X kaebus karjääripöörde konkurssidel tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 666 eurot Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule hiljemalt 24. augustil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebusemenetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada vastavasisuline taotlus ringkonnakohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning menetlusabi taotlemisele vaatamata tuleb apellatsioonkaebus esitada apellatsioonitähtaja kestel (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 19. detsembril 2025 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud ja muudetud kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 666 eurot seoses asjaoluga, et kaebaja ei osutunud 2. detsembri 2024. a ja 5. märtsi 2025. a otsuste alusel karjääripöörde konkursside raames valituks, millega
3-25-4636
diskrimineeriti kaebajat, ning PPA ei vastanud kaebaja 20. detsembri 2024. a teabenõudele, milles kaebaja palus muuhulgas tagasisidet asjaolude kohta, millistel põhjustel eelistati teisi kandidaate (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 7-11, 4753, 92-93, 118-120). Viimati mainitu alandas kaebaja inimväärikust.
2.Tartu Halduskohus võttis kaebuse 26. jaanuari 2026. a määrusega menetlusse, tunnistas vastustajaks PPA ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele koos haldusmenetluse toimiku materjalidega (dtl 95-97).
3.PPA esitas 27. veebruaril 2026 vastuse kaebusele (dtl 108-110) ja 25. aprillil 2026 vastuse kaebuse täiendusele (dtl 130-131).
4.Tartu Halduskohus jättis 27. aprilli 2026. a määrusega kaebuse läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seose PPA 4. märtsi 2025. a otsusega (dtl 133-134).
PPA 2. detsembri 2024. a otsus, millega kaebajat ei valitud karjääripööraja kampaania raames Narva patrullpolitseiniku ametikohale, on õigusvastane. Konkurssi ei viidud läbi avaliku konkursi põhimõtteid järgides, kandidaate ei koheldud võrdselt ega hinnatud objektiivsete kriteeriumide alusel. Otsus oli põhjendamata ning kaebajal ei olnud võimalik hinnata, kas tema õigusi on rikutud. Samuti jättis PPA õigeaegselt vastamata kaebaja selgitustaotlusele, mis on vastuolus hea halduse põhimõttega ning põhjustas kaebajale põhjendamatut ajakulu ja ootusi hilisematel karjääripööraja kampaaniatel kandideerimisel.
5.2.PPA diskrimineeris teda varasema politseitöö kogemuse ja politseilise väljaõppe tõttu. Kuigi PPA ei põhjendanud konkursi tulemusi, selgitas ta 21. märtsi 2025. a kirjas, et kaebaja ei osutunud karjääripöörde kampaaniatel valituks, kuna kampaania oli suunatud üksnes isikutele, kellel puudus varasem politseiline väljaõpe ja töökogemus politseinikuna.
5.3.Kampaania tingimuste kohaselt ei olnud varasema politseilise väljaõppe puudumine kandideerimise eelduseks, vaid oluline oli töötamine kandideerimise ajal muul ametikohal, millele kaebaja vastas. PPA võimaldas kaebajal korduvalt konkursil kandideerida, kuid ei teavitanud teda sellest, et ta ei vasta väidetavalt sihtrühma tingimustele. Selline tegevus tekitas kaebajale põhjendamatuid ootusi ja ajakulu ning kujutas endast diskrimineerivat ja alandavat kohtlemist.
5.4.PPA selgitustest ei nähtu üheselt, kas vaidlusalune konkurss puudutas vabale ametikohale või õppekohale valimist. Tegemist on kaebaja diskrimineerimisega juhul, kui ta jäeti vabale ametikohale valimata üksnes varasema politseilise hariduse tõttu.
5.5.Kui karjääripöörde konkursi eesmärk oli õppekohtade, mitte vabade ametikohtade täitmine, jättis PPA selle olulise teabe, sh kaebaja teabenõudes küsitud selgitused, andmata. See tekitas kaebajale põhjendamatuid ootusi, ajakulu ja ebameeldivusi, kuna ta kandideeris ka hilisematel karjääripöörde konkurssidel, teadmata, et tal puudub võimalus valituks osutuda. Selline käitumine on pahatahtlik ja kaebaja inimväärikust alandav. Piisav teavitamine oleks aidanud vältida ka käesolevat kohtuvaidlust.
5.6.PPA ei kohtle teda vabade ametikohtade konkurssidel teiste kandidaatidega võrdselt. Ebavõrdne kohtlemine tuleneb sellest, et PPA-s on kahjustatud tema au ja head nime ning talle on omistatud põhjendamatuid negatiivseid väärtushinnanguid, mis võivad mõjutada
3-25-4636
tema kandideerimiste tulemusi. Kaebajal ei ole võimalik täpselt kindlaks teha, millistel konkurssidel ja millisel viisil on see tema võimalusi mõjutanud.
5.7.Kuigi hüvitamiskaebus haldusasjas nr 3-25-1577 ja praegune haldusasi on osaliselt kattuvad, on käesolevas vaidluses olev konkursiotsus ja selle raames kaebaja teabenõudele vastamata jätmine PPA õigusvastane käitumine kaebajaga, mis ei ole haldusasja nr 3-251577 menetlusega seotud. PPA esitab põhjendused kaebaja valituks mitte osutumise kohta alles kohtule (kaebajale jätab vastamata või esitab teistsugused põhjendused) ning need on vaidlusalustel juhtumitel erinevad.
5.8.Kaebajal puudub võimalus tõendada, kuidas ja millises ulatuses PPA tema isikuandmeid töötles, kuna vastav teave on üksnes PPA valduses. PPA jättis vastamata ka tema teabenõudele ja päringule, milles ta soovis selgitusi oma isikuandmete töötlemise kohta seoses Ida prefektuuri Narva patrullpolitseiniku kohale välja kuulutatud karjääripööraja konkurssiga.
5.9.Kaebajal oli valmisolek läbida 1,7 aastane väljaõpe. See, et kaebaja on varem väljaõppe läbinud, ei välista temapoolset valmisolekut. Küll aga võib selleks puududa vajadus, kuna kaebaja on varem väljaõppe läbinud.
5.10.PPA tegevus on tekitanud kaebajale mittevaralist kahju ja riivanud tema inimväärikust, kuna tal võimaldati korduvalt kandideerida karjääripöörde konkurssidel, jätmata teda teavitamata, et tegemist on õppekohtade, mitte vabade ametikohtade täitmisega. Kaebaja ei oleks hilisematel konkurssidel kandideerinud, kui PPA oleks tema esialgsele teabenõudele asjakohaselt vastanud. Ka hilisematel konkurssidel jäeti kaebaja valituks mitteosutumise põhjused selgitamata. Kuigi kaebaja ei ole neid konkursiotsuseid eraldi vaidlustanud, leiab ta, et need põhinevad samadel asjaoludel ning neid tuleks hinnata käesoleva kahju hüvitamise nõude raames.
5.11.Kaebaja viitab 2025. a karjääripöörde konkursile Jõhvi patrullpolitseiniku ametikohale. Kaebaja kandideeris 9. jaanuaril 2025, kuid talle teatati 5. märtsil 2025, et tema kandidatuuriga edasi ei liiguta. Kaebaja esitas 13. märtsil 2025 teabenõude, milles soovis teada, milliseid isikuandmeid tema kohta töödeldi ning miks eelistati teisi kandidaate. PPA selgitas 21. märtsi 2025. a vastuses, et tegemist oli suunatud konkursiga isikutele, kellel puudub varasem politseiline väljaõpe, ning märkis, et kaebaja kandidatuur jäeti seetõttu kõrvale. Vastus esitati seaduses sätestatud tähtaja ületamisega alles pärast tema pöördumist Andmekaitse Inspektsiooni poole ning et antud põhjendused olid meelevaldsed ega võimaldanud hinnata, kas kaebaja õigusi on rikutud.
5.12.Üheski karjääripööraja kampaanias ei olnud välistava nõudena välja toodud varasem politseiline haridus või teenistus politseinikuna. Kampaania kuulutusest lähtuvalt otsiti politseiteenistusse inimesi teiste eluvaldkonna esindajate hulgast. Kaebaja töötas kõigi karjääripööraja konkursside raames teises valdkonnas (veoauto juht).
5.13.Moraalse ja emotsionaalse kahju tekitas asjaolu, et PPA ei vastanud kaebaja 20. detsembri 2024 esitatud teabenõudele karjääripööraja konkursil mitte valituks osalemise põhjuste kohta. Seoses sellega kandideeris kaebaja ka edasistel karjääripööraja konkurssidel. Kulutas oma aega ja lootis valituks osutuda, kuigi kohtumenetluses on PPA selgitanud, et tegelikult oli karjääripöörde konkursside näol tegemist hoopiski õppekohtade täitmisega.
5.14.PPA möönab, et oleks saanud kaebaja teabenõudele lihtsalt vastata, kuid ei ole selgitanud, miks ta seda ei teinud või miks jäeti oluline info konkursiotsuses andmata.
5.15.Kaebaja ei heida PPA-le ette konkursil osalemise võimaldamist, vaid asjaolu, et PPA lubas tal teadlikult kandideerida, kuigi pidas teda varasema politseilise hariduse tõttu konkursi tingimustele mittevastavaks, jättes sellest kaebaja teavitamata. Selline käitumine oli pahatahtlik ja inimväärikust alandav ning põhjustas kaebajale märkimisväärseid hingelisi üleelamisi, sh vajaduse pöörduda vastuse saamiseks Andmekaitse Inspektsiooni poole. Seetõttu peab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet põhjendatuks.
3-25-4636
6.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised.
PPA kuulutas välja konkursi Narva patrullpolitseiniku ametikohale kandideerimise tähtajaga 19. november 2024. Konkursiteates oli väga selgelt kirjas, keda PPA kandideerima ootab (https://talendipank.ee/toopakkumine/qLnWqR). Konkursi tingimuste järgi otsiti inimesi, kellel on: vähemalt 2-aastane töökogemus ja B-kategooria juhiload; keskharidus koos politseis töötamist toetava kogemusega (nt kaitseliitlasena) või kutsevõi kõrgharidus; eesti keele oskus C1 tasemel; hea füüsiline ja vaimne vorm, et läbida kehalised katsed (jooks, istessetõusud, kätekõverdused) ja tervisekontroll; sobilik taust ja valmisolek läbida 1,7-aastane väljaõpe.
6.2.Konkursiteates oli muuhulgas toodud ära, et vajaliku väljaõppe ja politseihariduse saab väljavalitud isik Sisekaitseakadeemiast. Õppimisest saab ametniku üks tööülesanne. Esimese üheksa nädala jooksul on ametnik püsivalt koolis (esmaspäevast reedeni), et omandada tööks vajalikud esmakompetentsid. Seejärel käib ametnik koolis ja tööl vaheldumisi, õppetöö toimub esmaspäevast reedeni üks või kaks korda kuus. Vastavalt õpitud oskustele laienevad ametniku tööülesanded. Õppetöö Sisekaitseakadeemia politseija piirivalvekolledžis algab 27. jaanuaril 2025 ja 7. aprillil 2025, tööle asumine toimub kokku lepitud ajal enne õpingute algust.
6.3.PPA ei ole kaebajat ametikohale valituks mitteosutumisega diskrimineerinud ega tema väärikust alandanud. Konkursiteatest nähtub selgelt, et väljavalitud kandidaadid asuvad esmalt omandama politseiharidust. Kuna kaebajal on politseiharidus omandatud, siis ei saanud tal tekkida sellel konkursil ametikohale valituks osutumise osas mingit õigustatud ootust.
6.4.Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et PPA ei ole vastanud tema 20. detsembri 2024 teabenõudele tähtaegselt ega sisuliselt. Vastustaja möönab, et PPA oleks saanud kaebaja teabenõudele vastates lihtsasti selgitada, et ta ei ole karjääripöörde sihtgrupp, kuna temal on politseiline haridus omandatud. Samas nähtub konkursiteatest selgelt, et väljavalitud isik asub esmalt õppima ning kaebajale pidi see olema arusaadav. PPA hinnangul ei ole PPA tekitanud kaebajale sellisel määral hingelisi üleelamisi, mille tõttu oleks põhjendatud temale mittevaralise kahju väljamõistmine.
6.5.Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et PPA laseb kaebajal kandideerida konkurssidel, kus on juba ette teada, et ta valituks osutuda ei saa ja jätab ta sellest informeerimata. Vastustajale jääb mõistetamatuks, kuidas peaks PPA takistama kaebajal või teistel isikutel konkursile enda CV saatmist. Avatud konkurssidel on kandideerimine kõigile vaba. Ebasobivaid kandidaate teavitatakse, kui nad valituks ei osutu. Ka kaebajat teavitati, et tema kandidatuur vaidlusalusel konkursil ei sobi. Seega ei nõustu PPA, et on käitunud pahatahtlikult ja alandanud kaebaja väärikust.
6.6.PPA teatas 5. märtsil 2025 kaebajale, et ei liigu tema kandidatuuriga edasi. Teade puudutas karjääripöörde konkurssi Jõhvi patrullpolitseiniku ametikohale (https://talendipank.ee/toopakkumine/AQkZ90).
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja taotleb talle PPA tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 666 eurot. Väidetav kahju on tekitatud eelkõige sellega, et kaebaja ei osutunud 2. detsembri 2024. a ja 5. märtsi 2025. a otsuste alusel karjääripöörde konkursside raames valituks, millega diskrimineeriti kaebajat. Samuti ei vastanud PPA kaebaja 20. detsembri 2024. a teabenõudele, milles kaebaja palus muuhulgas tagasisidet asjaolude kohta, millistel põhjustel eelistati teisi kandidaate. Viimati mainitu alandas kaebaja inimväärikust.
8.Kohtu hinnangul ei ole kaebus põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
3-25-4636
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (kannatanu), nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Füüsiline isik võib vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud sätetest tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui on täidetud järgmised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, 2) tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust; 3) õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; 4) esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel; 5) kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega; ning 6) avaliku võimu kandja on pannud õigusvastase teo toime süüliselt. Kui juba üks eeldus on täitmata, tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.
10.Kohus märgib esmalt, et kaebuses viidatud dokumendid (dtl 11) on käesolevas asjas asjakohased tõendid. Need võimaldavad hinnata konkursi läbiviimise käiku, PPA põhjenduste andmist ning poolte vahelist kirjavahetust. Samas ei kinnita nimetatud dokumendid iseenesest kaebaja väiteid diskrimineerimise, inimväärikuse alandamise, pahatahtliku käitumise ega maine kahjustamise kohta.
11.Kaebaja viitab õiguskantsleri 11. veebruari 2025. a kirjale (dtl 13-14). Kohus märgib, et selles kirjas on muu hulgas selgitatud, et avalikul konkursil osalemine ja kandideerimisavalduse esitamine ei anna isikule õigust saada ametikohale nimetatud. Samas on kandidaadil õigus võrdsele kohtlemisele ja õiguspärasele menetlusele. Kohus nõustub nende üldiste põhimõtetega. Käesolevas asjas ei ole siiski tuvastatud, et kaebajat oleks koheldud võrreldes teiste samas olukorras olnud kandidaatidega erinevalt. Samuti ei ole tõendatud, et PPA oleks kandidaatide valikult lähtunud meelevaldsetest või õigusvastastest kaalutlustest. Seetõttu ei anna õiguskantsleri kirjas esitatud üldiselt õiguspõhimõtted alust järeldada, et käesoleval juhul oleks rikutud kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele.
12.Kaebaja viited sellele, et kandidaate tuleb võrrelda nende hariduse, töökogemuse ja oskuste alusel, oleksid asjakohased juhul, kui kõik kandidaadid kuuluksid võrreldavasse kandidaatide ringi. Käesolevas asjas seisneb vaidlus aga eeskätt selles, kas PPA võis karjääripöörde programmi sihtrühma piirata isikutega, kellel puudus varasem politseiline väljaõpe.
13.Konkursikuulutusest (dtl 33-38) nähtub, et väljavalitud kandidaatidele oli ette nähtud politseihariduse omandamine Sisekaitseakadeemias ning väljaõpe moodustas lahutamatu osa tööle asumisest. Kuigi konkursikuulutuses ei olnud sõnaselgelt märgitud, et varasema politseiharidusega isikud ei kuulu karjääripöörde kampaania sihtrühma, selgitas PPA kohtumenetluses ja ka 21. märtsi 2025. a kirjas, et kampaania eesmärk oli värvata isikuid, kellel varasem politseiline väljaõpe puudub (dtl 31). Kohus ei pea sellist eesmärki iseenesest õigusvastaseks ega diskrimineerivaks.
14.Karjääripöörde kampaania eesmärk oli värvata politseiteenistusse uusi inimesi ning tagada neile politseiline väljaõpe. Sellest tulenevalt oli programmi sihtrühma piiritlemine isikutega, kellel varasem politseiharidus puudub, objektiivselt põhjendatud ega kujuta endast iseenesest õigusvastast ebavõrdset kohtlemist.
3-25-4636
15.Kaebaja on märkinud, et ta oli valmis läbima 1,7-aastase väljaõppe ning varasema politseihariduse olemasolu ei välistanud tema valmisolekut seda uuesti teha. Kohus nõustub, et varasem väljaõpe iseenesest ei välista isiku soovi või valmisolekut uut väljaõpet läbida. Samas ei mõjuta see asjaolu hinnangut sellele, millisele sihtrühmale oli PPA karjääripöörde programm suunatud. Kui programmi eesmärk oli värvata isikuid, kellel puudus varasem politseiline väljaõpe, ei tekitanud kaebaja valmisolek uuesti õppida, talle õigust nõuda programmi kaasamist. Asjaolu, et kaebaja töötas kandideerimise ajal veoautojuhina, ei tähenda iseenesest, et ta kuulus karjääripöörde programmi sihtrühma, kui programmi eesmärk oli suunatud isikutele, kellel puudus varasem politseiline väljaõpe.
16.Andmekaitse Inspektsiooni 16. juuli 2025. a kirjast (dtl 18-22) nähtub, et inspektsioon lõpetas järelevalvemenetluse, kuna PPA selgituste kohaselt ei tehtud kaebaja viie kandideerimise käigus andmekogudesse päringuid, dokumente ei väljastatud dokumentide haldamise süsteemi kaudu ning puudusid andmed selle kohta, et kaebaja isikuandmeid oleks töödeldud muul viisil. Seetõttu ei tuvastanud Andmekaitse Inspektsioon asjaolusid, mis oleksid tinginud järelevalvemenetluse jätkamise. Samas juhtis Andmekaitse Inspektsioon tähelepanu sellele, et PPA ei vastanud kaebaja 20. detsembri 2024. a taotlusele isikuandmete töötlemise kohta isikuandmete kaitse üldmääruse art 12 lg-s 3 ette nähtud tähtaja jooksul. Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul oleks PPA pidanud andma kaebajale õigeaegselt teavet tema isikuandmete töötlemise kohta.
17.Kohus arvestab Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta osas, milles see puudutab PPA kohustust vastata kaebaja taotlusele õigeaegselt. Samas ei nähtu Andmekaitse Inspektsiooni kirjast, et PPA oleks töödelnud kaebaja isikuandmeid õigusvastaselt või et inspektsioon oleks tuvastanud kaebaja diskrimineerimise.
18.Seega peab kohus põhjendatuks kaebaja etteheidet selles osas, et PPA ei vastanud tema
20.detsembri 2024. a teabenõudele nõuetekohaselt. Vastustaja on ise möönnud, et oleks saanud kaebajale selgitada, et tema ei kuulu karjääripöörde kampaania sihtrühma. Samuti ei ole vaidlust, et vähemalt ühele hilisemale teabenõudele vastati alles pärast kaebaja pöördumist Andmekaitse Inspektsiooni poole. Lisaks hea halduse põhimõttest tulenevale kohustusele anda isikule arusaadavaid ja õigeaegseid selgitusi, tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse art 15 lg-st 1 andmesubjekti õigus saada teavet tema isikuandmete töötlemise kohta ning art 12 lg-st 3 andmetöötleja kohustus vastata sellisele taotlusele üldjuhul ühe kuu jooksul. Andmekaitse Inspektsioon on leidnud, et PPA ei täitnud käesoleval juhul seda kohustust nõuetekohaselt ning kohus nõustub selle hinnanguga.
19.Samas ei anna iga menetluslik rikkumine alust mittevaralise kahju hüvitamiseks. Riigivastutuse seaduse kohaselt on mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks piisavalt intensiivne isiku õiguste rikkumine, mis põhjustab olulisi hingelisi kannatusi või alandab isiku väärikust. Käesolevas asjas ei ole kohus tuvastanud, et teabenõudele vastamata jätmine või ebapiisav vastamine oleks saavutanud sellise intensiivsuse.
20.Kaebaja väidab, et ta kandideeris ka hilisematele karjääripöörde konkurssidele üksnes seetõttu, et PPA ei selgitanud talle 2024. aastal karjääripöörde kampaania sihtrühma. Kohus märgib siiski, et kandideerimisotsuse tegi igal üksikjuhul kaebaja ise. Asjaolu, et PPA ei piiranud tema võimalust avaldusi esitada, ei ole käsitatav õigusvastase käitumisena, kuna avatud konkursile kandideerimine peabki olema kõigile võimalik.
21.Samuti ei saa käesolevas menetluses hinnata nende hilisemate konkursside õiguspärasust, mida kaebaja ei ole eraldi vaidlustanud. Neid asjaolusid võib hinnata üksnes ulatuses, milles need on seotud väidetava mittevaralise kahju tekkimisega. Kohus ei tuvastanud, et hilisemad
22.Kohus nõustub vastustajaga, et üksnes asjaolust, et kaebaja ei osutunud konkursil valituks, ei saa järeldada tema diskrimineerimist. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et kaebajat oleks koheldud võrreldavas olukorras olevatest kandidaatidest erinevalt mõnel seadusega keelatud alusel. Kaebaja väited tema au ja hea nime kahjustamisest ning negatiivsete väärtushinnangute omistamisest PPA-s on jäänud üldsõnalisteks ega ole leidnud tõendamist.
23.Käesolevas asjas ei ole kaebaja kohtule esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et teda koheldi võrreldes teiste samas olukorras olnud kandidaatidega erinevalt. Vastupidi, PPA selgituste kohaselt ei käsitatud karjääripöörde programmi sihtrühmana kõiki isikuid, kellel oli varasem politseiline väljaõpe. Seega ei olnud kaebaja ainus kandidaat, kelle suhtes sellist lähenemist kohaldati.
24.Isegi kui pidada seda erinevaks kohtlemiseks, ei kujutaks see endast käesoleval juhul õigusvastast diskrimineerimist. PPA on selgitanud, et karjääripöörde kampaania eesmärk oli värvata politseiteenistusse isikuid, kellel puudus varasem politseiline väljaõpe ning kes pidid selle omandama Sisekaitseakadeemias. Selline programmi sihtrühma määratlemine on seotud kampaania eesmärgiga ning ei ole suunatud kaebaja isiku vastu.
25.Kohus ei nõustu kaebajaga, et PPA tegevus kujutas endast tema inimväärikust alandavat kohtlemist. Nagu kohus eelnevalt selgitas, oleks PPA pidanud kaebajat tema teabenõudele vastates selgemalt ja õigeaegsemalt informeerima, miks ta ei kuulunud karjääripöörde programmi sihtrühma. Selline puudus haldusorgani suhtluses ei saavuta siiski intensiivsust, mida oleks võimalik käsitada inimväärikust alandava kohtlemisena. Riigikohtu praktikas on inimväärikuse riiveks peetud eelkõige olukordi, kus isikut on koheldud viisil, mis põhjustab talle tõsiseid kannatusi või alandab oluliselt tema väärikust, näiteks kinnipidamistingimuste, põhjendamatu füüsilise jõu kasutamise või muude raskete põhiõiguste riivete korral. Käesolevas asjas sellise intensiivsusega riivet ei esine. Selliseks ei saa pidada pelgalt asjaolu, et kaebajal võimaldati avalikult konkursil kandideerida, kuid ta ei osutunud valituks, ega ka seda, et vastustaja ei selgitanud talle kohe konkursi sihtrühma kujunemise aluseid. Toimikust ei nähtu ka asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et PPA eesmärk oli kaebajat alandada, teda põhjendamatult eksitada või muul viisil talle kannatusi põhjustada. Kaebaja sellekohased väited põhinevad tema subjektiivsel hinnangul ega ole leidnud tõendamist.
26.Kaebaja väide, et õigeaegne teavitamine oleks välistanud käesoleva kohtuvaidluse, on oletuslik ning seda ei ole võimalik kohtumenetluses kontrollida. See ei mõjuta hinnangut PPA tegevuse õiguspärasusele.
27.Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas asjas täidetud kõik riigivastutuse seadusest tulenevad mittevaralise kahju hüvitamise eeldused. Kuigi kohus nõustub, et PPA tegevuses esines puudusi kaebaja pöördumiste menetlemisel ja neile vastamisel, ei ole tuvastatud, et PPA oleks rikkunud kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele või alandanud tema inimväärikust. Samuti ei ole tõendatud sellise intensiivsusega mittevaralise kahju tekkimine ega muud eeldused, mis annaksid aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
28.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab
3-25-4636
menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ls 1 ja § 109 lg 1 ls 4).
29.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.