Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Veiko Vaske
Määruse tegemise aeg ja koht
02.07.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-1589
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus V.W kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Siiri Sepa ja Alice Kliemesch Puudutatud isik – V.W, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
V.W määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse V.W määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-1589.
2.Jätta asja materjalide juurde võtmata V.W määruskaebuse lisa koos tõlkega digitaalse toimiku lehekülgedel 199-202.
Jätta V.W taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
4.Vabastada V.W käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, vaidlustamisviide ja põhjendused vene keelde.
Jätta V.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-1589 muutmata.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-25-1589
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik V.W (puudutatud isik) saabus 27.07.2024 Eesti Vabariiki koos pereliikmetega eesmärgiga sõita Norra Kuningriiki. Piiril selgus, et isiku esitatud Norra elamisluba on võltsitud ning passis on võltsitud Venemaa ja Itaalia sisse- ja väljasõidutemplit. Pärast võltsitud dokumentide avastamist palus isik Eestis rahvusvahelist kaitset. PPA luges 06.01.2025 otsusega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi. Isikule tehti samas lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu. Isik esitas otsusele kaebuse Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2025 otsusega nr 3-25-282 kaebuse rahuldamata ning keelas sama kuupäeva määrusega lahkumisettekirjutuse sundtäitmise. Isik esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
2.Puudutatud isik lahkus 22.04.2025 omavoliliselt Vao majutuskeskusest ja Eestist läbi Tallinna Vanasadama illegaalselt laevaga Rootsi. Rootsi Kuningriik esitas 30.04.2025 taotluse võtta isik tagasi. Isik peeti Rootsi piirivalve poolt 22.04.2025 kinni ja ta esitas 25.04.2025 Rootsis rahvusvahelise kaitse taotluse. Rootsi esitas 30.04.2025 Eestile palve võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel vastutus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, mis rahuldati 02.05.2025. Puudutatud isik saabus Eestisse 27.05.2025 ning esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti 27.05.2029 kell 18.49 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel.
3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28.05.2025 Tallinna Halduskohtule taotluse V.W kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 361 lg 1, § 362 lg 1 ning § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-de 6 ja 9 alusel. Isik on varjupaigasüsteemi kuritarvitaja. Ta sõitis pooleli oleva kohtuprotsessi ajal Rootsi Kuningriiki ja esitas seal uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik väidab uues rahvusvahelise kaitse taotluses, et ilmnenud on uued asjaolud. PPA peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid, tehes selleks vajalikke menetlustoiminguid, mis võtab rohkem aega kui 48 tundi. Isik võib põgeneda. Vabaduses viibides on tõenäoline, et isik ei ole ametivõimudele kättesaadav tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Isiku soov jääda Schengeni alale on suurem kui soov täita lahkumisettekirjutust. Samuti ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest isik määrati varem elama Vao majutuskeskusesse, kust ta otsustas omavoliliselt lahkuda. Rootsi reisimiseks oli isik endale hankinud teisele isikule kuuluva isikutunnistuse, et näiliselt seadustada enda viibimine Schengeni alal. Isiku ebaseaduslik liikumine Euroopas näitab, et tal on nii motivatsioon, vahendid kui ka kontaktid või oskused hankida ebaseaduslikke reisidokumente. Vabaduses võib isik ebaseaduslikku reisimist jätkata.
4.PPA loobus kohtuistungil VRKS § 361 lg 2 p-s 5 nimetatud kinnipidamise alusest.
5.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta läks Rootsi pärast artikli avaldamist, kus olid toodud tema pere andmed. Rootsi mineku eesmärk oli ajutine varjumine, et peret kaitsta. Isik teadis, et ta võidakse saata Rootsist Eestisse tagasi. Isik teadis, et Vao majutuskeskusest ei või niisama lahkuda. Rootsi minek oli puudutatud isiku idee, aga ta sai vajaliku kontakti sugulase kaudu. Rootsis teda rahustati artikli osas, et Eesti tagab tema julgeoleku. Puudutatud isik andis end ise üles ja tuli tagasi. Tal ei ole plaanis kuhugi põgeneda.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 29.05.2025 määrusega taotluse ning andis PPA-le loa V.W kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.07.2025 (k.a). Isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel on põhjendatud. Isik on avaldanud, et esinevad uued asjaolud, mille tõttu ta on esitanud korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. 2(5)
3-25-1589 Nimetatud asjaolude põhjalik kontrollimine 48 tunni jooksul ei ole võimalik. Varasema varjupaigataotluse menetlemise ajal elas isik Vao majutuskeskuses. Isik kinnitas istungil, et ta oli teadlik, et majutuskeskusest ei või niisama lahkuda. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik lahkus määratud elukohast, eesmärgiga jõuda varjatult sadamasse ja laevale. Seega esineb VSS § 68 p-s 9 nimetatud põgenemisoht. Varasem määratud elukohast lahkumine on jätkuvalt oluline, kuivõrd isiku käitumisest nähtub, et ebameeldiva uudise saabumisel võib ta korraldada ametivõimude eest pakku mineku ja muutuda seega PPA-le kättesaamatuks. Eeltoodu kinnitab ka isiku hoiakuid ja käitumist, et ta ei soovi talle seatud kohustusi täita (VSS § 68 p 6). Isiku suhtes on kehtiv lahkumisettekirjutus (PPA 06.01.2025 otsus), mille sundtäitmine on PPA-l keelatud, kuid mis on kehtiv. Isikul olid kontaktid, vahendid ja oskused ebaseaduslikult ning võltsitud dokumentidega Eestisse jõudmiseks ning ka siit edasi Rootsi liikumiseks. Isik selgitas 28.05.2025 küsitluse käigus, et ta teadis, et Eestisse saabumisel esitatud dokumendid olid võltsitud. Samuti kinnitas puudutatud isik, et Rootsi minek oli tema idee. Isiku selgitused, et ta sai vajaliku kontakti oma sugulaselt, on vastuolus selle sugulase poolt teises kohtuasjas (nr 3-25-1588) küsitluse ja kohtuistungi käigus antud selgitusega. Teises kohtuasjas ei teadnud teine puudutatud isik (sugulane) midagi sellest, nagu tema oleks vajaliku kontakti leidnud. Isiku selgitused ei ole usaldusväärsed. Rootsi võimude selgituste kohaselt peeti isik kinni, kui ta proovis Rootsi sisenedes kasutada passi, mis ei olnud talle väljastatud. Seega ei andnud ta end ise Rootsi võimudele üles. Isik anti riikide vahel üle, mitte ta ei lahkunud Rootsist vabatahtlikult. Seetõttu ei ole usaldusväärsed ka tema ütlused, et tal ei ole plaanis kuhugi põgeneda. Ta on juba kaks korda korraldanud piiriületuse võltsitud või võõraste dokumentidega. Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis muudaksid puudutatud isiku vabaduse piiramise juba praegu ebaproportsionaalseks. Puudutatud isikule on tagatud kinnipidamiskeskuses vajalik meditsiiniline abi.
7.Puudutatud isik esitas 03.06.2025 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse (täiendatud 16.06.2025), milles palub halduskohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega PPA taotluse rahuldamata. Puudutatud isiku kinnipidamiseks ei ole alust. Loataotlus on nõuetekohaselt põhistamata. Sellest ei nähtu, milliseid menetlustoiminguid on PPA-l plaanis läbi viia ning kas ja kuidas on need seotud rahvusvahelise kaitse menetlusega. Isiku puhul ei esine põgenemisohtu, mis õigustaks tema kinnipidamist. Vaidlust ei ole, et isik lahkus määratud elukohast, olles teadlik, et niisama ei või lahkuda. Samas on kohus jätnud arvestamata isiku Eestist lahkumise tegeliku eesmärgi. Isikul oli reaalne hirm, et Venemaa võimud saavad tema ja ta lähedaste asukohast teada, kuivõrd Venemaa, Ukraina ja Valgevene ajakirjanike platvormil avaldatud artikkel sisaldab detailseid andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta. Venemaa Justiitsministeerium tunnistas antud platvormi 2024. a jaanuaris välisagendiks ja platvormi vastu on Venemaa võimudel kõrgendatud huvi. Isik taotles Rootsis kohe rahvusvahelist kaitset. Tema eesmärk oli jõuda turvalisse kohta, millest Venemaa võimud ei ole teadlikud. Kohtu järeldus isiku selgituste usaldusvääruse osas on ekslik ja määrusest ei nähtu, millele tuginedes on selline järeldus tehtud. Oluline on võtta arvesse, et puudutatud isik ei varjanud end ja tegi igas küsimuses võimudega koostööd. Kinnipidamine ei ole proportsionaalne ja on vastuolus tervisekaitse kaalutlustega. Isik vajab ravimeid migreeni vastu, samuti on tal diagnoositud krooniline pankreatiit, mis ägestus seoses kohtumenetlusega Eestis. Isiku terviseseisund on kinnipidamiskeskuses halvenenud.
3(5)
3-25-1589
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine on lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6).
9.Puudutatud isik on koos määruskaebusega esitanud asja materjalide juurde võtmiseks 26.01.2024 artikli koos tõlkega (dtl 199˗202). Ringkonnakohus jätab tõendi, millest nähtuvalt on määruskaebuses viidatud artikli avaldanud platvorm kantud Venemaal nn välisagentide nimekirja, asja materjalide juurde võtmata, kuna see ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamise seaduslikkuse üle käivas määruskaebemenetluses asjakohane (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3).
10.Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda tõlgi. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli halduskohtul korraldada PPA 28.05.2025 taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda ka ühtegi põhjendust, miks tuleks selle läbivaatamiseks korraldada kohtuistung. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 kohtuistungil, millest võttis osa ka vene keele tõlk. Isikut esindab advokaat, kes on saanud tuua määruskaebuses välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Kohtuistungi korraldamata jätmise tõttu käsitab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotlust tõlgi kaasamiseks taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks. Puudutatud isikule on esimese astme kohtulahend tõlgitud. Seega on talle vaikimisi menetlusabi antud. Ringkonnakohus jätkab isikule menetlusabi andmist käesoleva määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, vaidlustamisviite ja põhjenduste vene keelde tõlkimiseks (HKMS § 114 lg 2).
11.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 36 1 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. PPA taotles isiku kinnipidamist VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel, kuid loobus halduskohtu istungil VRKS § 361 lg 2 p-le 5 tuginemisest, ning halduskohus rahuldas taotluse VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel. VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul esineb VRKS § 36 1 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus, kinnipidamine sel alusel on proportsionaalne ning leebemad järelevalvemeetmed ei oleks tõhusad. Selles sättes on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39).
13.Isik saabus Eestisse Dublini III määruse regulatsiooni alusel Rootsist 27.05.2025 ning esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse taotluse (dtl 88˗89). Isik avaldas, et korduva taotluse esitamine oli tingitud uute asjaolude ilmnemisest. Taotlus isiku 4(5)
3-25-1589 kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks esitati kohtule järgmisel päeval (28.05.2025). PPA on taotluses selgitanud, et VRKS § 18 lg 2 kohaselt tuleb menetlejal kontrollida esitatud uute asjaolude ja andmete õigsust, taotleja väidete usutavust jm asjaolusid ning selleks vajalike menetlustoimingute tegemine võtab aega rohkem kui 48 tundi. Eelneva tõttu on usutav, et PPA ei olnud halduskohtule taotluse esitamise ajaks veel jõudnud VRKS § 15 lg-s 1 nimetatud toiminguid teha. Ringkonnakohtul puudub alus pidada PPA-d puudutatud isiku kinnipidamise ajal tegevusetuks.
14.Ainuüksi vajadus teha eespool nimetatud menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul esineb puudutatud isiku põgenemisoht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-dega 6 ja 9). Puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vältimatult vajalik, sest isikuga seotud asjaolud viitavad reaalse põgenemisohu esinemisele. Isik lahkus koos sugulastega omavoliliselt varjupaigataotlejate majutuskeskusest illegaalselt laevaga Rootsi, kus esitas uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Seega esineb VSS § 68 p-s 9 sätestatud kinnipidamise eeldus. Isik on kinnitanud, et ta oli teadlik, et majutuskeskusest ei või niisama lahkuda. Samuti on isik selgitanud, et Rootsi minek oli tema idee (28.05.2025 küsitluse protokoll, dtl 18). Rootsi sisenedes proovis ta kasutada passi, mis ei olnud talle väljastatud (dtl 155). Isik kinnitas, et kasutas võltsitud dokumente teadlikult ka esmasel Eestisse saabumisel (28.05.2025 küsitluse protokoll, dtl 17). Rootsist ei lahkunud isik mitte vabatahtlikult, vaid ta anti riikide vahel üle (dtl 86). Isiku senine käitumine kinnitab, et ta ei hooli Schengeni alal kehtivatest reeglitest ega soovi täita talle seatud kohustusi, mistõttu esineb isiku põgenemise oht VSS § 6 8 p 6 järgi. Põgenemisohtu ei vähenda isiku kinnitus, et ta ei soovi kuhugi põgeneda, ega ka põhjused, miks isik Eestist väidetavalt lahkuma pidi. Kuna isik on väljaspool koduriiki liikumiseks kasutanud abistajaid ja võltsitud dokumente, on põhjendatud alus arvata, et ka vabaduses viibides on tal kontaktid, teadmised, oskused ja vahendid Eestist edasi meelepärasesse riiki liikumiseks. Seetõttu on põhjendatud seisukoht, et vabaduses ei pruugi isik olla vajalike menetlustoimingute tarvis kättesaadav.
15.Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-9316, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 29.07.2025 pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust ja tema rahvusvahelise kaitse menetluse staadiumi. Isiku kinnipidamist ei ole alust pidada vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste ning ravimite kättesaadavus (VSS § 269). Määruskaebuses ei väideta vajalikust meditsiiniabist ilmajätmist.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.05.2025 määrus muutmata.
17.Määruse avaldamisel tuleb puudutatud isiku nimi asendada tähemärgiga (VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.