Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Malaisia kodaniku Q.R kinnipidamiseks ja paigutamiseks PPA kinnipidamiskeskusesse Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– Q.R
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja anda luba Q.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2025 (k.a).
2.Tõlkida lahend isikule inglise keelde. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, TAOTLUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Malaisia kodanik Q.R (sündinud xx.xx.xxxx – edaspidi isik) saabus 28.06.2025 kell 11:15 reisilaevaga FINLANDIA Helsinkist Tallinnasse, kus isik peeti kell 12:35 kinni VSS 15 lg 1 alusel kuna isikul on kehtiv Schengeni sissesõidukeeld. Samal päeval viisid piiri-ja migratsioonijärelevalve ametnikud isikuga läbi küsitluse, milles selgus, et isik saabus omal väitel Schengeni alale 21.06.2025 lennuga Suurbritanniast Pariisi. Sealt edasi liikus ta oma väitel edasi Milaanosse, sealt edasi Hollandisse, sealt edasi Soome ning Soomest Eestisse. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et need andmed on käesoleval hetkel kontrollimata ja isiku liikumine Schengeni alal vajab kontrollimist. Isiku sõnul oli ta reisi eesmärk oli jõuda Poola. Eesti oli transiitriik. Isikul on kaasas suurem kogus sularaha (30 500 eurot ), mille päritolu ta ei suuda tõendada. Isikule on pandud Kreeka poolt 25.01.2018 sissesõidukeeld Schengeni alale 10 aastaks so kuni 25.01.2028a (Schengen ID 0007.02990000P57262200000001.01). Sissesõidukeelu põhjuseks on Kreekas toime pandud kuritegu, mille tõttu oli isikule määratud ka vangistus (illegaalide smuugeldamise eest). Isik deporteeriti 25.01.2018 Malaisiasse ning sellest hetkest hakkas sissesõidukeeld kehtima. Lähtuvalt eelnevast koostas PPA isikule sundtäidetava 1
lahkumisettekirjutuse nr 1052289246 Malaisiasse ja kohaldas isikule 5a sissesõidukeeldu Schengeni alale (dtl 32-35). PPA on isikule selgitanud isikule, et välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld, ei ole lubatud Schengeni alal viibida sh ka Eestis ning tema Eestis (Schengenis) viibimine on ebaseaduslik. PPA pidas isiku kinni ning viib tema osas läbi illegaali menetlust ning korraldab väljasaatmise Malaisiasse. Samuti on PPA hinnangul vaja isiku suhtes läbi viia süüteomenetluses seoses ebaseadusliku viibimisega Schengeni alal vaatamata kehtivale sissesõidukeelule ja võimalik süüteoja/või haldusmenetlused seoses tuvastamata päritoluga sularahaga, mis isiku juurest leiti.
2.28.06.2025 esitas Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba Malaisia kodaniku Q.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 lg 1 alusel, sest tema suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja VSS § 23 lg 1 p 1 sätestatud alused (dtl 1-24). VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VSS § 28 lg 3 kohaselt ei ole lubatud välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld, Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. VSS § 28 lg 32 kohaselt peab PPA Eestis viibiv välismaalase, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, kinni ning korraldab viivitamata tema Eestist väljasaatmine. VSS § 15 lg 1 sätestab, et PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi. VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) ja välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3). PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb VSS § 23 lg 1 p 1 nimetatud kinnipidamise alus. Lisaks on PPA hinnangul on VSS § 28 lg 3 2 puhul tegemist imperatiivse normiga, mistõttu puudub PPA-l kaalutlusõigus isiku kinnipidamise osas ja järelevalvemeetmete kohaldamiseks. PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p 7 kohane põgenemisoht, kuna välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul ning VSS § 6 8 p 6 kohane põgenemisoht, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Samuti VSS § 68 p 4 kohane põgenemiseoht, välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Puudub vaidlus, et isikule mõisteti Kreekas kuriteo toime panemise eest vangistus 28.06.201721.01.2018 so 7 kuud (Kreeka politsei vastus päringule). PPA hinnangul ei ole vaidlust sellest, et isik sisenes Eesti Vabariiki ajal, mil isiku suhtes kehtis sissesõidukeeld Schengeni alale. Isik ise väidab, et ta ei olnud teadlik, et Kreeka oli talle kohaldanud 10a sissesõidukeelu Schengenisse. Arvestades, et isik varjas PPA eest asjaolu, et ta Kreekas vangis viibis, ei pea PPA isiku väidet, et ta ei olnud kehtivast sissesõidukeelust teadlik, usaldusväärseks. Samuti vaadates isikuga seotud asjaolusid kogumis (suur summa sularaha, smuugeldamise eest karistatud, suund Poola) siis PPA ei usu isiku ütluseid, et ta on turismireisil ning soovib Poolas puhata. Arvestades praegust rändekriisi, eriti Poola-Valgevene piiril, on tõenäoline, et isiku reisi eesmärk on hoopis midagi muud.
2
Sellest lähtuvalt leiab PPA isik ei ole usaldusväärne ning vabaduses viibides ei asuks isik PPA-ga koostööle oma lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. PPA hinnangul ei ole võimalik VSS § 10 lg 2 sätestatud järelevalvemeetmeid kohaldada, kuna VSS § 28 lg 3 2 puhul tegemist imperatiivse normiga, kuid sellest hoolimata esineb isiku suhtes ka põgenemisoht, mis ei võimalda järelevalvemeetmeid kohaldada. Isik võib PPA hinnangul hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ja ennast riigisiseselt varjama. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (RK halduskolleegium 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17 p 13). Isikul ei ole püsivat elukohta. Isikut ei ole varasemalt sissesõidukeeld takistanud sisenemiseks Eesti Vabariigi territooriumile. Seda võib isik ka tulevikus teha PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Kinnipidamiskeskuses on tagatud vajaduspõhine toitlustus, arstiabi ja vajadusel ka psühholoogiteenus. Lisaks puudub Eesti ja Malaisia vahel otselend, mistõttu ei ole võimalik väljasaatmist 48 tunni jooksul lõpule viia.
3.Q.R ei vaielnud kohtuistungil taotlusele vastu ja kinnitas, et kinnipidamiskeskuse tingimuste üle ta ei kurda. Isik selgitas ainult, et ta ei olnud teadlik tema suhtes kehtivast sissesõidukeelust Schengeni alale.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et PPA taotlus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kaheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 23 lg 1 alusel, sest tema suhtes esinevad VSS § 15 lg 1 ja VSS § 23 lg 1 p 1 sätestatud alused, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevaga.
5.VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Vaidlust ei ole , et isik on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks, sest isik sisenes Eesti Vabariiki perioodil, mil tal on kehtiv sissesõidukeeld Schengeni alale sh Eesti Vabariiki. VSS § 28 lg 3 kohaselt ei ole lubatud välismaalasel, kelle suhtes on kohaldatud sissesõidukeeld, Eestis viibida ning tema Eestis viibimine on ebaseaduslik, sõltumata viibimisaluse omamisest. VSS § 28 lg 32 kohaselt peab PPA Eestis viibiva välismaalase, kelle suhtes kehtib sissesõidukeeld, kinni ning korraldab viivitamata tema Eestist väljasaatmise. Kohus nõustub siinkohal PPA-ga, et nimetatud seaduse norm näeb imperatiivselt ette isiku kinnipidamise ehk isiku kinnipidamiseks väljasaatmise eesmärgil eksisteerib seaduslik ja imperatiivne alus.
6.VSS § 15 lg 1 sätestab, et PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. VSS § 23 lg 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on lubatud muuhulgas juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht § 23 lg 1 p 1. 3
7.Kohus nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esineb ka see isiku kinnipidamise alus. Kõigepealt nõustub kohus PPA-ga, et isiku suhtes esineb VSS § 6 8 p 7 kohane põgenemisoht, kuna isik on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul. Kohus nõustub siinkohal PPA-ga, et on väheusutav, et vangi mõistetud isikule ei tutvustatud vanglast vabanemise järel Kreekast väljasaatmisel selle aluseks olevaid otsuseid ning kaasnevat sissesõidukeeldu Schengeni alale. Oluline on siinkohal et isik varjas PPA eest alguses ka seda, et ta oli Kreekas vangis. Samuti peab kohus talle kättesaadava teabe põhjal õigustatuks PPA seisukohta, et isiku suhtes esineb ka VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kõigepealt näitas seda isiku soov varjata sissesõidukeelu olemasolu (dtl 7-8 selgitused Kreekas toimunu osas), kuid kohus peab õigustatuks ka PPA kahtlusi, et isik ei ole oma Schengeni alal viibimise eesmärgi suhtes rääkinud tõtt. Kohus peab siinkohal, arvestades muuhulgas ka isikul kaasas olevat suurt sularahasummat ja tema ebapiisavaid ja väheveenvaid selgitusi selle päritolu osas (dtl 7) ning isiku väiteid oma reisimisest Euroopas pärast Pariisi saabumist (dtl 6), põhjendatuks PPA kahtlust, et isik ei soovi tegelikult Schengeni alalt lahkuda ja võib asuda end väljasaatmise eest varjama. Sellel väitele annavad täiendavat kaalu veel kohtuistungil PPA poolt tõstatud kahtlus isiku passis oleva prantsuse sissesõidutempli (dtl 4) võltsitusest ning võimalik süüteomenetlus seoses isikul kaasas olnud raha päritolu selgusetusega. Sellest lähtuvalt leiab kohus sarnaselt PPA-ga, et isik ei ole usaldusväärne ning vabaduses viibides võib isiku mitte asuda PPA-ga koostööle oma lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks. Lisaks eeltoodule esineb käesoleval juhul vaieldamatult ka VSS § 6 8 p 4 kohane põgenemiseoht, sest välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Puudub vaidlus, et isikule mõisteti Kreekas kuriteo toime panemise eest vangistus 28.06.2017-21.01.2018 so 7 kuud (Kreeka politsei vastus päringule).
8.Isiku kinnipidamine riivab küll intensiivselt isiku põhiõigusi, kuid ei ole käesoleval juhul ülemäärane abinõu, võttes arvesse isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Kohtule kohtuistungil isiku poolt avaldatust nähtuvalt ei ole isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega ja seda märkis ka PPA oma taotluses.
9.Kohus leiab, et isiku kinnipidamise eeldused on täidetud. Isiku kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu. Kohtu hinnangul ei ole võimalik kohaldada leebemaid, VSS §-s 10 loetletud meetmeid. Kohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses kuni kaheks kuuks pidada ka ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust, enne isiku väljasaamist läbi viidavaid vajalikke menetlusi ja menetlustoiminguid ning tema ning terviseseisundit.
10.Eeltoodud põhjustel annab kohus loa Q.R kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 29.08.2025 (k.a). (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.