X. Xi kaebus Rae valla kohustamiseks määrama talle 2024. a novembrikuu eest toimetulekutoetuse
Menetlusosalised
Kaebaja X. X Vastustaja Rae vald, esindaja Erik Niinemaa
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 30. juulil 2025
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga. Jätta avaldamata aadressid Xxxxx x-xx, Xxxx xx-x ja Xxxxxxxxxx xx-xx.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 12. septembril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X esitas 18. novembril 2024 Rae Vallavalitsusele taotluse talle toimetulekutoetuse määramiseks.
2.Rae vald selgitas 26. novembri 2024. a e-kirjas X. Xile, et rahvastikuregistri andmetel ei ole tema ja lapse tegelik elukoht alates 1. septembrist 2024 Rae valla
3-24-3398 territooriumil. Vallavalitsuse töötaja soovitas pöörduda Sotsiaalkindlustusameti (SKA) poole küsimusega, kas kaebajal on võimalus taotleda mõnd riiklikku sotsiaaltoetust.
3.X. X esitas 27. novembril 2024 SKA-le taotluse toetuse saamiseks. SKA 13. detsembri 2024. a vastuse (nr 5.1-5/36652-3) kohaselt SKA toimetulekutoetust ei maksa. See on kohaliku omavalituse (KOV) ülesanne. SKA soovitas esitada toimetulekutoetuse taotluse Tallinna Linnavalitsusele või Rae Vallavalitsusele, vastavalt kaebaja tegelikule elukohale.
4.X. X esitas 17. detsembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Rae valla kohustamiseks määrama talle 2024. a novembrikuu eest toimetulekutoetuse.
4.1.Kaebaja jäi 2018. a kevadel lapsega kahekesi 250-eurose elatisega. See oli kaebaja ainukeseks sissetulekuks koos mudilase toetusega (150 eurot). Pärast seda, kui kaebaja tegi seoses koduvägivalla juhtumiga esimese kõne hädaabinumbrile, soovitas Rae valla lastekaitsespetsialist kaebaja lapse isal välja kolida. Kaebaja ei töötanud, sest oli lapsega. Lapse isa ei pidanud kaebajat kuni lapse kolmanda eluaastani üleval, kuigi tal oli see kohustus. Kaebaja pöördus kohtusse liiga hilja. Kaebajale laenasid toimetulekuks raha tema sõbrad. Laenatud raha tagastas kaebaja oma Xxxxx x-xx korteri müümise järel. Kõigile laenuandjatele pole kaebaja saanud tagasi maksta, sest tekkinud on kulud seoses kohtus käimisega ja muu kahju. Need on aastatega kujunenud juba suuremaks, kui summa, mis kaebaja korteri müügist sai. Korteri müügi ajal oli kaebajal ka kommunaalide eest võlg 2000 eurot, mille ta tasus korteri müügist. Kaebaja oleks võinud juba siis toimetulekutoetust taotleda, aga ei teinud seda. Praegu on olukord aga teine. Kaebaja ja laps vajavad toimetulekutoetust. Neil pole enam midagi müüa.
4.2.Kaebaja kolmeaastane üürileping Tallinnas Xxxxxxxxxx xx-xx aadressil lõppes 31. augustil 2023. Kaebaja pöördus augustis 2023 Rae valda, kus on senini tema sissekirjutus. Kaebaja pole seda kunagi muutnud. Kaebaja palus määrata endale toimetulekutoetuse. Vald keeldus. Kaebaja pöördus Tallinna linna poole. Sealt vastati, et isegi kui kaebaja elab aadressil Xxxx xx-x, ei saa linn talle toetust määrata, kuna tal ei ole ametlikku üürilepingut. Kaebajal soovitati pöörduda siiski Rae valla poole, kuhu ta on ametlikult sisse kirjutatud.
4.3.Kaebaja pöördus uuesti Rae valla poole. Vald määras talle toimetulekutoetuse ühe aasta vältel: 2023. a augustist kuni 2024. a juulini. Kaebaja pöördus halduskohtusse, kuna juulis 2024 arvutas vald talle toetuse valesti. Pärast kohtuniku seisukohta muutis vald oma otsust ja määras kaebajale suurema toetuse.
4.4.Kaebaja ainuke sissetulek 2024. a oktoobris oli 292 euro suurune elatis lapsele. Lisaks maksis Rae vald kaebajale oktoobris 292 eurot, kuid tegu on tegelikult juulikuus laekuma pidanud toimetulekutoetusega. Seega ei saa seda pidada oktoobrikuu sissetulekuks.
4.5.Isegi kui kaebaja ei ela aadressil, kuhu ta sisse on kirjutatud (Xxxxx x-xx), on kaebaja näinud Rae valla kodulehel põgusalt infot, et toimetulekutoetust on võimalik määrata ka inimesele, kelle elukohta pole võimalik täpselt määratleda. Just selliste inimestega kaebaja ja tema lapse puhul tegu ongi pärast seda, kui Y. Y sekkus 2018. a kevadel pere autonoomiasse ja soovitas kaebaja lapse isal välja kolida. Kuna kaebaja müüs oma Xxxxx x-xx korteri ega oma praegu kinnisvara, ei ole võimalik teha talle kodukülastust. Ka ei ole kaebajal üürilepingut. Kaebaja kinnitab, et laps ei ole kunagi elanud aadressil, kuhu lapse isa ta registreerinud on. Laps elab 24/7 emaga. Sellepärast maksis lapse isa talle oktoobris 2024 ka elatist.
4.6.Kaebaja ja tema laps on Eesti kodanikud ega saa toetusi teistes riikides. Arvestades suurt kahju, mida Rae valla lastekaitsespetsialist perele on põhjustanud, oleks tegu sümboolse summaga. Kaebaja vajab seda raha. Kaebaja pole nelja kuu jooksul ka peretoetust saanud. 2(4)
3-24-3398 Ilmselt sai selle endale lapse isa, kokku 320 eurot. Kaebaja ei tööta. Kaebaja viibib koos lapsega välismaal riigis, millel on Eestiga viisarežiim. Kaebaja on välismaal perekondlikel põhjustel. Kaebajal pole välismaal töötamise luba. Kaebaja laps on koduõppel. Küsimus on selles, kas kaebajal on õigus toimetulekutoetusele ja kus ta seda taotlema peaks.
4.7.Kaebaja ja lapse asukoht ei ole muutunud alates augustist 2023, mil Rae vald neile toimetulekutoetust maksma hakkas. Tegelikkuses pole miski muutunud. Muutunud on ainult see, et lapse isa muutis lapse sissekirjutust. Tekkib küsimus, kas vald maksis eelneva aasta jooksul kaebajale toimetulekutoetust ebaseaduslikult. Detsembrikuus on kulud kõige suuremad ning lastel on palju soove. Lapse isa ei maksnud just detsembris elatist. Lapse isa kasutab kaebaja ja lapse vastu majanduslikku vägivalda.
Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
5.1.Kaebaja möönab oma avalduses, et ei ela Rae vallas. Ta tunneb huvi toimetulekutoetuse saamise vastu, kui inimene, kelle elukohta pole võimalik määrata. Seetõttu suunas vald ta SKA poole, et selgitada võimalust saada muid sotsiaaltoetusi. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 132 lg 1 järgi tuleb toimetulekutoetuse taotlus esitada KOV üksusele, mille territooriumil on taotleja tegelik elukoht. Inimese tegelikuks elukohaks loetakse tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht (samas, lg 11 p 1).
5.2.Vastustaja tuvastas, et ei kaebaja ega tema laps ela Rae vallas. Alates 1. septembrist 2024 pole kaebajal ja lapsel ka sissekirjutust ehk registreeritud elukohta vallas. Kaebaja on oma varasema eluruumi Xxxxx x-xx võõrandanud. Uus omanik tegi taotluse rahvastikuregistri andmete muutmiseks, kuna kaebajal pole õigust eluruumi kasutada ning ta ei kasuta seda. Vastustaja rahuldas taotluse ja muutis rahvastikuregistri kannet.
5.3.Kaebuse järgi elab kaebaja koos lapsega välismaal. Tema ID-kaart ei kehti alates 2024. a juuni lõpust. Tema asukoht pole muutunud alates augustist 2023. 1. detsembri 2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-20-3377 on viide, et kaebaja elab Venemaal. Kohtumäärusega on kaebaja lapse hooldusõigus viibimiskoha (sh elukoha) määramise osas antud üle lapse isale. Vastustajale ei ole teada, et lapse isa oleks määranud lapse viibimiskoha väljapoole Eestit. Rahvastikuregistri andmete järgi on kaebaja lapse registreeritud elukoht alates 8. augustist 2024 Järva maakonnas Ambla alevikus. Kuna kaebaja ei vasta SHS § 132 lg 1 järgi toimetulekutoetuse saamise tingimustele, jättis vastustaja tema taotluse põhjendatult rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.SHS § 5 järgi on KOV-il kohustus anda abi inimesele, kes kas elab või viibib abi vajamise ajal selle KOV-i territooriumil või omab seal rahvastikuregistrijärgset elukohta.
7.Vastustaja esitas väljavõtte kaebaja ja tema lapse isikuandmete päringu tulemustest rahvastikuregistris (digitoimiku lehed (dtl) 35 ja 36). Selle järgi oli kaebaja registreeritud elukoht Rae vallas kuni 1. septembrini 2024 (vt ka Rae valla teade kaebaja rahvastikuregistrijärgsete andmete muutmise kohta, dtl 36). Sellest ajast alates pole kaebajal rahvastikuregistris elukohta määratletud. Kaebaja lapse registrijärgne elukoht on alates 8. augustist 2024 Järva vallas.
8.Kaebaja tegelik elukoht ei ole Eesti territooriumil. Harju Maakohtu 1. detsembri 2023. a määruse järgi asjas nr 2-20-3377 (dtl 37) on kaebaja selgitanud, et 3(4)
3-24-3398 elab koos lapsega Venemaal ega oska öelda, millal Eestisse naaseb. Praeguses asjas esitatud kaebuses selgitas kaebaja, et tema asukoht pole muutunud alates augustist 2023. Ta elab välismaal, riigis, millega Eestil on viisarežiim.
9.Inimesele, kes elab püsivalt mõnes muus riigis, SHS toimetulekutoetuse maksmist ette ei näe. SHS § 5 lg 4 näeb küll ette võimaluse anda abi inimesele, kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta pole võimalik kindlaks määrata, kuid ka sellisel juhul on määravaks see, kus inimene asub: abi annab see KOV üksus, kelle territooriumil inimene abi vajamise ajal viibib. Kuna kaebaja ei viibi Rae vallas, ei ole see norm tema puhul kohaldatav.
10.Eeltoodu põhjal pole alust kohustada Rae valda kaebajale toimetulekutoetust maksma. Oluline pole see, et vald on kaebajale varem toimetulekutoetust maksnud. Arvestada tuleb sellega, et kuni septembrini 2024 oli Rae vald kaebaja rahvastikuregistrijärgseks elukohaks, mistõttu oli kaebajal toona seos vallaga olemas. Toimetulekutoetuse kui avaliku ressursi jagamisel tuleb vallal lähtuda seaduses sätestatud tingimustest. Toimetulekutoetust ei või määrata kompensatsiooniks valla väidetavate eksimuste eest varasemates menetlustes.
11.Kaebus tuleb rahuldamata jätta. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole taotlenud menetluskulude kaebajalt väljamõistmist. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi kanda.
12.Otsuse avaldamise korral tuleb kaebaja nimi tema eraelu kaitseks asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Avaldamata tuleb jätta aadressid Xxxxx x-xx, Xxxx xx-x ja Xxxxxxxxxx xx-xx.
Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.