Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 11. juuli 2025, Tartu 3-25-1577 X.X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri värbamis- ja koolitusspetsialisti 17. mai 2025. a e-kirja tühistamiseks X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 27. juuni 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. juuni 2025. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata.
2.Määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 17. mai 2025. a e-kirja tühistamiseks. Nimetatud e-kirjaga tänas PPA kaebajat, et ta tundis huvi koerajuhi konkursi vastu ning andis teada, et nad ei liigu antud konkursi raames kaebaja kandidatuuriga edasi, sest oma aktiivse olemuse ja eluviisiga sobiks kaebaja rohkem korrakaitsepatrulli. Kaebaja leiab, et teda ei koheldud konkursil võrdselt teiste kandidaatidega ning tema kohta levitatakse informatsiooni, mis teeb võimatuks positiivse otsuse tegemise PPA-sse kandideerimisel, kuigi kaebaja haridus, teadmised ja oskused vastavad koerajuhi ametikoha nõuetele. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust keelata valituks osutunud isiku ametisse nimetamine. Kaebajal puudub teave, kas konkursiga täideti ametikoht ja kas uus inimene on ametisse nimetatud ning puudub võimalus nende andmete teada saamiseks.
Tallinna Halduskohus andis 28. mai 2025. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule ning keelas PPA Lõuna Prefektuuri Piusa koerajuhi konkursi võitja ametisse nimetamise kuni 27. juunini 2025 (kaasa arvatud).
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20. juuni 2025. a määrusega PPA määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. mai 2025. a määruse muutmata. X.X. kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega registreeriti Tartu Halduskohtus 18. juunil 2025.
4.Tartu Halduskohus jättis 27. juuni 2025. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks (resolutsiooni punkt 1) ning otsustas mitte pikendada Tallinna Halduskohtu 28. mai 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 2 kohaldatud esialgset õiguskaitset, jättes esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2).
4.1.Halduskohus leidis, et kaebajal on kaebuse esitamisel tasumata riigilõiv 20 eurot. Kui kaebaja kõrvaldab nimetatud puuduse ja PPA vastab 20. juuni 2025. a kohtunõudele, võtab kohus seisukoha kaebuses esitatud nõude lubatavuse ja asjakohasuse osas ning vajaduse osas kaasata menetlusse kolmandaid isikuid.
4.2.Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud, missugused pöördumatud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneksid ning kohtule ei ole pöördumatud tagajärjed ettenähtavad. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et konkursi tulemusena nimetatakse ametisse tema või ei nimetataks mõnda teist isikut. Personali valikul on haldusorganil lai kaalutlusruum ning kohus saab kontrollida vaid seda, et järgitaks kehtestatud või kokku lepitud menetlusreegleid, et haldusorgani tegevus oleks kooskõlas hea halduse tavaga ning, et ametikohale kandideerijaid koheldaks võrdselt. Halduskohus ei võta enne kaebuse nõuete väljaselgitamist seisukohta kaebuse perspektiivi osas, kuid nõustub PPA seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks esineb kaalukas avalik huvi siseturvalisust tagavate ülesannete katkematuks täitmiseks, mis vastandub kaebaja subjektiivse õigusega konkursil osalemiseks. Määramata ajaks ametikoha täitmata jätmine olukorras, kus selle täitmise vajaduse tõttu on välja kuulutatud konkurss, võib PPA-le pandud ülesannete täitmist takistada ja avalikku huvi kahjustada.
5.X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu 27. juuni 2025. a määruse resolutsiooni punkti 2 tühistamist.
5.1.Kaebaja leiab, et halduskohus ei vaadanud tervikuna PPA õigusvastast käitumist kaebaja suhtes ega arvestanud, et kaebaja valituks mitte osutumine on PPA pikaajalise õigusvastase käitumise tagajärg ja halduskius. PPA vabastas kaebaja 14. juunil 2024 teenistusest õigusvastaselt. Kaebaja on laitmatu taustaga ja sobiva väljaõppega, kuid PPA poolt kaebaja maine kahjustamine välistab kaebaja võimaluse politseiniku (koerajuhi) tööd jätkata või sinna naasta. Kaebaja on kandideerinud kogu aasta vältel erinevates piirkondades ja erinevatele ametikohtadele vähemalt 10-l korral, kuid ei ole valituks osutunud. Kõik keeldumised on sisuliselt põhistamata ja kaebajal ei ole selgeid põhjendusi konkursi tulemuste osas.
5.2.Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemus ei saaks olla põhivaidluse korral saavutatav. Esialgne õiguskaitse on kaebaja suhtes ainuke õiguskaitsevahend, mis aitab kaasa soovitud olukorra saavutamisele, s.t ausale ja läbipaistvale konkursile ja konkursiotsuste põhistamisele ja kaebaja võrdsele kohtlemisele.
5.3.Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaasa pöördumatuid ja hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Kaebaja selgitab, et PPA pikaajaline õigusvastane tegevus on toonud kaasa olukorra, kus kaebaja vabastati teenistusest õigusvastaselt ja terve aasta jooksul ei ole teda koheldud teiste kandideerijatega võrdselt. Esmase õiguskaitse kohaldamata jätmisel jätkab PPA õigusvastast praktikat ning ei kohtle kaebajat teiste kandideerijatega võrdselt. Seniste konkursside tulemustest puudub kaebajal ülevaade. Seega toob esmase õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja jaoks kaasa pöördumatud ja hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Halduskohus ei ole selgitanud, millised on kaebaja jaoks sobivad õiguskaitsevahendid antud olukorras. 2
5.4.Kaebaja ei nõustu PPA selgitustega kaaluka avaliku huvi osas. Arvestades PPA personali suurust ja võimekust, ei saa ühe ametikoha üle käiva vaidluse tõttu olla pärsitud oluliste siseturvalisust tagavate ülesannete täitmine.
6.PPA leidis vastuses määruskaebusele, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. PPA jääb 11. juuni 2025. a menetlusdokumendis (taotlus halduskohtu 28. mai 2025. a määruse tühistamiseks) esitatud põhjenduste juurde. Praeguseks on Piusa koerajuhi ametikoht täidetud. 10. juuli 2025. a käskkirjaga nr S700-1.9-2/452 nimetati konkursi võitnud isik Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo Piusa kordoni koertegrupi piirivalvuri ametikohale alates 14. juulist 2025.
7.Kaebaja palub täiendavas seisukohas arvestada, et PPA hakkas tegelema valituks osutunud isiku ametisse vormistamisega peale ringkonnakohtult vastuse küsimist, mis näitab PPA pahatahtlikkust ja teeb kaebaja õiguste kaitse võimatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9.Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras keelata koerajuhi konkursil valituks osutunud isiku ametisse nimetamise ja seda eelkõige tuginedes hinnangule, et teda ei koheldud konkursi teiste kandidaatidega võrdselt.
10.Kõnealuse konkursi läbiviimise seaduslikkust saab kohus kontrollida haldusasja sisulise menetlemise käigus. Praeguses menetlusetapis ei ole halduskohus veel kaebaja kaebust menetlusse võtnud ja ei ole teada, milliseks kujuneb kaebaja lõplik nõue halduskohtule esitatud kaebuses. Kaebaja on ka ise mõistnud, et tal puudub subjektiivne õigus nõuda, et konkursi tulemusena nimetatakse ta soovitud ametikohale ja seetõttu ei saa ka kohus tagada kaebaja nimetamist konkreetsele ametikohale. Ringkonnakohus lahendab kaebaja määruskaebust halduskohtu määrusele osas, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Esialgne õiguskaitse on ajutine meede, mille eesmärgiks on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ja hoida ära kaebaja õiguste riive, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuvaidluse lõppu enam võimalik.
11.Vaidluse asjaolusid arvestades ei nähtu ringkonnakohtule asjaolusid, mille alusel oleks kaebaja soovitud esialgse õiguskaitse meetme rakendamine võimalik ja põhjendatud. PPA andis ringkonnakohtule teada, et 10. juulil 2025 täideti Piusa koerajuhi ametikoht ja nimetati konkursi võitnud isik koertegrupi piirivalvuri ametikohale alates 14. juulist 2025. Kuna vaidlusaluse konkursi võitja on valitud ja ametisse nimetatud, on ka kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus teise isiku ametisse nimetamise keelamiseks on muutunud lubamatuks ning kohtul ei ole enam võimalik keelata haldusorganil valitud isikut ametisse nimetada, kuna isik on juba ametisse nimetatud.
12.Lisaks nõustub ringkonnakohus seisukohaga, et kaebaja õigus taotleda konkursi võitnud isiku ametisse nimetamise keelamist ei ole kaalukam kui avalik huvi PPA koertegrupi piirivalvuri ametikoha täitmiseks. PPA ametnik täidab ülesandeid avalikes huvides ning koertegrupi piirivalvuri ametijuhendi järgi tuleb tegeleda nii riigipiiri valvamise, otsingu- ja päästetööde teostamise kui ka avaliku korra tagamisega. Nimetatud ametikohale valitud isiku ametisse nimetamata jätmine kohtumenetluse ajaks ei ole avalikes huvides ning takistab oluliselt PPA võimet täita ettenähtud ülesandeid. Kohus ei nõustu kaebaja märkusega, et arvestades PPA personali suurust, ei saa ühe ametikoha üle käiva vaidluse tõttu olla pärsitud siseturvalisust tagavate ülesannete täitmine. PPA täidetavate ülesannete ring on lai ning kohtu hinnangul on koertegrupi piirivalvuri ametikoha puhul tegemist spetsiifilise ja eritingimusi nõudva ametikohaga, mille täitmiseks sobiva isiku leidmine võib olla raskendatud. Liiati ei saa mööda vaadata konkursil edukaks osutunud isiku õigustest. Esialgse õiguskaitse kohaldamine takistaks tema ametisse nimetamist ja välistaks talle töötasu maksmise. Võib 3
väita, et kujunenud olukorras riivab ametisse nimetamise keelamine selle kolmanda isiku õigusi intensiivsemalt kui kolmanda isiku ametisse nimetamine riivab kaebaja õigusi, kellel ei ole tekkinud õiguspärast ootust, et PPA just tema ametisse nimetaks.
13.Mõistetav on, et ametisse nimetamata jätmine ja töökoha saamata jäämine raskendab isiku majanduslikku toimetulekut, kuid ametikohale kandideerimine ei anna veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud. Nõustuda saab halduskohtuga, et PPA-l on avar otsustusõigus konkursi korras ametikohale sobiva isiku valimisel ja ametisse nimetamisel. Õige on, et PPA ei saa otsust teha meelevaldselt, kuid tal on õigus määratleda kriteeriumid, mille põhjal kaaluda, kes kandidaatidest on sobivaim ametkohale nimetamiseks. Juhul, kui PPA otsus on nende kriteeriumide raames ratsionaalselt põhjendatav, on vähemalt kaheldav, kas PPA-le saab ette heita konkursitingimuste rikkumist. Seetõttu oleks PPA õigusvastane haldustegevus tuvastatav eelkõige nendes olukordades, kus kõrvalekaldumine haldusmenetluse põhimõtetest on ilmne. Seda asjaolu tuleks arvestada kaebuse eduväljavaadete hindamisel ja vastavalt ka esialgse õiguskaitse korras PPA-le isiku ametisse nimetamise keelamise ettekirjutuse tegemisel. Kokkuvõttes on raske näha, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse saanuks rahuldada ka siis, kui PPA ei oleks käesolevaks ajaks konkursil edukaks osutunud isikut veel ametisse nimetanud.
14.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu 27. juuni 2025. a määrus õiguspärane ning halduskohtu määruse tühistamiseks ei esine alust. Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.