Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ kaebus tühistada Kaitseliidu 05.05.2025 otsused, millega tunnistati vastavaks pakkujate Strobil OÜ, Electric Wings Group OÜ, Meridein Grupp OÜ, ühispakkujate OÜ ROOMET & MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ, KrattWorks OÜ pakkumused ning tunnistati edukaks pakkuja Strobil OÜ pakkumus ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.06.2025 otsus vaidlustusasjas nr 119-25/292072
Vaidlustatud riigihanke nimetus Lühimaa õhuründe moona droonide ostmine; viitenumber 292072 ja viitenumber Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – ühispakkujad Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Vastustaja (hankija) – Kaitseliit, volitatud esindaja Meril Topper Kolmas isik I – Strobil OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Triin Väljaots Kolmas isik II – Electric Wings Group OÜ Kolmas isik III – Meridein Grupp OÜ Kolmas isik IV – KrattWorks OÜ Kolmas isik V – OÜ ROOMET & MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ
1.Jätta ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ kaebus rahuldamata.
2.Mõista kolmanda isiku Strobil OÜ kohtumenetluse menetluskulud summas 3000 eurot solidaarselt välja kaebajatelt Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.08.2025. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei ole vastuapellatsioonkaebuse esitamine lubatav.
1.Kaitseliit (edaspidi ka hankija) avaldas 12.03.2025 riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Lühimaa õhuründe moona droonide ostmine“ (viitenumber 292072; edaspidi riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh tehnilise kirjelduse (edaspidi TK) ja alusdokumendi. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse mh Strobil OÜ, Electric Wings Group OÜ, Meridein Grupp OÜ, KrattWorks OÜ, ühispakkujad Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ ning ühispakkujad OÜ ROOMET & MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ.
2.Hankija tunnistas 05.05.2025 otsusega vastavaks Strobil OÜ, Electric Wings Group OÜ, Meridein Grupp OÜ, KrattWorks OÜ, ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ ning ühispakkujate OÜ ROOMET & MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ pakkumused ning edukaks Strobil OÜ pakkumuse.
3.Ühispakkujad Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ (edaspidi ka vaidlustaja) esitas 15.05.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) vaidlustuse tunnistada kehtetuks hankija otsused, millega Strobil OÜ (edaspidi kolmas isik I), Electric Wings Group OÜ, Meridein Grupp OÜ, KrattWorks OÜ ning ühispakkujate OÜ ROOMET & MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ pakkumused tunnistati vastavaks ning kolmanda isiku I pakkumus edukaks.
4.Vaidlustuskomisjoni 13.06.2025 otsusega nr 119-25/292072 (edaspidi VAKO otsus) otsustati jätta ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ vaidlustus rahuldamata (resolutsiooni punkt 1); mõisteti ühispakkujatelt Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ Strobil OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 2531,25 eurot käibemaksuta (resolutsiooni punkt 2) ning jäeti ühispakkujate Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ vaidlustusmenetluse kulud nende endi kanda (resolutsiooni punkt 3). VAKO otsuse põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
4.1.Kolmas isik I tõendas pakkumuse vastavust TK-le alusdokumendi punktis 10.1 kehtestatud viisil ja puudub põhjendatud alus vastupidise kahtlustamiseks. Kolmas isik I esitas pakkumuse dokumendis „Pakkumine kõik read.pdf“ ja kinnitas, et pakutava mehitamata õhusõiduki (edaspidi MÕS või droon) lennukaugus tarnija akuga on 15 km ning lennukiirus vähemalt 80 km/h koos 2,5kg lastiga. Sellest kinnitusest saab järeldada, et kolmas isik I kinnitas pakkumuses MÕS-i lennukaugust mh 15 km koos 2,5kg lastiga. Sama kinnitas kolmas isik I ka vaidlustusmenetluses. Seega vastab kolmanda isiku I pakkumus vaidlustaja tõlgendusele TK-st. Kolmanda isiku I pakutava drooni tootelehelt nähtub lennuulatus 15+ km ja kandevõime, mis vastab TK-s nõutule. Kolmas isik I ei ole ise pakkumuses esitatud droonide tootja, mistõttu on asjakohatu vaidlustaja väide, et kolmanda isiku I esitatud dokumentatsioonil puudub 2 (9)
tõendiväärtus, kuna kolmas isik I on selle ise koostanud. Vaidlustaja ei ole avaldanud isegi põhjendatud kahtlust, rääkimata mis tahes tõendite esitamisest, et kolmanda isiku I pakutavad droonid TK-le ei vasta.
4.2.Hankija tegevus testpäeva korraldamisel on kooskõlas alusdokumendi punktiga 10.1 – testpäev korraldati ja kolmas isik I viis demonstratsiooni läbi. Kolmanda isiku I pakutud droonide vastavus kinnitas hankija MEMO-s ja tema pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuses. Vaidlustaja väide, et kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus tuleks tunnistada kehtetuks ainuüksi sel põhjusel, et näidist pole nõuetekohaselt testitud, ei ole põhjendatud. Hankija ei ole alusdokumendis reguleerinud testpäeval droonide demonstratsiooni jäädvustamist ning asjaolu, et hankija ei ole seda teinud vaidlustaja soovitud viisil, sisus ja mahus, ei tähenda, et pakkumuse vastavuse sisulist kontrolli ei toimunud. Hankija koostatud MEMO-s on korduvalt nimetatud, et „lahendus on sobilik“, „lahenduse tehniline teostus on sobilik“, „vahend on sobilik“, „vastab nõuetele“. Hinnangud sobilikkusele on antud MEMO punkides 1–8, mis on seostavad TK p-iga MAAJAAM, SIDE REPIITER, MÕS1, MÕS2,
MÕS3, MÕS AKUM, INERT ÕPPEMOON.
4.3.Vaidlustaja väide, et talle teadaolevalt ei ole varasemalt hankija korraldatud testidel või harjutustel suutnud ükski teine droonitootja demonstreerida TK MÕS3-le alapunktis 1 esitatud võimekust, ei ole veenvam kui kolmanda isiku I pakkumuses esitatud kirjeldusele väidetu, et see funktsionaalsus on tema poolt pakutavatel droonidel Ukrainas testitud ja kasutusel. Arvestades alusdokumendi punkti 10.1, siis saaks pakkumuse tagasilükkamise otsuse kaasa tuua vaid vaidlustaja veenvad tõendid selle kohta, et kolmanda isiku I pakkumus TK-le ei vasta ja sellistele tingimustele vastavaid droone kolmas isik I pakkuda ei saanud. Selliseid tõendeid vaidlustaja ei esitanud.
5.Lendurai OÜ ja Defsecintel Solutions OÜ esitasid 25.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Kaitseliidu 05.05.2025 otsused pakkujate Strobil OÜ, Electric Wings Group OÜ, Meridein Grupp OÜ, ühispakkujate OÜ ROOMET & MELROSTEN ja TehnoTurg-T OÜ, KrattWorks OÜ pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta; tühistada Kaitseliidu 05.05.2025 otsus pakkuja Strobil OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta; ja tühistada VAKO 13.06.2025 otsus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht
6.1.Kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused on õigusvastased, kuna pakkumuse vastavust ei hinnatud sisuliselt. Vastustaja oli kohustatud pakutavaid seadmeid testima ning pakkujad pidid seadme vastavust TK-le testpäeval demonstreerima. Testimine tähendab droonide reaalset katsetamist, mis võimaldab vastustajal veenduda, et droonid ka tegelikult vastavad tehnilise kirjelduse nõuetele. Pakkumuse vastavuse tuvastamine testimise kaudu ei tähenda vältimatult seda, nagu peaks hankija küsima koos pakkumusega tootenäidist. Hankija esitatud teabest kaebajale ei nähtu, et testpäeval oleks kontrollitud droonide vastavust tehnilise kirjelduse nõuetele. Eelkõige ei nähtu, et kontrollitud oleks droonide lennuaega, lennukaugust ja kandevõimet, mille kontrollimise vajadus on alusdokumendi punktis 10.1 selgelt väljatoodud („Eriti kriitilised faktorid on lennuaeg, lennukaugus ja kandevõime“). Eriti kahtlustäratav on MÕS 3 kohta tehtud märkus: „MÕS 3 vahend on sobilik. Käesoleval aastal puudub kavatsus seda mudelit tellida.“ Olukorras, kus vastustajal näib olevat soov seda seadet mitte tellida, kahtlustab kaebaja, et vastustaja ei teostanudki MÕS 3 osas testi, vaid toimus üksnes seadmele pealiskaudne „peale vaatamine“, ilma et MÕS 3 oleks üldse lendu tõusnud. 3 (9)
6.2.Vaidlustuskomisjon omistab ebaõigesti tähtsust sellele, et alusdokumendis ei ole testpäeva protokollimist kirjeldatud. Praegusel juhul ei ole küsimus selles, millises vormis testimist läbi viidi või kuidas seda protokolliti, vaid kas seadmeid reaalselt nõuetele üldse testiti. Vastustaja kõneviisist võib järeldada, et testimist tegelikult läbi ei viidud. Eelnev kogemus ei ole test. Samuti ei ole testimine see, et vastustaja tutvub dokumentidega. Testimine ei saa olla ka see, et seadmeid vaadatakse ja uuritakse, ilma seadmeid reaalselt lennutamata. Ka kolmanda isiku I vastus vaidlustusele viitab, et sisulist testimist läbi ei viidud.
6.3.Kolmanda isiku I pakutavad seadmed ei vasta kõikidele tehnilise kirjelduse peatükis 1b sätestatud nõudetele, kuna neil puudub kandevõime lahingmoona süsteemile vähemalt 2500 g koos lennukaugusega vähemalt 15 km. Vaidlustuskomisjon ei kontrollinud, kas TK-s kehtestatud nõuded on kumulatiivsed, kuna hindas, et kolmanda isiku I pakkumusest nähtuvalt on vastavus nõudele tagatud ning lähtus antud kinnitusest.
6.4.Vastustaja väide, et tema eesmärk ei olnud „hinnata drooni lennukaugust sõltuvalt sellest, millist koormust see parasjagu kannab“, on otsitud. Riigihanke esemeks on õhuründe moona droonide soetamine. Milleks on vaja 15 km lennukaugust, kui sellele kaugusele ei saa lahingmoona kanda? Mis mõte on ostetavatel sõidukitel, kui nad suudavad lahingmoona raskusega 2500 g kanda vaid nt 25 meetrit? Miks on vaja sätestada nõue sõidukite lahingmoona kandevõimele, kui samas pole sätestatud sõidukile lennukaugust koos lahingmoonaga? On selge, et vastustaja tõlgendus ei ole kooskõlas riigihanke eesmärgiga ning konkurentsi laiendav tõlgendus ei ole asjakohane. Teabevahetusest tuleneb, et nõuded pidid olema täidetud kumulatiivselt.
6.5.Kolmanda isiku I pakkumus ei vasta kõigile MÕS 3 nõuetele. Nimelt peab droon olema varustatud autonoomse lõppfaasi sihitamise mooduliga, mis annab piloodile lisavõimaluse lukustada droon soomustransportööri suurusele sihtmärgile vähemalt 300 m kauguselt, misjärel juhib moodul drooni koos moonaga autonoomselt sihtmärgi pihta. Kolmas isik I ega vastustaja ei ole tõendanud, et kolmanda isiku I pakkumus sellele nõudele vastab. Tõendatud pole sedagi, et kolmanda isiku I pakutud seadet sellele nõudele kontrolliti. Kolmas isik I väidab lakooniliselt, et „sihtmärgi lukustamise funktsioon (nt 300 m kauguselt) on olnud testimisel ja kasutusel Ukrainas“. Kolmas isik I ei väida, et vastustaja oleks nõude täitmist kontrollinud testpäeval.
6.6.Kaebaja hinnangul ei vasta tehnilise kirjelduse ptk-de 1b ja 1c tingimustele ka teised kaebajast paremusjärjestuses eespool olevate pakkujate droonid. Seega on ka nende pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus õigusvastane. Vaidlustuskomisjon seda väidet ei hinnanud, kuna pidas vaidlustust kolmanda isiku I pakkumuse suhtes põhjendamatuks. Edukaks tunnistamise otsusest nähtub, et testpäev korraldati ainult kolmanda isiku I pakkumuse vastavuse hindamisel, ehkki alusdokumendi punkt 10.1 näeb ette testimise kõigi pakkumuste suhtes. Kuna ühegi teise pakkuja osas alusdokumendi punktis 10.1 sätestatud testimist toimunud ei ole, siis ei ole vaidlustusmenetluses kuidagi võimalik enam nende pakkumuste vastavust argumenteerida – selle tuvastamise kohustuslik eeldus on tegemata.
7.Vastustaja (hankija) seisukoht
7.1.Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kolmanda isiku I pakkumus vastab riigihanke alusdokumentidele. Testpäeva käigus kontrolliti pakutavate droonide võimekust ja nende vastavust TK-le, sh lennukaugust. Vastustaja kontrollis ja veendus testpäeval kolmanda isiku I MÕS platvormide lennukauguses, mis ületas nõutud 15 km. Lennukaugus selgus, kui MÕS platvorm toodi ära maandumiskohast. Kuna RHAD ei sätesta konkreetset testimise või dokumenteerimise vormi, toimus kontroll kohapeal, vabas vormis, mille puhul ei saa hankijale
4 (9)
ette heita vorminõuete rikkumist. Vastustaja hinnangul oli kontrolli sisu piisav ning toetub nii dokumentidele kui täiendavalt ka eelnevale kasutuskogemusele. Hankijal on praktiline kogemus märkimisväärse arvu droonidega, sh kolmanda isiku I pakutavaga, mis võimaldas adekvaatselt hinnata ka pakutavate toodete tegelikku võimekust.
7.2.Hankijal ei ole kohustust positiivse otsuse puhul dokumenteerida kõikide vastavustingimuste täitmist ammendavalt ning piisab kui hankija veendub, et pakkumus vastab kehtestatud tingimustele. RHAD ei sätesta nõudeid pakkumuste vastavuse kontrollimise viisi ega dokumenteerimise osas. Tegemist on üksnes pakkumuse esitamise korraldust käsitleva sättega, mis kehtestab reeglid pakkujatele seoses näidise esitamise ja testpäeval osalemisega. Alusdokumendi p 10.1 käsitleb testimise korralduslikku külge ning rõhutab, millele hankija kontrolli käigus tähelepanu pöörab. See ei kehtesta hankijale kohustust fikseerida testimise tulemusi kindlas vormis või viisil, vaid annab hankijale kaalutlusruumi testimise läbiviimisel, arvestades ka hankemenetluse otstarbekust ja paindlikkust. Seega ei pidanud ka testpäeva memorandum kordama kõiki tehnilisi tingimusi, mis on välja toodud TK-s. Isegi kui memorandumi vormistus ei vasta kaebaja ootustele, ei saa see tuua kaasa kaebuse rahuldamist.
7.3.Kolmanda isiku I pakutud droon vastab kumulatiivselt tingimusele, mille kohaselt on lennukaugus tarnija akuga 15 km ning lennukiirus vähemalt 80 km/h koos 2500 g lastiga. Seega asja lahendamiseks ei ole tegelikult tarvis kontrollida, kas TK tingimus oli kumulatiivne või mitte, kuna kolmanda isiku 1 pakkumusest nähtuvalt on vastavus sellele RHAD-i nõuete kohaselt tõendatud mõlemal juhul. Alusdokumendi punkti 10.1 kohaselt korraldati testpäev ja kolmas isik I viis demonstratsiooni läbi. Hankija kinnitab, et 15 km kaugusele tehtud testlennud tehti koos 2600 g lastiga ning droonid vastasid hanke nõuetele.
7.4.Kolmanda isiku I pakutav seade vastab ka kõikidele MÕS nõuetele. Kaebajad seavad kahtluse alla, kas kolmanda isiku I tehtud lend testpäeval on tehtud 15 km kaugusele koos repiitriga ning kas repiiter oli kinnitatud mõnele MÕS platvormile, nagu nõuetes märgitud. Vastustaja kinnitab, et testpäeval kolmanda isiku 1 tehtud drooni lend tehti 15 km kaugusele koos repiiteriga ning repiiter oli MÕS platvormi küljes. Testimine tehti 300 m kauguselt.
8.Kolmanda isiku seisukoht
8.1.Kaebajal puudub kaebuse esitamiseks kaebeõigus. Isegi kui tühistada hankija otsused kolmanda isiku I suhtes, on kaebajast parema pakkumuse teinud veel 4 pakkujat. Seetõttu oleks kaebajal võimalik hankelepinguni jõuda ainult siis, kui kõigi viie pakkuja osas tehtud otsused tühistatakse ning õiguspäraseks osutuks ainult kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamine. Puudulikud põhjendused kolmandate isikute pakkumuse väidetava mittevastavuse kohta iseenesest on kaebuse läbi vaatamata jätmise eelduseks. Kui aga lähtuda kaebuses esitatud põhjendustest, et testpäeval osalemine on pakkumuse vastavuse tuvastamise kohustuslik eeltingimus, siis tuleb sama lähenemist rakendada ka kaebaja enda pakkumuse suhtes. Hankija ei ole teostanud testimist ka kaebaja pakkumuse osas vastavalt alusdokumenti punktile 10.1.
8.2.Kolmanda isiku I pakkumus on õiguspäraselt vastavaks ja edukaks tunnistatud. Hankija viis läbi alusdokumendi punktis 10.1 kehtestatud testpäeva ning kuna testimise läbiviimise reeglistik puudus, oli hankijal õigus otsustada, millisel viisil ta pakutava toote vastavust kontrollib. Kaebaja ei ole esitanud veenvat argumenti, miks oleks selline lähenemine olnud hankemenetluse üldpõhimõtetega vastuolus.
8.3.Hankija kontrollis kolmanda isiku I pakutud droonide vastavaust TK nõuetele. Testpäeval kontrolliti nii drooni toimimist ja vastavaust kui ka tootja tehnilisi spetsifikatsioone. Testpäeva käigus demonstreeriti hankijale seadmete võimekust/vastavust, täiendati hankija teadmist 5 (9)
seadmete omaduste kohta ning vaadati üle tootja spetsifikatsioonid ja pakkuja kinnitused. Hankija ei tuvastanud ühtegi kõrvalekallet tehnilise kirjelduse nõuetest ega põhjust, mis õigustaks kolmanda isiku I pakkumuse mittevastavaks tunnistamist.
8.4.Kaebaja väitis vaidlustusmenetluses, et kolmanda isiku I pakutud droonidel puudub võime kanda vähemalt 2500 g lahingmoona süsteemi ning samal ajal lennata vähemalt 15 km. Hankija ja kolmas isik I vaidlustasid selle väite nii sisuliselt kui ka tõendite pinnalt, esitades selgitusi ja dokumentaalseid tõendeid (vt nt hankija 21.05.2025 seisukoha lisa 1), millest nähtub, et isegi koos 2500 g lahingmoonaga on seadme lennukaugus vähemalt 15 km. Eelnevast tulenevalt ei vasta tõele kaebaja etteheide, justkui oleks hankija otsuse tegemisel tuginenud üksnes ja ainult pakkumuses esitatud kinnitusele. Tõele ei vasta ka etteheide, et vaidlustuskomisjon ei kontrollinud, kas TK nõuded on kumulatiivsed või mitte. Vaidlustuskomisjon leidis õigesti, et kolmanda isiku I pakkumus ja sellele lisatud dokumendid tõendavad vastavust isegi juhul, kui käsitleda nõuet kumulatiivsena. Seetõttu ei ole kohtul vaja hinnata, kuidas tuleks tõlgendada TK sõnastust – kas see on kumulatiivne või mitte – kuna igal juhul oli vastavus nõuetele tõendatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Vastuväite lahendamine
9.Kaebaja esitas kohtuistungil vastuväite halduskohtu 23.07.2025 määrusele, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse isikuliste tõendite kogumiseks kohtuistungil. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kohus jääb 23.07.2025 määruses väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei saa tunnistajate ülekuulamise eesmärgiks olla abstraktsete tõendite kogumine, vaid menetlusosaline peab suutma konkreetselt ära näidata, millist asjaolu ta tunnistaja ütlusega tõendada soovib. Seda kaebaja ei teinud. Kaebajal oli võimalik esitada vastustajale kohtuistungil alusdokumendi punktis 10.1 toodud testpäeva kohta küsimusi ning vastustaja vastas kaebaja küsimustele. Kaebuse sisuline lahendamine
10.Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul kaebaja kaebeõigust välistada ning kohus jääb selles osas ka kohtuistungil antud selgituste juurde. Käesolevas hankeasjas on vaidluse all küsimus, kas hankija tunnistas õiguspäraselt vastavaks ja edukaks kolmanda isiku I riigihankes esitatud pakkumuse. Seejuures on küsimus, kas kolmanda isiku I pakutud droonid vastavavad TK-le ning kas hankija veendus nende vastavuses vastavalt enda kehtestatud korrale. Halduskohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega, mille kohaselt vastab kolmanda isiku I pakkumus TK-le ja et hankija otsused on kolmanda isiku I osas õiguspärased. Samuti on õige vaidlustuskomisjoni seisukoht, et kuna kolmanda isiku I pakkumus on õiguspäraselt vastavaks ja edukaks tunnistatud, siis ei ole vajalik hinnata kolmandate isikute II–V pakkumuste vastavaks tunnistamise otsuste õiguspärasust. Kuna kohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega, siis ei korda kohus neid (HKMS § 165 lg 2 kooskõlas § 201 lg 4). Vastuseks kaebusele märgib halduskohus järgmist.
11.Kaebaja vaidlustas hankija otsuse kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise osas kahel põhjuselt. Esiteks, kuna tal oli kahtlus, et kolmanda isiku mehitamata õhusõiduk (edaspidi MÕS või droon) MÕS1, MÕS2 ja MÕS3 ei vasta TK punktis 1b sätestatud nõuetele: „Lennukaugus operaatorist mitte vähem kui 15 km ja kogu lennu vältel peab olema võimalik maapinnal paikneva sihtmärgi tabamise jälgimine operaatori juhtimissüsteemi ekraanilt ja FPV-prillidest. MÕS kandevõime lahingmoona süsteemile mitte vähem kui 2500
6 (9)
g.“, ning 1c sätestatud nõudele: „Droon on varustatud autonoomse lõppfaasi sihitamise mooduliga, mis annab piloodile lisavõimaluse lukustada droon soomustransportööri suurusele sihtmärgile vähemalt 300 m kauguselt, misjärel juhib moodul drooni koos moonaga autonoomselt sihtmärgi pihta.“.1
12.Hankija pädevuses on otsustada ja RHAD-is ette näha, mille alusel ja kuidas pakkumuste vastavust kontrollitakse. Nimelt tuleneb RHS § 114 lg-1 esimesest lausest ja lõikest 2, et hankija hindab pakkumuste vastavust vastavalt RHAD-is sätestatud tingimustele ja lükkab pakkumuse tagasi, kui see RHAD-s esitatud tingimustele ei vasta. Seega seab RHAD piirid pakkumuste kontrolli ulatusele ning pakkumuste vastavust tuleb kontrollida üksnes RHAD-is sätestatud tingimuste alusel.
13.Alusdokumendi punkt 10.1 kehtestab, et: „Näidiste esitamist ühes pakkumuse esitamisega ei nõuta. Pakkumuse esitanud kutsutakse igaüks eraldi tähtaegadel testpäevale ja nende esindaja demonstreerib droonide vastavust tehnilises kirjelduses nõutule. Eriti kriitilised faktorid on lennuaeg, lennukaugus ja kandevõime.“. Seega kehtestas hankija tingimuse, et ta korraldab testpäeva, kus pakkuja korraldab demonstratsiooni. Seega ei pidanud hankija pakutavate droonide vastavuse kindlakstegemiseks pakutavaid droone testima, vaid pakkuja pidi pakutavaid droone demonstreerima. Samuti ei näinud hankija ette, et tal oleks õigus nõuda pakkumuse esitanud isikult kas ja kuidas demonstratsiooni läbi viia. Ainus, millele hankija tähelepanu juhtis oli see, et demonstratsiooni korraldamisel on tema jaoks olulised lennuaeg ja kaugus ning kandevõime. Pärast seda, kui pakkumused on juba esitatud, ei ole enam põhjust arutleda ka selle üle, kas ja milline alusdokumenti punktis 10.1 kehtestatud testpäeva demonstratsioon on piisav või kohane või kuidas oleks tulnud see läbi viia. Hankija pidi enne kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamist veenduma, et tema pakutu vastav TK nõutule ning kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hankija seda tegi ja kolmanda isiku I pakkumus TK-le vastab.
14.Nii nagu ei nähtu alusdokumendist, kuidas testpäeval demonstratsiooni läbiviia, nii ei nähtu sealt ka seda, kas ja kuidas tuleks hankijal demonstratsiooni dokumenteerida. Praegusel juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hankija ei ole demonstratsiooni läbiviimisele või selle dokumenteerimise riigihanke alusdokumentide nõudeid kehtestanud. Seega ainus nõue, mille RHS hankijale seab, on kohustuste teha põhjendatud kirjalik otsus (RHS § 114 lg 1). Kuigi kohus möönab, et hankija otsus kolmanda isiku I pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on napp2, kuid olukorras, kus kolmanda isiku I pakutav droon vastab nõuetele, siis ei peagi hankija erialdiseisvalt iga üksiku nõude osas vastavust dokumentidele kinnitama.
15.Kohus ei nõustu kaebajaga, et kui hankija otsustas korraldada testpäeva, et sellisel juhul pidi kogu pakkumuse vastavuse kontroll toimuma testpäeval testimise läbi ning et hankijal oli keelatud hinnata pakkumuse vastavust dokumentaalsete tõendite alusel. Sellist tingimust ei ole hankija endale seadnud. Kui kaebaja leidis, et testpäeva korraldamise regulatsioon on riigihanke alusdokumentides puudulik, siis oleks tulnud neid vaidlustada RHS-s sätestatud korras ja tähtaega järgides. Praegusel juhul soovib kaebaja, et hankija oleks testimise viinud läbi viisil nagu tema testpäeva toimumist ette kujutab. Kehtiva üldpõhimõtte kohaselt ei saa kaebaja enam hiljem selliseid etteheiteid teha. Euroopa Kohus on küll rõhutanud, et hindamiskriteeriumi õigusvastasusele peab saama tugineda ka hindamise vaidlustamisel, kui selleks on mõjuv põhjus (otsus asjas nr C-538/13: eVigilo, punktid 55-58) (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, punkt 22), kuid antud juhul kohtule sellist mõjuvat põhjust ei nähtu ning 1 2
Vt vaidlustus VAKO-le; dtl 35. Dtl 181. 7 (9)
kohus ei näe ka hindamise lähtealustes puudusi. Arvesse tuleb võtta, et pakkujad suutsid pakkumused esitada ega soovinud eelnevalt vastustajalt testimise tingimuste kohta selgitusi.
16.Tehnilise kirjelduse3 kohaselt pidi üldised omandused olema: 1) Lennukaugus operaatorist mitte vähem kui 15 km ja kogu lennu vältel peab olema võimalik maapinnal paikneva sihtmärgi tabamise jälgimine operaatori juhtimissüsteemi ekraanilt ja FPV-prillidest; 2) MÕS kandevõime lahingmoona süsteemile mitte vähem kui 2500 g; 3) lahingmoonaga koos on maksimaalne saavutatav MÕS vahendi lennukiirus mitte vähem kui 80km/h. Kaebaja pakkumusest4 nähtub, et tema pakutava drooni: „Lennukaugus tarnija akuga 15km ning lennukiirus vähemalt 80 km/h koos 2,5kg.“. Sama kinnitab ka drooni andmeleht 5. Seega isegi kui lugeda tehnilise kirjelduse nõudeid kumulatiivselt, millega kohus ei nõustu, siis vastavad kolmanda isiku pakutavad droonid tehnilises kirjelduses kehtestatud nõudele vastavalt kaebaja arusaamale. Samuti nähtub kolmanda isiku I pakkumusest ning andmelehelt, et olemas on lõppsihitamise moodul, mille lukustamise võimekus on TK-s märgitule vastav. Täiendavalt märgib kohus ka seda, et hankija kinnitas, et testpäeval tehti testlend 15 km kaugusele koos lastiga 2600 g 6 ning kohtul ei ole alust kahelda selle väite tõele vastavuses. Samuti kinnitas vastustaja kohtuistungil 7, et kolmanda isiku I pakutud droonil lõppfaasi sihitamise moodulit demonstreeriti ning see lukustas sihtmärgi vähemalt 300 m kauguselt. Sama lubab ka tootja andmeleht8.
17.Eelnevast tulenevalt on kohus veendunud hankija vaidlustatud otsuse õiguspärasuses ning kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
18.Hankeasjade menetlemist reguleeriv HKMS 28. ptk ei sätesta erisusi menetluskulude jaotamisel. Menetluskulud tuleb seega jaotada üldises, see tähendab HKMS 11. ptk-s sätestatud, korras. HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse (lg 1) ning kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (lg 8). HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Selle sätte tähenduses ei ole vajalike ja põhjendatud esindajakulude suuruse kindlaks määramisel asjakohane ega vajalik üksikasjalikult hinnata, kui palju aega võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks, vaid üksikute dokumentide analüüsimise asemel tuleb eelkõige arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust ja kaalul olevaid huvisid (sh menetlustoimingute rohkust, mille tegemist oli menetlusosalise õiguste tõhusaks kaitsmiseks põhjust esindajalt eeldada – nt kohtuistungitel osalemine, kohtunõuetele vastamine). See tähendab, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.11.2023 otsus nr 3-23-2038, punkt 29; 29.11.2023 otsus nr 3-23-2037, punkt 28; 15.09.2021 otsus nr 3-18-1711, punkt 41 ja neis viidatud kohtupraktika). Lisaks on kohtu hinnangul VAKO otsuse peale kaebuse menetluskulude väljamõistmisel asjakohane kohtupraktika, mille kohaselt ei saa menetluskulud kõrgemas kohtuastmes olla üldjuhul suuremad kui eelmises kohtuastmes, sest kõrgema astme menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks eeldatavasti vähem aega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-1-73-16, punkt 47 ja seal viidatud kohtupraktika). 3
19.Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
20.Vastustajat esindas kohtumenetluses enda töötaja ning vastustaja kohtule menetluskulude hüvitamiseks taotlust ei esitanud. Seega jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
21.Kolmas isik I taotleb kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 3177,50 eurot (käibemaksuta), sh kohtuistungil esindamise kulu 615 eurot (käibemaksuta). Vaidlustuskomisjoni menetluses taotles kolmas isik I menetluskulude hüvitamist summas 2531,25 eurot. Kuna vaidlusaluste küsimuste ring kohtumenetluses on põhimõtteliselt samane vaidlustusmenetlusele, siis peab kohus võimalikuks mõista kaebajalt kolmanda isiku I kasuks välja solidaarselt menetluskulud summas 3000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.