lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-4574/30

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-4574/30
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5359
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.mail 2026 Tallinnas

Haldusasja number

3-25-4574

Haldusasi

V.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.11.2025 otsusele nr 12505290011-1 Kaebaja – V.X , esindaja v-adv Aleksei Ratnikov

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2026 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

V.X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta V.X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2026. a kohtuotsus muutmata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Jõustunud kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15.06.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.V.X (edaspidi taotleja või kaebaja) on Guinea Vabariigi kodanik, kes saabus Eestisse 29.05.2025. Tema enda sõnade kohaselt oli tema reisi eesmärk minna Soome sõbra juurde, aga kuna raha sai otsa, siis otsustas ta jääda Eestisse ja siin rahvusvahelist kaitset taotleda.

3-25-4574 Taotleja selgitas, et tema päritoluriigis on raske, seal on diktatuur, ta osales 2020. aastal meeleavaldustel diktaatori vastu ja nende laialiajamise käigus teda peksti ning ta ei saanud koduriiki jääda. Taotleja soovis ka edasi õppida, aga kodumaal seda teha ei saanud. Siin on ka õppimisvõimalused paremad.

2.28.08.2025 pidas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA või vastustaja) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 18 lg 4 alusel taotlejaga vestluse (protokoll dtl 245 jj), mille käigus taotleja avaldas, et poliitiline olukord on Guineas segane ja sõjaväelased on seal võimu haaranud ning valitsus represseerib kõiki võimuvastaseid inimesi. Kõik, kes võimu vastu sõna võtavad, riskivad oma eluga, nad kas tapetakse ära või pannakse ilma igasuguse kohtumõistmiseta kuni surmani vangi. Taotleja osales politsei omavolist ajendatuna 2020. aastal meeleavaldustel toonase diktaatori Alpha Condé vastu ja teda peksti meeleavalduse laialiajamise käigus politsei poolt. Taotlejal on kaelal sellest arm ja ta oleks äärepealt surma saanud. Vestluse lõpu poole väitis taotleja, et ta osales meeleavaldustel 2020. aastast kuni 2023. aastani. Kuskil mujal peale meeleavalduste ei ole taotleja oma poliitilist meelsust väljendanud, aga valitsus represseerib kõiki valitsuse vastaseid. Lisaks on taotlejal olnud Guineas probleeme oma etnilise kuuluvuse pärast, sest võimul olevad malinked represseerivad Guinea teisi etnilisi gruppe. Taotleja kuulub fulanide hulka ja toetab parteid, mille pooldajatest malinke rahva partei üritab vabaneda. Peamine põhjus Euroopasse tulla ei olnud olukord koduriigis, vaid soov siin õppida. Taotleja algne plaan oli minna Soome, kuid selleks puudusid vahendid, nüüd soovib ta õppida Eestis infotehnoloogiat. Guinea haridussüsteem on väga nõrk.
3.PPA luges 03.11.2025 otsusega nr 12505290011-1 (dtl 10 jj) VRKS § 20 lg 1 alusel taotleja taotluse põhjendamatuks ja tegi lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta, märkides, et taotlus on selgelt põhjendamatu § 201 p-de 2, 3 ja 4 järgi. PPA tegi taotlejale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Guinea Vabariiki, märkides, et lahkumisettekirjutus kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral. PPA kohaldas VSS § 74 lg 2 alusel taotlejale sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Taotleja ei vasta VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulase mõistele ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele. Taotleja kartus tema kirjeldatud tagakiusamise ees vastab VRKS § 19 lg 5 tunnustele ehk tagakiusamise ohuna käsitletakse riiki ning mitteriiklikke ühendusi ja tagakiusukartuse võimalikuks aluseks saab liigitada taotleja poliitilise meelsuse ning etnilisse rühma kuulumise. Taotleja ütlusi ei saa aga pidada usaldusväärseteks, kuna ta on esitanud teadlikult valeandmeid ja andnud selgelt vastuolulisi ütlusi. Taotleja on andnud teadlikult valeütlusi oma vanuse kohta. 29.05.2025 Eestisse saabudes ja rahvusvahelise kaitse taotlust esitades ütles taotleja oma sünniajaks 17.10.2009, mis andis tema vanuseks taotluse esitamise hetkel 15 aastat. Kuna taotleja ütlused tema väidetava koolimineku osas tekitasid kahtlusi ja taotlejal ei olnud oma vanuse tõestamiseks esitada ühtegi dokumenti, tellis PPA taotleja vanuse määratlemiseks ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti kohaselt on taotleja röngenülesvõtete ja mustanahaliste meeste seas läbi viidud uuringute analüüsi põhjal vanem kui 18 aastat. Lisaks leidis PPA taotleja telefonist tema Guinea passi koopia, mille kohaselt on ta sündinud 17.01.1997 ja see teeks tema vanuseks 27 aastat. 01.08.2025 toimunud kohtuistungil, kus PPA esitas taotluse taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks, ütles taotleja, et ta oli sunnitud oma passi Valgevenes hävitama, sest kui 2(12)

3-25-4574 Valgevene piirivalve oleks ta koos passiga kätte saanud, siis oleks ta koju tagasi saadetud. 28.08.2025 vestlusel väitis taotleja aga, et tema pass läks Valgevene ja Poola vahel olevas metsas kaotsi ja ta ei jõudnud sellest koopiat teha. Väide, et taotleja pidi oma passi Valgevenes hävitama, et teda tagasi ei saadetaks, ei ole usutav. Valgevene korraldab alates 2021. aastast riiklikul tasandil ränderünnet Euroopa Liidu riikide piiridele ja seetõttu ei ole usutav, et Valgevene võimud hakkaksid ise piiril olevate migrantide kojusaatmisega tegelema. Päritoluriigi infost nähtus, et Valgevene piirivalvurid viivad inimesi piirile ja nad ei hakka nende päritoluriiki tagasisaatmisega vaeva nägema isegi siis, kui ebaseaduslikult Euroopa Liitu sisenenud migrandid on sealt tagasi saadetud. Vastupidi, nad sunnivad inimesi uuesti ebaseaduslikult piiri ületama ja Euroopa Liitu minema. Telefonist leitud passi koopia näitamise järel väitis taotleja, et pass oli võltsitud ja selle organiseeris talle isik, kes aitas tema reisi organiseerida. Ka see väide ei ole usutav, kuna lisaks passi koopiale leidis PPA taotleja telefonist ka Maroko elektroonilise reisiloa, kus oli samuti kaebaja sünniajaks märgitud 17.01.1997. Reisiluba kehtis kuni 12.05.2019 ega ole seotud taotleja lahkumisega Guineast aastal 2024. Seega ei ole usutav ka taotleja seletus, et reisiluba vanema sünniaastaga tehti juhuks, kui seekord ette võetud reis peaks Maroko kaudu õnnestuma. Reisiluba viitab, et taotleja pass ei olnud võltsitud. Ei saa olla kokkusattumus, et 2019. aastal aegunud dokumendil on sama kuupäev, mis 2024. aastal välja antud passis. Seda veendumust kinnitab taotleja telefonist leitud Valgevene Riikliku Sideakadeemia garantiikiri, kus on samuti taotleja sünniajaks märgitud 17.01.1997 ja lisaks on ära toodud ülejäänud taotleja passiandmed. Kuna taotleja lahkus Guineast seaduslikult ning jõudis ka Valgevenesse seaduslikult jalgpalliviisaga, siis ei ole eluliselt usutav, et kummagi riigi piirivalve ei suutnud tuvastada, et taotleja pass on võltsitud. Taotleja poolt Facebook’i kontole alates aastast 2017 postitatud piltide põhjal on samuti võimalik järeldada, et ta on palju vanem, kui väidab end olevat. Taotleja väidetud sünnikuupäevast 17.10.2009 lähtudes peaks ta olema neil fotodel 8– 10-aastane, kuid on ilmselgelt palju vanem. Taotleja väitel ei ole tal võimalik esitada PPA-le oma sünni- ja koolitunnistusi, sest sünnitunnistust ei võetagi Guineas enda kätte ja koolitunnistusi ei väljastatagi. Päritoluriigi info kohaselt väljastatakse aga sünnitunnistused Guineas koheselt ja ilma selleta ei saa lapsed koolis käia, samuti saavad nii alg- kui põhikooli lõpetajad koolitunnistuse. Taotleja on andnud teadvalt valeütlusi oma koolis käimise kohta. Rahvusvahelise kaitse taotlust esitades väitis taotleja, et läks kooli 2012. aastal, mis tähendab, et tema väidetud sünniaega arvestades pidi ta olema 2- või 3-aastane. Vestlusel väitis taotleja aga, et läks kooli 2014. või 2015. aastal, käis koolis 7 aastat ja lõpetas kooli 2023. aastal. Kumbki väide ei ole loogika ja päritoluriigi info kohaselt õige. Kui taotleja oleks tõepoolest nii vana, nagu ta väidab, siis oleks ta pidanud sel ajal, kui ta Valgevenesse läks, käima veel põhikoolis, mitte olema seda lõpetanud. Kokkuvõttes ei ole taotleja passis esitatud sünniajas 17.01.1997 põhjust kahelda ning taotleja vastuolulised ja teadvalt valed ütlused viitavad sellele, et ta on teadlikult isikut tõendava dokumendi hävitanud või sellest vabanenud, et sel viisil ei oleks võimalik tema õiget vanust tõestada. Sellise tegevuse ilmne eesmärk oli vältida enda kinnipidamist või paigutamist majutuskeskusse ja elada selle asemel Tallinnas laste turvakodus, kus elutingimused on paremad. Taotleja ei ole andnud oma tegevuse ja sissetulekute kohta Guineas usutavaid ütlusi. Taotleja telefonist leitud mitmete fotode põhjal tekkis PPA-l kahtlus, et taotleja võis tõenäoliselt tegeleda Guineas narkootikumide vahendamisega ning võib sellest tulenevalt olla ohuks Eesti avalikule korrale. Arvestades Guinea majanduslikku olukorda ja keskmist palgataset, ei ole tõenäoline, et põhiharidusega isik suudaks telefonide parandamisega kolme aasta jooksul 3(12)

3-25-4574 säästa 4000 eurot, seda enam olukorras, kus fotode põhjal näis taotleja elustiil suhteliselt kulukas. PPA hinnangul ei ole usutavad ka selgitused, et fotodel kujutatud kristalliline aine oli suhkur ja tegevused olid üksnes naljaga tehtud. Taotleja on andnud teadlikult valeütlusi nii selle kohta, millal ta Guineast lahkus, kui ka selle kohta, millistes riikides ta on pärast Valgevenesse jõudmist viibinud, millega ta on Valgevenes viibimise ajal tegelenud, kuidas ta Valgevenest lahkus ja kuidas ta Eestisse jõudis. Taotleja on andnud valeütlusi ka selle kohta, kuidas ta Riiast Tallinna jõudis. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohtumenetluses väitis taotleja, et lahkus Guineast novembris-detsembris 2024, rahvusvahelise kaitse vestlusel aga, et oktoobri või novembri paiku, kui oli just 16-aastaseks saanud. Taotleja e-kirjadest aga nähtus, et ta oli saanud Facebook’ilt juba 20.07.2024 kirja, et tema kontole on Minski lähedal uue telefoniga sisse logitud. Valgevene Riikliku Sideakadeemia garantiikiri on välja antud veelgi varem, juba 07.05.2024. Taotleja väitis vestlusel, et Valgevenesse jõudes läks ta kohe metsa, aga Poola piirivalve pidas ta kinni ja ta saadeti tagasi Valgevenesse. Kuna talv oli kohe peale tulemas, siis läksid nad tagasi Minskisse ja lihtsalt ootasid seal, kuni kätte jõudis aprill. Taotleja telefonist aga on näha, et ta ei ole lihtsalt niisama oodanud, vaid hoopis ehitusel töötanud. Seega võib PPA hinnangul jõuda järeldusele, et taotleja lahkumine Guineast ei olnud seotud tagakiusuga ja taotleja puhul on tegemist tavalise majandusmigrandiga, kes on lahkunud oma kodumaalt selleks, et asuda teises riigis tööle. Kuigi taotleja väitis vestlusel, et Valgevenes viibimise ajal on ta käinud ainult Poolas, siis tegelikkuses on taotleja viibinud ka Venemaal. Nimelt on taotlejat koos teiste isikutega pildistatud Moskvas asuva Savva restorani ees. Taotleja on andnud valeütlusi selle kohta, kuidas ta 2025. aasta kevadel uuesti Valgevenest Poola läks, kus üks isik ostis talle pileti ja bussi sisenedes ei olnud vaja dokumenti näidata. Ka Schengeni alal peab ühest riigist teise sõitmisel bussi sisenedes esitama koos piletiga isikut tõendava dokumendi. Lisaks sellele on taotleja telefoni asukohaandmetest näha, et ta tuli Valgevenest üle Läti piiri ja suundus sealt otse Riiga ning Poolas ei ole taotleja 2025. aasta kevadel olnud. Kui taotleja enda väitel lähtestas ta oma telefoni Riias ja seetõttu ei näita see Poolas viibimist, siis jääb arusaamatuks, miks telefoni andmed näitavad tema eelnevat viibimist Valgevenes. Taotleja telefonide läbivaatuse käigus ilmnes, et ta on esitanud valeütlusi Riiast Tallinna jõudmise ja pangakonto puudumise kohta. Andmetest nähtub, et taotlejal on olnud nii pangakonto kui ka võimalus ülekandeid teha ning bussipileti Riiast Tallinna on ta ostnud ise. Ka pidi taotlejal Riias olema mingi isikut tõendav dokument, kuna selle esitamine on bussi sisenemisel kohustuslik. Vastuolulised on taotleja väited, et ta otsis Riias Läti kodakondsus- ja migratsiooniametit ning ta lihtsalt saadeti sealt tagasi, kuna tal ei olnud passi. Taotlejat ei ohusta Guinea võimude poolne tagakius ja ta ei ole sel põhjusel päritoluriigist lahkunud. Vestlusel väitis ta, et lahkumise peamine põhjus oli soov Euroopas õppida. See ei ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Taotlejal on võimalik esitada mõnele Eesti õppeasutusele vastav taotlus ja kui ta kooli vastu võetakse, siis esitada kas viisa- või elamisloataotlus. Taotleja väited 2020. aastal Guineas meeleavaldusel osalemise kohta olid äärmiselt üldsõnalised. Ta üritas küsimustele vastamisest hoiduda, öeldes, et konflikt toimus juba alates aastast 2010, seejärel väites, et meeleavaldused toimusid igal neljapäeval, et ta ei saa küsimusest aru, ja lõpuks, et osales meeleavaldusel suvel. Ka olid äärmiselt üldsõnalised taotleja ütlused riigis valitseva poliitilise olukorra ja meeleavalduste põhjuste kohta. 4(12)

3-25-4574 Päritoluriigiinfole tuginedes ei saa kõiki 2020. aastal ja hiljem toimunud meeleavaldusi taandada etnilistele konfliktidele. Belgia võimude 2025. aasta hinnangul on Guineas etniliste gruppide vahel hea läbisaamine. Taotleja ütlused talle osaks saanud politseivägivalla kohta ei ole usutavad. Ta väitis, et politsei peksis teda ja ta pääses napilt eluga, kuid ei andnud toimunu kohta konkreetseid ja järjepidevaid selgitusi, vastates üldsõnaliselt, et teda löödi nuiaga. Täpsustavate küsimuste peale muutusid vastused ebamääraseks. Taotleja väitis lisaks, et sai peksmise käigus kaelavigastuse ning näitas kaelal armi. PPA hinnangul ei kinnita see väidet politseivägivalla kohta, kuna taotleja varasematelt Facebooki fotodelt nähtub, et samas piirkonnas on tal varem olnud suur sünnimärk või nahakasvaja laadne moodustis, mis on hiljem eemaldatud. PPA järeldas, et kaelal olev arm on seotud kirurgilise eemaldamisega, mitte väidetava politseivägivallaga. Taotlejat ei ohusta Guineasse tagasipöördumisel võimude poolne tagakius ega hilisem ebaproportsionaalne karistus. On tõsi, et Guineas on vahistatud opositsioonijuhte ja Guinea võimud reageerivad meeleavaldustele vägivallaga, aga taotleja puhul ei ole tegemist poliitilise opositsionääri või isikuga, kes avaldaks aktiivselt oma võimude vastast meelsust. Isegi kui pidada usutavaks, et taotleja osales 2020. aastast kuni 2023. aastani meeleavaldustel, siis nähtus päritoluriigi infost, et meeleavaldused ja protestid toimuvad Guineas regulaarselt ja PPA hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Guinea võimudele pakuks huvi keegi, kes osales mõnel meeleavaldusel mitu aastat tagasi. Taotleja hüpoteetiline hirm oma riigi valitsuse ees, mis ei ole teda kunagi represseerinud ega karistanud, ei ole alus anda taotlejale rahvusvahelist kaitset. Guinea võimud on andnud taotlejale välja passi ja nad ei teinud tema riigist lahkumisele takistusi. Taotleja ei vasta ka täiendava kaitse saaja määratlusele. Ta on täiskasvanud meessoost Guinea kodanik, kellel puuduvad tõsised tervisehädad ja Guineasse naastes ei oota teda ees alusetu kriminaalkaristus. Hetkel ei toimu Guinea territooriumil sellist siseriiklikku või rahvusvahelist relvakonflikti, mis võiks ohtu seada iga Guinea territooriumil elava isiku elu. Guineas on poliitiliselt pingeline ja seal toimuvad meeleavaldused, mis võivad muutuda vägivaldseks, aga poliitilised pinged on rahunemas ja uus põhiseadus võeti ülekaaluka häälteenamusega vastu. Samuti on Guineas paranenud julgeolek ja riik on tugevdanud oma piirijulgeolekut. Euroopas antakse Guinea kodanikele rahvusvaheline kaitse ainult 20–30 % juhtudest ja 2025. aastal on see protsent olnud 26. PPA-l on kohustus teha isiku viibimisaluse lõppemisel talle lahkumisettekirjutus. Taotleja puhul esinevad VSS § 72 lg 2 p-s 2 toodud vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmistähtaja määramata jätmise alused ning on põhjendatud koostada isikule koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis hõlmab ka kohustust lahkuda Schengeni alalt. Tema taotlus on selgelt põhjendamatu ja esineb põgenemisoht, mida on jaatanud ka ringkonnakohus 15.10.2025 määruses haldusasjas nr 3-25-2541. Taotleja puhul ei esine selliseid tervislikke, sotsiaalseid ega majanduslikke põhjuseid, mis tingiksid isikule lahkumiskohustuse panemata jätmise või kaaluksid üles sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemise. Põhjendatud on taotlejale sissesõidukeelu kohaldamine 5 aastaks. Taotlejal puuduvad lähemad isiklikud, majanduslikud, tervislikud või muud sidemed Eestiga ning teiste Schengeni liikmesriikidega, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kohaldamise. Taotleja kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi. Taotleja tuli majandusmigrandina Valgevenesse ja Venemaale tööle ning sisenes Valgevene kaudu ebaseaduslikult Euroopa Liitu, kasutades ära Valgevene võimude poolt riiklikul tasandil koordineeritavat ränderünnet. Taotlejal on olnud kontaktid nii Valgevene pool kui Euroopa Liidu pool inimkaubandusega tegelevate kuritegelike rühmitustega. Taotlejale on saadetud konkreetne asukoht, kus teda Valgevene ja Läti piiril peale võetakse ja edasi toimetatakse. Seega on taotleja osalenud teadlikult 5(12)

3-25-4574 organiseeritud kuritegevuses, mille eesmärk on olnud Euroopa Liidu riikidele võimalikult suure kahju tekitamine. Lisaks on taotleja PPA hinnangul oma päritoluriigis tegelenud narkootiliste ainete vahendamisega ja sellest tulenevalt on taotleja ohuks nii Eesti Vabariigi kui ka ülejäänud Euroopa Liidu riikide avalikule korrale ja rahva tervisele. Oluline asjaolu sissesõidukeelu kohaldamisel on täiesti põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ja menetluses valeütluste andmine. Samuti kindlameelne keeldumine päritoluriiki tagasi minemisest. Ei saa välistada, et ta ei taotleks ebaseaduslikul teel mõne Euroopa Liidu liikmesriigi viisat ega üritaks uuesti rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada.

4.V.X esitas 15.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 03.11.2025 otsuse nr 12505290011-1 tühistamiseks ning PPA kaebaja taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse põhjendused olid lühidalt järgmised. Kaebajal on kartus Guinea riigivõimu ja malinkede etnilise rühma tagakiusu ees. Järeldus, et teda tagakius ei ohusta, ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole esitanud valeandmeid. Vastustaja on jätnud kaebaja esitatud asjaolude kirjelduse ja selle tõsidusega arvestamata. Kaebaja selgitas, et sõjavägi vägivallatseb inimeste kodudes, meeleavaldusel peksis politsei teda nuia ja kõige kättejuhtuvaga, mille tagajärjel sai ta kaelale armi. Kõik, kes praeguse sõjaväevõimu vastu astuvad, riskivad oma eluga. 2019. a oktoobrist 2020. a veebruarini toimunud põhiseadusemuudatuste vastastel meeleavaldustel sai surma enam kui 30 inimest. 22.03.2020 põhiseaduse muutmise referendumi päeval sai surma vähemalt 12 meeleavaldajat. Riigis esinevad etnilised pinged, minevikus on mõnes riigi osas esinenud ka etnilist vägivalda, mille käigus on palju inimesi surma saanud. Järeldus, et etniline konflikt kaebajat ei ohusta, ei ole õige. Kaebaja on menetluses põhjendanud potentsiaalset tagakiusu, vastustaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi selle ümberlükkamiseks. Põhjendatud oleks VRKS § 4 lg 3 alusel täiendava kaitse saamine, kuna väljasaatmine Guineasse võib kaasa tuua tõsise ohu tervisele ja elule. Vastustaja ei ole piisavalt põhjendanud, millest tuleneb lahkumisettekirjutust õigustav põgenemisoht. Riigikohus märkis otsuse nr 3-3-1-93-16 p-s 13, et VSS § 6 8 sätestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Kaebaja väljasaatmine Guineasse on vastuolus VSS § 17 1 põhimõtetega: kaebajat võib Guineas potentsiaalselt oodata oht tervisele. Vastustaja ei ole sellega arvestanud. Asjaolu, et kaebajal ei ole Eestis ega Euroopa Liidus majanduslikke huve, vara ega sugulasi, ei saa olla sissesõidukeelu määramise aluseks. Kaebajale sissesõidukeelu määramine 5 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis lükkaksid ümber PPA kahtlused kaebaja ütluste usaldusväärsuses. Kaebaja on PPA-le teadvalt valetanud ja oma usaldusväärsuse minetanud. Kaebaja on valetanud Venemaal viibimise ja Euroopas liikumise marsruudi kohta, oma vanuse kohta, päritoluriigi eluolude kohta jne. Ainuüksi asjaolust, et Guineas toimuvad regulaarselt meeleavaldused, mille laialiajamise käigus on inimesed saanud vigastada või surma, ei tulene, et kaebajat ohustaks päritoluriiki 6(12)

3-25-4574 naasmisel tagakius. Üldine teave meeleavalduste kohta ei kinnita ka seda, et kaebaja oleks meeleavaldustel üldse osalenud. Riigikohus on 15.05.2025 otsuses nr 3 23-1317 selgitanud, et rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise tulemusel ei ole välismaalasel õigust Eestis viibida. Selle otsuse jõustamise meede on lahkumisettekirjutus. Kuivõrd kaebajal puudub muu õiguslik alus Eestis viibimiseks, siis oli PPA kohustatud rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumisel tegema kaebajale ka lahkumisettekirjutuse. PPA on vaidlusaluses otsuses viidanud, et Tallinna Halduskohus on varasemalt kahel korral jaatanud kaebajast tulenevat põgenemisohtu (haldusasi nr 3-25-2541), mh on kohus välja toonud, et kaebaja on suutnud planeerida ja ellu viia mitu ebaseaduslikku piiriületust ning ka pärast reisi planeeritud osa lõppu nii võõraste kui juhututtavate abiga leidnud võimaluse jätkata liikumist Euroopas. Kaebajast tulenevat põgenemisohtu on jaatanud ka Tallinna Ringkonnakohus. Kaebaja võimekus planeerida ja ellu viia mitu ebaseaduslikku piiriületust, tema soovimatus naasta oma päritoluriiki ning samuti asjaolu, et kaebajale ei valmista probleemi valetada eesmärgiga saada enda jaoks võimalikult soodne lahendus, ongi konkreetsest isikust ja tema olukorrast lähtuvad asjaolud, mis võimaldavad jaatada kaebajast tulenevat põgenemisohtu. Riigikohus on ka selgitanud, et direktiivi 2008/115/EÜ art 11 lg 1 kohaselt peab liikmesriik määrama sissesõidukeelu, kui vabatahtlikuks lahkumiseks ei ole tähtaega määratud või tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud, ning kui isikule ei määrata lahkumiskohustuse täitmiseks vabatahtlikku tähtaega, siis on talle kohustuslik määrata sissesõidukeeld viieks aastaks. Asjaolude põhjal ei ole see ebaproportsionaalne.

6.Tallinna Halduskohus jättis 02.03.2026 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus nõustus vaidlustatud PPA otsuse põhjendustega ega korranud neid HKMS § 165 lg 2 alusel. Täiendavalt märkis halduskohus kokkuvõttes järgmist. Kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks ning PPA lükkab taotluse tagasi (VRKS § 20 lg-d 1 ja 2). Euroopa Liidu Kohus on 25.01.2018 kohtuotsuses F, C-473/16 selgitanud, et kui direktiivi 2011/95/EL artikli 4 alusel pädevate asutuste poolt läbiviidava kontrolli raames ei toeta taotleja ütluste teatavaid aspekte dokumentaalsed või muud tõendid, siis saab neid aspekte arvesse võtta vaid juhul, kui direktiivi art 4 lg 5 punktides a–e kumulatiivselt esitatud tingimused on täidetud. Nende tingimuste hulka kuulub ka see, et taotleja avaldused on osutunud loogiliseks ja usutavaks ega ole vastuolus taotleja juhtumiga seotud olemasoleva konkreetse ja üldise teabega, ning samuti see, et taotleja üldine usaldusväärsus on kindlaks tehtud. PPA on kaebaja ütluste ebausaldusväärsuse vaidlustatud otsuses detailselt esile toonud ning viidanud nii asjaoludele kui tõenditele, mis kinnitavad kaebaja poolt valeandmete esitamist. Kaebaja on andnud menetluse käigus vastuolulisi ja tõenditega ümberlükatavaid ütlusi muu hulgas oma sünniaja ja vanuse kohta, isikut tõendavate dokumentide olemasolu ja hävitamise kohta, kooliskäimise aja ja kestuse kohta, Guineast lahkumise aja kohta, oma viibimise ja teekonna kohta Valgevenes, Poolas ja Venemaal ning Euroopa Liidus liikumise marsruudi ja reisidokumentide kasutamise kohta. Kohus peab veenvaks PPA järeldust, et kaebaja kasutas päritoluriigist lahkumisel ning edasisel rahvusvahelisel liikumisel dokumenti, mis võimaldas tal lennata Guineast Etioopiasse ja Türki ning siseneda Valgevenesse. Samuti eeldab rahvusvaheline bussireis Euroopa Liidus reisidokumendi olemasolu, mida kinnitab ka bussiettevõtte teavitus kaebaja e-postile. Sellises olukorras ei ole eluliselt usutav, et kaebaja pass oleks juhuslikult hävinud või kadunud enne seda, kui ta oma teekonna Euroopa Liidu suunal lõpule viis. 7(12)

3-25-4574 PPA on põhjendatult leidnud, et kaebaja ütlused on korduvalt olnud vastuolus nii tema enda varasemate selgitustega kui ka menetluses kogutud tõenditega (sh telefoni asukohaandmed). Ka sünnitunnistuse olemasolu kohta esitatud väited olid vastuolulised: esmasel vestlusel väitis kaebaja, et sünnitunnistust ei ole võimalik leida, kuid arvamuse esitamisel kinnitas, et vanemad on talle sünnitunnistuse saatnud, kuid selle esitamisel ei ole enam mõtet. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et isik jätaks talle kättesaadava sünnitunnistuse esitamata olukorras, kus vanuse tuvastamine oli menetluses keskse tähtsusega. Pigem kinnitab selle esitamata jätmine kaebaja soovi varjata jätkuvalt oma tegelikku vanust. Seega ei ole täidetud direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 5 eeldused, mis võimaldaksid tugineda üksnes kaebaja ütlustele. Taotleja üldine usaldusväärsus ei ole tuvastatud ning tema avaldused on vastuolulised ja sisaldavad valeandmeid. Sellega on kaebaja rikkunud ka VRKS § 11 lg-st 2 ning § 14 lg-st 5 tulenevat kaasaaitamiskohustust. Kaebuses ei ole esile toodud ühtegi konkreetset faktilist asjaolu ega esitatud selgitusi ega põhjendusi, mis võimaldaksid pidada PPA tuvastatud vastuolusid ekslikeks, ebaolulisteks või valedeks. Kaebus piirdub üldiste väidetega, et kaebaja on andnud usaldusväärseid selgitusi ja PPA on teinud vale järelduse, kuid ei käsitle konkreetseid haldusmenetluses tuvastatud vastuolusid. Kohus nõustub, et kaebaja ütluste ja selgituste üldisuse, aga ka vastuolulise info esitamise tõttu ning tõendite nappuse tõttu kogumis on PPA-l põhjust kahelda kaebaja rahvusvahelise kaitse vajaduses. Kaebaja väited poliitilise tagakiusu kohta ei ole olnud piisavalt konkreetsed ega usutavad. Kaebaja kirjeldused meeleavaldustest ja neis osalemisest olid üldsõnalised ning ei sisaldanud selliseid üksikasju, mida oleks ootuspärane eeldada isikult, kes väidetavalt osales vägivaldsetel kokkupõrgetel ja sai seejuures kehavigastusi. Kaebaja ei esitanud konkreetseid andmeid meeleavalduste toimumise aja, koha, osalejate, enda rolli ega võimalike järelmõjude kohta. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid selle kohta, et Guinea ametivõimud oleksid tema vastu huvi tundnud, tema suhtes menetluse algatanud või teda taga otsinud. Arvestades kaebaja ütluste vastuolu ja usaldusväärsuse puudumist, on PPA põhjendatult kahtlustanud, et arm kaebaja kaelal on tekkinud pigem nahamoodustise kirurgilise eemaldamise, mitte aga väidetava politseivägivalla tulemusel. Kaebaja ei ole kaebuses selle kohta ühtegi sisulist vastuväidet esitanud. Isegi kui saaks veendunult järeldada, et meeleavalduse käigus tekitas politsei kaebajale kehavigastuse, ei tähenda see iseenesest pagulasseisundi eelduste täitmist. Ühekordne jõukasutus meeleavalduse laialiajamisel, ilma et isikut oleks hiljem sihipäraselt taga kiusatud või tema vastu menetlust algatatud, ei ole piisav tuvastamaks tagakiusamise ohtu VRKS § 4 lg 1 ja § 19 tähenduses. Kaebaja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid, millest nähtuks, et just tema kui fulani rahvusrühma liige oleks sattunud sihipärase tagakiusamise alla või et teda oleks ähvardanud tõsine ja individuaalne oht. Päritoluriigi info kohaselt moodustavad fulanid ligikaudu 40 % Guinea elanikkonnast ning nad ei ole riigis tervikuna süstemaatilise tagakiusamise objektiks. Etnilised pinged ja üksikjuhtumid ei ole samastatavad üldise ja vältimatu ohuga kõigile selle rühma liikmetele. PPA tuvastas õigesti, et kaebaja peab lahkuma Guineasse, kuna tal on selle riigi kodakondsus (VSS § 17 lg 1 p 1). Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis välistanuks lahkumisettekirjutuse tegemise. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja puhul esineb põgenemisoht VSS § 6 8 punktide 2 ja 6 mõttes. Ta on esitanud valeandmeid ja keeldunud päritoluriiki naasmast. Lisaks on kaebaja liikunud mitme riigi kaudu ning ületanud riigipiire ilma seadusliku viibimisaluseta. Ta on 8(12)

3-25-4574 varjanud oma tegelikku reisimarsruuti, sealhulgas eitanud Venemaal viibimist vaatamata vastupidistele tõenditele. Kaebajal puudub Eestis püsiv elukoht, seaduslik sissetulek või muud tugevad sidemed, mis tagaksid tema kättesaadavuse menetluses ja lahkumisettekirjutuse täitmisel. Arvestades eeltoodut kogumis, on põhjendatud järeldus, et vabatahtliku lahkumise tähtaja andmisel esineks reaalne oht, et kaebaja hoiduks lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale. Kaebaja põgenemisohtu on kohtud pidanud põhjendatuks ka haldusasjas nr 3-252541. Sissesõidukeelu kehtestamist õigustab oluline avalik huvi tagada, et rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi ei kuritarvitataks. See on Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahend, mis tagab, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-359, p 27). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.Kaebaja esitas halduskohtu otsusele 30.03.2026 apellatsioonkaebuse, paludes halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 3 tühistada ning uue otsusega kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtlikult järgmised. Halduskohus nõustus vääralt vastustaja järeldusega, et kaebaja ütlusi ei saa pidada usaldusväärseiks. Vastustaja ei ole kaebaja ütlusi õigesti tõlgendanud ja kaebaja ei ole valeandmeid esitanud. Kaebaja esitas kohtumenetluse käigus oma sünnitunnistuse (dtl 290–291), mille järgi on ta sündinud 17.10.2009. Ta ei teadnud varem, kas tal on võimalik see hankida ja esitada. Muud dokumendid kaebaja vanuse kohta, mille vastustaja leidis, ei pruugi olla originaalid ega tõesed ja seoses kaebaja tagakiusukartusega võis ta mitte anda nende kohta õiget teavet. Kaebaja ei esitanud teadlikult valeinfot ning täitis oma kaasaaitamiskohustust oma võimete kohaselt. Vastustaja tellitud ekspertiis kaebaja vanuse kohta ei pruugi olla lõplik ega tõene. Kaebaja ei tunne Euroopat ega Venemaad ning ei pruugi täpselt teada, kus ja millal ta viibis. Asjaolu, et kaebaja väited poliitilise tagakiusu kohta ei olnud piisavalt konkreetsed, ei anna alust pidada tagakiusukartust põhjendamatuks. Kaebaja kirjeldas endaga toimunut, oma kartusi ja oma vigastust. Halduskohtu järeldus, et sotsiaalmeedia fotode põhjal saab lugeda kaebaja armi kaelal operatsioonist põhjustatuks, ei ole tõsiseltvõetav. Ka kirurgiline operatsioon ei välista, et arm võib olla tekkinud politseivägivalla tagajärjel. Kaebaja kinnitab, et sai vigastada meeleavalduse käigus. Sisuliselt on võimatu esitada tõendeid, et Guinea võimud on kaebaja vastu huvi tundnud, võimuorganid ei soovi jätta tõendeid sellest, et nad oma kodanikke taga kiusavad. Halduskohtu esitatud põhjendused ei saa kaebaja tagakiusamise ohtu välistada. Kaebaja peamine põhjus Euroopasse tulla oli ikkagi hirm. Kaebaja jääb selle juurde, et tema põgenemisohtu ei ole piisavalt põhjendatud. Halduskohus ei ole kaebaja päritoluriiki tagasisaatmise tagajärgi kaalunud. Sissesõidukeelu kohaldamine 5 aastaks ei ole proportsionaalne ega põhjendatud. Kaebaja ei kujuta endast ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule.
8.Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited on pelgalt oletuslikud ega too esile ühtegi sisulist asjaolu ega põhjendust, miks halduskohtu otsus on ebaõige. 9(12)

3-25-4574 Väited, et kaebaja ei esitanud teadlikult valeandmeid ja täitis kaasaaitamiskohustust oma võimete kohaselt, jäävad arusaamatuks. Ühtegi halduskohtu otsuses esile toodud vastuolu ei ole kaebaja püüdnud apellatsioonkaebuses kõrvaldada. Kaebaja väide, et vastuolud tema liikumises osas Euroopas ja Venemaal on tingitud sellest, et ta Euroopat ega Venemaad ei tunne, on vastuolus kaebaja väidetega, et ta kindlasti Venemaal ei viibinud ning et fotodel kujutatud Moskva restoran asub hoopis Minskis. Seoses põgenemisohuga märgib vastustaja, et kaebaja põgenes 06.03.2026 Vao varjupaigataotlejate majautuskeskusest ja tabati 08.03.2026 Leedus Vilnius-Varssavi reisibussist. Seega on põgenemisoht apellatsioonkaebuse esitamise ajaks juba realiseerunud ning puudub alus arvata, et see oleks pärast seda ära langenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on kohaldanud materiaalõigust õigesti ja seda asjakohaselt põhjendanud. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusõigust sellisel määral, mis saaks kaasa tuua otsuse tühistamist.
10.Ringkonnakohus toob siiski välja, et halduskohtu otsuses esineb menetlusviga selles, et halduskohus ei ole andnud sisulist hinnangut kaebaja 21.01.2026 seisukohas (dtl 286–289) esitatud täiendavatele väidetele tema Guineast lahkumise põhjuste kohta ega seisukoha lisana esitatud kaebaja sünnitunnistuse koopiale (dtl 290–291). Kuivõrd vastustaja on vaidlustatud otsuse tegemisel omistanud olulise kaalu kaebaja ebaõigetele väidetele oma sünniaja kohta ja kaebaja õigus rahvusvahelisele kaitsele sõltub mh sellest, mis põhjusel ta enda väitel päritoluriigist lahkuma pidi, ei saa nimetatud dokumente pidada eelduslikult ebaolulisteks.
11.Viidatud menetlusviga ei too siiski kaasa halduskohtu otsuse tühistamist, kuna viga on võimalik kõrvaldada ringkonnakohtu menetluses ning kaebaja seisukohal ja täiendaval tõendil puudub nende sisu arvestades asja otsustamisel määrav tähtsus.
12.Kaebaja 21.01.2026 menetlusdokumendis esitatud kirjeldus kaebaja elust Guineas enne sealt lahkumist ning lahkumise põhjustest ei saa muuta vaidlustatud PPA otsuses tehtud järeldust, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus on põhjendamatu. Kaebaja ei too esitatud seisukohas välja ühtegi asjaolu, mis viitaksid otseselt või kaudselt VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud pagulasena või lg-s 3 sätestatud täiendava kaitse saajana tunnustamise alustele. Kaebaja 21.01.2026 esitatud kirjelduse kohaselt lahkus ta Guineast eelkõige hirmust oma onu ees, kes oli väidetavalt sundinud teda aastaid Guineas Conakrys narkootikume müüma. Kui ka eeldada selle väite õigsust ja pidada usutavaks, et kaebaja kardab Guineasse naasta hirmust oma onu ees, ei ole tegemist VRKS § 4 lg 1 mõttes tagakiusamisega rassi, usu, rahvuse, poliitiliste veendumuste või sotsiaalsesse gruppi kuulumise pärast. Samuti ei ole tegemist sama paragrahvi lg-s 3 nimetatud täiendava kaitse alusega.
13.Esitatud põhjendused ei lükka ümber ühtegi vaidlustatud PPA otsuse ega halduskohtu otsuse põhjendust. Vastupidi, kaebaja esitatud põhjendused kinnitavad PPA otsuses esitatud põhjendusi, et kaebaja ütlused on muutuvad ja vastuolulised ning kaebaja võib kujutada ohtu Eesti avalikule korrale, kuna ta on tegelenud kodumaal pikka aega narkootikumide müügiga. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei saaks vajadusel Guinea võimuorganitelt oma onu eest kaitset, vaid et ta ei rääkinud asjaoludest politseile, kuna kartis, et peab rääkima ka narkootikumide müügist. Ka seda ei saa pidada rahvusvahelise kaitse ega täiendava kaitse aluseks. Välismaalasel ei ole õigust kaitsele toime pandud süütegude eest määratava karistuse eest, kui puudub alus eeldada tagakiusamist või ebainimlike või inimväärikust alandavate karistamisviiside kasutamist. Põhjendatud alus arvata, et isik on toime pannud raske mittepoliitilise kuriteo, sh selles mis tahes viisil osalenud, on VRKS § 22 lg 1 p 4 ja lg 3 p 2 ning lg 4 kohaselt iseenesest alus mitte tunnustada isikut pagulasena ega täiendava kaitse 10(12)

3-25-4574 saajana. Ka muud 21.01.2026 menetlusdokumendis esitatud väited, sh selle kohta, et kaebaja tegeles Venemaal ehitustöödega, kinnitavad PPA otsuse põhjendusi, et kaebaja on esitanud rahvusvahelise kaitse menetluses teadlikult valeväiteid ja oma kaasaaitamiskohustust rikkunud.

14.Samuti ei muuda halduskohtu otsust kokkuvõttes ebaõigeks see, et kohus ei hinnanud sisuliselt kaebaja 21.01.2026 menetlusdokumendile lisatud sünnitunnistust. Kuigi .jpg formaadis pildifailidena esitatud dokumendil ja selle tõlkel ei ole ilmseid tehnilise võltsimise tunnuseid, ei saa tõendit teiste asjas kogutud tõenditega kogumis hinnates pidada usaldusväärseks. Tegemist on ainsa tõendiga, mis lisaks kaebaja enda ütlustele kinnitab, et tema sünniaeg on 17.10.2009. See on vastuolus kaebaja telefonist leitud passi koopial (dtl 121), Maroko elektroonilisel reisiloal (dtl 220) ja Valgevene Riikliku Sideakadeemia garantiikirjas (dtl 218) toodud sünniajaga 17.01.1997. Ekspertiisiga (dtl 134–136) on teaduslike meetoditega tõestatud, et kaebaja ei saanud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajal olla alaealine. Samuti on vastustaja veenvalt põhjendanud, miks ei saa kaebaja sünniaega 17.10.2009 pidada eluliselt usutavaks, arvestades tema Facebook’i kontol postitatud fotosid alates aastast 2017 (dtl 221 jj).
15.Kuigi iseenesest on õige kaebaja väide, et tema telefonist leitud tõendite ehtsust ei ole võimalik kontrollida, kehtib sama ka tema kohtumenetluses esitatud sünnitunnistuse koopia kohta. Samas on aga ilmselgelt ebaloogiline kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud oletus, et telefonis jäädvustatud dokumendid, mis kinnitavad sünniaega 17.01.1997, on loodud hirmust tagakiusamise ees ja seetõttu ei andnud kaebaja nende kohta ka õigeid seletusi. Kui kaebajal oleks olnud mõistlik ja tõele vastav selgitus enda väidetud tegeliku ja passis kajastuva väidetavalt ebaõige sünniaja lahknevuse kohta, ei oleks tal olnud põhjust vestlusel PPA-le vastuolus tegelikkusega kinnitada, et ta ei jõudnud passist enne selle kaotamist koopiat teha ning Guineas sünnitunnistust inimesele kätte ei antagi. Kõige usutavam selgitus kooskõlas asjas kogutud tõenditega on, et kaebaja eesmärk oli oma tegelikku sünniaega varjata ja menetluslike eeliste saamiseks esitleda ennast alaealisena. Seega ei saa kaebaja esitatud sünnitunnistuse koopiat pidada tõendina usaldusväärseks ning see ei mõjuta halduskohtu otsuse lõppjärelduse õigsust.
16.Muus osas on halduskohtu otsus ammendavalt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selle põhjendustega ega korda neid HKMS § 201 lg 4 alusel. Sh nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et sõltumata sellest, kas arm kaebaja kaelal on saadud meeleavalduse või meditsiiniprotseduuri käigus, ei saa ühekordne politseipoolne vägivald tõendada kaebaja tagakiusukartuse põhjendatust VRKS § 4 lg 1 mõttes. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et apellatsioonkaebuse argumendid on läbivalt üksnes oletuslikud ja on taandatavad lihtsalt väitele, et kaebaja halduskohtu otsusega ei nõustu. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi faktilist asjaolu ega sisulist põhjendust, mis annaks alust halduskohtu otsuse õigsust kahtluse alla seada.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
18.Kaebaja isikuandmete kaitseks asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtuotsuses tema nime tähemärgiga.

/allkirjastatud digitaalselt/

11(12)

3-25-4574 Parandatud 20.05.2026 määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada haldusasjas nr 3-25-4574 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 15. mai 2026. a otsuse päises ja resolutsiooni punktis 1 esinev ilmne ebatäpsus ja asendada viide Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2026. a kohtuotsusele viitega Tallinna Halduskohtu

2.märtsi 2026. a kohtuotsusele.

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja