Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada luba pidada X. X-i kinni kinnipidamiskeskuses
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.10.2025 määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Kristiina Lõbus ja Ege-Lii Luik Puudutatud isik – X. X , esindaja riigi õigusabi korras v.adv Aleksei Ratnikov
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X. X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 01.10.2025 määruse peale.
Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.10.2025 määrus muutmata.
Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused prantsuse keelde.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) esindusse ilmus 29.05.2025 isik, kes tuvastati isikut tõendavate dokumentide puudumise tõttu tema enda ütluste alusel kui Guinea Vabariigi kodanik X. X (sünd. XX.XX.XXXX). Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA käsitas teda saatjata alaealisena. Isikule määrati eestkostja ja ta suunati Tallinna lastekodusse. Isik on põhjendanud, et vajab rahvusvahelist kaitset, kuna Guineas on diktatuur ja selle vastu protesteerimisel sattus ta 2020. a-l politseivägivalla ohvriks. Kuna isiku ütlused enda sünniaja ja kooli mineku kohta olid kahtlust äratavad, siis tellis PPA ekspertiisi, et tuvastada isiku
3-25-2541 tegelik vanus. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) 31.07.2025 ekspertiisiaktis nr 25EAOI00202-01 tuvastati, et X. X on vähemalt 18 aastat vana.
2.PPA pidas isiku 01.08.2025 kinni. Tallinna Halduskohus andis 02.08.2025 määrusega PPA-le loa paigutada X. X kinnipidamiskeskusesse (KPK) ja pidada teda seal kinni kuni 02.10.2025 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.09.2025 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Puudutatud isik on esitanud Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 23.09.2025 määruse peale.
3.Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 25.09.2025 taotluse pikendada nelja kuu võrra luba pidada X. X-i KPK-s kinni VRKS § 36 1 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel. Isiku suhtes käib aktiivne menetlus, et välja selgitada temaga seotud asjaolud ja tema vajadus rahvusvahelise kaitse järele. PPA peab koguma isiku päritolumaa infot, võrdlema tema ütluste vastavust ning korraldama korduva vestluse. Isikul pole ühtegi dokumenti, seega vajab kontrollimist nii tema isikusamasus kui ka kodakondsus. Isiku telefoni ja sotsiaalmeedia vaatlusega ilmsiks tulnud asjaolud muudavad tema ütlused ebausaldusväärseks ja eluliselt ebausutavaks. Isikuga seotud asjaolusid kogumis arvestades võib teda pidada rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitajaks. Isik on rääkinud tema Schengeni alal viibivatest sõpradest ning on tõenäoline, et ta pöördub nende poole abi saamiseks, et talle sobivamasse liikmesriiki edasi liikuda.
4.Tallinna Halduskohus pikendas 01.10.2025 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel luba pidada X. X-i KPK-s kinni kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 01.02.2026. Esineb oht, et puudutatud isik põgeneb. Vaatamata sellele, et ta ei püüdnud enne kinnipidamist kahe kuu jooksul põgeneda ega end varjata ja tuli ise PPA-sse varjupaika taotlema, on nüüdseks tema kohta selgunud asjaolusid, mis ei räägi tema kasuks. Isik lootis saavutada soodsamat kohtlemist ning vältida enda võimalikku kinnipidamist sellega, et väitis end olevat alaealise. Ekspertiisi käigus tuvastati aga, et ta on vähemalt 18-aastane, seega täiskasvanu. Kohtu jaoks on ekspertiisi tulemus usutav. Ka PPA poolt sotsiaalmeediast isiku kohta leitud fotode pinnalt võib järeldada, et isik on vanem, kui ta väidab. Väidetava vanuse seavad kahtluse alla ka isiku vastuolulised selgitused. Võib järeldada, et isik esitas oma vanuse kohta teadlikult ebaõigeid andmeid. Lisaks tegi PPA kindlaks, et isik valetas enda Venemaal viibimise ja Euroopas liikumise marsruudi kohta. Teadlik valeandmete esitamine näitab isiku põgenemise ohtu. Ebaõigete andmete esitamine ei ärata usaldust ka muude isiku antud ütluste suhtes, seades kahtluse alla ka rahvusvahelise kaitse vajaduse. Isiku selgitused tema osalemise kohta Guineas meeleavaldustel ja korrakaitseorganite vägivalla kohta tema vastu on väga üldsõnalised ja mitteusutavad. Isik rõhutas vestlusel PPA-le korduvalt, et tema Guineast lahkumise põhjuseks ei olnud oht elule ja tervisele, vaid ta soovis saada haridust. See aga ei anna alust rahvusvahelise kaitse andmiseks. Kui isikul olnuks ka tegelikult soov rahvusvahelist kaitset taotleda, oleks ta teinud seda esimeses turvalises riigis – Poolas, Lätis. Ta ei teinud seda. Ta ei väitnud, et oleks taotlenud rahvusvahelist kaitset Venemaal või Valgevenes, kus ta samuti viibis. Isiku eesmärk oli jõuda Soome, kus saab väidetavalt head haridust ning kus tal on tuttavad ees ootamas. Rahvusvahelist kaitset vajaval isikul puudub õigus valida, millises riigis ta soovib varjupaika taotleda. Seda tuleb teha esimeses turvalises 2(5)
3-25-2541 riigis. Seega võib olla tegemist isikuga, kes soovib rahvusvahelise kaitse süsteemi kasutada ära muudel eesmärkidel. Saades nüüd teada, et tema ütlusi ei peeta enam usaldusväärseteks ja teda võib oodata ees väljasaatmine päritoluriiki, võib isikul tekkida soov seda vältida. Usutavasti ajendab see isikut vabaduses viibides end PPA eest varjama ja Eestist põgenema. Seda enam, et isik on PPA-le kinnitanud, et tema tegelik soov oli jõuda Soome, kus tal on tuttavad ees ootamas. Samuti on isik PPA-le vestlusel korduvalt kinnitanud, et vabatahtlikult ta Guineasse tagasi ei lähe. Seega motivatsioon põgenemiseks on suur. Seda arvestades ei pea kohus usutavaks isiku kinnitusi, et ta ei põgene. On usutav, et vabaduses viibides võtaks isik uuesti ühendust teda seni Schengeni alal ebaseaduslikult ringi liikuda abistanud isikutega, et need aitaks tal põgeneda ja varjuda, et ebaseaduslikult Schengeni alale edasi jääda. Selleks et võimalikku põgenemist ära hoida ja tagada isiku kättesaadavus PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses menetlustoimingute tegemiseks ning sellele järgneda võivas väljasaatmismenetluses, on vältimatult vaja isikut kinni pidada. Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eelduslikult tõhus, sest isik ei ole seni näidanud end ausana, pälvinud usaldust ega teinud PPA-ga piisavalt koostööd, et varjupaigavajadust põhistada või tõendada. Seega puuduks tal ka vabaduses viibides põhjus PPA-ga koostööd teha ja menetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks või dokumentide kättetoimetamiseks kättesaadavaks jääda. Isiku välja toodud ja eeldatavaid eesmärke arvestades püüaks ta ilmselt end varjata ja Eestist lahkuda. Isikul puuduvad kehtivad reisidokumendid, mida saaks hoiule võtta. Samas ei ole dokumentide puudumine seni takistanud tal Euroopas ringi liikuda. Isikul on teadmised ja kogemused Schengeni süsteemi ärakasutamiseks.
5.X. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 01.10.2025 määrus ja vabastada ta KPK-st. Kuigi rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida, ei pea isik selleks viibima KPK-s. Jätkuval kinnipidamisel tuleb isikule tekkivat üha intensiivsemat riivet kaaluda vabaduse võtmise põhjuste kaalukusega, kuid kohus pole seda teinud. PPA-l tulnuks selgitada, milliseid toiminguid on vahepealsel ajal tehtud asjaolude väljaselgitamiseks. Isik oleks kättesaadav ka varjupaigataotlejate majutuskeskuses ning tal puudub soov põgeneda. Halduskohus ei ole isiku põgenemise ohtu piisavalt põhjendanud. Isik on selgitanud oma käitumist Euroopasse tulekul ja siin ringi liikumisel ning samuti pöördus ta Eestis vabatahtlikult PPA poole. Isik ei ole ka oma käitumisega näidanud üles soovi menetlusest kõrvale hoida ning ta on olnud valmis tegema koostööd. Isiku puhul oleks võimalik rakendada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.
7.VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VSS § 68 p 2 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. VSS § 6 8 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on teada andnud või kui tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
8.Ringkonnakohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamise seisukohalt tähtsust omavad asjaolud vajavad väljaselgitamist ja menetlus on 3(5)
3-25-2541 veel algusjärgus. Taotluse aluseks olevad asjaolud on oma olemuselt sellised, mille kohta saab ütlusi anda eeskätt isik ise, andmeid Guinea päritolu ja seal puudutatud isikuga väidetavalt toimunu kohta ei ole PPA-l võimalik kontrollida ainult avalikult kättesaadavast teabest. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga pärast esimest intervjuud ning täiendava teabe kogumist ja analüüsimist veelkord vestelda ja kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, aga ka päritoluriigi teabega. Neid toiminguid ei saa teha puudutatud isiku osaluseta. PPA menetlejal on tarvis vahetult kogeda ja tajuda isiku antavaid ütlusi. Rahvusvahelise kaitse asjas taandub otsuse tegemine sageli paljuski isiku ütluste usaldusväärsuse hindamisele, kuna kirjalikke tõendeid võib nappida. Seejuures võib vahetu küsitlemise tulemusena saadud ütluste usaldusväärsusele antav hinnang oluliselt sõltuda ka sellest, kuidas ärakuulatav käitus küsitlusel (näiteks tema reaktsioonist PPA küsimustele, tema kehakeelest, hääletoonist, suhtlusmaneerist, väljendusviisist vmt). Ringkonnakohtu hinnangul pole rahvusvahelise kaitse menetluses olnud põhjendamatut viivitust. Esimene intervjuu toimus 28.08.2025 ja sellele järgnevalt tuleb PPA-l koguda päritolumaa teavet, mida tuleb analüüsida ja puudutatud isikuga läbi arutada teisel intervjuul. Seejärel on tarvis koostada otsus taotluse kohta ning see taotlejale kätte toimetada, mis samuti eeldab tema kättesaadavust.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata osas, millega kohus leidis, et esineb oht, et puudutatud isik põgeneb. EKEI 31.07.2025 ekspertiisiaktis nr 25E-AOI00202-01 tuvastati, et isiku bioloogiline vanus on vähemalt 18 aastat. Seega viitavad tõendid, et isik on esitanud PPA-le valeandmeid oma vanuse kohta. Halduskohtu 01.08.2025 istungil selgitas isik, et ta on 16-aastane ja sündinud 17.10.2009 (vt kohtuistungi protokolli ajamärk 00:19:28). Halduskohus juhtis põhjendatult tähelepanu selles väites esinevale vastuolule, sest 17.10.2009 sündinud isik saaks 16-aastaseks alles 17.10.2025. Valeandmete esitamise eesmärk võis olla eeliskohtlemise saavutamine (vt VRKS § 17; VSS § 12; Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2024 määrus nr 3-24-694, p 14). Isik on põhjendanud 29.05.2025 taotlust üldsõnaliste väidetega Guineas valitsevast diktatuurist ja tema suhtes toime pandud politseivägivallast. Kuid 06.06.2025 ülekuulamisel ja 01.08.2025 küsitlusel väitis isik, et tema eesmärk oli jõuda Soome haridust omandama. Isiku kohta sotsiaalmeediast ja tema telefonist menetluse kestel leitu kinnitab samuti, et isiku väited pole olnud tõesed. Kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotlemisel valeandmeid oma vanuse kohta ning ta saabus Euroopa Liitu ebaseaduslikult eesmärgiga jõuda Soome õppima, siis saab tuvastada isiku põgenemisohu VSS § 68 p-de 2 ja 6 alusel. Kuigi puudutatud isik ei ole ajavahemikul 29.05.2025–01.08.2025 Eestist lahkunud ega ennast varjanud, siis olukorras, kus seni kogutud teabe ja tõendite põhjal ei saa isiku rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamist pidada kuigi tõenäoliseks, esineb põhjendatud kahtlus, et ilma kinnipidamiseta ei jääks isik ootama rahvusvahelise kaitse menetluse tulemust ja enda võimalikku väljasaatmist, vaid asuks end ametivõimude eest varjama või liiguks edasi Soome, mis oli tema algne sihtriik ja kus teda ootab sõber, kes võib edasiliikumisel abistada. Kuigi puudutatud isik pöördus PPA-sse ise, tuleb arvestada, et see oli sisuliselt sundkäik, kuna isikul puudus Eestist edasiliikumiseks raha. Asjaolu, et puudutatud isik oli valmis minema PPA-sse rahvusvahelist kaitset taotlema, mis tõi kaasa riigis seadusliku viibimise aluse omandamise ning õiguse VRKS-s ette nähtud hüvedele, ei tähenda tingimata, et isik oleks koostööaldis ka edaspidi. Puudutatud isiku kohta tuvastatud asjaolusid kogumis arvestades on pigem usutav, et võimaluse (sh rahaliste) tekkimisel lahkub ta Eestist, millega teda ei seo miski ja mis ei olnud tema tegelik sihtkoht.
10.Kokkuvõttes on puudutatud isiku KPK-s kinnipidamine pikendamine neljaks kuuks proportsionaalne. Rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega (VRKS § 181 lg 1 kohaselt lahendatakse taotlus üldjuhul kuue kuu jooksul) ja puudutatud isiku olukorra kohta 4(5)
3-25-2541 andmete kogumise ja menetluse keerukust arvestades ei ole alust hinnata kinnipidamist veel ebaproportsionaalselt pikaks (sh ei ole praegu veel alust heita PPA-le ette viivitusi menetluses). Toimikust ei nähtu ja ka isik ei väida, et tal esineks sedalaadi terviseprobleeme, mis välistavad KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad andmed, et isiku KPK-s kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega. VRKS § 29 lg-s 1 toodud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA poolt seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ei anna selleks alust.
11.Eelneva põhjal jääb X. X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 01.10.2025 määrus muutmata.
12.Tallinna Halduskohus andis 02.08.2025 määrusega puudutatud isikule menetlusabi asjas tehtud kohtulahendi osaliseks tõlkimiseks prantsuse keelde. Menetlusabi jätkuvuse põhimõtet (HKMS § 114 lg 2) arvestades tuleb ka praeguse määruse sissejuhatus ja resolutsioon ning edasikaebamise kord ja põhjendused tõlkida prantsuse keelde.
13.VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi ja sünniaeg asendada tähemärgiga.
14.X. X-ile määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadil on õigus esitada ringkonnakohtule taotlus riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.