Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Veiko Vaske (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
Haldusasja number
3-25-4574
Haldusasi
V.X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.11.2025 otsusele nr 12505290011-1 Kaebaja – V.X , esindaja v-adv Aleksei Ratnikov
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2026 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 15.06.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 punkt 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-25-4574 Taotleja selgitas, et tema päritoluriigis on raske, seal on diktatuur, ta osales 2020. aastal meeleavaldustel diktaatori vastu ja nende laialiajamise käigus teda peksti ning ta ei saanud koduriiki jääda. Taotleja soovis ka edasi õppida, aga kodumaal seda teha ei saanud. Siin on ka õppimisvõimalused paremad.
3-25-4574 Valgevene piirivalve oleks ta koos passiga kätte saanud, siis oleks ta koju tagasi saadetud. 28.08.2025 vestlusel väitis taotleja aga, et tema pass läks Valgevene ja Poola vahel olevas metsas kaotsi ja ta ei jõudnud sellest koopiat teha. Väide, et taotleja pidi oma passi Valgevenes hävitama, et teda tagasi ei saadetaks, ei ole usutav. Valgevene korraldab alates 2021. aastast riiklikul tasandil ränderünnet Euroopa Liidu riikide piiridele ja seetõttu ei ole usutav, et Valgevene võimud hakkaksid ise piiril olevate migrantide kojusaatmisega tegelema. Päritoluriigi infost nähtus, et Valgevene piirivalvurid viivad inimesi piirile ja nad ei hakka nende päritoluriiki tagasisaatmisega vaeva nägema isegi siis, kui ebaseaduslikult Euroopa Liitu sisenenud migrandid on sealt tagasi saadetud. Vastupidi, nad sunnivad inimesi uuesti ebaseaduslikult piiri ületama ja Euroopa Liitu minema. Telefonist leitud passi koopia näitamise järel väitis taotleja, et pass oli võltsitud ja selle organiseeris talle isik, kes aitas tema reisi organiseerida. Ka see väide ei ole usutav, kuna lisaks passi koopiale leidis PPA taotleja telefonist ka Maroko elektroonilise reisiloa, kus oli samuti kaebaja sünniajaks märgitud 17.01.1997. Reisiluba kehtis kuni 12.05.2019 ega ole seotud taotleja lahkumisega Guineast aastal 2024. Seega ei ole usutav ka taotleja seletus, et reisiluba vanema sünniaastaga tehti juhuks, kui seekord ette võetud reis peaks Maroko kaudu õnnestuma. Reisiluba viitab, et taotleja pass ei olnud võltsitud. Ei saa olla kokkusattumus, et 2019. aastal aegunud dokumendil on sama kuupäev, mis 2024. aastal välja antud passis. Seda veendumust kinnitab taotleja telefonist leitud Valgevene Riikliku Sideakadeemia garantiikiri, kus on samuti taotleja sünniajaks märgitud 17.01.1997 ja lisaks on ära toodud ülejäänud taotleja passiandmed. Kuna taotleja lahkus Guineast seaduslikult ning jõudis ka Valgevenesse seaduslikult jalgpalliviisaga, siis ei ole eluliselt usutav, et kummagi riigi piirivalve ei suutnud tuvastada, et taotleja pass on võltsitud. Taotleja poolt Facebook’i kontole alates aastast 2017 postitatud piltide põhjal on samuti võimalik järeldada, et ta on palju vanem, kui väidab end olevat. Taotleja väidetud sünnikuupäevast 17.10.2009 lähtudes peaks ta olema neil fotodel 8– 10-aastane, kuid on ilmselgelt palju vanem. Taotleja väitel ei ole tal võimalik esitada PPA-le oma sünni- ja koolitunnistusi, sest sünnitunnistust ei võetagi Guineas enda kätte ja koolitunnistusi ei väljastatagi. Päritoluriigi info kohaselt väljastatakse aga sünnitunnistused Guineas koheselt ja ilma selleta ei saa lapsed koolis käia, samuti saavad nii alg- kui põhikooli lõpetajad koolitunnistuse. Taotleja on andnud teadvalt valeütlusi oma koolis käimise kohta. Rahvusvahelise kaitse taotlust esitades väitis taotleja, et läks kooli 2012. aastal, mis tähendab, et tema väidetud sünniaega arvestades pidi ta olema 2- või 3-aastane. Vestlusel väitis taotleja aga, et läks kooli 2014. või 2015. aastal, käis koolis 7 aastat ja lõpetas kooli 2023. aastal. Kumbki väide ei ole loogika ja päritoluriigi info kohaselt õige. Kui taotleja oleks tõepoolest nii vana, nagu ta väidab, siis oleks ta pidanud sel ajal, kui ta Valgevenesse läks, käima veel põhikoolis, mitte olema seda lõpetanud. Kokkuvõttes ei ole taotleja passis esitatud sünniajas 17.01.1997 põhjust kahelda ning taotleja vastuolulised ja teadvalt valed ütlused viitavad sellele, et ta on teadlikult isikut tõendava dokumendi hävitanud või sellest vabanenud, et sel viisil ei oleks võimalik tema õiget vanust tõestada. Sellise tegevuse ilmne eesmärk oli vältida enda kinnipidamist või paigutamist majutuskeskusse ja elada selle asemel Tallinnas laste turvakodus, kus elutingimused on paremad. Taotleja ei ole andnud oma tegevuse ja sissetulekute kohta Guineas usutavaid ütlusi. Taotleja telefonist leitud mitmete fotode põhjal tekkis PPA-l kahtlus, et taotleja võis tõenäoliselt tegeleda Guineas narkootikumide vahendamisega ning võib sellest tulenevalt olla ohuks Eesti avalikule korrale. Arvestades Guinea majanduslikku olukorda ja keskmist palgataset, ei ole tõenäoline, et põhiharidusega isik suudaks telefonide parandamisega kolme aasta jooksul 3(12)
3-25-4574 säästa 4000 eurot, seda enam olukorras, kus fotode põhjal näis taotleja elustiil suhteliselt kulukas. PPA hinnangul ei ole usutavad ka selgitused, et fotodel kujutatud kristalliline aine oli suhkur ja tegevused olid üksnes naljaga tehtud. Taotleja on andnud teadlikult valeütlusi nii selle kohta, millal ta Guineast lahkus, kui ka selle kohta, millistes riikides ta on pärast Valgevenesse jõudmist viibinud, millega ta on Valgevenes viibimise ajal tegelenud, kuidas ta Valgevenest lahkus ja kuidas ta Eestisse jõudis. Taotleja on andnud valeütlusi ka selle kohta, kuidas ta Riiast Tallinna jõudis. Kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohtumenetluses väitis taotleja, et lahkus Guineast novembris-detsembris 2024, rahvusvahelise kaitse vestlusel aga, et oktoobri või novembri paiku, kui oli just 16-aastaseks saanud. Taotleja e-kirjadest aga nähtus, et ta oli saanud Facebook’ilt juba 20.07.2024 kirja, et tema kontole on Minski lähedal uue telefoniga sisse logitud. Valgevene Riikliku Sideakadeemia garantiikiri on välja antud veelgi varem, juba 07.05.2024. Taotleja väitis vestlusel, et Valgevenesse jõudes läks ta kohe metsa, aga Poola piirivalve pidas ta kinni ja ta saadeti tagasi Valgevenesse. Kuna talv oli kohe peale tulemas, siis läksid nad tagasi Minskisse ja lihtsalt ootasid seal, kuni kätte jõudis aprill. Taotleja telefonist aga on näha, et ta ei ole lihtsalt niisama oodanud, vaid hoopis ehitusel töötanud. Seega võib PPA hinnangul jõuda järeldusele, et taotleja lahkumine Guineast ei olnud seotud tagakiusuga ja taotleja puhul on tegemist tavalise majandusmigrandiga, kes on lahkunud oma kodumaalt selleks, et asuda teises riigis tööle. Kuigi taotleja väitis vestlusel, et Valgevenes viibimise ajal on ta käinud ainult Poolas, siis tegelikkuses on taotleja viibinud ka Venemaal. Nimelt on taotlejat koos teiste isikutega pildistatud Moskvas asuva Savva restorani ees. Taotleja on andnud valeütlusi selle kohta, kuidas ta 2025. aasta kevadel uuesti Valgevenest Poola läks, kus üks isik ostis talle pileti ja bussi sisenedes ei olnud vaja dokumenti näidata. Ka Schengeni alal peab ühest riigist teise sõitmisel bussi sisenedes esitama koos piletiga isikut tõendava dokumendi. Lisaks sellele on taotleja telefoni asukohaandmetest näha, et ta tuli Valgevenest üle Läti piiri ja suundus sealt otse Riiga ning Poolas ei ole taotleja 2025. aasta kevadel olnud. Kui taotleja enda väitel lähtestas ta oma telefoni Riias ja seetõttu ei näita see Poolas viibimist, siis jääb arusaamatuks, miks telefoni andmed näitavad tema eelnevat viibimist Valgevenes. Taotleja telefonide läbivaatuse käigus ilmnes, et ta on esitanud valeütlusi Riiast Tallinna jõudmise ja pangakonto puudumise kohta. Andmetest nähtub, et taotlejal on olnud nii pangakonto kui ka võimalus ülekandeid teha ning bussipileti Riiast Tallinna on ta ostnud ise. Ka pidi taotlejal Riias olema mingi isikut tõendav dokument, kuna selle esitamine on bussi sisenemisel kohustuslik. Vastuolulised on taotleja väited, et ta otsis Riias Läti kodakondsus- ja migratsiooniametit ning ta lihtsalt saadeti sealt tagasi, kuna tal ei olnud passi. Taotlejat ei ohusta Guinea võimude poolne tagakius ja ta ei ole sel põhjusel päritoluriigist lahkunud. Vestlusel väitis ta, et lahkumise peamine põhjus oli soov Euroopas õppida. See ei ole alus rahvusvahelise kaitse andmiseks. Taotlejal on võimalik esitada mõnele Eesti õppeasutusele vastav taotlus ja kui ta kooli vastu võetakse, siis esitada kas viisa- või elamisloataotlus. Taotleja väited 2020. aastal Guineas meeleavaldusel osalemise kohta olid äärmiselt üldsõnalised. Ta üritas küsimustele vastamisest hoiduda, öeldes, et konflikt toimus juba alates aastast 2010, seejärel väites, et meeleavaldused toimusid igal neljapäeval, et ta ei saa küsimusest aru, ja lõpuks, et osales meeleavaldusel suvel. Ka olid äärmiselt üldsõnalised taotleja ütlused riigis valitseva poliitilise olukorra ja meeleavalduste põhjuste kohta. 4(12)
3-25-4574 Päritoluriigiinfole tuginedes ei saa kõiki 2020. aastal ja hiljem toimunud meeleavaldusi taandada etnilistele konfliktidele. Belgia võimude 2025. aasta hinnangul on Guineas etniliste gruppide vahel hea läbisaamine. Taotleja ütlused talle osaks saanud politseivägivalla kohta ei ole usutavad. Ta väitis, et politsei peksis teda ja ta pääses napilt eluga, kuid ei andnud toimunu kohta konkreetseid ja järjepidevaid selgitusi, vastates üldsõnaliselt, et teda löödi nuiaga. Täpsustavate küsimuste peale muutusid vastused ebamääraseks. Taotleja väitis lisaks, et sai peksmise käigus kaelavigastuse ning näitas kaelal armi. PPA hinnangul ei kinnita see väidet politseivägivalla kohta, kuna taotleja varasematelt Facebooki fotodelt nähtub, et samas piirkonnas on tal varem olnud suur sünnimärk või nahakasvaja laadne moodustis, mis on hiljem eemaldatud. PPA järeldas, et kaelal olev arm on seotud kirurgilise eemaldamisega, mitte väidetava politseivägivallaga. Taotlejat ei ohusta Guineasse tagasipöördumisel võimude poolne tagakius ega hilisem ebaproportsionaalne karistus. On tõsi, et Guineas on vahistatud opositsioonijuhte ja Guinea võimud reageerivad meeleavaldustele vägivallaga, aga taotleja puhul ei ole tegemist poliitilise opositsionääri või isikuga, kes avaldaks aktiivselt oma võimude vastast meelsust. Isegi kui pidada usutavaks, et taotleja osales 2020. aastast kuni 2023. aastani meeleavaldustel, siis nähtus päritoluriigi infost, et meeleavaldused ja protestid toimuvad Guineas regulaarselt ja PPA hinnangul ei ole eluliselt usutav, et Guinea võimudele pakuks huvi keegi, kes osales mõnel meeleavaldusel mitu aastat tagasi. Taotleja hüpoteetiline hirm oma riigi valitsuse ees, mis ei ole teda kunagi represseerinud ega karistanud, ei ole alus anda taotlejale rahvusvahelist kaitset. Guinea võimud on andnud taotlejale välja passi ja nad ei teinud tema riigist lahkumisele takistusi. Taotleja ei vasta ka täiendava kaitse saaja määratlusele. Ta on täiskasvanud meessoost Guinea kodanik, kellel puuduvad tõsised tervisehädad ja Guineasse naastes ei oota teda ees alusetu kriminaalkaristus. Hetkel ei toimu Guinea territooriumil sellist siseriiklikku või rahvusvahelist relvakonflikti, mis võiks ohtu seada iga Guinea territooriumil elava isiku elu. Guineas on poliitiliselt pingeline ja seal toimuvad meeleavaldused, mis võivad muutuda vägivaldseks, aga poliitilised pinged on rahunemas ja uus põhiseadus võeti ülekaaluka häälteenamusega vastu. Samuti on Guineas paranenud julgeolek ja riik on tugevdanud oma piirijulgeolekut. Euroopas antakse Guinea kodanikele rahvusvaheline kaitse ainult 20–30 % juhtudest ja 2025. aastal on see protsent olnud 26. PPA-l on kohustus teha isiku viibimisaluse lõppemisel talle lahkumisettekirjutus. Taotleja puhul esinevad VSS § 72 lg 2 p-s 2 toodud vabatahtliku lahkumiskohustuse täitmistähtaja määramata jätmise alused ning on põhjendatud koostada isikule koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis hõlmab ka kohustust lahkuda Schengeni alalt. Tema taotlus on selgelt põhjendamatu ja esineb põgenemisoht, mida on jaatanud ka ringkonnakohus 15.10.2025 määruses haldusasjas nr 3-25-2541. Taotleja puhul ei esine selliseid tervislikke, sotsiaalseid ega majanduslikke põhjuseid, mis tingiksid isikule lahkumiskohustuse panemata jätmise või kaaluksid üles sundtäidetava lahkumisettekirjutuse tegemise. Põhjendatud on taotlejale sissesõidukeelu kohaldamine 5 aastaks. Taotlejal puuduvad lähemad isiklikud, majanduslikud, tervislikud või muud sidemed Eestiga ning teiste Schengeni liikmesriikidega, mis kaaluksid üles sissesõidukeelu kohaldamise. Taotleja kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi. Taotleja tuli majandusmigrandina Valgevenesse ja Venemaale tööle ning sisenes Valgevene kaudu ebaseaduslikult Euroopa Liitu, kasutades ära Valgevene võimude poolt riiklikul tasandil koordineeritavat ränderünnet. Taotlejal on olnud kontaktid nii Valgevene pool kui Euroopa Liidu pool inimkaubandusega tegelevate kuritegelike rühmitustega. Taotlejale on saadetud konkreetne asukoht, kus teda Valgevene ja Läti piiril peale võetakse ja edasi toimetatakse. Seega on taotleja osalenud teadlikult 5(12)
3-25-4574 organiseeritud kuritegevuses, mille eesmärk on olnud Euroopa Liidu riikidele võimalikult suure kahju tekitamine. Lisaks on taotleja PPA hinnangul oma päritoluriigis tegelenud narkootiliste ainete vahendamisega ja sellest tulenevalt on taotleja ohuks nii Eesti Vabariigi kui ka ülejäänud Euroopa Liidu riikide avalikule korrale ja rahva tervisele. Oluline asjaolu sissesõidukeelu kohaldamisel on täiesti põhjendamatu rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ja menetluses valeütluste andmine. Samuti kindlameelne keeldumine päritoluriiki tagasi minemisest. Ei saa välistada, et ta ei taotleks ebaseaduslikul teel mõne Euroopa Liidu liikmesriigi viisat ega üritaks uuesti rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada.
3-25-4574 naasmisel tagakius. Üldine teave meeleavalduste kohta ei kinnita ka seda, et kaebaja oleks meeleavaldustel üldse osalenud. Riigikohus on 15.05.2025 otsuses nr 3 23-1317 selgitanud, et rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise tulemusel ei ole välismaalasel õigust Eestis viibida. Selle otsuse jõustamise meede on lahkumisettekirjutus. Kuivõrd kaebajal puudub muu õiguslik alus Eestis viibimiseks, siis oli PPA kohustatud rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumisel tegema kaebajale ka lahkumisettekirjutuse. PPA on vaidlusaluses otsuses viidanud, et Tallinna Halduskohus on varasemalt kahel korral jaatanud kaebajast tulenevat põgenemisohtu (haldusasi nr 3-25-2541), mh on kohus välja toonud, et kaebaja on suutnud planeerida ja ellu viia mitu ebaseaduslikku piiriületust ning ka pärast reisi planeeritud osa lõppu nii võõraste kui juhututtavate abiga leidnud võimaluse jätkata liikumist Euroopas. Kaebajast tulenevat põgenemisohtu on jaatanud ka Tallinna Ringkonnakohus. Kaebaja võimekus planeerida ja ellu viia mitu ebaseaduslikku piiriületust, tema soovimatus naasta oma päritoluriiki ning samuti asjaolu, et kaebajale ei valmista probleemi valetada eesmärgiga saada enda jaoks võimalikult soodne lahendus, ongi konkreetsest isikust ja tema olukorrast lähtuvad asjaolud, mis võimaldavad jaatada kaebajast tulenevat põgenemisohtu. Riigikohus on ka selgitanud, et direktiivi 2008/115/EÜ art 11 lg 1 kohaselt peab liikmesriik määrama sissesõidukeelu, kui vabatahtlikuks lahkumiseks ei ole tähtaega määratud või tagasipöördumiskohustust ei ole täidetud, ning kui isikule ei määrata lahkumiskohustuse täitmiseks vabatahtlikku tähtaega, siis on talle kohustuslik määrata sissesõidukeeld viieks aastaks. Asjaolude põhjal ei ole see ebaproportsionaalne.
3-25-4574 PPA on põhjendatult leidnud, et kaebaja ütlused on korduvalt olnud vastuolus nii tema enda varasemate selgitustega kui ka menetluses kogutud tõenditega (sh telefoni asukohaandmed). Ka sünnitunnistuse olemasolu kohta esitatud väited olid vastuolulised: esmasel vestlusel väitis kaebaja, et sünnitunnistust ei ole võimalik leida, kuid arvamuse esitamisel kinnitas, et vanemad on talle sünnitunnistuse saatnud, kuid selle esitamisel ei ole enam mõtet. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et isik jätaks talle kättesaadava sünnitunnistuse esitamata olukorras, kus vanuse tuvastamine oli menetluses keskse tähtsusega. Pigem kinnitab selle esitamata jätmine kaebaja soovi varjata jätkuvalt oma tegelikku vanust. Seega ei ole täidetud direktiivi 2011/95/EL art 4 lg 5 eeldused, mis võimaldaksid tugineda üksnes kaebaja ütlustele. Taotleja üldine usaldusväärsus ei ole tuvastatud ning tema avaldused on vastuolulised ja sisaldavad valeandmeid. Sellega on kaebaja rikkunud ka VRKS § 11 lg-st 2 ning § 14 lg-st 5 tulenevat kaasaaitamiskohustust. Kaebuses ei ole esile toodud ühtegi konkreetset faktilist asjaolu ega esitatud selgitusi ega põhjendusi, mis võimaldaksid pidada PPA tuvastatud vastuolusid ekslikeks, ebaolulisteks või valedeks. Kaebus piirdub üldiste väidetega, et kaebaja on andnud usaldusväärseid selgitusi ja PPA on teinud vale järelduse, kuid ei käsitle konkreetseid haldusmenetluses tuvastatud vastuolusid. Kohus nõustub, et kaebaja ütluste ja selgituste üldisuse, aga ka vastuolulise info esitamise tõttu ning tõendite nappuse tõttu kogumis on PPA-l põhjust kahelda kaebaja rahvusvahelise kaitse vajaduses. Kaebaja väited poliitilise tagakiusu kohta ei ole olnud piisavalt konkreetsed ega usutavad. Kaebaja kirjeldused meeleavaldustest ja neis osalemisest olid üldsõnalised ning ei sisaldanud selliseid üksikasju, mida oleks ootuspärane eeldada isikult, kes väidetavalt osales vägivaldsetel kokkupõrgetel ja sai seejuures kehavigastusi. Kaebaja ei esitanud konkreetseid andmeid meeleavalduste toimumise aja, koha, osalejate, enda rolli ega võimalike järelmõjude kohta. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid selle kohta, et Guinea ametivõimud oleksid tema vastu huvi tundnud, tema suhtes menetluse algatanud või teda taga otsinud. Arvestades kaebaja ütluste vastuolu ja usaldusväärsuse puudumist, on PPA põhjendatult kahtlustanud, et arm kaebaja kaelal on tekkinud pigem nahamoodustise kirurgilise eemaldamise, mitte aga väidetava politseivägivalla tulemusel. Kaebaja ei ole kaebuses selle kohta ühtegi sisulist vastuväidet esitanud. Isegi kui saaks veendunult järeldada, et meeleavalduse käigus tekitas politsei kaebajale kehavigastuse, ei tähenda see iseenesest pagulasseisundi eelduste täitmist. Ühekordne jõukasutus meeleavalduse laialiajamisel, ilma et isikut oleks hiljem sihipäraselt taga kiusatud või tema vastu menetlust algatatud, ei ole piisav tuvastamaks tagakiusamise ohtu VRKS § 4 lg 1 ja § 19 tähenduses. Kaebaja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid, millest nähtuks, et just tema kui fulani rahvusrühma liige oleks sattunud sihipärase tagakiusamise alla või et teda oleks ähvardanud tõsine ja individuaalne oht. Päritoluriigi info kohaselt moodustavad fulanid ligikaudu 40 % Guinea elanikkonnast ning nad ei ole riigis tervikuna süstemaatilise tagakiusamise objektiks. Etnilised pinged ja üksikjuhtumid ei ole samastatavad üldise ja vältimatu ohuga kõigile selle rühma liikmetele. PPA tuvastas õigesti, et kaebaja peab lahkuma Guineasse, kuna tal on selle riigi kodakondsus (VSS § 17 lg 1 p 1). Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis välistanuks lahkumisettekirjutuse tegemise. Kohus nõustub PPA-ga, et kaebaja puhul esineb põgenemisoht VSS § 6 8 punktide 2 ja 6 mõttes. Ta on esitanud valeandmeid ja keeldunud päritoluriiki naasmast. Lisaks on kaebaja liikunud mitme riigi kaudu ning ületanud riigipiire ilma seadusliku viibimisaluseta. Ta on 8(12)
3-25-4574 varjanud oma tegelikku reisimarsruuti, sealhulgas eitanud Venemaal viibimist vaatamata vastupidistele tõenditele. Kaebajal puudub Eestis püsiv elukoht, seaduslik sissetulek või muud tugevad sidemed, mis tagaksid tema kättesaadavuse menetluses ja lahkumisettekirjutuse täitmisel. Arvestades eeltoodut kogumis, on põhjendatud järeldus, et vabatahtliku lahkumise tähtaja andmisel esineks reaalne oht, et kaebaja hoiduks lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale. Kaebaja põgenemisohtu on kohtud pidanud põhjendatuks ka haldusasjas nr 3-252541. Sissesõidukeelu kehtestamist õigustab oluline avalik huvi tagada, et rahvusvahelise kaitse taotlemise ja Schengeni alal viibimise õigusi ei kuritarvitataks. See on Euroopa Liidu tagasisaatmispoliitika tõhususe suurendamise vahend, mis tagab, et pärast kolmanda riigi kodaniku väljasaatmist ei või viimane naasta seaduslikult liikmesriikide territooriumile (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2023 otsus haldusasjas nr 3-23-359, p 27). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-25-4574 Väited, et kaebaja ei esitanud teadlikult valeandmeid ja täitis kaasaaitamiskohustust oma võimete kohaselt, jäävad arusaamatuks. Ühtegi halduskohtu otsuses esile toodud vastuolu ei ole kaebaja püüdnud apellatsioonkaebuses kõrvaldada. Kaebaja väide, et vastuolud tema liikumises osas Euroopas ja Venemaal on tingitud sellest, et ta Euroopat ega Venemaad ei tunne, on vastuolus kaebaja väidetega, et ta kindlasti Venemaal ei viibinud ning et fotodel kujutatud Moskva restoran asub hoopis Minskis. Seoses põgenemisohuga märgib vastustaja, et kaebaja põgenes 06.03.2026 Vao varjupaigataotlejate majautuskeskusest ja tabati 08.03.2026 Leedus Vilnius-Varssavi reisibussist. Seega on põgenemisoht apellatsioonkaebuse esitamise ajaks juba realiseerunud ning puudub alus arvata, et see oleks pärast seda ära langenud.
3-25-4574 saajana. Ka muud 21.01.2026 menetlusdokumendis esitatud väited, sh selle kohta, et kaebaja tegeles Venemaal ehitustöödega, kinnitavad PPA otsuse põhjendusi, et kaebaja on esitanud rahvusvahelise kaitse menetluses teadlikult valeväiteid ja oma kaasaaitamiskohustust rikkunud.
/allkirjastatud digitaalselt/
11(12)
3-25-4574 Parandatud 20.05.2026 määrusega
Parandada haldusasjas nr 3-25-4574 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 15. mai 2026. a otsuse päises ja resolutsiooni punktis 1 esinev ilmne ebatäpsus ja asendada viide Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2026. a kohtuotsusele viitega Tallinna Halduskohtu
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.