lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-2322/4

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 18.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-2322/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
18.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1503
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseVangS § 11 lg 5Ülerahvastatuse keeldVangS § 23 lg 1Kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärkVangS § 25 lg 1Vanglavälise ja -sisese suhtlemise õiguse piiramineHKMS § 110 lg 1Menetlusabi andmineHKMS § 112 lg 1Füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangudHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-2322/5Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium12.08.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-2322

Määruse kuupäev

18.07.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks tagama taotlejale 25.07.2025 klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajaline kokkusaamine abikaasa ja tema lastega

Menetlusosalised

Taotleja – X Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde X-i vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 15.03.14.07.2025 kohta.
2.Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
HKMS § 44 lg 1Kaebeõigus
HKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus
VangS § 24 lg 1Kinnipeetava lühiajalised kokkusaamised
Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD

1.Viru Vanglas kinni peetav X esitas 15.07.2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille kohaselt ei võimalda Viru Vangla taotlejale 25.07.2025 lühiajalist kokkusaamist abikaasa, laste ja emaga ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta. X esitas taotluse lühiajaliseks kokkusaamiseks loa saamiseks tähtaegselt 10 päeva enne soovitud kokkusaamist. 14.07.2025 teatas kontaktisik suuliselt taotlejale, et ta ei luba eraldamiseta lühiajalist kokkusaamist, kuna 11.07.2025 võimaldati taotlejale eraldamiseta kokkusaamine, mis küll ei toimunud (abikaasa noorema lapse bioloogiline isa ei tulnud kohtumisele, uut volikirja ei õnnestunud saada ja abikaasal polnud kellegagi last jätta). Vangla kinnitusel tagavad nad üksnes ühe eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise kuus. 01.08.2025 on taotlejal võimalik saada kokkusaamine ilma klaasist vaheseinata. X leiab, et vangla piirab tema kokkusaamisi seadusevastaselt ja pahatahtlikult. Ta nõuab kohtult keelata Viru Vanglal ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajaliste kokkusaamiste piiramine ning kohustada Viru

3-25-2322 Vanglat tagama talle 25.07.2025 taotletud lühiajaline kokkusaamine abikaasa, laste ja emaga ilma klaasist vaheseinata. X-i väitel esitas ta vanglale 14.07.2025 vaide. X taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2.Viru Vangla esitas 18.07.2025 vastusena kohtunõudele X-i esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad materjalid, sh X-i esitatud vaide vanglale, ning seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Viru Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav, sest taotleja on esitanud vanglale vaide põhjusel, et vangla keeldus lubamast lühiajalise kokkusaamisena 25.07.2025 eraldamiseta kokkusaamist (lubati eraldamisega kokkusaamine). X-i 14.07.2025 esitatud vaie on menetluses, vaideotsust ei ole koostatud. Viru Vangla palub jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneks antud juhul sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine, mida tuleb kohtupraktika järgi vältida. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust ei esine, vähemasti ei ole see vanglale äratuntav. Lühiajaliseks kokkusaamiseks on eraldamisega, eraldamiseta ja telesilla vahendusel toimuv kokkusaamine. Vangistusseaduse (VangS) § 24 lg-s 1 sätestatust tuleneb vanglale kohustus võimaldada kinnipeetavale lühiajaline kokkusaamine vähemalt üks kord kuus. Vangla on Xile võimaldanud juulikuus lühiajalised kokkusaamised järgnevalt: 11.07.2025 eraldamiseta kokkusaamine (ei toimunud, sest külalised ei tulnud), 18.07.2025 telesilla vahendusel, 23.07.2025 telesilla vahendusel, 25.07.2025 eraldamisega kokkusaamine. Lisaks on X esitanud taotluse telesilla vahendusel kohtumiseks 27.07.2025, mille osas ei ole vangla veel otsust teinud. Samuti toimus kinnipeetaval juulikuus pikaajaline kokkusaamine 05.-06.07.2025. Seega on vangla VangS § 24 lg-s 1 sätestatud miinimumnõude täitnud ja võimaldanud oluliselt suuremas mahus lühiajalisi kokkusaamisi, kui seda on üks kord kuus. Asjaolu, et vanglast olenematutel põhjustel 11.07.2025 kokkusaamist ei toimunud, ei saa tõlgendada vangla suhtes kahjulikult. Kinnipeetavate hulgas on lähedastega kohtumisena eraldamiseta lühiajalised kokkusaamised väga populaarsed ja vanglal tuleb seda kõigile soovijaile võrdsetel alustel võimaldada. Samuti tuleb vanglal arvestada olemasolevate ruumide ja ametnike ressursiga. Kõiki asjaolusid arvestades, mh seda, et kinnipeetav saaks ikkagi kohtumise, otsustati lubada X-ile 25.07.2025 eraldamisega lühiajaline kokkusaamine. Inspektor-kontaktisik teavitas kinnipeetavat eeltoodust suuliselt 11.07.2025. Kokkuvõtvalt on juulikuus vangla võimaldanud X-ile neli lühiajalist ja ühe pikaajalise kokkusaamise ning kinnipeetava väide kokkusaamiste piiramisest või mittevõimaldamisest on ilmne liialdus. Samuti on meelevaldne rääkida kontaktisiku kättemaksust.

KOHTU SEISUKOHT

3.Lähtudes taotleja 10.07.2025 vanglale esitatud taotlusest vaheseinaga eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks 25.07.2025 või 26.07.2025 (digitaalse toimiku leht 20) ja vanglale 14.07.2025 esitatud vaides märgitust, tõlgendab kohus X-i esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et ta palub esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist tagama talle 25.07.2025 eraldamiseta lühiajaline kokkusaamine abikaasa ja tema lastega (HKMS § 251 lg 1 p 3). Kokkusaamise taotluses ei märkinud taotleja, et soovib lühiajalist kokkusaamist oma emaga, vaid soovis eraldamiseta kokkusaamist abikaasaga, kellega on kaasas lapsed. Taotleja õiguste kaitseks on sobiv esialgse õiguskaitse abinõu vangla kohustamine taotlejale soovitud kokkusaamise võimaldamiseks, mitte vangla keelamine. Vaidlus puudutab üksnes 25.07.2025. a lühiajalist kokkusaamist, mille osas on taotleja esitanud kohtueelselt vaide vangla keeldumise peale ja vaie on vangla menetluses (VangS § 11 lg 5). Vaides on taotleja palunud teha vanglale ettekirjutuse tagada talle 25.07.2025 lühiajaline kokkusaamine perega ilma klaasist vaheseinata vastavalt esitatud taotlusele ning lõpetada ebaseaduslike piirangute tegemine. Haldusmenetluse seaduse § 72 kohaselt ei saa vaidemenetluses esitada

3-25-2322 keelamisnõuet. Kohtu hinnangul puuduks taotlejal ka sellise eraldiseisva abstraktse keelamisnõude, nagu lõpetada pereliikmetega klaasist vaheseinaga eraldamiseta lühiajaliste kokkusaamiste piiramine, esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1, § 45 lg 1).

4.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 15.03.-14.07.2025 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole taotleja sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
5.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. Kuna vanglas on taotluse asjaoludel vaidemenetlus pooleli, siis on esialgse õiguskaitse taotluse sisuline lahendamine lubatav.
6.Selleks, et kohus saaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju taotleja olukorrale. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel tuleb taotlus jätta rahuldamata. Praegusel juhul kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamisega sisuliselt põhivaidluse äraotsustamine. Sellist olukorda tuleb kohtupraktika järgi üldjuhul vältida ning juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, peab taotluse rahuldamiseks olema isikul esinev esialgse õiguskaitse vajadus ülekaalukas (vt Riigikohtu 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-159-14, p 19).
7.Kohtule ei nähtu, et taotlejal esineb praeguses olukorras ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades taotlejale seni võimaldatud kokkusaamisi 2025. a juulis abikaasa ja tema lastega ning tulevasi planeeritud ja lubatud kokkusaamisi lähiajal, riivab vangla 11.07.2025. a keeldumine lubada taotlejale 25.07.2025 lühiajaline kokkusaamine vaheseinaga eraldamiseta taotleja õigusi vähesel määral. Kohus ei nõustu taotleja seisukohaga, nagu piiraks vangla taotlejale kokkusaamisi tema pereliikmetega õigusvastaselt ja meelevaldselt. Mõistetav on kinnipeetava soov kohtuda abikaasa ja tema lastega vahetult, kuid praeguses asjas ei nähtu kohtule, et taotlejale kaasneksid ebamõistlikud piirangud, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda ja konkreetne kokkusaamine vaheseinaga eraldamiseta aset ei leia. Taotleja ei ole välja toonud ühtegi erandlikku asjaolu peale soovi olla lähedastega füüsilises kontaktis, mis õigustaks eraldamiseta lühiajalise kokkusaamise lubamist olukorras, kus taotlejale on sellel kuul seda juba võimaldatud, kokkusaamine jäi ära vanglast mittetingitud põhjustel ning vangla ressursid on paratamatult piiratud. Taotleja ei ole kohtule selgitanud, millised konkreetsed negatiivsed tagajärjed talle saabuvad, kui kohus jätab taotluse rahuldamata. Ainuüksi vangla seisukohaga mittenõustumine ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist.

3-25-2322

8.VangS § 23 lg 1 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vanglateenistus soodustama kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. VangS § 24 lg 1 järgi on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 31 lg 1 näeb ette, et lühiajaline kokkusaamine toimub vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt eraldatakse kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik (kokkusaaja) klaasist vaheseinaga; lg 21 p 5 kohaselt võib § 31 lg-s 2 sätestatud viisil eraldamiseta kokkusaamise võimaldada VangS § 25 lg-s 1 loetletud isikutega ja tingimustel. Abikaasaga on eraldamiseta kokkusaamine lubatud (VangS § 25 lg 1).
9.Kohus leiab, et vaidluse põhiasja perspektiivi ei saa pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes märkimisväärsete eduväljavaadete tõttu. Vangla on käesoleva aasta juulikuus taotlejale juba lubanud lühiajalise kokkusaamise ilma klaasist vaheseinaga eraldamiseta ning planeeritud on vähemalt kaks kokkusaamist telesilla vahendusel (18.07.2025 ja 23.07.2025) ja üks vaheseinaga eraldamisega kokkusaamine (25.07.2025). Vanglal puudub eelnevalt viidatud õigusnormidest tulenevalt kohustus võimaldada kinnipeetavale ühes kuus lühiajalist kokkusaamist rohkem kui üks kord, sh eraldamiseta kokkusaamist.
10.Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused X-i taotluse rahuldamiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
11.Kohus asendab määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja