Politsei- ja Piirivalveameti taotlus saada luba pidada X. X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Alice Kliemesch ja Rika Laarits Puudutatud isik X. X Lihtmenetluses, 1. augusti 2025. a kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei-ja Piirivalveameti taotlus. Anda luba pidada X. X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (2. oktoobrini 2025 k.a).
2.Tõlkida määrus X. Xle prantsuse keelde. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tutvustama talle määrust viivitamatult ja selgitama, et määruse tõlge prantsuse keelde edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Asendada määruse avaldamisel X. X nimi ja väidetav sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
29. mail 2025 tuli Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) hoonesse inimene, kes nimetas ennast X. X’ks (edaspidi puudutatud isik) ning esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse. Tal polnud esitada ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Oma sünniajaks ütles ta xx. xxxxxxxx xxxx. Noormehelt võeti vastu rahvusvahelise kaitse taotlust ning teda võeti kui saatjata alaealist, talle määrati eestkostja ja suunati elama Tallinna lastekodusse. Puudutatud isik seletas, et lahkus Guineast novembris-detsembris 2024, kust liikus Etioopiasse, sealt edasi Istanbuli ja siis Valgevenesse. Tal oli kogutud töötamisega 4000 eurot, millest 3500 maksis ta reisibüroole Guineas, et ta toimetataks Valgevenesse, 500 eurot jäi taskurahaks. Valgevenes viibis ta umbes kuus kuud, alguses oli Minskis, siis aprillis viidi metsa, kus oli umbes kuu aega ning seejärel ületas Valgevene-Poola piiri. Poolas põgenes ta piirivalvurite eest. Varssavis aitas keegi tal osta pileti Riiga, kuigi tal oli soov minna Soome. Riias võttis ta
kontakti oma sõpradega, kes on Euroopas, ja leidis kellegi, kes ostis talle pileti Tallinna. Tallinnas olles pöördus ta politseisse.
2.PPA pidas puudutatud isiku ütlusi oma sünniaja ja koolimineku aja osas kahtlust äratavaks. 25. juunil 2025 koostas PPA määruse, millega palus teostada ekspertiisi isiku tegeliku vanuse tuvastamiseks. 31. juulil 2025 koostas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI) ekspertiisiakti nr 25E-AOI00202-01 (digitoimiku lehekülg (dtl) 46), mille kohaselt on isiku vanus vähemalt 18 aastat.
3.1. augustil 2025 kell 10:45 pidas PPA puudutatud isiku kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse.
4.PPA esitas 1. augustil 2025 Tallinna Halduskohtule taotluse saada luba pidada X. X kinni VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-dega 2 ja 6 kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuleviimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud. PPA esitas taotluses kirjalikult ja istungil suuliselt kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
4.1.Puudutatud isik on esitanud valeandmeid oma vanuse kohta. Ta ütles 29. mail 2025 oma sünniajaks xx. xxxxxxxx xxxx, ent EKEI ekspertiisi tulemusena on ta vähemalt xx aastane. Isiku ütlused on vastuolulised ka näiteks koolimineku osas – esialgu väitis ta, et läks kooli xxxx. aastal, ent siis olnuks ta xxxx. aastal sündimist arvestades kõigest kolmeaastane. 1. augustil aga väitis isik, et läks kooli xxxx.
4.2.Puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest võib järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isikul oli teadlik ja ettekavatsetud plaan oma reisiks Soome, kus teda ootas varasem tuttav. Isik teadis, et ta viibib Schengeni alal ebaseaduslikult ja et tal pole dokumente. Isik pole esitanud ühtegi dokumenti ega muud tõendit. Isiku üldine usaldusväärsus on madal. Asjaolusid arvestades on isik rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitaja. Isik vabanes oma passist Valgevenes ja asus sealt Euroopa Liidu poole ebaseaduslikult teele. Võib järeldada, et ta vabanes dokumendist, mis aidanuks kindlaks teha tema isiku, vanuse või kodakondsuse. Samuti ei taotlenud isik rahvusvahelist kaitset esimestes turvalistes riikides, Poolas või Lätis. PPA-l on vaja koguda päritoluriigi infot ja võrrelda isiku ütluste vastavust sellele ning selgitada välja kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud.
4.3.Põgenemisohtu suurendab see, et isikut võeti algselt alaealisena, kuid pärast ekspertiisi tulemusi võib ta lahkuda talle sobivamasse riiki, sest ei soovi, et teda koheldaks kui täisealist. Kuigi lastekodus oli isikul vaba liikumisvõimalus ja ta ei proovinud põgeneda, võib teda põgenema ajendada just teadmine, et muutub temasse suhtumine seoses täisealiseks pidamisega. Isik on korduvalt rääkinud erinevatest sõpradest Schengeni riikides ning on suur tõenäosus, et ta pöördub nende poole abi saamiseks, et liikuda edasi talle sobivasse riiki. Isikul on oskused ja teadmised, kuidas saada pileteid ja raha kasvõi võõrastelt inimestelt.
4.4.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine, dokumentide hoiule andmine) pole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, sest on tema põgenemise oht. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, mida PPA-l ei ole, arvestades tema varasemat käitumist. Isikul pole Eestis sotsiaalseid sidemeid ega elukohta. Kinnipidamiskeskusest vabastamise korral asuks isik tõenäoliselt end ametivõimude eest varjama, et takistada rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist ja selle lõpetamist. Isik võib lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni riiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.
2
4.5.Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi. Kättesaadav on ka nõustamine, kursused ja keeleõpe. Tema terviseseisund ei takista teadaolevalt tema kinnipidamist. Abinõu ei saa asjaolusid arvestades pidada ülemääraseks.
5.Istungil jäi X. X selle juurde, et ta on xxaastane ja pole oma vanuse kohta valetanud. Ekspertiisi tegemisega oli isik nõus, aga nüüd ei tea, mida ette võtta. Vangipanek põhjustab talle suurt stressi. Passi oli isik sunnitud hävitama Valgevenes, sest kui Valgevene piirivalve oleks ta koos passiga kätte saanud, oleks ta koju tagasi saadetud. Kodumaalt tuli isik Euroopasse selleks, et asuda siin õppima. Eelnevalt töötas ta telefoniparandajana juba üle kolme aasta, selleks et raha koguda. Kui isik lastaks Eestis vabadusse, siis sooviks ta siin kooli minna. Ta on Eestis viibides otsinud riigi kohta infot ja jõudnud järeldusele, et siin on IT-valdkonnas, mis isikut huvitab, head haridusvõimalused. Isikul ei ole terviseprobleeme.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.VRKS § 361 lg 1 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS-s sätestatud järelevalvemeetmeid pole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Rahvusvahelise kaitse taotlejat võib VRKS § 36 1 lg 2 kohaselt vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas järgmistel alustel: isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine (p 1), isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine (p 2) ning rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4). Põgenemisoht on määratletud VSS §-s 68, mille kohaselt välismaalase põgenemise oht esineb muu hulgas, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (p 2) või kui PPA järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).
7.Praegusel juhul on puudutatud isik teatanud Eestisse jõudes oma sünnipäevana xx. xxxxxxxx xxxx, mis tähendaks, et ta on praegu mitte 16aastane, nagu on ilmselt ekslikult öelnud PPA ja nagu väitis istungil (00:19:28) ka puudutatud isik, vaid kõigest xxaastane (xxaastaseks saaks ta selle aasta xxx). Juba asjaolu, et isik nimetab ennast xxaastaseks, mis ei lähe kokku tema nimetatud sünniajaga, äratab kahtlust tema väidete tõelevastavuses. Samuti on PPA õigesti viidanud vastuoludele isiku ütlustes koolimineku aja kohta (kuigi päritoluriigi info põhjal vajab see kontrollimist, ei ole usutav, et Guineas mindaks kooli juba kaheaastaselt (2012. a septembris)) – kohus möönab siiski, et stressirohkes situatsioonis võis isik aastanumbriga esialgu lihtsalt eksida. Kohtu hinnangul tõendab EKEI ekspertiisiakt (olemasoleva teabega koosmõjus) veenvalt puudutatud isiku vanust. Selles on tuginetud isikuga samast rassist meestelt kogutud võrdlusandmetele teatud luude ja hammaste arengustaadiumi kohta ning hinnatud, et isik on vähemalt xx-aastane (keskmiselt 19-23aastane). Sellise meditsiinilise ekspertiisi tegemise aluseks on VRKS § 17 lg 5. Kohus selgitab vastuseks X. X nõutusele istungil selles osas, et kuigi meditsiiniline ekspertiisiakt on usaldusväärne tõend, ei ole see PPA-le ega kohtule siduv ning isikul on põhimõtteliselt võimalik esitada PPA-le muid tõendeid enda vanuse kohta. Kuigi ta passi on enda sõnul hävitanud, siis võib tal olla võimalik nt kodumaale jäänud pereliikmete poole pöördudes paluda neil endale või otse PPA-le edastada näiteks enda sünnitunnistus, koolitunnistusi, tööleping vms dokumente.
8.Kohus nendib, et täidetud on nii VRKS § 361 lg 2 p-des 1, 2 kui ka 4 sätestatud kinnipidamise eeldused. Arvestades, et isikul pole ühtegi dokumenti, vajab kontrollimist nii tema isikusamasus kui ka kodakondsus, samuti on veel välja selgitamata tema rahvusvahelise kaitse 3
taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud. PPA kohtule ka usutavalt põhjendanud, miks puudutatud isik võiks hoolimata turvakodus kahe kuu jooksul kohal viibimisest pärast EKEI ekspertiisiaktist teadasaamist asuda rahvusvahelise kaitse menetlusest, mis võib taotluse rahuldamata jätmise korral lõppeda tema kodumaale tagasisaatmisega, kõrvale hoidma või Eestist muusse Schengeni riiki lahkuda. Ekspertiisiakt on selgelt oluliselt vähendanud PPA usaldust isiku suhtes ja võib edaspidi panna kahtlema ka muudes tema ütlustes rahvusvahelise kaitse taotluse aluseks olevate asjaolude kohta. Isik on 6. juuni 2025. a ülekuulamisel (protokollis dtl 31–32) põhjalikult kirjeldanud oma teekonda päritoluriigist Eestisse. Sellest nähtub, et ta on suutnud planeerida ja ellu viia mitu ebaseaduslikku piiriületust, sh Valgevenest Schengenisse, ning ka pärast reisi plaanitud osa lõppu nii võõraste kui ka juhututtavate abiga leidnud võimalusi jätkata liikumist Euroopas sees. Seega on usutav, et soovi korral leiaks isik võimaluse edasi liikuda, näiteks Soome, kus teda on ka sõber ootamas.
9.Kohus nõustub PPA-ga, et VRKS §-s 29 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed poleks tõhusad, kuna esineb põgenemisoht. Kaheks kuuks kinnipidamine asjaolude põhjalikumaks väljaselgitamiseks ei ole vastuolus ka proportsionaalsuse põhimõttega. Isikul on kinnipidamiskeskusel võimalik saada vajaduse korral arstiabi ja nõustamist. Tal ei esine terviseprobleeme, mis takistaks kinnipidamiskeskuses hoidmist.
10.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus PPA taotluse. Kohus annab loa pidada X. X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (2. oktoobrini 2025 k.a). Kohus rõhutab, et sh tuleb kinnipidamise lubatavus üle vaadata juhul, kui isik suudab usaldusväärselt tõendada, et ta siiski on alaealine ja sündinud enda väidetud ajal. Praegune määrus on tehtud piiratud teabe tingimustes ning selles tehtud prognoosid isiku käitumise osas ei pruugi jääda samaks, kui selgub, et isik ei ole enda vanuse kohta valeandmeid esitanud.
11.Praegune määrus tuleb puudutatud isiku jaoks tõlkida prantsuse keelde. Määruse avaldamise korral tuleb X. X nimi ja väidetav sünniaeg asendada tähemärkidega (VRKS § 13 ja HKMS § 175 lg 3). Maarja Oras /allkirjastatud digitaalselt/
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.