Riigihanked › Riigihanked

Nõukogu direktiiv 96/67/EÜ, 15. oktoober 1996, juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse lennujaamades.

2(11)

3-25-1358 peatüki nõuetele ei vasta. Puudused RHAD-s võivad õigustada riigihanke kehtetuks tunnistamist mh juhul, kui muidu peaks hankija sõlmima hankelepingu tingimustel, millistel ta hankelepingut sõlmida ei soovi (ilma LennS-s sätestatud kontrolli teostamata), või lõpptulemusel võib sattuda ohtu ka riigihanke eesmärgi saavutamine (hankija ei või usaldada riigihankega tellitavate tööde teostamist isikule, kelle usaldus ei ole LennS § 50 20 mõttes tagatud isegi siis, kui RHAD sellise isikuga hankelepingu sõlmimiseks takistusi ei tee). Hankija põhjendused, et eeltoodud nõuded oleks pidanud RHAD-s sisalduma, on reaalsed ega ole ilmselgelt meelevaldsed. Otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas eeltoodud LennS nõutele mittevastavus riigihanke menetluses seoses pakkujatega üldse tõusetus. Kuna RHAD ei näinud pakkujatele ette kohustusi seoses LennS-ga, ei pidanud pakkujad LennS-i nõuete täitmist või nende arvestamist ka kuidagi kinnitama ega tõendama. Asjakohane on seega hankija põhjendus, et ta pole neid nõudeid pakkujate puhul kontrollinud. Hankija oleks pidanud algusest peale vältima, et pakkumuse esitaks ettevõtjad, kes ei vasta LennS 8 3. peatüki nõuetele (selline pakkuja ei saa asuda täitma hankelepingut), kuid RHAD selliseid pakkujaid riigihankest eemale ei hoia ja selles RHAD-i viga seisnebki. Kuna hankemenetluse kehtetuks tunnistamise vajadus on LennS-st tulenevate nõuete puudumisega RHAD-s piisavalt põhjendatud, ei ole vaja kontrollida, kas see vajadus oli olemas ka AS-ga Tallinna Lennujaam lepingu sõlmimise kohustuse puudumise tõttu. Täiendavalt tuleb märkida, et hanketeates ja tehnilises kirjelduses on sätestatud töödega alustamise ajana 01.05.2025, kuid selleks ajaks ei oleks võimalik jõuda isegi raamlepingu sõlmimiseni, rääkimata töödega alustamisest.

3-25-1358 Lisaks ei saa vastavuse kontrollimine toimuda kaalutlusotsusena. Usaldusväärsuse kontroll LennS-i tähenduses hõlmab aga just kaalutlusotsust. LennS § 5020 lg 3 punktid, mis ei ole hõlmatud RHS kõrvaldamise alustega, saavad omada tähendust üksnes lepingu täitmise faasis, kuna lepinguliste kohustuste hulka kuulub ka asjaomaste õigusaktide järgimine. Kuna LennS on vaieldamatult riigihankes sõlmitava lepingu täitmisel oluline õigusakt, siis saab hankija ka rakendada raamlepingus sätestatud sanktsioone, sh olulise rikkumise korral ka lepingu üles öelda, kui lepingupartner peaks LennS §-i 5020 rikkuma. Hankija mainitud LennS §-dest 5022−5024 tulenevad kohustused on täitmiseks kohustuslikud niikuinii kõikidele pakkujatele ja osas, milles seadus lubas hankijal hanketingimustes nõudeid täpsustada, ongi hankija seda raamlepingus teinud (vt p-d 13.2.10, 13.1.4, 13.2.4, 16.5). LennS 5025 ei puutu aga asjasse, sest vaidlusaluses riigihankes ei toimu omakäitlust, ning igal juhul on lepingu sõlmija kohustatud järgima kõiki AS-i Tallinna Lennujaam kehtestatud kordasid ja tingimusi, sh võrgu- ja infosüsteemi turvalisuse tagamisel. Põhjendamatu on samuti hanke kehtetuks tunnistamine põhjusel, et RHAD-s puudub viide AS-ga Tallinna Lennujaam sõlmitavale taristu kasutamise lepingule. See on iga pakkuja enda otsustada ning läbi rääkida, milliseid koostöökokkuleppeid on teenuse osutajal vajalik sõlmida kolmandate isikutega. Seetõttu ei peagi olema RHAD-i koosseisus avaldatud AS-i Tallinna Lennujaam ehk hankijaks mitte oleva isiku taristu kasutamise lepingutingimused, sest sellised lepingutingimused ei sõltu hankijast, vaid konkreetse pakkuja ja AS Tallinna Lennujaam vahel peetud läbirääkimistest ja kokkulepetest taristu kasutamise kohta. Tehnilise kirjelduse p-des 1.9, 1.10 ja 1.24 on viidatud AS Tallinna Lennujaam kontaktisikutele, kellega pakkujatel tuleb saavutada kokkulepped taristu kasutamiseks ja arvestada vastavad hinnad pakkumuse maksumuse hulka. Seega on hankija teadlikult kujundanud hanketingimused nii, et iga pakkuja peab ise saavutama kokkulepped kolmandate isikutega taristu kasutamiseks. Riigihangetes on tavapärane, et hanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmiseks vajalikud kokkulepped koostööpartneritega saavutab iga pakkuja ise endale sobivatel tingimustel, mitte ei dikteeri neid hankija hanketingimustes. Hankija on samasisulise hanke tunnistanud kehtetuks juba ka varem (viitenumber 286804) ning ka eelmisel korral oleks võitjaks osutunud kaebaja.

AS Tallinn Airport GH palus jätta kaebus rahuldamata.

Riigihanke kehtetuks tunnistamisel on hankijal ulatuslik diskretsioon. Hankija selgitas vaidlustatud otsuses, et avastas pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, et RHAD-st olid välja jäänud nõuded, mis tulenevad LennS-st ning käsitlevad maapealse teenindaja temaatikat. Kuivõrd üheks maapealse teeninduse teenuseks on õhusõiduki puhastamine väljast ja seest, pidanuks hankes osalev pakkuja (sh edukas pakkuja) vastama LennS-st tulenevatele nõuetele ja olema sõlminud AS-ga Tallinna Lennujaam teenuse osutamise eeldusena taristu kasutamise lepingu. Need nõuded olid jäänud RHAD-st välja inimliku eksituse tõttu, mistõttu ei ole tagatud RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete täitmine, eelkõige pakkujate võrdne kohtlemine. Hankija avaldas, et ta soovib korraldada uue muudetud tingimustega riigihanke, et oleks tagatud mh pakkujate võrdne kohtlemine. VAKO märgib otsuses õigesti, et hankija selgitas ja näitlikustas LennS § 5020 pinnalt, millised on nõuded maapealsele teenindajale ja omakäitlejale, mida ei ole sätestatud RHS-s. Samuti on õige VAKO järeldus, et sellega on piisavalt tõendatud, miks hankija ei taha sõlmida hankelepingut pakkujaga, kelle puhul ei saa olla kindlust, kas ta täidab LennS 83. peatükis sätestatud nõudeid või mitte. Hankija ei pidanud vaidlustatud otsuses lahti kirjutama, kuidas ta oleks soovinud hankes täiendavaid tingimusi seada. LennS § 5020 ei lange kokku RHS-s sätestatud kohustuslike ja vabatahtlike kõrvaldamise alustega ja õige on VAKO seisukoht, et LennS § 5020 lg 3 tingimused on 4(11)

3-25-1358 sisuliselt kohustuslikud, sest neis sätestatakse eeldus, mis on kaalutlusotsuse tegemise lähtekohaks. VAKO ei pidanud analüüsima, kuidas võiks muudetud RHAD mõjutada hanke tulemusi. LennS § 5020 alusel oleks hankija saanud kvalifitseerimistingimustes sätestada täiendavaid aluseid. Nt oleks saanud nõuda andmeid pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta, kui need on vastavate teenuste osutamiseks või ehitustööde juhtimiseks vajalikud ja neid andmeid ei kasutata pakkumuste hindamisel (RHS § 101 lg 1 p 6). Välistatud ei oleks olnud ka riigihankes muude tingimuste kehtestamine pakkumuse sisu vastavuse kohta, et tagada hankija eesmärgi saavutamine, et pakkuja vastaks LennS 8 3. peatükis sätestatud nõuetele. Vaidluse esemeks ei ole spekuleerida, kuidas hankija RHAD-ga tagab tulevases riigihankes pakkujate poolt LennS 83. peatükis sätestatud nõuete vastavuse. Tegemist on küsimustega, mis vajavad lahendamist tulevases hankemenetluses. Hankija jääb seisukohale, et juba hanke raames oleks tulnud lahendada küsimus, kuidas ja millal sõlmitakse eduka pakkuja poolt leping AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamiseks (LennS § 5028 lg 1). Seetõttu oli hanke kehtetuks tunnistamine põhjendatud ka seetõttu, et RHAD ei näinud ette lepingu sõlmimist AS-ga Tallinna Lennujaam. Hankija möönab, et hange on osutunud loodetust keerukamaks ja ta tunnistas sarnas riigihanke kehtetuks ka varem, kuid seda tehti põhjusel, et hankija eksis pakkumuste hindamise kriteeriumite koostamisel.

3-25-1358 sellele, et pärast 06.03.2025 otsuse tegemist ning hankelepingu sõlmimise protsessis selgus, et kaebaja on hanketingimusi vääralt mõistnud, mistõttu ei ole võimalik temaga hankelepingu sõlmimine või hanke eesmärgi saavutamine. Kaebaja on õigesti välja toonud, et kuna õhusõiduki puhastamine seest ja väljast on osa maapealsest teenindusest, siis pidi riigihankes pakkumuse esitaja mõistma ka seda, et ta peab vastama LennS 83. peatükis kehtestatud nõuetele. Hankija ei ole väitnud, et kaebaja nendele tingimustele ei vasta. LennS § 5020 lg 3 on sisuliselt samastatav RHS-s sätestatud kõrvaldamise alustega, mistõttu ei saanud hankija pärast eduka pakkuja väljaselgitamist hankemenetlust kehtetuks tunnistada pelgalt LennS § 50 20 lg-s 3 sätestatud tingimuste puudumise tõttu RHAD-s. Hankija oleks pidanud põhistama, et viite puudumine tõi kaasa pakkumuse esitanud isikute ebavõrdse kohtlemise, see välistas konkurentsi efektiivse kasutamise või tooks kehtivate hanketingimuste alusel hankelepingu sõlmimine kaebajaga kaasa lepingu sõlmimise isikuga, kes LennS 83. peatüki sätete kohaselt ei saaks olla lepingupartner. Ühtegi sellist asjaolu ei ole hankija välja toonud. Hanke tehnilisest kirjeldusest nähtus vajadus sõlmida AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamise leping. Sellele viitab konkreetselt tehnilise kirjelduse p 1, kus on märgitud, et õhusõidukeid koristatakse, desinfitseeritakse ja prügi äravedu teostatakse õhusõiduki saabudes; õhusõiduki saabumise ja lahkumise ajad on reaalajas kuvatavad lennuplaanis (AIMS), ligipääs pakkujale antakse pärast lepingu sõlmimist AS-i Tallinna Lennujaam poolt (dtl 207). Ka tehnilise kirjelduse p-s 1.24 on toodud, et pakkuja peab sõlmima AS-ga Tallinna Lennujaam taristu kasutamise lepingu maapealsete teenuste osutamiseks Tallinna lennujaamas. Lisaks tuleneb lepingu sõlmimise kohustus LennS § 50 28 lg-st 1, mis sätestab, et lennujaama haldaja sõlmib maapealse teenindaja ja omakäitlejaga lepingu, millega korraldatakse lennujaama osaks olevate kinnis- ja vallasasjade kasutamine ning maapealse teeninduse pakkumine. Hanke tehnilises kirjelduses oli tehtud seega konkreetne viide sõlmitavale lepingule ning märgitud lisainfo saamiseks ka konkreetne kontakt. Kohtumenetluses selgitas hankija täiendavalt, et taristu kasutamise lepingu näol on tegemist seaduse alusel väljatöötatud lepinguga, mille tingimused ei ole sisuliselt läbiräägitavad (dtl 231). Seega jääb arusaamatuks, kuidas taristu kasutamise lepingu sõlmimise täpsem kord oleks toonud kaasa pakkujate võrdse kohtlemise. Mõistlikku vaidlust ei saa olla, et igal pakkujal oli võimalik võtta ühendust AS-i Tallinna Lennujaam esindajaga, et lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid täpsustada. Selle tegemata jätmine on pakkuja enda otsus ja võetud risk. 21.03.2025 otsusest ei nähtu, et edukas pakkuja oleks taristu kasutamise lepingu sõlmimise vajadust vääralt mõistnud, mistõttu ei ole võimalik saavutada riigihanke eesmärki. Küsitav on ka hankija 21.03.2025 otsuse läbipaistvus, kuna vaidlustatud otsuses toodud asjaolud pidid olema hankijale äratuntavad ning mõistetavad hiljemalt pakkumuste hindamisel. Vaidlustatud otsusest ega ka kohtu- ja vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtadest ei nähtu, mis muutus ajavahemikul 06.03.–20.03.2025, nii et hankija leidis, et tal on põhjendatud vajadus tunnistada hankemenetlus kehtetuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-25-1358 OÜ tõi vaidlustuses mh välja, et kaebaja rikkus ristsubsideerimise keeldu, esitatud pakkumus oli põhjendamatult madal ja esinevad hankest kõrvaldamise alused. Seejärel ei saanud hankija RHS § 194 lg 4 kohaselt sõlmida kaebajaga lepingut enne vaidlustusmenetluse ja võimaliku kohtumenetluse lõppu. Kõnealuse vaidlustuse teade saadeti ka kaebajale. Seega on eksitav kaebaja väide, et hankijal puudusid õiguslikud takistused sõlmida temaga hankelepingut. Eelnevast tulenevalt ei olnud tegemist olukorraga, kus hankija oleks pidanud eriliselt arvestama kaebaja huviga sõlmida hankelepingut. Kui hankija poleks vaidlusalust otsust teinud, oleks tõenäoliselt VAKO või kohtuotsusega tunnistatud kehtetuks või tühistatud hankija 06.03.2025 otsus kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Hankija tunnistab, et ta oleks võinud Puhastusproff OÜ vaidlustuses esile toodud asjaolud tuvastada ka ise juba enne 06.03.2025 otsuse tegemist, kuid kahetsusväärselt ei teinud seda. Hankija tuvastas alles pärast Puhastusproff OÜ vaidlustuse saamist, et hange ei olnud korraldatud nõuetekohaselt ja RHAD-st oli välja jäetud oluline teave, mis mõjutab nii pakkumuse koostamist, pakkumuse maksumust kui ka pakkujate ringi. Esitatud vaidlustuse valguses märkas hankija täiendavalt, et hankes olid jäänud teostamata ristsubsideerimise keeluga seonduvad ja pakkumuse maksumuse kontrollid, mistõttu otsustas hankija tunnistada hankemenetluse kehtetuks. Seejärel jättis VAKO Puhastusproff OÜ vaidlustuse läbi vaatamata. Hankija ei esitanud tõendeid Puhastusproff OÜ vaidlustuse kohta varem, sest ei osanud oodata, et halduskohus lahendab asja vastupidi senisele kohtupraktikale. Hankija jääb muus osas oma varasemate seisukohtade juurde. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne. Seejuures võib põhjus hankemenetlus kehtetuks tunnistada tuleneda hankija enda eksimusest. Seda, millist liiki ja millistele tunnustele vastavat kaupa või teenust soetada, otsustab hankija põhimõtteliselt omal vabal äranägemisel (Riigikohtu 16.11.2011 otsus nr 3-3-1-65-11, p 26). Hankija tuvastas otsuse vastuvõtmise ajal, et tal ei ole võimalik hanget olemasolevate hankedokumentide pinnalt jätkata, et soetada vajalikku teenust ning täita samal ajal RHS §-st 3 tulenevaid eesmärke. Otsus tehti olukorras, kus hankijal oli valida, kas osaleda vaidlustusmenetluses või tunnistada hange kehtetuks. Vaidlustatud otsuses esile toodud põhjendus, et RHAD-st puuduvad LennS-i nõuded, oli selleks üks reaalne kaalutlus. Hankija möönab, et ta oleks võinud oma otsust täiendavalt põhjendada mh asjaoluga, et tal tekkisid kahtlused 06.03.2025 otsuse õiguspärasuses Puhastusproff OÜ vaidlustuse põhjal. Seega on halduskohtu kriitika otsuse läbipaistvuse kohta osaliselt põhjendatud. See ei saa aga olla praegu otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks (haldusmenetluse seaduse § 58).

3-25-1358 pidanuks teostama alapakkumuse kontrolli. Seega ei saanud see vaidlustus tekitada hankijas arusaamist, et riigihange on vaja kehtetuks tunnistada. Puhastusproff OÜ esitas vaidlustuse 17.03.2025, kaebaja esitas 19.03.2025 sellele vastuse ja kummutas Puhastusproff OÜ etteheited, misjärel tegi hankija 21.03.2025 otsuse riigihange kehtetuks tunnistada. Sellest järeldub selgelt hankija soov vältida riigihanke kehtetuks tunnistamise kaudu kaebajaga lepingu sõlmimist. Puudusid takistused, et pärast OÜ Puhastusproff vaidlustuse lahendamist kaebajaga leping sõlmida. Isegi kui hankijal tekkis Puhastusproff OÜ vaidlustuse põhjal arusaam, et ta pole kaebaja pakkumuse vastavust piisavalt kontrollinud, oleks ta pidanud seda täiendavalt kontrollima ja vajaduse korral selle tulemusena tunnistama kehtetuks kaebaja pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused. Selle asemel tunnistas hankija 21.03.2025 otsusega riigihanke tervikuna kehtetuks otsitud põhjendustel. Kõnealuse otsuse kohaselt ei olnud kehtetuks tunnistamise põhjuseks Puhastusproff OÜ vaidlustus. Kui hankija peab oma hankemenetluses tehtud otsusele esitatud vaidlustust põhjendatuks, siis peab hankija vaidlustuse õigeks võtma ja tegema hankemenetluses täiendavad toimingud uue otsuse tegemiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-1358 vaidlustuse, milles leidis, et kaebaja rikkus ristsubsideerimise keeldu, tema esitatud pakkumus oli põhjendamatult madal ning esinevad alused kaebaja hankest kõrvaldamiseks (dtl 328– 333). VAKO saatis vaidlustuse esitamise ja menetlemise kohta 18.03.2025 teate hankijale ja kaebajale. Järelikult ei olnuks kaebajal 21.03.2025 otsuse tegemise ajal võimalik hankijaga lepingut sõlmida, sest hankija ei saanud seda sõlmida enne vaidlustusmenetluse ja võimaliku kohtumenetluse lõppu (RHS § 194 lg 4). Samuti ei saanud hankija oma 21.03.2025 otsuse tegemisel olla kindel, et kaebaja suhtes 06.03.2025 tehtud otsused jäävad jõusse. Selles ei saanud kindel olla ka kaebaja. Kaebaja väide, et Puhastusproff OÜ etteheited on otsitud ja ta kummutas need oma 19.03.2025 vastuses, on üksnes oletuslik. Eelnevast tulenevalt nõustub ringkonnakohus hankijaga, et tegemist ei olnud olukorraga, kus hankija oleks pidanud iseäranis arvestama kaebaja huviga hankelepingut sõlmida (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2022 otsus nr 3-22-1489, p 19 jj). Ka ilma hankija 21.03.2025 otsuseta oli võimalik, et kaebajaga hankelepingut ei sõlmita. Ühtlasi on ekslik halduskohtu osutus, et ajavahemikul 06.03.2025–20.03.2025 ei toimunud ühtki muutust, mille tulemusel saanuks hankija leida, et esineb põhjendatud vajadus hankemenetlus kehtetuks tunnistada. Hankija on apellatsioonkaebuses selgitanud, et ta tuvastas just pärast Puhastusproff OÜ vaidlustuse saamist, et hange ei olnud korraldatud nõuetekohaselt ja RHAD-st oli välja jäänud oluline teave. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hankija selgitust pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Puhastusproff OÜ vaidlustus sisaldas mh väidet, et hankija ei ole kontrollinud kaebaja riigihankest kõrvaldamise aluseid, mis seostuvad mh LennS-s maapealsele teenindajale sätestatud nõuetega. Lisaks on usutav, et Puhastusproff OÜ vaidlustuse väidete analüüsimisel võis hankija tagantjärele leida RHAD-s ka muid puuduseid.

Parind, M., Simovart, M. A., Elias, S.: RHS § 73 komm 21. – Koostajad Simovart, M. A. ja Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019.

9(11)

3-25-1358 nõuded ettevõtjale, kes soovib asuda riigihanke tulemusel sõlmitavat hankelepingut täitma, sisuliselt kohustuslikud. Kuigi LennS 5020 lg 3 p 2 viitab otseselt RHS § 95 lg 4 p-des 1–5 loetletud hankemenetluse kõrvaldamise alustele, on erinevalt LennS-st nende puhul RHS-i kohaselt tegemist vabatahtlike kõrvaldamise alustega. Samuti on LennS § 50 20 lg 3 p-d 3 ja 4 erinevad võrreldes RHS § 95 lg 4 p-dega 8 ja 9. Nt RHS § 95 lg 4 p 8 käsitleb pakkuja hankelepingu rikkumisi, aga LennS § 5020 lg 3 p 3 kõigi maapealse teenindusega seotud lepingute rikkumisi, sh ka ettevõtjaga (pakkujaga) otsese või kaudse valitseva mõju kaudu seotud isikute rikkumisi. RHS §-s 95 sätestatust on erinev ka LennS § 50 20 lg 3 p 5 (ettevõtja või tema esindaja karistatus). LennS § 5020 lg 3 p-ga 6 (ettevõtja või tema esindaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on alust kahelda ettevõtja usaldusväärsuses ja ettevõtja ei esita kahtlust ümberlükkavaid tõendeid) sarnast sätet aga RHS-s ei leidu. Eelnevast tulenevalt sätestab LennS seega nõudeid, mis ei tulene RHS-st ja seetõttu ei ole nendele nõuetele vastavus tagatud üksnes RHS-i kohase pakkuja kõrvaldamise aluste kontrolliga. Ei nähtu ja kaebaja pole ka väitnud, et hankija oleks eeltoodud LennS § 5020 nõuded kohustuslikuna RHAD-s kehtestanud. Samas on hankijal selge huvi, et hankes edukaks osutunud pakkuja vastaks nendele tingimustele, sest vastasel juhul võib juhtuda, et hankeleping sõlmitakse isikuga, kes tegelikult ei vasta LennS-st tulenevatele nõuetele ega või osutada hanke esemeks olevat teenust, sh ei saa ka sõlmida AS-ga Tallinna Lennujaam teenuse osutamise eelduseks olevat lepingut.

3-25-1358 põhitegevuseks ei ole korraldada riigihankeid, oli põhjendatud kasutada välist õigusabiteenust (Riigikohtu 15.01.2015 otsus nr 3-3-1-68-14, p 33). Hankija menetluskulude seos praeguse vaidluse lahendamisega esimese ja teise astme kohtus ning kulude kandmise kohustuse olemasolu on nõuetekohaselt tõendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka hankija õigusabikulude suurus, arvestades asja keerukust ja mahtu. Seega tuleb kaebajalt hankija kasuks välja mõista menetluskulud 3560 eurot, sh riigilõiv 1280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.