X-i kaebus Narva linna Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a käskkirja nr 6.1-12/3817 tühistamiseks ja kandidaatide uuesti hindamise kohustamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Narva linn, esindaja Rein Pärtel Kolmas isik – Y Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada X-i ja Y nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 15. oktoobril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).
1.Narva linna Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a käskkirjaga nr 6.1-12/3817 võeti teenistusse ja nimetati Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale Y alates 10. aprillist 2025 (dtl 6).
3-25-1389
2.X esitas 10. mail 2025 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse Narva linna Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a käskkirja nr 6.1-12/3817 tühistamiseks ja kandidaatide uuesti hindamise kohustamiseks (dtl 2-3, 15).
3.Tartu Halduskohus võttis 14. mai 2025. a määrusega esitatud kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Narva linna ja kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 1718). Ühtlasi kaasas kohus kolmanda isikuna menetlusse Y ning andis talle võimaluse kaebusele vastamiseks.
4.Narva linn esitas 21. mail 2025 vastuse kaebusele (dtl 41-47).
5.Tartu Halduskohus jättis 23. mai 2025. a määrusega rahuldamata vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu (dtl 69-72). Samuti jättis kohus vastustaja 21. mai 2025. a vastuväited rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja vaidlustab Narva linna Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a käskkirja nr 6.1-12/3817, väites järgmist.
Kaebaja osales tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti konkursil, kuid vaatamata sellele, et tema kandidatuur vastas täielikult sotsiaaltöö ametnikele esitatavatele nõuetele, ei osutunud ta valituks.
6.2.Kaebaja sai 16. aprillil 2025 teada, et oma 10. aprilli 2025. a käskkirjaga nr 6.1 – 12/3817 nimetas Narva linna Sotsiaalabiameti direktor Kristi Mürk Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale Y , kellel ei ole sotsiaaltööalast haridust ega sotsiaaltöötaja kutset.
6.3.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §161 kohaselt võib sotsiaaltöötajana kohaliku omavalitsuse üksus ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 15 p 5 järgi ei või teenistusse võtta isikut muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistava asjaolu esinemisel. Kaebaja arvates on selleks seaduseks SHS §161.
6.4.Alates Tartu Ülikooli Narva Kolledži (2007. a sotsiaaltöö korralduse erialal) lõpetamisest, jälgis kaebaja pidevalt Narva linna Sotsiaalabiameti avalike konkursside kuulutusi. Kahjuks ei kuulutanud Narva linna Sotsiaalabiamet konkursse tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikoha täitmiseks (välja arvatud kaks-kolm, mida täitsid nende endi töötajad, kes viidi üle teistelt ametikohtadelt). Kuid igal aastal (peaaegu iga kuu) kuulutati välja lastekaitsespetsialisti konkurss. Kaebaja osales peaaegu kõigil nendel konkurssidel, kuid teda ei valitud, kuna tal puudus lastega töötamise kogemus. Lõpuks kuulutati välja konkurss tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale ja kaebaja lootis (konkursi nõuetele täielikult vastates), et tema võimalused saada oma teadmistele vastav töö on üsna suured. Kaebaja oli väga üllatunud, kui sai teada, et konkursi võitnud kandidaadil, polnud isegi SHS-ga nõutavat sotsiaalset haridust.
7.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised. Kaebaja, viidates SHS §-le 161, ei ole täpne. Ainuüksi sellele õigusnormile tuginemine ei kajasta vajalikul määral tegelikku olukorda sotsiaaltöötajale esitatavate nõuete osas. Kaebaja on eiranud temale teadaolevat õiguslikku asjaolu, et SHS § 160 lg 41 kohaselt
2
3-25-1389
kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus peab vastama SHS §-s 16 1 sätestatud nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.
7.2.Sotsiaaltöötajale täpsemate tingimuste seadmisel antakse neile sotsiaaltöötajatele, kellel puudub erialane kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon või sotsiaaltöötaja kutse, nõuetele vastava kvalifikatsiooni omandamiseks 4-aastane üleminekuaeg alates seadusemuudatuse jõustumisest.
7.3.Eeltoodust tulenevalt Narva linna Sotsiaalabiamet konkursi teadet avaldades ja nimetades ametisse Y , kellel ei ole sotsiaaltöö valdkonna haridust, kuid kes on töötanud sotsiaaltöötajana ja läbinud mahuka täiendkoolituse, ei rikkunud kehtivat seadust. Arvestades kolmanda isiku täiendõpet ja varasemat töötamist sotsiaalvaldkonnas, on tal täielik õigus ja reaalne võimalus 2026. a 1. juuliks saada sotsiaaltöötaja kutse, millega Narva linn pikemas perspektiivis ka arvestab.
7.4.Narva linna Sotsiaalabiametil ei ole kehtestatud avaliku konkursi reegleid, vaid lähtutakse ATS 2. peatüki 2. jao sätetest ja praktikas väljakujunenud otsustusprotsessist. Otsustusprotsessi puhul lähtutakse muuhulgas ATS § 18 lg-dest 1 ja 3. Konkursikomisjoni poolt eelnevalt kokku lepitud menetlusreeglite ja paljudes konkurssides analoogiliselt kohaldatud hea haldustava kohaselt, kandidaatide hulgas paremusjärjestust ei tehta. Olulised nõuded ja hindamiskriteeriumid olid välja toodud 7. märtsil 2025 Narva linnakodulehel tööpakkumiste rubriigis.
7.5.Ametikohale kandideerijaid koheldi võrdselt, mille jaoks komisjoni liige X Ivanov dokumenteeris konkursile esitatud dokumentide ja andmete põhjal komisjoni tööks ja tööst ning otsustusprotsessi etappidest ülevaate, kus märgiti ka kandideerijate varasem täiendkoolitus, samuti varasem erialane töökogemus. Seega oli esimeseks etapiks konkursi teadaande avaldamine, järgnevateks etappideks kandideerijate poolt esitatud andmete ja dokumentidega tutvumine, mille põhjal arutati ja hinnati sobivust, kes pääseb vestlusvooru ja osutub valituks.
7.6.Konkursil osalemine ja vabale ametikohale kandideerimiseks avalduse esitamine ei tekita isiku jaoks veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud. Samas on isikul aga subjektiivne õigus sellele, et läbiviidav konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine. Viidatud asjaolusid ei pea põhjendama ja selgitama valituks mitteosutanud kandidaadile haldusaktiga, vaid seda võib teha kirjalikus vormis, kui kandidaat selgitust soovib.
7.7.Komisjon pidas valituks osutunud kolmanda isiku puhul oluliseks kandidaadi mitmekülgset töökogemust nii sotsiaalvaldkonnas, kui ka tema varasemat administratiivse töö kogemust kohalikus omavalitsuses. Üldteadaolevalt kinnistatakse varasemad teoreetilised teadmised oskuste omandamisega praktilises töös, mille tähtsusele ja kutse omandamise võimalikkusele töökogemuse kaudu on viidatud ka SHS seletuskirjas. Y läbis 2022. a täiendkoolituse Tartu Ülikooli Narva kolledžis sotsiaaltöö korraldamise erialal kestusega 6 kuud; töötas Narva linna Sotsiaalabiametis lastekaitse osakonna spetsialistina 2021-2022 7 kuud jms. Kandidaadi valmisolek töö administratiivse osa täitmiseks on samuti oluline tsiviilmenetlustes, sh hagita menetluste asjades, mis on tervise- ja sotsiaalosakonna pädevuses, sh kohtunõuete täitmine ja kohtus esindamine; dokumentidele vastuste koostamine; töö dokumendiregistriga ja muu dokumendihaldus. Viidatud osas on olulised ka süsteemsed õigusalased teadmised.
7.8.Kaebaja on 2007. a lõpetanud Narva Kolledži sotsiaaltöö korraldamise erialal, kuid ei oma pärast kooli lõpetamist erialast töökogemust ja seega juba eeldatavalt ka spetsiifilisi tööoskusi tervise- ja sotsiaalosakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks. Seitseteist aastat pärast kooli lõpetamist ilma erialase tööta viitab üheselt praktiliste tööoskuste kriitilisele vähesusele ja vajadusele põhjaliku täiendõppe järele. Kaebaja on peamiselt töötanud erinevatel tehnilisi tööoskusi nõudvatel töökohtadel, mis omavad minimaalset puutumust sotsiaalvaldkonnaga või ei oma seda üldse. Arvestades asjaoluga, 3
3-25-1389
et spetsialisti väljaõppeks puudub täiendav aeg, siis peab spetsialist kiirelt orienteeruma kohaliku omavalitsuse asjaajamises, sh dokumendihalduses, milleks on Y-l samuti head praktilised töökogemused ja -oskused.
7.9.Asjast nähtuvalt kaebaja kvalifitseerus kandidaadina oma hariduse, keeleoskuste ja kodakondsuse põhjal, kuid selline asjaolu ei tähenda, et ta pidanuks kutsutama vestlusvooru. Puudub mõistlik vajadus kulutada asjaosaliste aega vestlusele, kui dokumendivoorust on niigi selge tööks vajalike süstemaatiliste teadmiste kriitiline vähesus viimase 17 aasta sotsiaaltöö valdkonna muudatuste osas. Kui komisjoni liikmetel küsimusi ei ole, siis vestlusvooru ei kutsuta. Kaebaja on komisjoni liikmetele varasemast hästi tuntud isik.
7.10.Vaadeldaval juhul on kõigi oluliste asjaolude hindamisel ilmne Y suurem sobivus ametikohale, võrreldes kaebuse esitajaga, mistõttu dokumendivoorust vestlusvooru pääsesid kaks kandidaati, kelle hulka ei valitud kaebajat. Dokumentidest nähtuvalt oli ilmne kaebaja sotsiaaltööks vajalike kogemuste puudumine ja ilmne vajalikkus täiendõppe järele. Analoogiliselt juristi elukutsega on muutunud suures osas sotsiaaltöö aluseks olev õigusbaas, millele rajaneb kogu sisuline sotsiaaltöö, kuna 2015. a võeti vastu uus sotsiaalhoolekande seadus ja sotsiaalseadustiku üldosa seadus. Nende alusel on kohalike omavalitsuste poolt kohustuslikult kehtestatud määrused 13 erineva sotsiaalteenuse osutamiseks, mille põhjal on välja kujunenud kohtupraktika jms.
7.11.ATS-st ei tulene, et värbamisprotsessi iga toiming tuleb dokumenteerida. ATS kohaselt tuleb kirjalikult kandidaate teavitada ATS § 18 lg 2 ja 10 juhtudel, konkursi luhtumisel (ATS § 19), kuid konkurss ei luhtunud ja ATS § 20 alusel konkursi tulemustest teavitamisel.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on praeguses asjas esitanud kaebuse Narva linna Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a käskkirja nr 6.1-12/3817 tühistamiseks ja Narva linnakohustamiseks hinnata uuesti kandidaate.
9.Kohtu hinnangul on Narva linna Sotsiaalabiametil avar otsustusõigus konkursi korras ametikohale sobiva isiku valimisel ja ametisse nimetamisel. Samas ei saa Narva linna Sotsiaalabiamet teha otsust ka meelevaldselt, tal on õigus määratleda kriteeriumid, mille põhjal kaaluda, kes kandidaatidest on sobivaim ametikohale nimetamiseks. Teenistusalasel konkursil osalevale kandidaadile peab olema tagatud õigus võrdsele kohtlemisele ja õiguspärasele menetlusele (vt Riigikohtu üldkogu 19. juuni 2020. a otsus asjas nr 3-20-1044, p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Kaebajal oli subjektiivne õigus sellele, et ametiasutus järgiks konkurssi korraldades ATS § 18 lg 1 kohaselt eelnevalt avalikustatud tingimusi, kohtleks kandidaate võrdselt ning teeks vastavalt ATS § 18 lg-le 3 ettepaneku kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja konkursitingimusi rikkunud ja haldusmenetluse põhimõtetest kõrvale kaldunud, mistõttu jääb kaebaja kaebus rahuldamata.
10.ATS § 18 lg 7 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike värbamise ja valiku korra valla- või linnavalitsus. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et Narva linna Sotsiaalabiametil ei ole kehtestatud avaliku konkursi reegleid, vaid lähtutakse ATS 2. peatüki 2. jao sätetest ja praktikas väljakujunenud otsustusprotsessist.
4
3-25-1389
11.Vastavalt ATS § 16 lg-le 1 täidetakse vaba ametikoht avaliku konkursi korras. ATS § 17 lg 1 kohaselt tuleb avaliku konkursi korraldamisel vabast või vabanevast ametikohast teatada ametiasutuse ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Kandidaatide taotluste esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 kalendripäeva avaliku teenistuse kesksel veebilehel konkursikuulutuse avaldamise päevast arvates. Asja materjalidest nähtuvalt (dtl 62) kuulutas Narva linna Sotsiaalabiamet 7. märtsil 2025 välja konkursi tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale. Nõuded kandidaadile olid tööpakkumises kirjas järgmiselt: 1) sotsiaaltöö alane kõrgharidus või sellele lähedasel erialal; 2) Eesti kodakondsus; 3) eesti keele oskus kõrgtasemel; 4 ) vene keele oskus suhtlustasemel; 5) kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime; 6) meeskonnatöö valmidus. Samuti märgiti, et kasuks tuleb töökogemus riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuses. CV tuli esitada hiljemalt 24. märtsil 2025. Seega ei ole vastustaja eksinud kohustuse vastu anda kandidaatidele taotluste esitamiseks vähemalt 14 päeva konkursikuulutuse avaldamise päevast arvates. Vastustaja on vastuses kaebusele kinnitanud, et kuulutus ilmus Narva linnakodulehel tööpakkumiste rubriigis. Samuti on vastustaja täitnud ATS § 17 lg-s 3 sätestatud nõude, et konkursikuulutus peab sisaldama vähemalt teenistusülesannete lühikirjeldust ja kandidaadile esitatavaid nõudeid. Konkursikuulutuses oli teenistusülesannete lühikirjeldus märgitud järgmiselt: 1) raskustesse sattunud isikute vastuvõtmine ja nõustamine sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise ning muu abi andmise osas; 2) juhtumimenetluse korraldamine; 3) abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi väljaselgitamine; 4) abivajajate külastamine, nõustamine, abi ja toetavate teenuste saamise tagamine; 5) koostöö riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustega ning teiste asutustega klientide probleemide lahendamiseks.
12.Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Narva Linna Sotsiaalabiametile taotluse kandideerida tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale 20. märtsil 2025 (dtl 4). Kaebaja hariduskäiku, täiendkoolitust ja töökogemust tõendas kaebaja CV-ga (dtl 57). Kaebajale vastati 9. aprillil 2025, et tema kandidatuur ei osutunud valituks. Kaebaja palus 9. aprillil 2025, et vastustaja põhjendaks oma otsust ning väljastaks Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti avaliku konkursi ajutise komisjoni moodustamise käskkirja, selle protokolli, paremusjärjestuse ning konkursi võitnud kandidaadi ametisse nimetamise käskkirja. Kaebajale edastati dokumendid 16. aprillil 2025 ning selgitati, et paremusjärjestus puudub. Kaebaja palus
16.aprillil 2025 täiendavat infot (dtl 5). Vastustaja selgitas kaebajale 17. aprillil 2025, et Y-l puudub sotsiaaltöö kõrgharidus, aga vastustaja leiab, et ta vastab ikkagi nõuetele. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajale ei tulnud koostada eraldi põhjendustega haldusakti selle kohta, et ta ei osutunud valituks. Vastavalt ATS §-le 20 teavitatakse konkursi lõpptulemusest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis konkursi võitnud isikut ja valituks mitteosutunud kandidaate otsuse tegemise päevale järgneva 14 kalendripäeva jooksul.
13.Narva linna Sotsiaalabiameti 27. märtsi 2025. a käskkirja nr 6.1-11/3249 kohaselt moodustati Narva linna Sotsiaalabiameti põhimääruse § 3 p 6 alusel konkursi terviseja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale kandidaadi valimiseks ajutine komisjon koosseisus: Kristi Mürk – direktor (komisjoni esimees), Andrei Antonov – linnaarst, tervise- ja sotsiaalosakond, Inna Muru – tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialist, X Ivanov – peaspetsialist (dtl 61).
14.Vastustaja on selgitanud, et ametikohale kandideerijaid koheldi võrdselt, selleks dokumenteeris komisjoni liige A. Ivanov konkursile esitatud dokumentide ja andmete põhjal komisjoni tööks ja tööst ning otsustusprotsessi etappidest ülevaate, kus märgiti ka 5
3-25-1389
kandideerijate varasem täiendkoolitus, samuti varasem erialane töökogemus. Seega oli esimeseks etapiks konkursi teadaande avaldamine, järgnevateks etappideks kandideerijate poolt esitatud andmete ja dokumentidega tutvumine, mille põhjal arutati ja hinnati sobivust, kes pääseb vestlusvooru ja osutub valituks. Samuti kajastati ülevaates kandidaatide enda otsustused kogu menetluse vältel (kes loobus kandideerimast jms).
15.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks konkursi korraldamisel rikkunud kandidaatide võrdse kohtlemise põhimõtet (ATS § 18 lg 1). Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialist konkursi aruande kohaselt osales konkursil 11 kandidaati, kellest vaid 2 osutus dokumendivoorus kvalifitseerituks (dtl 48-52). Konkursi aruandes on märgitud, et kaebajal on küll sotsiaaltöö korralduse kõrgharidus ja C1 keeletase, kuid puudub sotsiaalalane täiendkoolitus (pärast kolledži lõpetamist praktiliselt ilma erialase tööta viitab üheselt praktiliste tööoskuste kriitilisele vähesusele ja vajadusele põhjaliku täiendõppe järele) (dtl 50). Seetõttu osutus kaebaja dokumendivoorus mittekvalifitseerituks. Seega kaebaja kvalifitseerus küll kandidaadina oma hariduse, keeleoskuste ja kodakondsuse põhjal, kuid see ei tähenda ilmtingimata vestlusvooru kutsumist. Nõustuda saab vastustajaga, et puudub mõistlik vajadus kulutada asjaosaliste aega vestlusele, kui dokumendivoorust on niigi selge tööks vajalike süstemaatiliste teadmiste kriitiline vähesus viimase 17 aasta sotsiaaltöö valdkonna muudatuste osas. Nagu vastustaja on selgitanud, ei ole vestlusvoor teadmiste kontrollimise eksam ja komisjoni liikmed sotsiaaltöö valdkonna eksamineerijad, vaid vestlusvoorus tutvustavad kandidaadid ennast lühidalt ning vastavad komisjoniliikmete poolt esitatud küsimustele. Kui komisjoni liikmetel küsimusi ei ole, siis vestlusvooru ei kutsuta. Kaebaja on komisjoni liikmetele varasemast hästi tuntud isik. Nagu kaebaja ka isegi märgib, siis kaebaja osales peaaegu kõigil nendel konkurssidel, mis toimus igal aastal (peaaegu iga kuu) lastekaitsespetsialisti kohale.
16.Narva linna Sotsiaalabiameti konkursi Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale 31. märtsi 2025. a protokolli kohaselt leidis komisjon, et kandidaat Y sobib enim tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti teenistusülesannete täitmiseks (dtl 53). Samuti leidis komisjon, et Y-l on mitmekülgne hariduslik ettevalmistus erinevates valdkondades ja töökogemus sotsiaalvaldkonnas, sh omandatud teadmised ja oskused võimaldavad toetada abivajavate inimeste heaolu ja arengut, eriti kui inimene vajab kompleksset abi, mis eeldab mitme erineva valdkonna spetsialistide koostööd abi planeerimisel kui ka abimeetmete rakendamisel. Seetõttu tegi komisjon otsuse teha Y-le ettepanek Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametikohale asumiseks.
17.Kaebaja leiab, et Y-l ei ole sotsiaaltööalast haridust, ega sotsiaaltöötaja kutset. Kaebaja selgitab, et SHS §161 kohaselt võib sotsiaaltöötajana kohaliku omavalitsuse üksus ametisse nimetada isiku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.
18.Nagu Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kaebajale ka 1. aprilli 2025. a vastuses pöördumisele nr 5.1-1/8185-2 (dtl 79) selgitas, on ettevalmistusnõuded kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötajatele sätestatud SHS §-s 161 (SHS muudatus jõustus
8.mail 2022). Varem kehtinud regulatsiooni kohaselt võis sotsiaaltöötajana töötada mistahes kõrgharidusega inimene, kui tal oli erialane ettevalmistus. Muudatuse kohaselt peab kohalikus omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötajana töötaval inimesel olema edaspidi, kas sotsiaaltööalane kõrgharidus või sotsiaaltöötaja kutsetunnistus. Samas on sätestatud SHS § 160 lg-s 41 üleminekuaeg, mille kohaselt peab kohaliku 6
3-25-1389
omavalitsuse üksuse sotsiaaltöötaja ettevalmistus vastama SHS §-s 16 1 sätestatud nõudele hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks.
19.Kohus nõustub vastustajaga, et konkursil osalemine ja vabale ametikohale kandideerimiseks avalduse esitamine ei tekita isiku jaoks veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud. Mõistetav on, et ametisse nimetamata jätmine ja töökoha saamata jäämine raskendab isiku majanduslikku toimetulekut, kuid ametikohale kandideerimine ei anna veel õigust saada sellele ametikohale nimetatud (Tartu Ringkonnakohtu 11. juuli 2025. a määrus asjas 3-25-1577, p 13).
20.Vastustaja on kohtumenetluses täiendavalt selgitanud, et kaebaja on 2007. a lõpetanud küll Narva Kolledži sotsiaaltöö korraldamise erialal, kuid ei oma pärast kooli lõpetamist erialast töökogemust ja seega juba eeldatavalt ka spetsiifilisi tööoskusi tervise- ja sotsiaalosakonna pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks. Seitseteist aastat pärast kooli lõpetamist ilma erialase tööta viitab üheselt praktiliste tööoskuste kriitilisele vähesusele ja vajadusele põhjaliku täiendõppe järele. Kaebaja on peamiselt töötanud erinevatel tehnilisi tööoskusi nõudvatel töökohtadel, mis omavad minimaalset puutumust sotsiaalvaldkonnaga või ei oma seda üldse. Arvestades asjaoluga, et spetsialisti väljaõppeks puudub täiendav aeg, siis peab spetsialist kiirelt orienteeruma kohaliku omavalitsuse asjaajamises, sh dokumendihalduses, milleks on Y-l samuti head praktilised töökogemused ja oskused. Need kaalutlused on kohtu hinnangul igati asjakohased.
21.Narva linna Sotsiaalabiameti tervise- ja sotsiaalosakonna spetsialisti ametijuhendist nähtub, et nõuded ametikoha täitjale on järgmised: haridus – kõrgharidus sotsiaaltöö erialal või sellele lähedasel erialal; töökogemus – nõutava hariduse puudumisel on nõutav eelnev töökogemus sotsiaaltöö valdkonnas vähemalt 3 aastat; keeleoskus – eesti keele oskus seaduses sätestatud tasemel, vene keele oskus kõnes ja kirjas; arvutikasutamise oskus – kesktasemel, sealhulgas ametikohal vajalike teksti- ja tabeltöötlusprogrammide ning vajalike andmekogude kasutamise oskus, bürootehnika kasutamise oskus; isiksuseomadused – hea suhtlemisoskus, pingetaluvus, algatusvõime, otsustusvõime, vastutustunne, koostöövalmidus, tasakaalukus ja usaldusväärsus; erinõuded – pingetaluvus, head suhtlemis-, eneseväljendus-, kuulamis-, nõustamis-, aja planeerimise oskused; muud – ametikoha töövaldkonna reguleerivate õigusaktide põhjalik tundmine ja rakendamise oskus, avaliku halduse organisatsiooni ja avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide tundmine ja rakendamise oskus; kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivate õigusaktide tundmine ja rakendamise oskus (dtl 54-56).
22.Arvestades, et kohtuasja materjalidest nähtuvalt on Y läbinud õigusteaduse magistriõppe ning tehnik-tehnoloogia bakalaureuse õppe, palus kohus vastustajal selgitada, kuidas jõudis vastustaja järelduseni, et Y poolt omandatud kõrgharidus on lähedane sotsiaaltöö erialale. Vastustaja selgitas, et Y haridusele või selle lähedusele valitud eriala ja ametikohaga hinnangu andmisel tuleb kõigepealt lähtuda tema ametikoha sisulistest ülesannetest (dtl 90). Vastustaja täpsustas, et SKA ja seadusandja ei ole sotsiaaltööle sobivuse hindamisel lähtunud ainult sotsiaaltöö kõrgharidusest, vaid kõrghariduse erinevatest ja lähedastest akadeemilistest distsipliinidest koos praktilise sotsiaaltööga. See tähendab, et kehtiva seaduse kohaselt mitte ainult praktikas, vaid ka seaduses on käsitatud sotsiaaltöö hariduse kõrval sotsiaaltöö praktilisi oskusi ja kogemusi samavõrdselt sotsiaaltöö haridusega. Seejuures seadusandja on kuni 1. juulini 2026 pidanud lubatavaks töötada sotsiaaltöötajana ükskõik millisel erialal saadud kõrgharidusega. Tegelikult ei oma praegu mingit õiguslikku keeldu või tähendust, millise kõrgharidusega isik sotsiaaltöötaja tööd teeb. 7
3-25-1389
Selles mõttes on Narva linn, konkurssi välja kuulutades, olnud kehtivast seadusest isegi mõistlikuma tõlgendusega, märkides sotsiaaltöö haridusele lähedase hariduse vajadust. Ka selle vastustaja seisukohaga saab nõustuda.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse Narva linna Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a käskkirja nr 6.1-12/3817 tühistamiseks.
24.Kaebaja on praeguses asjas esitanud kohtule ka kohustamiskaebuse hinnata uuesti kandidaate ning seda ennekõike selleks, et selgitada oma eesmärki, miks soovib kaebaja Narva linna Sotsiaalabiameti 10. aprilli 2025. a käskkirja nr 6.1-12/3817 tühistamist. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, pole põhjust rahuldada ka kandidaatide uuesti hindamise kohustamisnõuet. Mööda ei saa vaadata ka kolmanda isiku õigustest. Kujunenud olukorras riivab kandidaatide uuesti hindamise kohustamine kolmanda isiku õigusi intensiivsemalt kui kolmanda isiku ametisse nimetamine riivab kaebaja õigusi, kellel ei ole tekkinud õiguspärast ootust, et Narva linna Sotsiaalabiamet just tema ametisse nimetaks.
25.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja ega kolmas isik ei ole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
26.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja ja kolmanda isiku nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.