Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba pikendada X. X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ekaterina Lange Puudutatud isik – X. X , esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 24.07.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X. X taotlused määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil ja tõlgi kutsumiseks kohtuistungile.
2.Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.07.2025 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
3.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja Eestisse saabumise aeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X. X saabus XX.XX.XXXX koos oma sugulastega Narva-1 piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki. Nende eesmärk oli sõita Eesti kaudu Norra Kuningriiki. Piiripunktis selgus, et X. X esitatud Norra elamisluba on võltsitud ning tema passis olid võltsitud Venemaa ja Itaalia sisse- ja väljasõidutemplid. Pärast võltsitud dokumentide avastamist palus X. X Eestis rahvusvahelist kaitset.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 06.01.2025 otsusega X. X rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi, tegi puudutatud isikule lahkumisettekirjutuse
3-25-1589 ja kohaldas sissesõidukeeldu. X. X esitas PPA 06.01.2025 otsuse tühistamiseks kaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 09.04.2025 otsusega nr 3-25-282 rahuldamata. Halduskohus keelas 09.04.2025 määrusega lahkumisettekirjutuse sundtäitmise. Puudutatud isik esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
3.Puudutatud isik lahkus 22.04.2025 omavoliliselt Vao majutuskeskusest ja sõitis Tallinnast laevaga Rootsi Kuningriiki. Rootsi piirivalve pidas puudutatud isiku kinni, kui ta üritas siseneda Rootsi kasutades passi, mis ei olnud väljastatud temale, vaid sarnase välimusega inimesele. Puudutatud isik esitas Rootsis 25.04.2025 rahvusvahelise kaitse taotluse. Rootsi esitas 30.04.2025 Eestile palve võtta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel vastutus puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, mis rahuldati 02.05.2025. Puudutatud isik saabus Eestisse 27.05.2025 ning esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta peeti 27.05.2029 kell 18.49 kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel.
4.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 28.05.2025 taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 36 1 lg 1, § 362 lg 1 ning § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p-de 6 ja 9 alusel. Tallinna Halduskohus andis 29.05.2025 määrusega loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.07.2025. Puudutatud isik esitas halduskohtu 29.05.2025 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.07.2025 määrusega rahuldamata.
5.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 21.07.2025 taotluse pikendada luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 36 2 lg 5 ning § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel. Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine tema korduva rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpuni on vajalik, sest asjaolud ei ole veel välja selgitatud. Kuna tegu on korduva taotlusega ning isik väitis, et ilmnenud on uued asjaolud, siis tuleb anda isikule võimalus need esitada, pidada temaga vestlus, kontrollida saadud teavet ning võrrelda seda päritoluriigi infoga. Pärast seda on vaja teha veel üks intervjuu ning otsustada, kas kohaldada tuleb VRKS § 24 lgt 2 või 3. Rootsi ametiasutuste dokumentide tõlked valmisid 16.07.2025. Augustisse on planeeritud intervjuu. Vabaduses viibides võib puudutatud isik lahkuda temale sobivasse riiki Schengeni alal või asuda end Eesti siseselt varjama. Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (võltsitud dokumentide kasutamine, omavoliline lahkumine varjupaigataotlejate keskusest ja suundumine Rootsi, soov jõuda Norrasse) on isikust tulenev põgenemise oht jätkuvalt aktuaalne. Esineb VSS § 68 p-des 6 ja 9 sätestatud põgenemisoht. Seetõttu ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid. Puudutatud isik on varjupaigasüsteemi kuritarvitanud. Kuna ta ei soovinud lahkuda Schengeni alalt tagasi Venemaale, esitas ta 25.04.2025 Rootsis rahvusvahelise kaitse taotluse. Kui Rootsi andis puudutatud isiku 27.05.2025 Eestile üle, esitas ta Eestis korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, et lükata edasi enda väljasaatmist Venemaale. Isik ei oleks vabaduses motiveeritud ootama ära PPA otsust ja lahkuma vabatahtlikult Venemaale. PPA on tõendanud, et puudutatud isik läks Rootsi edasitoimetaja abiga. Uuesti Eestisse saabudes leiti isiku asjade hulgast Rootsi ametiasutuste dokumendid, kus isik on välja toonud, et tema reisi eesmärk oli külastada oma sugulasi Norras. Rootsi ametivõimudele on isik maininud, et Rootsis elavad tema lähedased, kes saaks teda majutada. Isiku ebaseaduslik liikumine Euroopas näitab, et tal on nii motivatsioon, vahendid kui ka kontaktid või oskus hankida temale mitte kuuluvaid reisidokumente. Seega on isik valmis panema toime ebaseaduslikke tegusid, et jõuda endale meelepärasesse riiki. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga. 2(6)
3-25-1589 Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et PPA luges 06.01.2025 otsusega puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks ja lükkas selle tagasi.
6.Puudutatud isik leidis 22.07.2025 seisukohas, et PPA ei ole tõendanud kinnipidamise vältimatut vajadust. Senise kinnipidamise ajal ei ole tehtud ühtegi sisulist menetlustoimingut, mis vajaks isiku kohalolu. Riigikohtu praktika nõuab kinnipidamiseks konkreetseid ja üksikasjalikke põhjendusi. PPA-l ei ole vaja koguda suures mahus täiendavat päritoluriigi infot. Isikul on Eestiga tekkinud seosed, sh pooleli olev kohtumenetlus ja korduv rahvusvahelise kaitse menetlus. Isik lahkus varem Eestist seoses eluohtliku olukorraga, kuna venekeelses meedias avaldatud artikkel võis seada ohtu tema turvalisuse. Rootsis taotles ta kohe rahvusvahelist kaitset. Tema lahkumine ei olnud põgenemiskatse. Isikul on mitmeid tõsiseid terviseprobleeme, millele ei ole kinnipidamiskeskuses piisavalt reageeritud.
7.Tallinna Halduskohus pikendas 24.07.2025 määrusega luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.11.2025 (resolutsiooni p 1) ning kohustas PPA-d korraldama puudutatud isikule vajaduspõhine arstiabi tema kinnipidamiskeskuses viibimise ajal (resolutsiooni p 2). Taotluses märgitud asjaolud ning isiku ütlused ja käitumine loovad põhjendatud kahtluse, et jaatada põgenemisohtu. Isikule on tehtud lahkumisettekirjutus, mis on kehtiv, kuigi selle sundtäitmine on keelatud. Puudutatud isikul olid kontaktid, vahendid ja oskused, et jõuda Eestisse, kasutades võltsitud dokumente. Isiku kinnitusel ta teadis, et Eestisse saabumisel esitatud dokumendid olid võltsitud. Varasema varjupaigamenetluse ajal elas isik Vao majutuskeskuses ja oli teadlik, et sealt ei või loata lahkuda. Asjaoludest nähtuvalt lahkus puudutatud isik määratud elukohast, eesmärgiga jõuda varjatult sadamasse ja laevale. Seega esineb VSS § 68 p-s 9 nimetatud põgenemisoht. Puudutatud isik võib enda võimaliku väljasaatmise vältimiseks uuesti proovida Eestist lahkuda. Tema lahkumist ei takistaks reisidokumendi hoiulevõtmine, kuna Schengeni alal ei ole reeglina piirikontrolli ja piiriületustel ei kontrollita isikute dokumente. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks). PPA on kinnitanud, et kinnipidamiskeskuses on tagatud meditsiiniline abi, puudutatud isik on käinud korduvalt meditsiinipersonali vastuvõtul ja teda on viidud tervisekontrolliks haiglasse. Kuna isik on korduvalt viidanud, et tundis end Vao keskuses ohustatuna tema andmete avaldamise tõttu venekeelses välismeedias, saab tema kinnipidamiskeskuses viibimist pidada ka turvalisuse kaalutlustega kooskõlas olevaks, sest isik on seal ametivõimude pideva järelevalve all.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHUS
8.X. X esitas 31.07.2025 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määruse osas, millega kohus rahuldas PPA taotluse, ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest. Puudutatud isik taotleb asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda tõlgi. Määruskaebuse esitaja kordab halduskohtule 22.07.2025 esitatud seisukohti ja lisab järgmist. PPA tunnistas kohtuistungil, et menetluse viibimine on tingitud suurest halduskoormusest, kuid see ei saa õigustada puudutatud isikult vabaduse võtmist. PPA ei ole esitanud konkreetset menetlustoimingute plaani (nt orienteeruva ajakavaga). Ei esine vältimatut vajadust isikut kinni pidada. Lahkumiskohustus ei suurenda väidetavat põgenemisohtu. Praegu ei ole puudutatud isikul esialgse õiguskaitse tõttu kohustust Eestist lahkuda. Korduv 3(6)
3-25-1589 rahvusvahelise kaitse menetlus on pooleli. VRKS § 25 lg 5 esimese lause kohaselt on sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatud juhtudel taotlejal õigus jääda korduva taotluse menetlemise ajaks Eestisse, kui korduv taotlus esitatakse esimest korda. Seega, kui kohtumenetluse lõpeb varem kui PPA haldusmenetlus, on isikul jätkuvalt õigus viibida Eestis. Isik on küll omavoliliselt lahkunud Vao majutuskeskusest ja Eestist, kuid kohus on võtnud seda asjaolu arvesse formaalselt. Isiku lahkumine oli tingitud artiklist, mis seadis tema elu Eestis ohtu. Puudutatud isik taotles Rootsis kohe rahvusvahelist kaitset. Seega oli isiku eesmärk jõuda turvalisse kohta, millest Venemaa võimud ei ole teadlikud ning ta ei lahkunud Eestist pelgalt eesmärgiga põgeneda või ennast varjata. Puudutatud isiku kinnipidamine on vastuolus tervisekaitse kaalutlustega.
9.PPA palub 21.08.2025 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Puudutatud isiku Eestist lahkumine ei olnud tingitud määruskaebuses mainitud artiklist, sest seda artiklit ei olnud tema lahkumise ajal veel ilmunud. Asjakohane ei ole etteheide, et PPA ei ole rahvusvahelise kaitse menetlust efektiivselt toimetanud. Kaebaja saabus Eestisse 27.05.2025 ja esitas samal päeval korduva rahvusvahelise kaitse taotluse. Menetlus hõlmab intervjuud, tõendite uurimist ja päritolumaa info kogumist. Isiku esimese rahvusvahelise kaitse menetluse raames on need toimingud küll tehtud, kuid korduva taotluse korral peab PPA taas tegema menetlustoiminguid, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Isiku käitumine viitab rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitamisele. Isikuga on peetud vestlus 21.08.2025 (protokoll on vormistamisel). PPA on toimetanud operatiivselt ja kiirelt. Esineb puudutatud isiku põgenemise oht ning tema kinnipidamine kinnipidamiskeskuses on vajalik efektiivse ja kiire rahvusvahelise kaitse menetluse tagamiseks. Puudutatud isiku väide, et tema kinnipidamine on vastuolus tervisekaitse kaalutlustega, on paljasõnaline. Puudutatud isiku terviseseisund ei takistanud varasemat ebaseaduslikku piiriületust. Isik saabus kinnipidamiskeskusesse 27.05.2025 ja tema esmane ülevaatus tehti 28.05.2025. Kinnipidamiskeskuses on isikule osutatud meditsiinilisi teenuseid 11.07., 16.07., 22.07., 06.08. ja 15.08.2025. Ta on käinud Lääne-Tallinna Keskhaiglas 01.07. ja 09.07.2025 gastroskoopia uuringutel ning 16.07.2025 koormustestil. Keskuses viibimise ajal on isik käinud kuuel korral vaimse tervise nõustamisel. Kinnipidamiskeskuses on arstiabi tagatud iga päev. Kui isik vajab arstiabi (sh psühholoogilist abi), tuleb tal sellest ametnikele teada anda. Kui isik vajab kiireloomulist abi, siis kutsutakse talle kiirabi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus tõlgendab puudutatud isiku määruskaebust selliselt, et ta palub tühistada halduskohtu 24.07.2025 määruse resolutsiooni p 1 ja uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata.
11.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks korraldada kohtuistungit. HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli halduskohtul vaadata PPA 21.07.2025 taotlus läbi kohtuistungil, kuid HKMS § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt ei ole nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda põhjendust, miks tuleks selle läbivaatamiseks korraldada kohtuistung. Puudutatud isik sai osaleda halduskohtu 23.07.2025 istungil, millest võtsid osa ka vene keele tõlgid. Isikut esindab advokaat, kes on saanud määruskaebuses tuua välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on võimalik piisava põhjalikkusega hinnata ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Eelnevat arvestades jääb rahuldamata ka isiku taotlus tõlgi kutsumiseks kohtuistungile. 4(6)
3-25-1589
12.PPA taotles luba puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel koostoimes VSS § 68 p-dega 6 ja 9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on PPA taotluse õigesti rahuldanud.
13.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selles sättes on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1 ja 18.2).
14.Puudutatud isik esitas 27.05.2025 korduva rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid see menetlus on pooleli. VRKS § 24 lg-tes 1 ja 2 toodud eelduste täitmise korral tuleb PPA-l rahvusvahelise kaitse menetlus uuendada ja puudutatud isiku taotlus uute asjaolude valguses uuesti läbi vaadata. Puudutatud isikut on varem küsitletud 28.05.2025 pärast Rootsist Eestisse saabumist (dtl 15 jj), kuid selles ei ole põhjalikumalt puudutatud korduva rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolusid. Isik selgitas, et lahkus 26.04.2025 Eestist Rootsi, sest tal hakkas hirm enda ja oma lähedaste pärast, kuna 24.04.2025 ilmus internetis artikkel, kus oli tema kohta „kõik kirjas“. Samas küsitluses väidab puudutatud isik aga vastupidi, et ta soovib jääda Eestisse, sest siin on tal ja tema perel ohutu olla ning ta kardab minna tagasi Venemaale või Tšetšeeni Vabariiki (dtl 18). Rootsi ametiasutuse esitatud dokumentidest nähtub, et Rootsi politseiamet pidas puudutatud isiku kinni juba 22.04.2025 (dtl 312). Seega ilmus kõnealune artikkel pärast puudutatud isiku Eestist lahkumist ja Rootsi jõudmist. Seetõttu on isiku ütlused ebausaldusväärsed. PPA on 21.07.2025 taotluses põhistanud, et augustis on kavas pidada isikuga rahvusvahelise kaitse taotleja vestlus, ütlusi analüüsida, koguda päritolumaa infot ja kõrvutada seda isiku ütlustega ning seejärel teha otsus (dtl 355, 356). Halduskohtu 23.07.2025 istungil täpsustas PPA, et intervjuu toimub augusti alguses ning pärast seda hakkab PPA kõrvutama isiku ütlusi päritoluriigi info ja Rootsist saadud dokumentidega. Seejärel tehakse puudutatud isikuga veel üks intervjuu. Otsuse langetamise tähtaeg on PPA kinnitusel 27.11.2025. PPA on vastuses määruskaebusele märkinud, et isikuga on peetud rahvusvahelise kaitse taotleja vestlus 21.08.2025, mille protokolli praegu koostatakse. Neil asjaoludel on põhjendamatu määruskaebuses esitatud etteheide, et PPA ei ole esitanud piisavalt konkreetset menetlusplaani. Kokkuvõttes on usutav, et PPA ei ole veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud, ning nende toimingute tegemiseks peab puudutatud isik olema PPA-le kättesaadav.
15.Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks siiski puudutatud isiku kinnipidamist, vaid selleks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemise oht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5).
16.PPA hinnangul esineb puudutatud isiku puhul VSS § 68 p-dest 6 ja 9 tulenev põgenemise oht, s.t välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist.
17.Põgenemisohu kindlakstegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Ringkonnakohus hindas 02.07.2025 määruses puudutatud isikuga seotud asjaolusid ning leidis, et esineb tema põgenemise oht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-dega 6 ja 9). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Puudutatud isik lahkus omavoliliselt Vao majutuskeskusest ning 5(6)
3-25-1589 suundus seejärel ebaseaduslikult laevaga Rootsi, kus Rootsi piirivalve pidas ta 22.04.2025 kinni. Seega esineb VSS § 6 8 p-s 9 sätestatud kinnipidamise eeldus. Rootsis esitas puudutatud isik ametiasutusele oma isiku tuvastamiseks teise inimese nimele väljastatud passi (dtl 155, 312). Ka Narva-1 piiripunkti kaudu Eestisse saabumisel esitas ta võltsitud Norra elamisloa ning lisaks olid tema passis võltsitud Venemaa ning Itaalia sisse- ja väljasõidutemplid (dtl 7). Seejuures oli isik võltsingutest teadlik (dtl 17). Eestisse saabumisel oli puudutatud isiku ja tema sugulaste eesmärk sõita Eesti kaudu Norrasse (dtl 7). Ka Rootsi migratsiooniametile on isik väitnud, et tema sõidu eesmärk oli peatuda Rootsis ja sõita siis Norrasse külastama oma sugulasi. Puudutatud isik on Rootsis 26.04.2025 peetud vestluse käigus avaldanud, et tal on Rootsis õde, kes on Rootsi kodanik, ning vennapoeg, kes taotleb Rootsis varjupaika (dtl 312). Eelnevat arvestades on usutav, et isiku tegelik eesmärk on jõuda Rootsi või Norrasse, kus elavad tema sugulased. Eestis puuduvad puudutatud isikul viibimiskoht, tuttavad ja sugulased ning igasugune muu seos Eestiga. Piisav seos Eestiga ei ole see, et ta on taotlenud siin rahvusvahelist kaitset. Puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda, ei ole eespool toodud asjaolusid arvestades usaldusväärne. Kuna isik on väljaspool koduriiki liikumiseks kasutanud abistajaid ja võltsitud või temale mittekuuluvaid dokumente, on põhjendatud alus arvata, et ka vabaduses viibides on tal olemas kontaktid, teadmised, oskused ja vahendid, et liikuda Eestist edasi meelepärasesse riiki. Seetõttu on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le menetlustoiminguteks kättesaadav.
18.Põgenemisohust tulenevalt ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Senise kinnipidamise pikkust arvestades ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 24.11.2025 pidada ebaproportsionaalseks. Asja materjalide põhjal ei ole alust arvata, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust. Kinnipidamiskeskuses peab isikule tagama tervisekontrolli ja vajalikud tervishoiuteenused (VSS § 269). PPA selgituste kohaselt on isik kinnipidamiskeskuses korduvalt kasutanud meditsiinilisi teenuseid ja käinud eriarsti vastuvõttudel väljaspool keskust (dtl 423, 458). Samuti on PPA kinnitanud, et arvestab puudutatud isiku terviseseisundiga. Määruskaebuses ei väideta vajalikust meditsiiniabist ilmajätmist.
19.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 24.07.2025 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
20.Kuna määrus sisaldab andmeid puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse kohta, tuleb määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja Eestisse saabumise aeg tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3; VRKS § 13 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.