Kodakondsus- ja Migratsiooniamet (praegune PPA) andis 15.06.2000 otsusega M.Q-le alalise elamisloa, mis alates 01.06.2006 muutus pikaajalise elaniku elamisloaks välismaalaste seaduse (VMS) muudatuse alusel.
3.Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega mõisteti M.Q süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 21 järgi ning karistuseks määrati kuueaastane vangistus. Karistuse kandmine algas 02.07.2021 ja lõpptähtajaks on määratud 02.07.2027.
3-25-1784
4.Tallinna Vangla 12.07.2022 ettepanekul algatati PPA poolt menetlus M.Q pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p 2 alusel, lähtudes tema süüdimõistmisest Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega.
5.Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega asjas nr XX-XX-XXXX vabastati M.Q karistuse kandmisest enne tähtaega ning allutati elektroonilisele valvele ja kriminaalhooldusele käitumiskontrolliga kuni 02.07.2027. Harju Maakohtu 04.04.2025 määrusega lühendati isiku elektroonilise valve kohustust ja vabastati ta elektroonilise valve kohustuse täitmisest tuginedes kriminaalhooldusametniku positiivsele hinnangule ning kohustuste korrapärasele täitmisele.
6.PPA 07.05.2025 otsusega nr 15.3-3.4/746-1 tunnistati VMS § 241 lg 1 p 2 alusel kehtetuks M.Q pikaajalise elaniku elamisluba nr XXXXXXXXXXX alates 07.06.2025. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega mõisteti M.Q süüdi KarS § 184 lg 21 järgi ning karistuseks määrati kuueaastane vangistus. Isikul on karistusregistri andmetel üheksa arhiveeritud väärteokaristust. Väärteod viitavad impulsiivsele käitumisele. 25.04.2025 on taotleja suhtes alustatud väärteomenetlust liiklusseaduse § 227 lg 2 tunnustel. Karistuse kandmise ajal vanglas on isikule 25.01.2024 määratud distsiplinaarrikkumise eest karistuseks kartser 14 päeva. Isik on korduvalt üles näidanud lugupidamatust Eesti riigi õigussüsteemi kui ka ühiskonna vastu tervikuna. M.Q-l on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Oma süütegudega lõi ta ohu avalikule korrale, mis on realiseerunud narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo toimepanemises ja korduvate liiklusalaste väärtegude toimepanemises. Tema seadusevastane käitumine omakasu motiivil viis ta tõsise kuriteo toimepanemiseni. Positiivse asjaoluna arvestab PPA isiku poolt vanglas sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ osalemist, puidupingioperaatori eriala omandamist, riigikeele taseme A2 eksami sooritamist. Taotleja laps ja abikaasa elavad Eestis. Isikul on Eestis toetavad lähedased, korter ja töökoht. Isik on elanud Eestis alates aastast 1987. Isikust tulenev ohutase võimaldab kehtetuks tunnistada tema pikaajalise elaniku elamisloa, kuid mitte teda riigist välja saata. Isikul on seetõttu võimalus suhtlust lähedastega jätkata samamoodi nagu varasemalt. Isikule tuleb anda viimane võimalus näidata oma tõsist muutumise soovi. Oma edaspidise Eestis seadusliku viibimise saab isik tagada seaduskuuleka käitumisega, õiguspäraselt elatist teenides ja hoidudes uus süütegusid toime panemast.
7.M.Q esitas 24.05.2025 vaide PPA 07.05.2025 otsuse nr 15.3-3.4/746-1 kehtetuks tunnistamiseks.
8.M.Q esitas 04.06.2025 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada vaidemenetluse ajal PPA 07.05.2025 otsuse nr 15.3-3.4/746-1 täitmine. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa vahetud ja rasked pöördumatud tagajärjed taotlejale ja tema perekonnale. Taotleja kaotaks oma pikaajalise elaniku elamisloa kehtivuse ning sellega seonduvad õigused, sh õiguse töötada ja kasutada sotsiaaltoetusi Eestis. Lisaks piirduksid tema õigused ajutise viibimise õiguslike alustega, mis piiraksid oluliselt tema elukorraldust ja perekonnaelu Eestis. Sellised tagajärjed võivad põhjustada pöördumatut kahju, mida ei ole võimalik hilisema kohtulahendiga täielikult heastada. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tagab, et isiku õigused ei satuks pöördumatult ohtu enne, kui kohus on saanud kontrollida vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ja kaalutlusõiguse kasutamise korrektsust. 2(5)
3-25-1784
9.Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2025 määrusega taotleja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja esitatud väidetest ei järeldu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saaksid kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud. PPA 07.05.2025 otsuses ei ole samaaegselt tehtud kaebajale ettekirjutust Eestis lahkumiseks ega kohaldatud sissesõidukeeldu. Kaebajat ei ähvarda juba vaidemenetluse ajal Eestist väljasaatmine ja Eestisse naasmise keeld. Kui kaebajale tehakse alates 07.06.2025 Eestis viibimiseks seadusliku aluse puudumise tõttu lahkumisettekirjutus, saab kaebaja enda väljasaatmise ärahoidmiseks vastava ettekirjutuse vaidlustada ja selle raames esialgset õiguskaitset taotleda. Kohus ei saa keelata PPA-l 07.05.2025 otsuse õiguspärasuse üle toimuva vaidluse raames kaebajale edaspidi lahkumisettekirjutuse tegemist, kuivõrd selline abinõu väljuks vaidluse esemest. Ka ei saa kohus asuda PPA eest sisustama seda, millistel tingimustel (nt vabatahtliku täitmise tähtaja pikkus, järelevalvemeetmete kohaldamine jms) kaebajale võimalik lahkumisettekirjutus teha tuleb. Ei ole äratuntav, mil moel ainuüksi PPA 07.05.2025 otsus piirab oluliselt kaebaja elukorraldust ja perekonnaelu Eestis. Pöördumatu tagajärjena ei ole käsitatav ka kaebaja üldsõnaline ja põhistamata viide, et ta kaotab õiguse Eestis töötada ja siin sotsiaaltoetusi kasutada. Kaebaja ei ole väitnud, et ta töötaks ning vaidemenetluses vaidluse all olevast otsusest nähtuvalt kaebaja ei töötanud, vaid tegeles töö otsimisega. Taotlusest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud mõne sotsiaaltoetuse määramist, kuid PPA 07.05.2025 otsuse tõttu pole tal neid võimalik saada ning see põhjustaks kaebajale raskeid tagajärgi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Taotleja palub määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada ning uue määrusega peatada PPA 07.05.2025 otsuse nr 15.3-3.4/746-1 täitmine. PPA otsuse täitmine alates 07.06.2025 tähendab, et kaebaja kaotab oma pikaajalise elaniku elamisloa ja sellega kaasnevad õigused, sh õiguse töötada, õiguse saada sotsiaaltoetusi, õiguse kasutada tervishoiuteenuseid ja muid ühiskonnaelus osalemise õigusi. Isegi kui kaebaja jääb ajutiselt Eestisse, on tema õigused pärast otsuse jõustumist võrreldavad Eestis viibiva välismaalase õigustega, kellel puudub pikaajalise elaniku staatus ja kõik sellega kaasnevad õigused. Halduskohus on jätnud tähelepanuta EÕK taotlusele lisatud tõendid töötamise kohta ja ekslikult leidnud, et kaebaja ei töötanud vaide esitamise ajal. Töövõimaluste kaotus ja sotsiaalkindlustuse lõppemine raskendab kaebaja toimetulekut Eestis, sest see piirab tema elatusvahendeid ja takistab tal oma perekonda ametlikul viisil toetada. Kaebaja on elanud Eestis alates lapsepõlvest ja olnud siin haridussüsteemis, omades stabiilset töö- ja pereelu. Halduskohus oleks pidanud kontrollima, kas selliste asjaolude põhjal on kaebaja õiguste riive põhjendatud ja proportsionaalne. Halduskohus jättis hindamata, kas PPA otsus on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega (PS § 11) ning EIÕK artikkel 8 kaitsega pere- ja eraelule. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ohusta riigi huve, sest tegemist on ajutise meetmega, mis tagab kaebaja õiguste kaitse kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kaebajale lahkumisettekirjutuse mittetegemine näitab, et tema viibimist Eestis ei ole seni peetud koheselt ohtlikuks ega ebaseaduslikuks. 3(5)
3-25-1784
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.HKMS § 249 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt võib isik taotleda halduskohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal, kui vastasel juhul saabuksid isiku jaoks sellised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavalt tagajärjed, mille tõttu ei oleks tal võimalik saavutada oma vaidega taotletavat eesmärki ka vaide rahuldamise korral. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne vaidlusküsimuse lõplikku lahendamist. Esialgse õiguskaitse raames ei lahenda kohus lõplikult põhivaidlust (Riigikohtu 21.06.2024 määrus asjas nr 3-23-885, p 11; Riigikohtu 25.11.2021 määrus asjas nr 3-212241/11, p 15). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-20-915, p 15).
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et taotleja väidetest ei järeldu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saaksid taotleja õigused vaidemenetluse ajal pöördumatult kahjustatud. Küsimus, kas kaebaja töötas vaidemenetluse ajal või mitte, nagu halduskohus leidis, ei oma määruskaebuse lahendamisel määravat tähendust. PPA on taotleja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistanud VMS § 241 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et taotleja kujutab endast ohtu avalikule korrale. PPA ei ole teinud taotlejale ettekirjutust Eestis lahkumiseks ega kohaldanud sissesõidukeeldu. PPA otsuses on selgitatud, et pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamisega juhul, kui taotleja taotleb edukalt tähtajalist elamisluba, ei võeta temalt võimalust jätkata seaduslikku elamist ja töötamist Eestis ning samuti lähedastega suhtlemist. PPA selgitus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.11.2003. a direktiivi 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta artikli 9 lõikes 7 ja kohtupraktikas märgituga, et pikaajalise elaniku staatuse äravõtmine ei too automaatselt kaasa riigist väljasaatmist (vt Riigikohtu 20.06.2024 otsus asjas nr 3-22-722, p 14 ja 19.02.2019 otsus asjas nr 3-17-1545, p 17; Tartu Ringkonnakohtu 09.04.2020 otsus asjas nr 3-17-2378, p 23; Euroopa Kohtu 14.03.2019 otsus asjas nr C-557/17, p 73). Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise tagajärjeks on Eestis viibimiseks viibimisaluse puudumine (VMS § 43; Riigikohtu 19.02.2019 otsus asjas nr 3-171545, p 19). Taotlejal on seetõttu küll sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lõike 2 järgi õigus saada üksnes vältimatut abi, kuid ei ole tõepoolest õigust töötada ega saada sotsiaaltoetusi. Samas üksnes taotleja abstraktne viide sotsiaaltoetuste saamise võimaluse kaotamisele ja töötamise õiguse ajutisele puudumisele ei põhista vajadust esialgse õiguskaitse järele. Tähtajalise elamisloa saamisel taotleja õigused taastuvad. Taotleja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses ega määruskaebuses väitnud, et taotleja abikaasa ei tööta ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel oleks taotleja või tema perekonna minimaalsete vajaduste rahuldamine ohus. Pelgalt ebamugavuste talumine vaidemenetluse ajal ei ole piisav, et kohaldada esialgset õiguskaitset.
14.Taotleja on põhjendamatult heitnud halduskohtule ette, et viimane pole piisava põhjalikkusega kontrollinud PPA otsuse õiguspärasust. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral puudus halduskohtul vajadus analüüsida HKMS § 249 lg-s 3 viidatud muid asjaolusid. Vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisele leiab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis, et vaide perspektiiv on pigem väike. Taotleja pikaajalise elaniku elamisluba on kehtetuks tunnistatud VMS § 241 lg 1 p 2 alusel põhjusel, et ta kujutab endast 4(5)
3-25-1784 ohtu avalikule korrale. Ringkonnakohtu hinnangul PPA otsuses kajastatu ei tekita praeguses menetlusetapis põhjendatud kahtlust, et vastustaja ei oleks piisaval määral arvestanud VMS § 241 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei anna kohus lõplikku seisukohta sisulises vaidlusküsimuses, mistõttu ei pea kohus lõplikult tuvastama ka kõiki vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ega andma neile ammendavaid õiguslikke hinnanguid. Seda, kas vastustaja on arvestanud VMS § 241 lg-s 3 sätestatud asjaolusid piisaval määral ja kas PPA otsus on proportsionaalne, selgitab PPA välja vaide lahendamisel või halduskohus temale esitatava võimaliku kaebuse lahendamisel.
15.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.