vaidlust. Poolte vahel puudub põhimõtteliselt vaidlus, et TK-d on koostatud konkreetsete toodete järgi. Üldiselt ei tohi aga TK olla koostatud nii, et tingimustele vastaks üksnes üks toode või pakkuja. Otsuse põhjendava osa p-s 20 jj viitab halduskohus sellele, et ta nõustub VAKO seisukohtadega ning ei korda neid täies mahus. 15.Kaebuse võib hankeasjas esitada RHS § 185 lg 2-4 või 6 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti vaidlustuskomisjoni otsuse peale (HKMS § 267 lg 1). RHS § 185 lg 2 p-st 1 tulenevalt võib esitada vaidlustuse ja seejärel kaebuse halduskohtule ka riigihanke alusdokumentide, sh tehnilise kirjelduse peale.

16.Vaidluse all on SA Tartu Ülikooli Kliinikum avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Traumatoloogia metallosteosünteesi vahendid ja liigeste endoproteesid“ (viitenumber 295377) riigihanke osade 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 alusdokumentide tingimuste õiguspärasus, mis on koostatud kindla toote järgi ja piiravad seetõttu õigusvastaselt konkurentsi. Vaidlus on vaid selles, kas sellisel viisil TK koostamine on põhjendatud.. 17.Kaebaja hinnangul on need TK punktid RHS-ga vastuolus ning takistavad vaba konkurentsi hankemenetluses. Punktid on ebaproportsionaalsed ning ei võimalda kaebajal hankemenetluses pakkumust esitada. Kaebaja palub tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 15. juuli 2025. a otsuse vaidlustusasjas nr 144-25/295377 osas, milles jäeti OneMed OÜ vaidlustus rahuldamata ja OneMed OÜ menetluskulud osaliselt enda kanda. Kaebaja palub kohustada sihtasutust Tartu Ülikooli Kliinikum viima õigusaktidega kooskõlla järgmised riigihanke alusdokumentide tingimused: riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega“ punkt 3; riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega“ punkt 4.1; riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise ristatisideme säilitamisega“ punkt 5.1; riigihanke osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsemeneteeritav põlveprotees“ punkt 8.1; riigihanke osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsemeneteeritav põlveprotees“ punkt 8.2; riigihanke osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 Mittetsemeneteeritav puusaprotees (põhiproteesina)“ punkt 2.5; riigihanke osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (põhiproteesina)“ punkt 2.8; riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 1.1; riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 1.2 ; riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 1.6; riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“punkt 1.7; riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees (alternatiiv)“ punkt 2.4; riigihanke osa 1 alusdokumendis „Lisa 1 osa 1 - tsemeneteeritav standardne puusaprotees (põhi)“ sätestatud nõuded; riigihanke osa 2 alusdokumendis „Lisa 2 osa 2 tsemeneteeritav standardne puusaprotees (alternatiiv)“ sätestatud nõuded; riigihanke osa 3 alusdokumendis „Lisa 3 osa 3 - puusaliigese eriprotees“ sätestatud nõuded; riigihanke osa 5 alusdokumendis „Lisa 5 osa 5 - Tsemeneteeritav põlveprotees tagumise ristatisideme stabiliseerimisega“ sätestatud nõuded; riigihanke osa 7 alusdokumendis „Lisa 7 osa 7 - Põlveliigese eriprotees“ sätestatud nõuded; riigihanke osa 13 alusdokumendis „Lisa 13 osa 13 Megaprotees“ sätestatud nõuded.

18.Vastustaja on vastupidisel seisukohal ning leiab, et tingimused on vajalikud ega ole ebaproportsionaalsed. 19.Riigihanke alusdokumendiks olev tehniline ettepanek on RHS § 87 mõttes tehniline kirjeldus. Tehniline kirjeldus RHS tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu (RHS § 87 lg 1 p 1). Tehniline kirjeldus on eelkõige hankija vajaduste kirjeldus, mille eesmärgiks on piiritleda hankelepingu ese tunnustega, millele pakkumused peavad vastama. Tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile (RHS § 88 lg 7).

Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa siiski käsitada hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel, hankijal on õigus lähtuda oma vajadustest. Seega peab hankelepingu eseme tehniline kirjeldus andma pakkujale piisavalt täpse ülevaate hankija vajadustest ning selle põhjal peab potentsiaalsel pakkujal olema võimalik hinnata, kas tal on võimalik hankija soovitud eset või teenust pakkuda, ja kalkuleerida pakkumuse maksumus. Seejuures ei saa hankijalt nõuda detailsuseni täpse tehnilise kirjelduse koostamist, vaid tehniline kirjeldus peab olema piisavalt täpne ja arusaadav vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele, s.t see eeldab potentsiaalselt pakkujalt teatud eelteadmisi hankeeseme kohta (vt. (05.10.2017, Tln RK 3-17-1414/34 ; 9.05.2016. a, Tln HK 3-16-608, p. 13). Samuti ei pea hankija garanteerima, et kõik huvitatud isikud saaksid hankel osaleda. Hankija objektiivsetest vajadustest lähtuva lisatingimuse seadmine ei ole konkurentsi kahjustav. Üksnes asjaolu, et kaebajal tuleb teha võimalikke lisakulutusi, ei muuda hanketingimust konkurentsi piiravaks. Tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid peab hankija juhul, kui nende põhjendatuse ja objektiivse vajalikkuse üle tekib vaidlus, põhjendama (Tartu Ringkonnakohtu 20.03.2012 otsus haldusasjas 3-11-1300, p 11). Hankelepingu eseme kirjeldamise tingimus peab olema proportsionaalne, põhjendatud ja lähtuma asjakohastest argumentidest. Sealjuures on hankijal selle kehtestamisel lai kaalutlusruum. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda tehnilise kirjelduse kirjeldamist mingil talle sobival viisil olukorras, kus hankijale hankija arvates sobivam, selgem ja ilmselt otstarbekam tehnilise kirjelduse tingimus on proportsionaalne RHS § 88 lg 7 tähenduses. Oluline on, et tingimus oleks põhjendatud ning tagaks hankijale vajaliku ja soovitud tulemuse hankija enda (mitte pakkuja) arvates (Tallinna Ringkonnakohus 28.04.2020, 3-20-157 (p-d 13–14). Kirjeldatu alusel ja proportsionaalsuse põhimõtte kaudu ei saa kaebaja nõuda, et hankija lähtuks asja soetamisel just pakkujale meelepärastest tingimustest. Hankijal on hankelepingu tingimuste kindlaksmääramisel avar kaalutlusruum, millesse kohus saab sekkuda vaid juhul, kui hankija sätestatud tingimused on ilmselgelt asjakohatud või meelevaldsed (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-587, p 10). Praegusel juhul see nii ei ole. „Traumatoloogia metallosteosünteesi vahendid ja liigeste endoproteesid“ (viitenumber 295377) riigihanke osade 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 alusdokumentide tingimused on õiguspärased. Proportsionaalsuse üldpõhimõte ei nõua, et hankelepingu tingimused oleksid igal juhul hankes osalemisest huvitatud ettevõtjale vastuvõetavad või sõlmitavas hankelepingus oleksid hankija ning eduka pakkuja õigused ja kohustused igal juhul omavahel tasakaalus. Proportsionaalsuse nõue tähendab seda, et hankija ei seaks hankeeset silmas pidades põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi või et tingimused oleks ilma mõistliku põhjenduseta piiravad. Teisisõnu ei tähenda pelk asjaolu, et hankelepingu tingimus ei ole ettevõtjale meelepärane ja see saaks teoreetiliselt olla ettevõtja jaoks ka vähem töömahukam, seda, et tegemist on ebaproportsionaalse tingimusega. Hankelepingu tingimuse ebaproportsionaalsus tuleb kõne alla vaid juhul, kui lepingupoolte õiguste-kohustuste tasakaal on äärmuslikult ja ilma mõistliku põhjenduseta paigast ära.

Praegusel juhul ei saa öelda, et äririsk oleks tervikuna jäetud pakkuja kanda. Kõrge äririsk ei võta pakkujalt õigust pakkumust esitada. Pakkujal on võimalik, kui ta ei soovi riske võtta, jätta pakkumus esitamata, või kui ta soovib hankes osaleda, siis pakkuda sellist hinda, mis kataks ära tema äririskid või pakkuda mitme eri tootja tooteid mitmes hanke vaidlustatud osas. RHS ei kohusta hankijat arvestama kõikide pakkumuse esitamisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega ning sel viisil ise täiendavat konkurentsi looma. RHS § 88 lg-s 7 sätestatu tugineb 26.02.2014 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/24/EL art 42 lõikele 2. Euroopa Kohus on korduvalt selgitanud, et art 42 lõikes 2 nimetatud põhimõte konkretiseerib direktiivi 2014/24/EL art 18 lg 1 esimeses lauses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Art 18 lg 1 ls 1 kohaselt kohtlevad avaliku sektori hankijad ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutsevad läbipaistvalt ja proportsionaalselt. Nimetatud nõuded sisalduvad ka riigihangete seaduses, täpsemalt selle 3. paragrahvis. Samuti on Euroopa Kohus välja toonud, et võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted on tehnilise kirjelduse koostamisel olulise tähtsusega, arvestades nende sõnastamisega seotud diskrimineerimisohtu. Mida üksikasjalikum on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (vt nt Euroopa Kohtu otsus eelotsusetaotluses C-413/17, p-d 29-33, 37 ja otsus asjas C368/10 p 62). Kohus saab hinnata seda, kas vaidlusalune tingimus takistab konkurentsi või mitte ja kas see tingimus on objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõistes. Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa siiski käsitada hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha kõikidel seda soovivatel isikutel, hankijal on õigus lähtuda oma vajadustest. Samas tuleb Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt riigihanke alusdokumendiks olevad tehnilised kirjeldused koostada nii, et need ei vähendaks kunstlikult konkurentsi teatavat ettevõtjat soosivate nõuetega (direktiivi 2014/24/EL põhjendus 74 ja art 18 lg 1 teine lõik ja EKo C-413/17, p-d 35-36). Tehnilises kirjelduses esitatud nõudeid peab hankija juhul, kui nende põhjendatuse ja objektiivse vajalikkuse üle tekib vaidlus, põhjendama (Tartu Ringkonnakohus 3-11-1300, p 11 ja Tallinna Halduskohus 3-17-1414, p 12.1). See tähendab, et vastustaja peab suutma põhjendada, miks konkreetne tehnilise kirjelduse tingimus on hanke eesmärke arvestades vajalik. Kohus saab hinnata seda, kas vaidlusalune tingimus takistab konkurentsi või mitte ja kas see tingimus on objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõistes RHS § 3 p-dest 1-3 tuleneb hankija kohustus tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, sh järgida, et isikutele seatavad kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Ka peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. RHS § 88 lg 7 järgi peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

Järgnevalt kontrollib kohus vaidlustatud TK punktide vastavust eeltoodud tingimustele. Halduskohus nõustub VAKO 15.7.2025 allpool toodud põhjendustega; 20.VAKO 15.7.2025 otsuse põhjendused: „Vaidlustaja vaidlustab TK peamiselt kahel põhjusel: 1) Vaidlustaja hinnangul on Hankija TK Osades 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 koostatud nii, et neile vastab kindel toode, mistõttu Vaidlustaja osalemine Riigihankes on takistatud; 2) ülejäänud Osades on tingimused kohati ebaproportsionaalsed või ebaselged, mistõttu pole Vaidlustajal võimalik aru saada, kas tema pakutavad tooted tingimustele vastavad või mitte. Enne konkreetsete vaidlustatud punktide käsitlemist vastavalt Tabelis toodud järjekorrale toob vaidlustuskomisjon välja mõned üldised asjaolud, mida vaidlustuskomisjon kõigile vaidlustatud punktidele hinnangu andmisel arvestab. Hankijal on õigus koostada RHAD oma vajadustest lähtudes. Lähtuvalt töö spetsiifikast, vajadusest ja erialastest kogemusest on Hankijal õigus määratleda, millist liiki ja milliste tunnustele vastavaid tooteid või teenuseid soetada (RK 3-3-1-65-11). Pakkumuse esitamisest huvitatud isikutel ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Hankija telliks teistsuguse sisuga teenust (või kaupa), kui on Hankija vajadus (vt nt TlnRKo 3-15-809). Hankija on Riigihanke üles ehitanud viisil, et selle eri osades hangitakse sama tüüpi (nt õla/puusa/põlveliigese jne) proteesile alternatiivseid variante. Pakkujad saavad esitada pakkumuse selles osas, milles neil on sobiv toode, mitte ei valita ühele proteesitüübile üht toodet (mis dikteerib Hankijale selle tootja etteantud lahendused). Kliinikumile on vajalik, et tal oleks valikus kasutada alternatiivsed proteesid, mis erineksid üksteisest detailides, võimaldades Kliinikumi ortopeedidel valida patsiendi eripärasid arvestades sobivaim protees. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on Riigihanke selline ülesehitus asjakohane ja Kliinikumi vajadusi järgiv. Vaidlustuskomisjoni arvates on Hankija soov, et Kliinikumi kasutuses oleksid proteeside alternatiivsed variandid, patsientide huvidega arvestav ning õiguspärane. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et rahvatervise valdkonnas on hankijal eriti suur kaalutlusruum hanketingimuste kehtestamiseks (TlnHK 3-22-127). Samale seisukohale on asunud ka Riigikohus nt 05.11.2020 otsuses nr 3-20-718, p 15.2, et [---] Rahvatervise valdkonnas kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet siiski erilisel moel, arvestades asjaolu, et inimeste elu ja tervis on Euroopa Liidu toimimise lepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal, ning seda, et liikmesriigid võivad otsustada, millisel tasemel nad kavatsevad rahvatervise kaitse tagada ja kuidas selline tase saavutatakse; sellega seoses tuleb tunnustada liikmesriikide kaalutlusruumi olemasolu (Roche Lietuva, p 42; C-296/15 Medisanus, p 82). Hankijal ei ole kohustust eelistada põhimõtteliselt kas meditsiiniseadmete individuaalsete omaduste olulisust või nende seadmete kasutustulemuste olulisust (Roche Lietuva, p 45). 10.4. Vaidlustuskomisjoni arvates tuleb Hankija TK nõuete hindamisel ka arvestada, et Hankijale on oluline soetatavate proteeside ühildumine varasematega. Oma praktika järgi suudab Kliinikum 70% revisjonoperatsioonidel välja vahetada mõne komponendi proteesikomplektist ning ülejäänud juhtudel osutub vajalikuks kogu proteesi väljavahetamine. Patsiendile on kogu

proteesi väljavahetamine traumeerivam operatsioon ning Kliinikumi eesmärk on seda võimalusel igati vältida, mida saab saavutada järjepidevalt kasutatavate ühetaoliste tingimustega. Pikalt kasutuses olnud protees ei tähenda, et selle peaks välja vahetama. Vastupidi, see on patsientide jaoks kõige turvalisem valik, sest selle toote kohta on kõige pikem jälgimisperiood olemas ning endoproteeside puhul on pikaealise püsivuse info kõige olulisem edukuse ja kvaliteedi näitaja. Ka kohtupraktika kohaselt ei saa kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid tuua kaasa kohustust hankida eset, mis ei ühildu juba olemasoleva tehnilise lahendusega või mille hankimine tingiks vältimatute kulutuste tegemise, mida muu tehnilise lahenduse puhul teha ei tuleks (TlnRKo 3-20-157). Vaidlustuskomisjoni seisukoht TK punktide osas vastavalt tabelile. 20.1.Osa 4 (Lisa 4 osa 4) - PÕLVELIIGESE KONDÜLAARNE PROTEES TAGUMISE RISTATISIDEME SÄILITAMISEGA (ja võimalusega minna üle tagumise ristatisideme stabiliseerivale süsteemile) – 1500 kompl (500 aastas). P 3 Reieluu ja sääreluu komponentide suuruse ühilduvus vähemalt +/- 2 suurust. Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 4 p 3. Vaidlustaja leiab, et nõue on kehtestatud kindla toote järgi. Kõigil tootjatel on kombineeritavuse tabelid, mis täidavad sama eesmärki. Hankija selgituse kohaselt tuleneb nõue biomehhaanilistest ja anatoomilistest printsiipidest. Kõigil inimestel pole reie- ja sääreluud samade mõõtudega vaid üks võib olla teisest jämedam. Kuna Kliinikum on Eesti harvikhaiguste ravi kompetentsikeskus, peab ta tagama ravi väga varieeruva anatoomiaga patsientidele, mistõttu on vajalik keskmisest suurem komponentide sobivus. Hankijal on valikus eri osade kaudu mitu erinevate parameetritega põlveproteesi ja piisab, kui ainult üks neist on suurema variatsiooniga. Vaidlustuskomisjon peab põhjendatuks Hankija seisukohta, et Eestis harvikhaiguste ravi kompetentsikeskusena on Kliinikumise vajalik keskmisest suurem komponentide sobivus. Vaidlustaja ei ole välja toonud, milline ühilduvuse nõue ei oleks tema arvates konkurentsi piirav. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 4 p 3 on õigusaktidega kooskõlas. 20.2.P 4.1 mobiilise ja toestatud kande komponendid (p 4.1, nagu kõik p-i 4 nõuded on reieosa komponendile). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 4 p 4.1. Vaidlustaja leiab, et nõue on kehtestatud kindla toote järgi ning kuna tegemist on reieosa komponenti kirjeldavas osas, siis ka ebaõige, sest reiekomponendil ei saa olla mobiilse ja toetatud kande komponenti. Hankija kinnitusel annab see nõue kirurgile operatsiooniaegseks otsustamiseks võimaluse sama reie komponenti kasutades valida hiljem nii mobiilse kui fikseeritud platoo vahel. Sääre ja reie komponent peavad omavahel sobima. Vaidlustuskomisjoni arvates on Vaidlustaja seisukoht vastuoluline. Kui nõue on kehtestatud kindla toote järgi, ei saa see olla sisuliselt ebaõige, sest siis ta ju eksisteerib praktikas. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankijal on õigus kehtestada tingimus oma objektiivsetest vajadusest lähtuvalt, ka siis, kui sellele ei vasta kõigi pakkujate tooted. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 4 p 4.1 on õigusaktidega kooskõlas.

20.3.P 5.1 mobiilne kanne ja fikseeritud kanne (p 5.1, nagu kõik p 5-i nõuded on sääreosa komponendile). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 4 p 5.1. Vaidlustaja leiab, et nõue on põhjendamatu ning kehtestatud kindla toote alusel. Mobiilse kande nõude eesmärk on füsioloogiline liigese rotatsioon, mida eri tootjad lahendavad erinevalt (nt mediaalselt roteeruv protees). Hankija selgituse kohaselt on tegemist Kliinikumi eelistatava biomehhaanilise lahendusega, mis on andnud ravipraktikas kliiniliselt parima tulemuse. Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda tehnilise kirjelduse koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu kõnealune nõue on käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 4 p 5.1 on õigusaktidega kooskõlas.... 20.4.P 8.1 plastikosa igal mõõdul vähemalt 9 erinevat kõrgust, high flex ja constrained variandid (p 8.1, nagu kõik p-i 8 nõuded on plastikplatoole). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 6 p 8.1. Vaidlustaja leiab, et nimetust High flex insert kasutab oma plastiosade kirjeldamiseks vaid üks tootja – Smith & Nephew. Teised tootjad võivad seda tingimust täita nt erilise disainiga reie komponendiga. Ebaõige on kirjeldada High flex nõuet ainult plastikosale. High flex tulemus on saavutatav eri komponentide koosmõjus. Hankija selgituse kohaselt pole High- flexion knee prosthesis patenteeritud termin ning suuremat liikuvust lubavaid platoosid toodavad mitmed tootjad. Kui Hankija saab kasutada samade metallist komponentidega erinevat tüüpi platoosid (nagu tingimuses kirjeldatud), siis on see lahendus oluliselt mugavam ja soodsam. Võttes erinevad metallist komponendid kasutusele samaaegselt (nagu on Vaidlustaja ettepanek), tähendab see täiendavat proteesikomplekti koos kallite instrumentidega. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija seisukohaga ning leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu on Lisa 6 p-is 8.1 kehtestatud nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 6 p 8.1 on õigusaktidega kooskõlas.

tootjad PE versiooni. Kuna Hankija nõuab nii üht kui teist, teeb ta võimatuks pakkuda XLPE variandis tooteid (mis ei täida Hankija eesmärki üksnes samaväärselt, vaid paremini). Hankija selgituste kohaselt on vajalik, et Kliinikumi valikus oleks vähemalt 2 varianti: nii minimaalsemate kui maksimumi lähedaste näitajatega, et võimaldada parimat kulutõhusust (piisav kvaliteet ja optimaalne hinnastatus). PE variandi näitajad on teatud konkreetsele patsientide grupile heade ravitulemustega ning soodsamast hinnast tingituna kulutõhusam lahendus. PE vooderdus on hinnalt oluliselt odavam ning selle kasutamine on majanduslikult eelistatum patsientidel, kelle eeldatav eluiga või koormusvajadus on väiksemad ning jäävad allapoole XLPE (parandus) vooderduse vastupidavus-näitajatest. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija seisukohaga ning leiab, et kehtestatud nõue on objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 10 p 2.5 on õigusaktidega kooskõlas.

põhjus asuda seisukohale, et Hankija ei tohi neid soetada ning vastavaid TK tingimusi kehtestada. Asjaolu, et paljud tootjad anatoomilist kõverust järgivaid puusaproteese ei tooda, ei välista Hankija vajadust nende järele ega õigust nende hankimiseks. Nagu varem välja toodud, on kohtupraktika kohaselt hankijal eriti suur kaalutlusruum tingimuste kehtestamisel rahvatervise valdkonnas. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 11 p 1.1 on õigusaktidega kooskõlas. 20.10.P 1.2 vasaku ja parema poole versioonid (p 1.2, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 1.2. Vaidlustaja leiab, et vasak- ja parem versioon on vajalikud anatoomilise disaini puhul. Samaväärsete tulemustega teise disainiga vartel vasakut ja paremat versiooni vaja ei ole. Hankija selgitab, et kuna Osa 11 ongi koostatud anatoomilise disainiga proteeside hankimiseks, siis eeldab see vasaku ja parema poole versioonide olemasolu. Vaidlustuskomisjon märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et vasak ja parem versioon on vajalikud anatoomilise disainiga proteeside puhul. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on õigus hankida eraldi anatoomilise disainiga puusaproteese on õigusaktidega kooskõlas ka TK OSA 11 p 1.2. 20.11..P 1.6 kahe CCD nurga võimalus - 126° ja 135° (p 1.6, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale). Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 1.6. Vaidlustaja leiab, et nõue on kehtestatud kindla toote omaduste järgi. Hankija selgitab, et on lähtunud senisest kliinilisest kogemusest. Antud tingimus kombinatsioonis teiste tingimustega (progresseeruv lateralisatsioon), tagavad piisava normaalse anatoomia taastamise võimekuse. Varasem kliiniline praktika ja rahvusvaheliste uuringute tulemused näitavad antud kaela nurkade puhul parimaid tulemusi. Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu on nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 11 p 1.6 on õigusaktidega kooskõlas. 20.12.P 1.7 reieosal vähemalt 18 erinevat suurust vasemale ja paremale (p 1.7, nagu kõik p-i 1 nõuded on reieosale) Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 1.7. Vaidlustaja leiab, et vasak- ja parem versioon on vajalikud anatoomilise disaini puhul. Samaväärsete tulemustega teise disainiga vartel vasakut ja paremat versiooni vaja ei ole, mistõttu on nõue konkurentsi piirav. Hankija selgitab, et kuna Osa 11 on koostatud anatoomilise disainiga proteeside hankimiseks, siis eeldab see vasaku ja parema poole versioonide olemasolu. Vaidlustuskomisjon märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et vasak ja parem versioon on vajalikud anatoomilise disainiga proteeside puhul.

Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on õigus hankida eraldi anatoomilise disainiga puusaproteese (vt ka käesoleva otsuse p 14.1) on õigusaktidega kooskõlas ka TK OSA 11 p 1.7. 20.13..P 2.4 napaosa võimalik modulaarsete komponentidega 10° ja 20° serva kõrgendada (p 2.4, nagu kõik p-i 2 nõuded on napaosale) Vaidlustaja ja Hankija põhjendused on esitatud Tabelis, TK OSA 11 p 2.4. Vaidlustaja leiab, et nõue on valitud kindla toote järgi, mitte Hankija eesmärgist lähtuvalt. 20°-ise kõrgenduse nõudmine piirab põhjendamatult konkurentsi. 0° ja 10° kõrgendusega on saavutatav samaväärne tulemus kui 0° ja 20° kõrgendusega. Hankija selgitab, et kliinilise tulemuse saavutamiseks on 20° kõrgenduse optimaalseim lahendus, kuna Kliinikumi kogemuste kohaselt on 10°-ne kõrgendus liiga väikese stabiilsust lisava toimega ning >20° kõrgenduse puhul liigselt liiges-liikuvust piirava ja komponentide pitsumise ohuga (reiekomponendi kael hakkab kulutama plastikosa kõrgendust). Vaidlustuskomisjon leiab, et patsientide huvides on Hankijal õigus lähtuda TK koostamisel oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest, mistõttu on kehtestatud nõue käsitletav objektiivselt põhjendatud piiranguna RHS § 88 lg 7 mõttes. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et TK Osa 11 p 2.4 on õigusaktidega kooskõlas. 21.Vaidlustaja leiab, et Osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 tehnilised kirjeldused on täies ulatuses õigusvastased seetõttu, et nendes esitatud nõuded kirjeldavad ühe tootja seadet või seadmeid. Vaidlustaja viitab seejuures Riigikohtu 05.11.2020 otsusele 3-20-718, p 18, mille kohaselt tingimuste kogum on õigusvastane, kui selle eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. Vaidlustuskomisjon märgib, et Vaidlustaja viidatud Riigikohtu 05.11.2020 otsuse 3-20-718 p 18 on asjasse puutuvas osas sõnastatud järgmiselt: [---] Tehnilise tingimuse põhjendatus sõltub esmajoones tingimuse eesmärgist ja sobivusest. Teiste tingimuste hulk või õiguspärasus seda üldjuhul ei mõjuta. Tingimuste kogum võiks kaasa tuua objektiivselt põhjendatud tingimuse õigusvastasuse, kui selle tegelik eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. Arvestades hankija suurt otsustusruumi, on kohtulik kontroll selles küsimuses piiratud. Kohus ei pea kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi.[---]. Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi kui vastab tõele Vaidlustaja väidetud asjaolu, et Osades 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 on Hankija võtnud TK aluseks mõne konkreetse tootja toote, ei ole Vaidlustaja kuidagi tõendanud Riigikohtu poolt rõhutatud asjaolu, et tehniliste kirjelduse eesmärk on olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. 22.Osa 1 TK - TSEMENTEERITAV STANDARDNE PUUSAPROTEES (PÕHIPROTEESINA) – 1500 kompl (500 aastas) nõuded, sh p 4 „Muud täiendavad komponendid“. Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg müüdavat Waldemar Link toodet „Lubinus SPII“ kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg. Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 1. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust kõnealuse toote järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult osaline (mõne üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide olemasolu kriitilise tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine ja Hankijal tegelikku vajadust komponente hankida ei ole.

Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 1 TK ei ole õigusvastane. 23.Osa 2 TK - TSEMENTEERITAV STANDARDNE PUUSAPROTEES (ALTERNATIIVSE PROTEESINA) – 1500 kompl (500 aastas) sätestatud nõuded. Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad OÜ Ortolink Invest müüdavaid Smith & Nephew tooteid „Polar Stem“ ja „Polar Cup“ kombinatsioonis veel mõne Smith & Nephew tootega, mille edasimüügiõigus on OÜ-l Ortolink Invest. Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 2. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust kõnealuse toote järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult osaline (mõne üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide olemasolu kriitilise tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 2 TK ei ole õigusvastane. 24.Osa 3 TK – PUUSALIIGESE ERIPROTEES – 300 kompl (100 aastas) - puusaliigese eriprotees“ sätestatud nõuded. Vaidlustaja hinnangul on kogu alusdokument õigusvastane, kuna nõuded kirjeldavad OÜ Wimberg poolt müüdavat Waldemar Link toodet „Link MP Reconstruction“ kombinatsioonis veel mõne Waldemar Link tootega, mille edasimüügiõigus on vaid OÜ-l Wimberg. Vaidlustaja ja Hankija täpsemad põhjendused on esitatud Tabelis, TK punkt OSA 3. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija on veenvalt põhjendanud vajadust toote kõnealuse toote järele, kuna Kliinikumil on vaja hankida komponente juba aastaid kasutuses olnud endoproteesile revisjonide tarvis. Hankija väitel on ca 70% juhtudest võimalik teostada ainult osaline (mõne üksiku komponendi vahetus) revisjon, seetõttu on ka sobivate komponentide olemasolu kriitilise tähtsusega. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et tehniliste kirjelduse eesmärk on olnud ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. Vaidlustuskomisjon leiab, et Osa 3 TK ei ole õigusvastane.

RHS § 3 sätestab järgmised riigihanke korraldamise üldpõhimõtted: hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Kokkuvõttes ei ole halduskohtu hinnangul vaidluse all olevad riigihanke osade 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 alusdokumentide tingimused kaebaja esitatud põhjendustel vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Eelnevalt halduskohus märkis otsuse p-s 14, et kohus nõustus VAKO seisukohtadega (vt käesoleva otsuse punkt 20 jj) ning ei korda neid täies mahus. 29.Kohtul ei ole siiski alust kahelda hankija kohtumenetluses antud selgitustes, (dtl.2420-2425), et tingimuste kogumit, mida kaebaja peab osade 1,2,3,5 ning osade 7 ja 13 (al. 17.07.2025. a koos) puhul õigusvastaseks, on võimalik õigusvastaseks pidada, kui tegelik eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. Vaidlustusmenetluses ja kohtumenetluses pole see tõendamist leidnud. Vaidlustusmenetluse raames on vastustaja andnud põhjalikud selgitused riigihanke ülesehitusele, tehnilise kirjelduse sisulistele kaalutlustele ning põhimõtetele, mille abil oleme näidanud vastustaja vajaduste objektiivset põhjendatust ning seatud piirangute proportsionaalsust. Kaebaja väidab ka, et kui vastustaja väitel on tehniline kirjeldus koostatud patsientide huvides, siis vastustaja on valinud ravitulemuste poolest kõige paremad. Valiku aluseks on parim valik vastustajale, mille määravad nii tehnilised tingimused ning eri osade erinevate millimeetrite, kraadide, materjalide jne tingimuste kogumina saavutatav valik, mis võimaldab teostada nii operatsioone eri vanuses ja põhihaigustega patsientidele kui teostada sama valiku baasil kordusoperatsioone, ning vastustaja kirurgiline kogemus. Erinevate vajalike mudelite hulk sõltub nende spetsiifikast, et valik kataks just vastustaja haigla vajaduse, kuid ei oleks suurem kui on vajalik kirurgilise kompetentsi säilimiseks. Kirurg, kes teeb aastas ühe operatsiooni, ei saa olla pädev, ja võrdlus teiste haiglatega ei ole oluline, sest vastustaja ei vali proteese teistele. Kohus nõustub vastustaja arvamusega, et ZimmerBiomet’i tooted ei ole halvad või et neid ei tohiks Eestis kasutada. Iga haigla vajaduse defineerib kogum patsientide ja operatsioonide profiilist, raviks vajalike kindlate tehniliste kriteeriumite ja materjalide vastavusest ning kirurgilisest kompetentsist. Ühelgi haiglal ei ole kohustust omada oma valikus kõiki maailmas toodetavaid proteese. Kohus nõustub vastustajaga selles, et revisjonoperatsioonide osas peab iga vastutustundlik raviasutus alati arvestama võimalusega, et tekib tüsistus ning patsient vajab kordusoperatsiooni. Kordusoperatsioon ei tähenda enamasti täisrevisjoni (ehk kõikide komponentide vahetamist), vaid mõne üksiku osa vahetust. Kui on võimalik valida operatsioon, mille maht on oluliselt väiksem ning patsiendi tervist vähem kahjustav või koormav, siis oleks arstlikele printsiipidele täiesti vastuvõetamatu valida patsiendile suuremat traumat põhjustav ning suurema tüsistuste riskiga tegevus. Tervikuna ja pikemas plaanis täidab kõige paremini nii vastustaja töö korraldamise kui patsientide huvidele vastamise eesmärki strateegia, kui soetatavad proteesid sobivad varasematega ja proteesi saab kasutada nii esmasteks kui revisjonoperatsioonideks. Mis puudutab

laovarude aspekti, siis konsignatsiooniladu peetakse vastustaja enda ruumides - selleks on kindla mahtuvusega laopind, kuhu peavad ära mahtuma erinevate toodete eri numeratsiooniga kaubad. Konsignatsiooniladu haigla pinnal on vajalik, sest vajadus eri suurusega osa järele võib selguda operatsiooni ajal. Veel rohkem variante samadest toodetest vajab suuremat pinda vastustaja juures, samuti lao pidamine ja selle üle tervikliku kontrolli omamine muutub üha töömahukamaks ja suurendab vastutust haiglas ladustatava kauba järelevalve ja säilimise eest. Vastustaja täpsustas riigi tervishoiuvaru kohta, et riigivaru nomenklatuuri täiendamiseks uute toodetega saab ettepaneku teha küll varu hoidja, kuid selleks on vajalik Terviseameti poolt rahaliste vahendite eraldamise otsus. Hetkel ei ole teada, millal tekib võimalus nomenklatuuri täiendada ning seega ei ole olemasoleva nomenklatuuri muutmine kaugeltki operatiivne ja lihtne protsess. Kaebaja on kaebuses esitanud andmeid, viidates Tervisekassale. Kust täpsemalt kaebaja sellised andmed leidis, jääb selgusetuks, kuid vastustaja on leidnud, et Tervisekassa andmed ei ole piisavalt detailsed ja ei võimalda tegevuste sisu osas täpseid järeldusi teha. Õige on vastustaja seisukoht, et ta ei ole keeldunud oma (olemasolevaid) andmeid esitamast, kuid täpselt kaebaja küsitud andmeid haldusasja menetlemise tähtaegade raames esitada pole võimalik, kuna endoproteesimise registrit Eestis ei peeta ning andmete kogumine, töötlemine ja analüüs on eraldi töömahukas töö jj. Kohtu hinnangul ei ole TK vaidlustatud punktid kogumis ilmselgelt põhjendamatult konkurentsi piiravad.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.