Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ekaterina Kaouru Puudutatud isik – X. X, esindaja riigi õigusabi korras, advokaat Kristina Ivanova
Asja läbivaatamise vorm
Kinnisel kohtuistungil 23.07.2025, Tallinnas
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus ning anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni,, kuid mitte kauemaks kui 24.11.2025 (k.a).
2.Politsei- ja Piirivalveameti tuleb korraldada X. X-ile vajaduspõhine arstiabi tema kinnipidamiskeskuses viibimise ajal.
3.Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Politsei ja Piirivalveametil tuleb määruse resolutsioon tõlkida isikule vene keelde. Määruse tõlget kohus ei korralda, kuna isikul on vene keelt valdav esindaja.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 21.07.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks Venemaa Föderatsiooni kodaniku X. X (edaspidi ka isik või puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus.
2.Asja materjalidest ja PPA taotlusest nähtub järgnev:
2.1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X. X saabus yy.yy.yyyy Eesti Vabariiki koos pereliikmetega eesmärgiga sõita Norra Kuningriiki. Piiril selgus, et tema poolt esitatud 1(5)
3-25-1589 Norra elamisluba on võltsitud ning passis on võltsitud Venemaa ja Itaalia sisse- ja väljasõidutemplit. Pärast võltsitud dokumentide avastamist palus X. X Eestis rahvusvahelist kaitset.
2.2.PPA luges 06.01.2025 otsusega tema rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi. X. X-ile tehti samas lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu. X. X esitas otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2025 otsusega nr 3-25-282 kaebuse rahuldamata ning keelas sama kuupäeva määrusega lahkumisettekirjutuse sundtäitmise. X. X esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
2.3.22.04.2025 lahkus X. X omavoliliselt Vao majutuskeskusest ja lahkus Eestist läbi Tallinna Vanasadama illegaalselt laevaga Rootsi. Ta peeti kinni 22.04.2025 Rootsi piirivalve poolt ja ta esitas 25.04.2025 Rootsi Kuningriigis rahvusvahelise kaitse taotluse. Rootsi Kuningriik esitas 30.04.2025 Eestile palve võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel vastutus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, mis rahuldati 02.05.2025. X. X saabus Eestisse gg.gg.gggg ning esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti gg.gg.gggg kell 18.49 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel.
2.4.PPA) esitas 28.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 36 1 lg 1, § 362 lg 1 ning § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-de 6 ja 9 alusel.
2.5.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.05.2025 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.07.2025 (k.a). X. X esitas halduskohtu määrusele määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.07.2025 määrusega rahuldamata.
3.PPA leiab 21.07.2025 taotluses, et esineb jätkuv vajadus X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks ja viitab, et 28.05.2025 taotluses nimetatud asjaolud ei ole ära langenud. X. X on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta otsustas pooleli oleva kohtuprotsessi ajal lahkuda Rootsi Kuningriiki ja esitada seal uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna tegu on korduva taotlusega ning isik väitis, et tal on uued asjaolud siis tuleb talle anda võimalus need uued asjaolud esitada, läbi viia vestlus ja peab kontrollima saadud informatsiooni ning võrdlema seda päritoluriigi infoga. Selleks, et menetlus oleks kiirelt ja efektiivselt läbi viidud on vajalik, et isik oleks PPA-le kättesaadav. Isik ei oleks vabaduses motiveeritud ootama ära PPA otsust ning lahkuma enda kodakondsusjärgsesse riiki. Käesolevaks hetkeks on PPA tõendanud, et isik läks toimetaja abiga Rootsi, läbides selleks ka Soome Vabariigi. Samas Eestisse saabudes leiti isiku asjade hulgast Rootsi Politseiameti ja Rootsi Migratsiooniameti dokumendid, kus isik on väljatoonud, et tema reisi eesmärk oli külastada oma sugulasi Norras. Rootsi ametivõimudele on isik samuti maininud, et Rootsis elavad tema lähedased, kes saaks teda majutada Rootsis viibimisel. Lähtuvalt puudutatud isiku 2(5)
3-25-1589 varasemast tegevusest ja soovist jõuda Rootsi või Norra, ei pea PPA eluliselt usutavaks, et vabaduses viibides jääb välismaalane korduva rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni Eestisse, ja on valmis võimalikuks väljasaatmiseks. Varasemalt pole dokumentide puudumine või võltsitud dokumentide kasutamine takistanud isikul ületamaks riikide piire, mille vahel on piirikontroll. Schengeni alal saab isik märkamatult edasi liikuda, kuna puudub piirikontroll ja on ilmne, et isik võib ka tulevikus liikuda temale sobivasse liikmeriiki. Seda kinnitab ka see, et isik sai Eestist Rootsi minna ilma kehtiva reisidokumendita, läbides selleks ka Soome Vabariigi. Isiku ebaseaduslik liikumine Euroopas näitab seda, et tal on nii motivatsioon, vahendid, kui ka kontaktid või oskused hankida talle mitte kuuluvaid reisidokumente. Seega on isik valmis panema toime ebaseaduslikke tegevusi (reisima illegaalselt), et jõuda endale meelepärasesse riiki.
4.X. X esindaja esitas kohtule seisukoha ja leidis, et isiku jätkuv kinnipidamine ei ole kohane meede ja selleks vajadust. PPA ei ole tõendanud kinnipidamise jätkumise vältimatut vajadust. Pikemaks kinnipidamiseks peavad olema esitatud tugevamad argumendid kui esmase kinnipidamise puhul. Kinnipidamise ajal (2 kuud) ei ole tehtud ühtegi sisulist menetlustoimingut, mis vajaks isiku kohalolu. PPA viide tulevasele intervjuule ei ole piisav õigustus. PPA ei ole konkreetsetele menetlustoimingutele viidates selgitanud, miks isiku kinnipidamine on vajalik. Ka Riigikohtu praktika nõuab konkreetseid ja üksikasjalikke põhjendusi. Taotluses viidatakse samadele asjaoludele nagu esmasel kinnipidamisel, mis ei saa õigustada pikendamist. Isiku hinnangul ei ole PPA-l vaja koguda täiendavat ulatuslikku päritoluriigi infot ning isikul on Eestiga tekkinud seosed, sealhulgas pooleli olev kohtumenetlus ja korduv kaitsetaotlus. Isik lahkus Eestist varem seoses eluohtliku olukorraga, kuna avaldatud artikkel võis tema ja lähedaste turvalisuse ohtu seada. Rootsis taotles ta kohe kaitset. Tema lahkumine ei olnud põgenemiskatse. Isikul on mitmeid tõsiseid terviseprobleeme (pankreatiit, hüpotüreoos, migreen jt), millele kinnipidamiskeskuses ei ole piisavalt reageeritud. Õiguskantsleri hinnangul on keskuse tervishoiusüsteemil tõsiseid puudusi. Isiku kinnipidamist ei ole võimalik põhjendada, kuna tema puhul saaks kasutada alternatiivseid, vähem koormavaid meetmeid.
5.Kohtuistungil palus X. X PPA taotlust mitte rahuldada. Ta viitas, et varasemalt lahkus Eestist, sest venekeelses välismeedias avaldati artikkel, kus olid tema isikuandmed. Rootsi sõidu korraldas teine isik, kes rääkis ka Rootsi piirivalvega ja seda, mida see isik rääkis, X. X täpselt ei tea kuid need andmeid ei olnud suuremalt jaolt õiged. X. X ei kavatse uuesti Eestist lahkuda, ta on eakas ja tervis on kinnipidamiskeskuses halvenenud ning ta vajab sagedasti arstiabi.
6.PPA esindaja selgitas kohtuistungil, et hetkel on saabunud Rootsist seal tehtud toimingute dokumentide tõlked, järgnevalt on kavas X. X-iga läbi viia intervjuu ning seejärel kontrollida saadud info vastavust ja uurida vasturääkivusi senistes ütlustes. Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega tegeletakse võimalikult kiiresti, menetlus peab olema lõpule viidud hiljemalt 27.11.2025. Arstiabi saab isik kinnipidamiskeskuses regulaarselt, seal on olemas kohapeal igapäevane meditsiiniteenistus ning isik on viidud ka kahel korral haiglasse uuringutele.
KOHTU PÕHJENDUSED
3(5)
3-25-1589
7.Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 1 ja lg 2 p 4 koosmõjus võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
8.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA tugineb taotluses VRKS § 361 lg 2 p-le 4. VRKS § 362 lg 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse. Halduskohus pikendab kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted (VRKS § 362 lg 5).
9.VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p b. Isiku VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel kinnipidamise eesmärgiks on see, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/16, p 39).
10.Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt ka RKHK määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 12). Direktiivi 2013/33/EL art 9 lg 1 kohaselt tuleb direktiivi art 8 lg-s 3 sätestatud kinnipidamise alustega seotud haldusmenetluses rakendada nõuetekohast hoolsust.
11.Taotluses märgitud asjaolud ja isiku eelnevas menetluses esitatud väited ja käitumine loovad piisava põhjendatud kahtluse, et jaatada põgenemisohtu. Isiku suhtes on kehtiv lahkumisettekirjutus (PPA 06.01.2025 otsus), mille osas on keelatud PPA-l sundtäitmine. Samas puudutatud isiku osas on lahkumiskohustus kehtiv. Tal olid varem olemas kontaktid, vahendid ja oskused ebaseaduslikult, võltsitud dokumentidega Eestisse jõudmiseks. Isik on selgitanud 28.05.2025 küsitluse käigus, et ta teadis, et Eestisse saabumisel esitatud dokumendid olid võltsitud (dtl 17). Varasema varjupaigataotluse menetlemise ajal elas isik Vao majutuskeskuses. Rahvusvahelise kaitse menetluse ajal on taotleja kohustatud elama rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses. Taotleja, kes rahvusvahelise kaitse menetluse ajal elab rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses, on kohustatud öisel ajal viibima rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuses (VRKS § 34 lg-d 1 ja 5). Isik oli teadlik, et majutuskeskusest ei või niisama lahkuda. Asjaoludest nähtuvalt ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isik lahkus määratud elukohast, eesmärgiga jõuda varjatult 4(5)
3-25-1589 sadamasse ja laevale (dtl 13, 17). Seega esineb VSS § 68 p-s 9 nimetatud põgenemisoht. Varasem määratud elukohast lahkumine on jätkuvalt oluline, kuivõrd isiku käitumisest nähtub, et ebameeldiva uudise saabumisel võib ta korraldada ametivõimude eest pakku mineku ja muutuda seega taotlejale kättesaamatuks. Isik on erinevatel ajahetkedel andnud ütlusi, mis on omavahel vastuolulised ja need vajavad kontrollimist.
12.Eeltoodut kokku võttes ei ole piisavalt usaldust, et X. X ei prooviks ka sellel korral enda võimaliku väljasaatmise vältimiseks Eestist lahkuda. Tema lahkumist ei takistaks ka reisidokumendi hoiulevõtmine kuna Schengeni alal reeglina piirikontrolli ei ole ja isikute dokumente piiriületustel ei kontrollita.
13.Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks). Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, sest tõenäolist ebaseaduslikku piiriületust saab objektiivselt takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt RKHKm nr 3-3-1-48-14, p 17). Kinnipidamist ei saa praeguseks hetkeks pidada ebaproportsionaalseks meetmeks. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada ja anda luba isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
14.Mis puudutab X. X viiteid oma tervislikule seisukorrale, siis on PPA kinnitanud, et kinnipidamiskeskuses on tagatud meditsiiniline abi igapäevaselt ja ka seni on X. X saanud korduval meditsiinipersonali vastuvõtule ning teda on tervisekontrolliks viidud ka kinnipidamiskeskusest haiglasse. Vao keskuses viibides seevastu kohapealset operatiivset arstiabi ei ole. Siiski tuleb PPA-l hoolikalt jälgida, et X. X tervis oleks operatiivsel jälgimisel ning tagada talle tema tervisele sobivaimad elutingimused ja piisav viibimine värskes õhus.
15.Kuivõrd X. X on ise korduvalt viidanud, et on tundud ennast Vao keskuses viibides ohustatuna tema andmete avaldamise tõttu venekeelses välismeedias, saab tema kinnipidamiskeskuses viibimist pidada ka turvalisuse kaalutlustega kooskõlas olevaks, sest isik on sellisel juhul ametivõimude pideva järelevalve all.
16.Rahuldan seega PPA taotluse ja annan loa X. X kinnipidamiseks ja 1 kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 36 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel koostoimes VSS § 68 p-dega 6 ja 9 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
17.Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.