Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Kristiina Lõbus ja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X. X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
09.04.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.02.2026 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.29.05.2025 tuli Politsei- ja Piirivalveametisse (PPA) inimene, kes nimetas end X. X-iks ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Tal polnud esitada ühtegi isikut tõendavat dokumenti. Ta ütles oma sünniajaks xx.xx.xxxx (15-aastane). Tema rahvusvahelise kaitse taotlus võeti vastu ja teda koheldi kui saatjata alaealist, talle määrati eestkostja ja ta suunati elama Tallinna lastekodusse. Isik selgitas vestlusel, et lahkus Guineast novembris-detsembris 2024, liikus Etioopiasse, sealt Istanbuli ja Valgevenesse. Ta oli tööga kogunud 4000 eurot, millest 3500 eurot maksis reisibüroole Guineas, et ta toimetataks Valgevenesse. Taskurahaks jäi 500 eurot. Valgevenes viibis ta 6 kuud, alguses Minskis, seejärel viidi ta metsa, kus ta oli umbes kuu aega ja seejärel ületas ta Valgevene–Poola piiri. Poolas põgenes ta piirivalvurite eest.
3-25-2541 Varssavis aitas keegi tal osta pileti Riiga, kuigi isik soovis minna Soome. Riias võttis ta kontakti oma Euroopa sõpradega ja leidis kellegi, kes ostis talle pileti Tallinna. Tallinnas pöördus ta politseisse.
2.Kuna isiku ütlused oma sünniaja ja koolimineku aja osas olid kahtlustäratavad, saadeti isik vanuse tuvastamiseks ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut leidis 31.07.2025 ekspertiisiaktis nr 25E-AOI00202-01, et isiku bioloogiline vanus on vähemalt 18 aastat (keskmiselt 19– 23 aastat).
3.PPA esitas 01.08.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. Tallinna Halduskohus rahuldas 02.08.2025 määrusega asjas nr 3-25-2541 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja tema paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (s.o kuni 02.10.2025). Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.09.2025 määrusega isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata.
4.PPA esitas 25.09.2025 Tallinna Halduskohtule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel taotluse X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks nelja kuu võrra Põhjendused:
4.1.Isiku suhtes käib aktiivne menetlus, et välja selgitada temaga seotud asjaolud ja tema vajadus rahvusvahelise kaitse järele. PPA peab koguma isiku päritolumaa infot, võrdlema tema ütluste vastavust ja viima läbi korduva vestluse. Isikul pole ühtegi dokumenti, seega vajab kontrollimist nii tema isikusamasus kui ka kodakondsus. Isiku telefonist leiti foto Guinea passist X.X nimele (kehtivusega 16.02.2024–16.02.2029, sünniaeg yy.yy.yyyy), foto Guinea isikutunnistusest X. X nimele (kehtivusega 12.03.2021–12.03.2026, sünniaeg qq.qq.qqqq), foto Maroko reisiloast X. X nimele (kehtivus kuni 12.05.2019, sünniaeg yy.yy.yyyy). PPA vestles 28.08.2025 isikuga. Isik väitis, et maksis selle eest, et talle organiseeritaks pass sünniaastaga 1997. See jäi temast maha Valgevene ja Poola vahelisse metsa. Tegemist oli võltsitud dokumendiga, mida oli vaja vaid reisimiseks. Tema sõnul on ka isikutunnistus võltsitud ja sünniaeg välja mõeldud, kuna ta tahtis teha endale Guineas pangakonto ja selleks pidi ta olema sündinud 2001. a-l. Isik väitis, et ta ei ole Venemaal viibinud, ometi on telefonis foto temast koos teiste isikutega ja foto asukohamärgisest nähtub, et see on tehtud Moskvas. Samuti on vastuolulised telefonist leitud andmed ja isiku ütlused reisiteekonna osas.
4.2.Rahvusvahelist kaitset taotledes ütles isik oma sünniajaks xx.xx.xxxx, kuid ekspertiisi tulemusel selgus, et ta on vähemalt 18-aastane. Isiku telefoni ja sotsiaalmeedia vaatlusega ilmsiks tulnud asjaolud muudavad tema ütlused ebausaldusväärseks ja eluliselt mitte usutavaks. Ütlused on vastuolulised. Tal polnud kaasas dokumente, millega oma kodakondsust, nime ja sünniaega tõendada. Sünniaeg ei saa olla 2009. a ja ta ei ole 16aastane. Isik kavandas oma reisiteekonna teadlikult eesmärgiga jõuda Soome, kus teda ootas ees tuttav varasemast ajast. Ta teadis, et viibib Schengeni alal ebaseaduslikult ja tal puudub õigus siin ringi liikuda. Isikul on teadmised ja oskused, kuidas hankida võltsitud dokumente.
4.3.Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse põhjendatuse ja vajaduse kohta on piirdunud suuliste väidetega. Telefoni ja sotsiaalmeedia vaatluste tulemusena võib pidada tõenäoliseks, et isik ei suuda kaitsevajadust tõendada. Isiku usaldusväärsus ja tema väidete usutavus on madal ja temaga seotud asjaolusid kogumis arvestades võib pidada isikut rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitajaks. Isik kaotas väidetavalt oma passi Valgevenes ja asus sealt Euroopa Liidu poole teele. Seda arvestades on mõistlik järeldada, et ta vabanes dokumendist, mis oleks aidanud kindlaks teha tema isiku, vanuse või kodakondsuse. Samuti oli tal võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis Poolas või Lätis, kuid ta ei teinud 2(6)
3-25-2541 seda. Isik selgitas, et ei taotlenud Leedus või Lätis rahvusvahelist kaitset, kuna soovis minna Soome.
4.4.Asjaolu, et isik oli enne kinnipidamist viibinud vabaduses ega põgenenud, ei ole antud juhul piisav tema usaldamiseks, kuna asjaolud on oluliselt muutunud. Isikut käsitleti algselt alaealisena. Tal ei olnud varem vaja väljasaatmise vältimiseks end varjata, sest talle oli teada, et teda ei saa dokumendi puudumise tõttu välja saata. Pärast ekspertiisi tulemuste selgumist võib ta lahkuda talle sobivamasse liikmesriiki, sest ei soovi enda kohtlemist täiskasvanuna. Samuti on ta rääkinud korduvalt oma mitmetest sõpradest, kes on erinevates Schengeni riikides. On tõenäoline, et ta pöördub nende poole abi saamiseks, et talle sobivamasse liikmesriiki edasi liikuda. Isik esitas küll rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis, kuid soovis seda teha Soomes. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, valeütluste andmine, enda identiteedi varjamine, alaealisena esinemine), on isikust tulenev põgenemisoht jätkuvalt aktuaalne.
4.5.Isiku suhtes ei ole võimalik VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. PPA-l puudub alus isikut usaldada. Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Isikul puuduvad sotsiaalsed sidemed Eestiga ja tal ei ole Eestis elukohta. Kinnipidamiskeskusest vabastamise korral hakkaks isik end ametivõimude eest varjama, et takistada rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist. Isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav tema identifitseerimiseks, dokumenteerimiseks ega väljasaatmiseks. Ei ole välistatud, et ta ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ja võib omavoliliselt ning ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isik on ka varem ühest liikmesriigist teise liikumiseks kasutanud smuugeldajate abi ja võib seda ka tulevikus sihtriiki liikumiseks kasutada. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid liikumisvabaduse piiramisega.
4.6.Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimise ja võimaliku Eestist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ega töökohta ega pereliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi. Kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaalutlustega. Isikul ei ole meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Kuigi kinnipidamine riivab intensiivselt tema põhiõigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Isiku kinnipidamistähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. See aitab tagada, et ta ei lahkuks Eestist ning oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja menetlusotsuste tegemiseks.
5.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Taotlus on piisavalt põhjendatud, välja on toodud piisavalt asjaolusid, mis näitavad isiku põgenemisohtu. Isik ei ole seni põgenenud, sest teda peeti alaealiseks ja ta arvas, et tal on menetluses eelisõigused, mistõttu tal ei olnud põgenemistahet. Taotluses toodi välja ka uusi asjaolusid – telefoni vaatlus, sotsiaalmeedia konto vaatlus, kust nähtub, et isikul olid olemas erinevad fotod dokumentidest, mis väidetavalt olid võltsitud, kuid ta ei ole esitanud menetluse käigus dokumente, mis on tõesed.
3(6)
3-25-2541 Hetkel on pooleli päritoluriigi info kogumine ja seejärel toimub isikuga uus vestlus seoses kogutud infoga.
6.X. X kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta oli kaks kuud vabaduses, aga ei põgenenud. Ta on 16-aastane ja see teadmine põhineb sellel, mida talle on lapsest peale öeldud. Riigist lahkumiseks oli tarvis näidata teist sünniaega, mistõttu hankis passi, kus on sünniaastaks 1997. Põgenemine ei vasta tema profiilile. Ta on andnud oma isiku osas kõik andmed. Ta ei saa midagi parata, kui ametnikud teda ei usu. Telefonist leitud dokumendid on võltsitud, sest Guineas käibki niiviisi. Seal ei ole passilauda, dokumendid vormistatakse isikute poolt, kellele makstakse teenustasu. Tal on id-kaart, kuid ka see on võltsitud, sest tal oli vaja pangakonto avamiseks isikut tõendavat dokumenti. Ta töötas sel ajal telefoniparandajana. Isik rõhutas, et tema oli see, kes esitas PPA-le taotluse, seega tal ei ole põgenemiskavatsust. Ta ei ole midagi valesti teinud, seetõttu tahab vabadusse. Tal on stress ja kõrge vererõhk.
7.Isiku esindaja leidis, et taotlus ei ole põhistatud. PPA jättis tähelepanuta, et isik viibis vabaduses ega põgenenud. Isiku tuvastamine ei tähenda, et ta ei võiks viibida varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Isik tõendas oma käitumisega, et kui tekivad hüpoteetilised võimalused põgenemiseks, siis ta ei põgene. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA ei ole väitnud, et isik ei ole nendega koostööd teinud. Isik räägib endaga seotud asjaolude kohta ja teeb PPA-ga koostööd. See äratab tema suhtes usaldust. PPA tuginemine ekspertiisiaktile on ennatlik. Isik on selgitanud, et riigist lahkumiseks pidi ta hankima endale uued dokumendid ja kasutas neid vaid piiriületuseks. PPA ei või ette heita, et isik põgeneb kodumaalt ebaõige dokumendiga. Põgenemine kodumaalt ei ole samastatav Eesti politsei eest põgenemisega. Võrreldes eelmise taotlusega ei ole PPA esitanud uusi asjaolusid, mis põhjendaks, et isikut on vaja jätkuvalt kinni pidada. PPA kinnitas, et käib aktiivne menetlus ja kogutakse andmed, seega põgenemisohtu ei esine. PPA ei ole väitnud, et isik oleks püüdnud põgeneda kinnipidamiskeskusest, seega isiku käitumine ei viita põgenemisohule. PPA saab koguda andmed ka ajal, kui isik viibi pagulaste majutuskeskuses. Esindaja palus jätta taotluse rahuldamata, isiku vabastada ja võimaldada tal elada pagulaste majutuskeskuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 1 36 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. VRKS § 362 lg 5 sätestab, et halduskohus pikendab sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad sama seaduse § 36 1 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VRKS § 361 lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 1) isiku tuvastamine või isikusamasuse kontrollimine; 2) isiku kodakondsuse kontrollimine või väljaselgitamine; 4) rahvusvahelise kaitse taotluse
4(6)
3-25-2541 menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
VRKS § 361 lg 21 sätestab, et sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 6 8 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 sätestab, et lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel hinnatakse välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 2) välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel; 3) on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses; 6) välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
9.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku puhul esineb põgenemisoht. Vaatamata sellele, et ta ei püüdnud enne kinnipidamist kahe kuu jooksul põgeneda ega end varjata ja tuli ise PPA-sse varjupaika taotlema, on nüüdseks tema kohta selgunud asjaolusid, mis ei räägi tema kasuks. Isik lootis saavutada soodsamat kohtlemist ja vältida enda võimalikku kinnipidamist sellega, et väitis end olevat alaealise. Ekspertiisi käigus tuvastati aga, et ta on vähemalt 18-aastane, seega täiskasvanud. Kohtu jaoks on ekspertiisi tulemus usutav. Ka PPA poolt sotsiaalmeediast isiku kohta leitud fotode pinnalt võib järeldada, et isik on vanem kui ta väidab. Nt dtl 235 toodud kaks fotot ei kajasta 10-aastast, vaid ilmselgelt vanemat inimest. Väidetava vanuse seavad kahtluse alla ka isiku vastuolulised selgitused (ta ei tea ise oma väidetavat vanust, kui peab end 2025. a suvel 16-aastaseks; ebausutavad selgitused väikelapsena meeleavaldustel osalemise kohta ja korrakaitseorganite vägivalla kohta väikelapse suhtes; koolimineku aja osas eksimine). Seega võib järeldada, et isik esitas oma vanuse kohta teadlikult ebaõigeid andmeid. Lisaks tegi PPA kindlaks, et isik valetas enda Venemaal viibimise ja Euroopas liikumise marsruudi kohta. Teadlikult valeandmete esitamine on isiku suhtes põgenemisohtu näitav asjaolu.
10.Ebaõigete andmete esitamine ei ärata usaldust ka muude isiku antud ütluste suhtes, seades kahtluse alla ka rahvusvahelise kaitse vajaduse. Isiku selgitused tema osalemise kohta Guineas meeleavaldustel ja korrakaitseorganite vägivalla kohta tema suhtes on väga üldsõnalised ja mitteusutavad. Isik rõhutas vestlusel PPA-le korduvalt, et tema Guineast lahkumise põhjuseks ei olnud oht elule ja tervisele, vaid ta soovis saada haridust. See aga ei anna alust rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Kui isikul olnuks ka tegelikult soov rahvusvahelist kaitset taotleda, oleks ta teinud seda esimeses turvalises riigis – Poolas, Lätis. Ta ei teinud seda. Ta ei väitnud, et oleks taotlenud rahvusvahelist kaitset Venemaal või Valgevenes, kus ta samuti viibis. Isiku eesmärk oli jõuda Soome, kus saab väidetavalt head haridust ja kus on tuttavad ees ootamas. Rahvusvahelist kaitset vajaval isikul puudub õigus valida, millises riigis ta soovib varjupaika taotleda. Seda tuleb teha esimeses turvalises riigis. Seega võib olla tegemist isikuga, et soovib rahvusvahelise kaitse süsteemi muudel eesmärkidel ära kasutada. Saades nüüd teada, et tema ütlusi ei peeta enam usaldusväärseteks ja teda võib oodata ees väljasaatmine päritoluriiki, võib isikul tekkida soov seda vältida. Usutavasti ajendab see isikut vabaduses viibides end PPA eest varjama ja Eestist põgenema. Seda enam, et isik on PPA-le kinnitanud, et tema tegelik soov oli jõuda Soome, kus tal on tuttavad ees ootamas. Samuti on isik PPA-le vestlusel korduvalt kinnitanud, et vabatahtlikult ta Guineasse tagasi ei lähe. Seega motivatsioon põgenemiseks on suur. Seda arvestades ei pea kohus usutavaks isiku kinnitusi, et ta ei põgene. Kohtu jaoks on usutav, et vabaduses viibides võtaks isik uuesti ühendust teda seni Schengeni alal ebaseaduslikult ringi liikuda abistanud
5(6)
3-25-2541 isikutega, et need aitaks tal põgeneda ja varjuda, et ebaseaduslikult Schengeni alale edasi jääda.
11.Selleks, et võimalikku põgenemist ära hoida ja tagada isiku kättesaadavus PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses menetlustoimingute tegemiseks ning sellele järgneda võivas väljasaatmismenetluses, on vältimatult vaja isikut kinni pidada. Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus, sest isik ei ole seni näidanud end ausana, pälvinud usaldust ega teinud PPA-ga piisavalt koostööd, et varjupaigavajadust põhistada või tõendada. Seega puuduks tal ka vabaduses viibides põhjus PPA-ga koostööd teha ja menetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks või dokumentide kättetoimetamiseks kättesaadavaks jääda. Isiku välja toodud ja eeldatavaid eesmärke arvestades püüaks ta ilmselt end varjata ja Eestist lahkuda. Isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid, mida saaks hoiule võtta. Samas ei ole dokumentide puudumine seni takistanud tal Euroopas ringi liikuda. Isikul on teadmised ja kogemused Schengeni alal kehtiva viisavabaduse süsteemi ärakasutamiseks.
12.Kohus on hinnanud kinnipidamise pikendamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid ja varasemat käitumist ning selle pinnalt tehtud ohuprognoosi. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses vajalik ja proportsionaalne vahend, sest puuduvad vähemriivavad meetmed eesmärgi saavutamiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3). Vajadusel tagatakse isikule kinnipidamiskeskuses meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Isikul on võimalik menetluse kiirendamisele ja enda vabastamisele kaasa aidata sellega, et esitab PPA-le enda kohta tõesed andmed ja tõendid oma väidete kinnituseks.
13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa pikendada isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus ära langeb (VRKS § 364 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.