Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Kaire Orion, Tiina Pappel 11.05.2026, Tartu 3-25-3256 X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti, Viru Vangla ja Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava asjaolu kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 07.04.2026. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X. Esindajad v.adv. Jaanika Reilik-Bakhoff ja v.adv.abi Geelia Grauen Vastustajad Politsei- ja Piirivalveamet Viru Vangla Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.04.2026. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
2.Asendada avaldatavas kohtumääruses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. oli 25.02.2022 korrakaitsepatrullis koos kolme kiirreageerijaga, kellest kaks koostasid 28.02.2022 ettekande, et patrullis viibides leidis kaebaja ja ühe ametniku vahel aset arutelu seoses Ukrainas toimunuga. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri prefekt vabastas 25.03.2022. a käskkirjaga nr 1.9-2.8/80p X.X.-i koerajuhi ametikohalt politseiametniku kutsesobivusnõuetele mittevastavuse tõttu. Tartu Halduskohus rahuldas 26.04.2024. a otsusega haldusasjas nr 3-22-935 X.X.-i kaebuse osaliselt ning tuvastas PPA 25.03.2022. a käskkirja õigusvastasuse ja mõistis PPA-lt X.X.-i kasuks välja hüvitise 6 kuu keskmise palga ulatuses ning jättis muus osas kaebuse rahuldamata.
2.PPA vastas 06.08.2025. a kirjaga nr 1.9-9/504-2 X.X.-i 23.07.2025. a teabenõudele 07.01., 25.01., 04.02., 17.02. ja 19.06.2025 Narva piiripunkti ja kordoni piirivalvuri ning Narva ja Harju patrullpolitseiniku ametikohtadele kandideerimiste osas esitatud küsimustele.
3.Tallinna Vangla (Viru Vangla personaliosakonna juhataja) vastas 06.08.2025. a kirjaga nr 2-3/1-25/10574-3 X.X.-i 20.06.2025. a teabenõudele 03.02., 02.03., 25.03., 17.04. ja 17.05.2025 Viru Vangla valvuri, 25.01. ja 25.02.2025 Tallinna Vangla valvuri ning Tallinna Vangla koerajuhi ametikohtadele kandideerimiste osas esitatud küsimustele.
4.X.X. esitas 06.10.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus kohustada PPA-d, Viru Vanglat ja Tallinna Vanglat lõpetama tema diskrimineerimine ning mõista eelnimetatud asutustelt talle tekitatud mittevaralise kahju eest välja hüvitis kohtu äranägemisel.
5.Tartu Halduskohus jättis 13.10.2025. a määrusega kaebuse selles esinenud puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kaebajal tuli selgitada, millise konkreetse toimingu lõpetamist ta kohustamiskaebusega nõuab ning hüvitamiskaebuse esitamisel selgelt määratleda iga vastustaja osas eraldi nõude alus, s.o konkreetne haldustegevus (mitte kandideerimine, sest see on kaebaja tegevus), millega on kaebuses nõutav kahju tekitatud ning selgitada, kas kaebaja on vaidlustanud oma õiguste kaitseks konkreetsete konkursside käigus tehtud haldusorganite otsustusi ning kui ei ole vaidlustanud, siis selgitada, millistel põhjustel kaebaja seda ei teinud (p 4.2).
6.X.X. esitas 17.10.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta palus mõista PPA-lt, Viru Vanglalt ja Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitis kohtu äranägemisel ning tuvastada faktilise asjaoluna, et 25.02.2022 toimunud arusaamatus PPA ametnikega ei ole alus tema välistamiseks tööle või ametisse kandideerimisel ning vastasel juhul on tegemist tema diskrimineerimisega. Kaebaja väitel on 3 aastat toimunud diskrimineerimine kaebaja suhtes ning vastustajad on tunnistanud, et ei plaani kaebajat tööle võtta. Kandideerimiste vaidlustamine tulemust ei too, kuna vaidlustamine võtab kaua aega ning kohus ei saa kohustada tegema teistsugust otsust. Kuni ei ole tuvastatud faktiline asjaolu, et kaebaja ei ole ebalojaalne Eesti riigile, ei osutu kaebaja kandideerimistel valituks. Tulevikus kaebaja õiguste kaitseks on vajalik faktilise asjaolu tuvastamine, et 25.02.2022. a arusaamatus PPA ametnikega ei ole alus kaebajat tööle või ametisse kandideerimisel välistada ning vastasel juhul on tegemist kaebaja diskrimineerimisega.
7.Tartu Halduskohus tagastas 07.04.2026. a määrusega kaebuse osas, milles kohtule on esitatud nõue tuvastada faktilise asjaoluna, et 25.02.2022 toimunud arusaamatus PPA ametnikega ei ole alus tema välistamiseks tööle või ametisse kandideerimisel ning vastasel juhul on tegemist tema diskrimineerimisega (resolutsiooni p 1) ning võttis kaebuse ülejäänud osas menetlusse, s.o kaebus PPA 06.08.2025. a kirjaga nr 1.9-9/504-2 ning Viru Vangla ja Tallinna Vangla 06.08.2025. a kirjaga nr 2-3/1-25/10574-3 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: Kaebajal on võimalik kasutada oma õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid. Vaatamata sellele, et PPA 25.03.2022. a käskkiri on õigusvastane, ei ole kaebajal avalikku teenistusse kandideerimisel eriõigusi. Avaliku konkursi kandidaadil ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ametisse nimetamist (RKÜKo 3-20-1044, p 11). Seepärast ei saa kohus tagada konkursil osaleva või osalenud isiku nimetamist konkreetsele ametikohale (TrtRKm 11.07.2025, 3-25-1577, p 10). Sellist tulemust ei ole võimalik saavutada ühegi halduskohtumenetluses lubatava nõude abil. Kohus ei saa anda ennetavalt hinnangut, kas isik vastab ametnikule esitatavale isikuomaduse tingimusele. Selline hinnang tuleb anda konkursi läbiviijal. Teenistusalasel konkursil osalevale kandidaadile on tagatud õigus võrdsele kohtlemisele ja
õiguspärasele menetlusele (RKÜKo 3-20-1044, p 11; RKHKo 3-3-1-41-07, p 11). Seega saab kohus kontrollida, kas kandidaati on konkursi käigus võrdselt koheldud. Kandidaadil on võimalik kaitsta oma subjektiivseid õigusi, vaidlustades konkreetse konkursi otsustust, mis takistab tal soovitud ametikohale kandideerimast. Ainuüksi põhjus, et vaidlustamine võtab kaua aega, ei osuta õiguskaitsevahendi puudumisele. Ei ole teada ühtegi asjaolu, mis viitaks võimalusele, et kaebajal oleks konkreetse konkursi käigus tehtud otsustuse vaidlustamiseks takistusi. Kohtu sellekohasele küsimusele jättis kaebaja vastamata (13.10.2025. a määruse p 4.2). Seega puudub alus hinnanguks, et kaebajal oleks võimatu või ebamõistlikult raske kaitsta oma subjektiivseid õigusi järelkontrolli vormis (RKHKm 3-17-749, p 11). Eeltoodust tulenevalt kuulub tuvastamiskaebus tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.X.X. esitas 21.04.2026 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 07.04.2026. a määruse resolutsiooni p 1 ning jätta menetluskulud vastustajate kanda. Määruskaebuse põhjendused: PPA keeldub jätkuvalt kaebajale töö võimaldamisest. Kaebaja on pärast kohtuotsuse saamist kandideerinud 06.10.2025. a seisuga ametiasutustesse kokku 59 ametikohale, kuid vestlusele on teda kutsutud 1-l korral. Ei ole eluliselt usutav, et ta ühelegi konkursile sobivaks kandidaadiks või vähemalt järgmisesse vooru edasijõudnuks ei kvalifitseerunud. PPA tegevus – tagasiside andmine konkursi korraldavatele asutustele – kahjustab kaebaja võimalusi uut tööd leida ja tekitab kaebaja diskrimineerimise. Kohus tõlgendas kaebaja tuvastamiskaebust vääralt. Kaebaja ei soovi enda ametisse nimetamist ega ole esitanud nõuet, et kohus hindaks kaebaja isikuomadusi ja nende vastamist konkursitingimustele. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu, milleks on see, et 25.02.2022. a sündmusele tuginemine ei ole aluseks kaebajat tööle või ametisse kandideerimisel välistada ja sellele tuginemine on kaebaja diskrimineerimine. Iga konkursi vaidlustamine ei anna kaebajale seda, et vastustajad ei jätka õigusvastaselt tuginemist kaebaja väidetavale ebalojaalsusele ja seetõttu ebasobivatele isikuomadustele. Ei ole realistlik, et kaebaja peaks esitama 59 kaebust. Seda ei saa pidada tõhusamaks viisiks kui ühe tuvastamiskaebuse esitamine. Iga konkursi eraldiseisev vaidlustamine ei anna kaebajale seda, et tulevikus toimuvate konkursside raames teda ei diskrimineeritaks ja samal ajal ei saa kohus kohustada kaebajat tühistatud konkursi tulemuste raames ametisse võtma.
9.PPA palub 04.05.2026. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. PPA väitel on kaebajal õiguste kaitsmiseks vajalikud tõhusad vahendid olemas. Menetlusse võetud hüvitamiskaebuse lahendamise raames annab kohus hinnangu ka vastustajate väidetava õigusvastase tegevuse osas.
10.Viru Vangla ja Tallinna Vangla paluvad 04.05.2026. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema kanda. Vanglate väitel tõlgendas kohus tuvastamiskaebust korrektselt ja kohtu põhjendused on asjakohased. Kaebaja peaks vaidlustama konkreetsete konkursside otsuseid eraldi. Tuvastamiskaebuse rahuldamine ei aita kaebaja tööle valituks osutumisele kaasa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tartu Halduskohus tagastas 07.04.2026. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel osas, milles kohtule on esitatud nõue tuvastada faktilise asjaoluna, et 25.02.2022 toimunud arusaamatus PPA ametnikega ei ole alus tema välistamiseks tööle või ametisse kandideerimisel ning vastasel juhul on tegemist tema diskrimineerimisega. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus leidis, et kaebajal on võimalik kasutada oma õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid. Kohus ei saa tagada konkursil osaleva või osalenud isiku nimetamist konkreetsele ametikohale. Kandidaadil on võimalik kaitsta oma subjektiivseid õigusi, vaidlustades konkreetse konkursi otsustust, mis takistab tal soovitud ametikohale kandideerimast. Põhjus, et vaidlustamine võtab kaua ega, ei osuta õiguskaitsevahendi puudumisele. Ringkonnakohus nõustub HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kaebajad esitavad määruskaebemenetluses mõneti samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud määruses igati põhjalikult vastanud. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks eelmärgitud osas kaebuse valesti tagastanud. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
13.Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et halduskohus tõlgendas kaebaja tuvastamiskaebust vääralt. Halduskohus märgib vaidlustatud määruse (dtl 142-145) põhjenduste p-s 5, et kaebaja palub tuvastamiskaebuses kohtul tuvastada faktilise asjaoluna, et 25.02.2022 toimunud arusaamatus PPA ametnikega ei ole alus tema välistamiseks tööle või ametisse kandideerimisel ning vastasel juhul on tegemist tema diskrimineerimisega. Kaebaja esitas 17.10.2025. a puuduste kõrvaldamise avalduse (dtl 120-135) lk-l 16 (p 2.2) sellesisulise taotluse. Ka määruskaebuse (dtl 165-172) p-s 4 kordab kaebaja sellekohast taotlust. Kaebaja mittenõustumine halduskohtu põhjendustega ei tähenda, et halduskohtu tõlgendus on väär.
14.Kaebaja määruskaebuses väidetust jätkuvalt ilmneb, et ta ei pea iga konkursi eraldiseisvalt vaidlustamist mõttekaks. Nagu halduskohus vaidlustatud määruses (põhjenduste p 5.1) asjakohaselt märkis, saab kohus kontrollida, kas kandidaati on konkursi käigus võrdselt koheldud, kuid selleks tuleb isikul vaidlustada konkreetse konkursi otsustust, mis takistab tal soovitud ametikohale kandideerimast. Halduskohus sedastas õigesti, et kohtul puudus alus hinnanguks, et kaebajal oleks võimatu või ebamõistlikult raske kaitsta oma subjektiivseid õigusi järelkontrolli vormis, kuna sellekohasele halduskohtu küsimusele (halduskohtu 13.10.2025. a määruse (dtl 116-118) p 4.2) jättis kaebaja vastamata. Ka ei ole kaebaja määruskaebuses esile toonud ühtegi asjaolu, mis viitaks võimalusele, et tal esinenuks konkreetse konkursi käigus tehtud otsustuse vaidlustamiseks takistusi.
15.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.04.2026. a määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata.
16.Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustajate kanda. Kaebaja ei esitanud koos määruskaebusega ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 210 lg 42 kohaselt kui ringkonnakohus ei ole enne menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks kümne päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
17.Kaebaja isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.