OÜ Repmes kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 5. veebruari 2025. a otsuse nr 12-1/25/499 osaliseks tühistamiseks, 27. veebruari 2025. a vaideotsuse nr 12-1/25/511-1 tühistamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kohustamiseks teha toetustaotluse osas uus otsus Menetlusosalised ja nende Kaebaja – OÜ Repmes, volitatud esindaja vandeadvokaat Siim Maripuu esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Angelika Jürna Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Repmes kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. juulil 2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
OÜ Repmes (kaebaja) esitas 3. juunil 2024 mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse toetustaotluse nr 12-1/24/34669, millega taotles mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust (edaspidi ka: MAHE) sh põllumassiividele 48749103099 (põllud nr: 21-1; 1-2); 48749122660 (1-1-1); 48749163881 (3-4); 48849105204 (23); 48849126335 (14);
3-25-824
48849164663 (10-3); 49049019978 (16); 49049047466 (18). Toetustaotluses oli põllumajanduskultuuriks märgitud suvioder liblikõieliste allakülviga. Põldude otstarve ja kasutusviis oli haljasmassiks (märge HM), s.t. niita ja saadud massi kasutada loomasöödaks, kuna kaebaja kasvatab ca 83 lihaveist. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) korraldas 17. septembril 2024 kaebaja juures kohapealse kontrolli ning tuvastas mahepõllumajanduse kontrolli protokolli alusel põldudel kasvamas liblikõieliste ja kõrreliste segu.
2.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 5. veebruari 2025. a otsusega nr 12-1/25/499 OÜ-le Repmes mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse osaliselt. Põllukultuuri, kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ning põldtunnustatud heintaimede kasvatamise ühikumääragrupis jättis PRIA taotluse rahuldamata, sest nimetatud ühikumääragrupis oli tuvastatud 28,49 ha suurune taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus, mis tulenes põldude nr 10-3, 1-1-1, 1-2, 14, 16,18, 21-1, 23 ja 3-4 pindalast, millel oli PTA kohapealses kontrollis tuvastanud taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluva põllumajanduskultuuri. PRIA tugines toetust osaliselt määrates järgmistele õiguslikele alustele: Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 109 lg 6; maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 81 "Perioodi 2023-2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ (määrus nr 81) § 81 lg 3 (vt dtl 85).
3.OÜ Repmes esitas PRIA 5. veebruari 2025. a otsuse nr 12-1/25/499 peale vaide, mille PRIA jättis 27. veebruari 2025. a vaideotsusega nr 12-1/25/511-1 rahuldamata.
4.OÜ Repmes esitas 31. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 5. veebruari 2025. a otsuse nr 12-1/25/499 peale. Kaebaja soovib viidatud otsuse ning PRIA 27. veebruari 2025. a vaideotsuse nr 12-1/25/511-1 tühistamist ning PRIA kohustamist teha toetustaotluse osas uus otsus, millega rahuldatakse toetustaotlus täies mahus. Kohus võttis 1. aprilli 2025. a määrusega kaebuse menetlusse. PRIA esitas kirjaliku vastuse kaebusele 21. aprillil 2025.
5.Kohus määras 22. aprilli 2025. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Menetlusosalised esitasid kirjalikus menetluses täiendavad seisukohad 13. mail 2025 ning vastustaja esitas vastuväited kaebaja esitatule 23. mail 2025.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja väidab järgmist.
6.1.Põllukultuuri eest antakse MAHE toetust maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 81 "Perioodi 2023-2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ (määrus nr 81) § 7 lg 2 p 1 alusel. Määruse § 7 lg 3 sätestab lisapiirangu, mille alusel peab määruse nr 81 § 7 lg-s 2 nimetatud põllumajanduskultuur kasvama põhikultuurina. Kohtupraktikast tuleneb, et põllukultuur peab põllul esinema valdavas mahus, kui ei esine objektiivseid põhjendusi. Küsimus, mis ajahetkel või ajavahemikus peab põllukultuur valdavalt põllul esinema on ebamäärasem ning 2(9)
3-25-824
õiguslikult reguleerimata. Kaebaja hinnangul on põhjendatud arvestada põllukultuuri ja põllumajanduse peamise eesmärgiga, milleks on saagi saamine. Seega tuleks lähtuda nõudest, et põhikultuuri esinemine põllul valdavas mahus on nõutav kuni saagi saamiseni.
6.2.Kaebaja külvas odra (põhikultuur) 2023. aasta juunis (taotluse esitamise aastale eelnenud aastal), kuid tulenevalt erinevatest asjaoludest (liigniiskus, s.t. vääramatu jõud) ei koristanud kaebaja 2023. aastal külvatud otra saagiks ja odra seemned jäid põllule. Kaebaja märkis 2024. a toetustaotlusel põldudele, kus ta eelmisel aastal otra külvas, jätkuvalt põhikultuuriks odra, kuna seal kasvas toetustaotluse esitamise hetkel valdavas mahus oder. Toetustaotluses märkis kaebaja põldude otstarbeks ja kasutusviisiks „haljasmass“, kuna põllud rajati 2023. aastal loomadele söödaks haljasmassi tootmiseks. Seetõttu oli põldudel 2023. aastal koos kõrrelisega külvatud allakülviga ka liblikõielised. Kaebaja teostas osadel põldudel esimese niite 2021.06.2024, põllul 14 30.06.2024, põllul 10-3 20.07.2024 ning teistel põldudel 15-17.08.2024. Põldudel 21-1; 1-2 ja 1-1-1 teostas kaebaja 01.09.2024 ka teise niite.
6.3.Põldudel kasvas kuni eelnimetatud esimese saagini (haljasmass) valdavas mahus oder. PRIA ei ole tõendanud, et sel perioodil seal otra valdavas mahus ei kasvanud, vaid on kõigest väitnud, et 17. septembri 2025. a seisuga tuvastas PTA põldudel liblikõieliste ja kõrreliste segu. Ka oder on kõrreline, mistõttu võis kohapealset kontrolli teostav PTA ametnik vääralt tuvastada, et põllul kasvas odra asemel muu kõrreline.
6.4.Kontrolli ajaks oli põllul toimunud 1-2 niidet ja osadel põldudel pärast saagi saamist lühiajaliselt ka loomi karjatud. Ebaselgeks jääb, kuidas pärast seda oleks võimalik otra ja kõrrelist eristada või üldse otra põldudel tuvastada. Niitmine enne 17. septembrit oli põhjus, miks otra valdavas mahus ei olnud enam võimalik tuvastada.
6.5.Põldudel kasvas enne odrast saagi saamist (haljasmass) põllukultuur (määruse nr 81 § 7 lg 2 p 1), ning pärast odrast saagi (haljasmass) saamist oli põld määruse alusel kuni kolmeaastane rohumaa (määruse nr 81 § 7 lg 2 p 3). Ühikumäär on mõlemal juhul sama. Kaebaja käitus toetustaotlust esitades õigesti (märkides põhikultuuriks suviodra) ning segadus tuleb tõlgendada kaebaja kasuks.
6.6.ELÜPS § 109 lg 6 kohaldamine ei ole korrektne, kuna kaebaja oli õigustatud saama sama ühikumääraga toetust. Kaebaja taotles toetust määruse nr 81 § 7 lg 2 p 1 alusel. PRIA on eksinud õige alternatiivse aluse ja ühikumäära leidmisel ELÜPS § 109 lg 6 kohaldamiseks. Lähimaks alternatiivseks toetuse maksmise aluseks oleks pidanud kaebaja hinnangul olema hoopis määruse nr 81 § 7 lg 2 p 3, mille alusel makstakse toetust kuni kolmeaastaste rohumaade eest. Kaebaja ei nõustu PRIA-ga, et ta märkis vale kultuuri. Ühikumäärade tabeli alusel oleks määruse § 7 lg 2 p 3 alusel makstava toetuse ning ka määruse § 7 lg 2 p 1 alusel makstavaks ühikumääraks 137.70 eurot (vt ühikumäärade tabel, rida 30). ELÜPS § 109 lg 6 kohaldamine käesolevas asjas on väär ning puuduvad ka teised alused kaebaja toetustaotluse rahuldamata jätmiseks.
6.7.Kaebaja rajas 2023. a allakülviga suviodra põllud, et need järgnevateks aastateks valmistada ette haljamassi tootmiseks, s.t. kui tegemist ei ole suviodraga, peab kultuuriks olema külvikorras olev kuni kolmeaastane rohumaa. Kui lähtuda PRIA väitest, et põllul kasvas liblikõieliste ja kõrreliste segu, on PRIA käsitluse alusel tegemist rohumaaga. Seetõttu ei ole vahet, kas kaebaja märkis põldudele suviodra (kõrreline) liblikõieliste allakülviga või kõrreliste ja liblikõieliste segu, kuna mõlemal juhul on faktiliselt tegemist kuni kolmeaastase rohumaaga, mille eest makstakse toetust sama ühikumääraga kui põllukultuuri eest. Toetustaotluse esitamise ajal kasvas seal valdavalt oder. PTA soovitus toetustaotlust muuta on eksitav, kuna kaebaja oleks oma toetustaotluses esitatud andmed valeks muutnud. 3(9)
3-25-824
6.8.Eeldusel, et õige on PRIA väide, et põldudel kasvas odra asemel liblikõieliste ja kõrreliste segu, ei ole ainuüksi see, et kaebaja ei teinud toetustaotluse mingites lahtrites linnukest, toetutaotluse rahuldamata jätmise aluseks. Määruse nr 81 § 7 lg 2 p 3 sätestab faktilise, mitte õigusliku eelduse. Põld ei ole kuni kolmeaastane rohumaa, kui see on toetustaotluses selliselt märgitud, kuid reaalselt kasvatatakse seal kultuuri näiteks tera (seemne) saamiseks.
6.9.Vaidlustatud otsust ega vaideotsust ei saa pidada mõõdukaks. Kaebaja kui üksiku põllumajandustootja, jätkusuutlikkuse tagamine olukorras, kus kaebaja faktiliselt täidab kõiki toetuse saamise nõudeid, on tähtsam, kui haldusorgani poolt kaitstav ebamäärane õigushüve või haldusakti positiivne mõju käesolevas vaidluses. Isegi kui PRIA väide põldudel kasvava kultuuri osas on õige, pole mõistlik kaebaja taotlust jätta täies mahus rahuldamata.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.
7.1.Vaidlust ei ole, et kaebaja märkis 2024. aasta toetustaotluses üheksal vaidlusalusel põllul kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks „suvioder liblikõieliste allakülviga“. Samuti selles, et nimetatud kultuur külvati põldudele 2023. aastal. Vaidluse all on, milline põllumajanduskultuur kasvas tegelikult nendel põldudel 2024. aastal ning kas kaebajal oli õigus saada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ühikumääras, mis on ette nähtud põllukultuuride ja kuni kolmeaastaste külvikorras olevate rohumaade eest.
7.2.ELÜPS § 26 lg 1 kohaselt loetakse maaelu arengu toetuse taotlus nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning ELÜPS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus.
7.3.Määruse nr 81 § 7 lg 3 kohaselt peab lg-s 2 nimetatud põllumajanduskultuuri kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad mustkesas või söötis. Allakülvi ei loeta põhikultuuriks.
7.4.Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ühikumäärade kehtestamisel on arvesse võetud asjaomase kultuurirühma kasvatamiseks tavapäraselt tehtavate lisakulutuste suurus, samuti saamata jäänud tulu suurus võrreldes tavatootmisega.
7.5.Taotlejal on kohustus taotluse esitamisel deklareerida, millist põllumajanduskultuuri ta oma põllul kasvatab (määruse nr 81 § 13 lg 1 p 1). Määruse nr 71 § 11 lg 1 p 8 kohaselt peab taotluses olema esitatud teave põllul kasvatatava põllumajanduskultuuri kohta. Taotlejal on selge õiguslik kohustus esitada oma taotluses korrektsed ja tegelikkusele vastavad andmed kasvatatava kultuuri kohta. Määruse nr 71 § 13 lg 1 p 4 kohaselt tuleb taotlejal esitada andmed ka selle kohta, milline põld on kuni kolmeaastane külvikorras oleva rohumaa põld.
7.6.Kaebaja seisukohad taotluses märgitud põllumajanduskultuuri osas ei ole järjekindlad – vaides möönab ta, et tegemist oli eksitusega, kuid kohtumenetluses, et oli taotluses märkinud kasvatatava kultuuri õigesti ja 2024. aastal kasvas põldudel põhikultuurina suvioder. See vähendab esitatud väidete usaldusväärsust.
7.7.Väide justkui oleks 2024. aastal vaidlusalustel põldudel kasvanud põhikultuurina suvioder, ei vasta tegelikule olukorrale ega ka põllumajanduslikule loogikale. PTA tuvastas kontrollis, et põldudel kasvas liblikõieliste ja kõrreliste segu, mitte taotluses deklareeritud 4(9)
3-25-824
põllumajanduskultuur. Suvioder ei ole talivili, vaid üheaastane põllumajanduskultuur, mis tuleb igal aastal sihipäraselt uuesti külvata. Kui 2024. aastal uut odrakülvi ei tehtud, ei saa põllul kasvanud taimikut käsitleda kui 2024. aastal rajatud ja agrotehniliselt kasvatatud põllumajanduskultuuri. Varisest (eelneval aastal maha jäänud ja tärganud seemnetest), tekkinud taimikut ei saa pidada põhikultuuriks ning see ei vasta toetuse määramiseks nõutavale sihipärasele tootmistegevusele. 2023. aastal külvati põldudele ka liblikõieliste allakülv. Liblikõielised on mitmeaastased kultuurid ja jäävad põllule kasvama järgmisel hooajal ning 2024. aastal arenesid ootuspäraselt just eelneva aasta allakülvist kujunenud liblikõielised ja kõrrelised taimed. Selline kooslus ei vasta taotluses deklareeritud „suvioder liblikõieliste allakülviga“ tähendusele, vaid kuulub madalama ühikumääraga rohumaade kategooriasse. Ka juhul, kui oder jäi koristamata, ei teki sellest automaatselt järgmiseks aastaks uus põhikultuur. 2024. aastal ei vastanud vaidlusalustel põldudel kasvanud kultuur taotluses märgitud „suvioder liblikõieliste allakülviga“ sisule ega toetuse määramise nõuetele.
7.8.Kontrolli tulemusena tuvastati taimestik, mis oli välja kujunenud eelmisel aastal külvatud allakülvist ja looduslikult tärganud taimedest. PTA andis selge juhise e-PRIA-s kultuur õigeks muuta. See ei tähenda, et kaebajale oleks soovitatud esitada valeandmeid, vaid suunati viima ebaõigeid andmeid vastavusse tegeliku olukorraga. Kaebaja oli teadlik, et taotluses märgitud kultuur ei kajastanud tegelikkust, kuid ei kasutanud võimalust andmete parandamiseks. PRIAl ei olnud võimalik toetust määrata, kui tegelikkus ja taotluse sisu olid selgelt vastuolus.
7.9.PTA on määruse nr 81 § 14 lg 2 alusel pädev kontrollima mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete täitmist (§ 10) ning pole alust seada kahtluse alla PTA spetsialisti suutlikkust eristada teravilja heintaimedest. Kontroll toimus 2024. aasta septembris, mil põllul olev taimik oli täielikult välja arenenud ja kasvufaasis, milles pole võimalik ajada segamini otra kui teravilja ja tüüpilisi kõrrelisi heintaimi. Kaebaja ei ole kontrolli tulemusi ka vaidlustanud. Toetuse määramise kontekstis saab suvikultuuri käsitleda põhikultuurina vaid juhul, kui see on taotlusaasta kevadel sihipäraselt külvatud ja kasvatatud vastavalt agrotehnilistele nõuetele.
7.10.HM märge tehakse vastavalt põllu kasutusotstarbele, kuid see ei asenda ega muuda tegelikku põllumajanduskultuuri.
7.11.Kaebaja deklareeris vaidlusalustel põldudel suviodra liblikõieliste allakülviga, mida tegelikkuses ei kasvatatud. Seega loeti kogu taotletud pindala (28,49 ha) taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuseks.
7.12.Toetuse määramine kuni kolmeaastaste rohumaade kohta eeldab nii tegelikku rohumaalist kasutust kui ka vastava teabe esitamist toetustaotluses. Andmete esitamise kohustus tuleneb määruse nr 81 § 13 lg 1 p-st 4, mille kohaselt peab taotleja taotluses esitama andmed, milline põld on kuni kolmeaastane külvikorras olev rohumaa. Kaebaja vastavaid andmeid ei esitanud.
7.13.Kohtupraktika on rõhutanud, et põllumajandustoetuste adressaadiks on spetsiifilises valdkonnas tegutsevad isikud, kellel on kõrgendatud kohustus tunda toetuse saamist reguleerivaid õigusakte ning et eksimus dokumentide õigeaegsel esitamisel ei saa anda kaebajale eeliseid võrreldes teiste taotlejatega. Komisoni rakendusmääruse (EL) 2022/1173 art 6 kohaselt vastutab toetusesaaja toetusetaotluse ja edastatud teabe õigsuse eest. Külvikorras oleva rohumaa märkimine on taotluse osa ja ainult taotlejal on pädevus otsustada põllu kasutusotstarve. PRIA ei saa teha sisulisi parandusi taotleja eest (nt märkida põldu külvikorras olevaks). 5(9)
3-25-824
7.14.Tuvastatud kultuur ei olnud toetatav määruse nr 81 § 3 lg 1 p-s 1 toodud määras, vaid tegemist oli madalama ühikumääraga kultuuriga, mistõttu ei vastanud taotluses märgitud kultuur tegelikule olukorrale. Sellest tulenevalt määrati kindlaksmääratud pindalaks 0 hektarit. Lõike 5 kohaselt jäetakse toetus täielikult rahuldamata juhul, kui taotleja taotleb toetust üle 50% suurema pindala kohta kui on tema kindlaksmääratud pindala. Kuna kaebaja taotluses märgitud pindala (28,49 ha) ja kindlaksmääratud pindala (0 ha) erinevus moodustas üle 50%, on PRIA õiguspäraselt ELÜPS § 109 lõigete 5 ja 6 alusel taotluse kõnesolevas ühikumääragrupis täielikult rahuldamata. ELÜPS § 109 lõike 6 kohaldamine ei sõltu sellest, kas kaebaja oleks olnud teoreetiliselt õigustatud saama toetust mõnes teises kategoorias, mis kuulub samasse ühikumääragruppi. Otsustav on see, millise ühikumääraga toetust kaebaja tegelikult taotles ning kas see vastas kontrolli käigus tuvastatud tegelikule olukorrale.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja on vaidlustanud osalise tühistamise nõudega PRIA 5. veebruari 2025. a otsuse nr 12-1/25/499 ning taotleb ka vaideotsuse tühistamist ja tema toetustaotluse osas uueks otsustamiseks kohustamist. Vaidlustatud otsusega määrati kaebajale tema 3. juuni 2024. a taotluse (dtl 9-76) alusel mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust vaid osaliselt.
9.Kaebaja on taotlenud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust 9 põllumassiivile (48749103099 (põllud nr: 21-1; 1-2); 48749122660 (1-1-1); 48749163881 (3-4); 48849105204 (23); 48849126335 (14); 48849164663 (10-3); 49049019978 (16); 49049047466 (18)), märkides kasvatatavaks põllukultuuriks „suvioder liblikõieliste allakülviga“ (dtl 14-17). PRIA jättis põllukultuuri, kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ning põldtunnustatud heintaimede kasvatamise ühikumääragrupis taotluse rahuldamata, kuna nimetatud ühikumääragrupis oli tuvastatud 28,49 ha suurune taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus, mis tulenes põldude nr 10-3, 1-1-1, 1-2, 14, 16, 18, 21-1, 23 ja 3-4 pindalast, millel PTA kohapealses kontrollis oli tuvastatud taotletuga võrreldes madalamasse ühikumääragruppi kuuluv põllumajanduskultuur.
10.Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus on ,,Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023-2027“ kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava sekkumise „Mahepõllumajanduse ökokava“ raames antav toetus, mida makstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 art 31 ja ELÜPS 4. peatüki
1.ja 2. jao sätete alusel. Toetuse andmise täpsemad tingimused ning kord on kehtestatud maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrusega nr 81 "Perioodi 2023-2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus" (määrus nr 81).
11.Vastustaja tugines kaebaja toetustaotlust osaliselt rahuldades ELÜPS §109 lg-le 6, mis sätestab, et kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 art 65 lg-s 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust maa kohta, mille kohta kehtestatud ühikumäär on suurem, kui tema kindlaksmääratud maa kohta kehtestatud ühikumäär, jäetakse tema taotlus seda maad puudutavas osas täielikult rahuldamata ning tema toetust vähendatakse sama paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt, võttes aluseks selle maa kohta kehtestatud ühikumäära suuruse, mille kohta taotleja toetust taotles. 6(9)
3-25-824
12.Määruse nr 81 § 7 lg 2 kohaselt antakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust muu hulgas taotleja kasutatava mahepõllumajandusliku või mahepõllumajandusele ülemineku ajal oleva mahepõllumajanduse registrisse kantud kokku vähemalt ühe hektari suuruse põllumaa kohta, millel kasvatatakse põllukultuuri (p 1) või kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta (p 3). Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse minimaalsed ja maksimaalsed ühikumäärad on sätestatud määruse nr 81 §-s 3. Määruse § 3 lg 1 p 1 kohaselt on teravilja kasvatamise korral ühikumäär 132 kuni 182 eurot ning p 1 1 järgi kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa korral 100 kuni 150 eurot.
13.Kaebaja toetustaotluse rahuldamise vaid osaliselt tingis asjaolu, et ülal loetletuid põldudel kohapealset kontrolli läbi viinud PTA tuvastas, et neil põldudel ei kasvanud taotluses märgitud kultuuri – suviotra. PTA mahepõllumajanduse kontrolli protokolli KP_2405516 (dtl 77-81) kohaselt tuvastas PTA järgmist: „Külvikorras liblikõieliste ja kõrreliste segu. 2024.aastal pole esitatud andmete ja põlluraamatu andmetel külve tehtud, peale kõrvitsa. Eelmise aasta allakülviga põldudelt on varutud silo, visuaalsel vaatlusel on taimikus nii liblikõielist kui kõrrelist.“ Sama on märgitud ka kontrollitava esindaja selgitus, et 2024. aastal odra külvi ega allakülve pole tehtud
14.Kaebaja on välja toonud kolm keskset vaidlusküsimust: kas kaebaja toetustaotluses oli märgitud vale põhikultuur; kas toetustaotluse rahuldamata jätmine on põhjendatud olukorras, kus PRIA poolt väidetavalt kindlaks tehtud kultuuri eest makstaks samas ühikumääras toetust; ja kas kuni kolmeaastaste rohumaade lahtrisse linnukese tegemata jätmise tagajärjeks on ilmtingimata taotluse rahuldamata jätmine või toetuse rahuldamine madalama ühikumäära alusel.
15.Määruse nr 81 § 7 lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud põllumajanduskultuuri peab kasvatama põhikultuurina. Põhikultuur on taotlusel märgitud põllumajanduskultuur, mis on maha pandud, istutatud või külvatud enne taotluse esitamise aastat või taotluse esitamise aasta kevadel ja mida kasvatatakse kasutades kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid, või hoitakse maad mustkesas või söötis. Allakülvi ei loeta põhikultuuriks. Ka kaebaja ise nõustub taotluses märgitud kultuuri valdavuse nõudega. Samas väidab ta, et PRIA ei ole tõendanud, et sel perioodil kõnealustel põldudel otra valdavas mahus ei kasvanud, vaid et 17. septembri 2024. a seisuga tuvastas PTA põldudel liblikõieliste ja kõrreliste segu. Kaebaja on arvamusel, et oder on kõrreline, mistõttu võis kohapealset kontrolli teostav PTA ametnik vääralt tuvastada, et põllul kasvas odra asemel muu kõrreline. Kohus selle arvamusega ei nõustu. PTA dokumenteeritud asjaolude põhjal (dtl 77-81) ei saa teha järeldust nagu oleks PTA tuvastanud ebamääraselt valdavalt kasvavad kõrrelised, mida ta ekslikult odrana ära ei tundnud. PTA on protokollis selgelt välja toonud küll nii liblikõieliste kui ka kõrreliste kasvamise, kuid sellest ei saa järeldada, et tuvastatud oleks kõrreliste valdavus. Seda järeldust toetab ka protokollis märgitud asjaolu, et 2024. aastal pole esitatud andmete ja põlluraamatu järgi otra külvatud. Kaebaja vastupidist ei väida. Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et suviotra kui suvivilja tuleb iga-aastaselt külvata ning veenvad ei ole kaebaja selgitused, et kontrolli ajaks oli põllul kasvanud oder varasema aasta taimedelt pudenenud teradest (varisest). Põhikultuuri valdavuse nõuet on kohtupraktika korduvalt selgitanud läbi eesmärgi teha kohapealse kontrolli käigus veenvalt kindlaks, kas põllupidaja on täitnud talle mahetootmisega seotud toetuse saamisega seotud kohustused (nt Tartu Ringkonnakohtu 27. detsembri 2024. a otsus asjas nr 3-23-1532, p 29). 7(9)
3-25-824
16.Kaebaja on seisukohal, et kuna tegemist on samaväärsete ühikumääradega, pidanuks PRIA olukorras, kus ta pidas teravilja (odra) kasvatamist mittetuvastatuks, kaaluma, kas toetust olnuks võimalik määrata samade põldude kui kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa eest (vt määruse nr 81 § 7 lg 2 p-d 1 ja 3 ning § 3 lg 1 p-d 1 ja 11. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Vastustaja on asjakohaselt viidanud toetuse taotleja kohustusele esitada õigeid andmeid. Vaidlust pole selles, et kaebaja on toetust taotledes märkinud kasvatatava kultuurina suvioder liblikõieliste allakülviga. Seega on kaebajal olnud toetust taotledes selge eesmärk, milliseks tegevuseks toetust taotleda. Teisalt on PRIA-l pädeva haldusorganina kohustus kontrollida tegelikkuses toetusobjekti vastavust toetuse saamise nõuetele. Vastustajale ei ole ei õigust ega kohustust otsustada toetuse määramist kultuuride eest, millele kaebaja ise pole toetust taotlenud. Kohus nõustub vastustajaga, et taotlejal on kohustus esitada PRIA-le tõesed andmed. Määruse nr 81 § 13 lg 1 p-s 1 viidatud maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus” § 11 lg 1 p-st 8 tuleneb kohustus esitada taotluses ka põllul kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetus. Vaidlust pole selle üle, et kontrolli käigus tuvastatu pinnalt selgitas PTA kaebajale vajadust põldudel kasvav kultuur õigeks muuta (kontrolli protokolli lk 1; dtl 77). Kaebaja ei ole sellist muudatust PRIA elektroonilises süsteemis teinud. Kohus ei nõustu kaebajaga, et taoline soovitus suunanuks teda valeandmeid esitama. Vaid vastupidiselt, nagu selgitab ka vastustaja, oli eesmärk viia toetustaotluse andmed vastavusse tegeliku olukorraga. Seega tuli vastustajal lähtuda taotluse esitamisel märgitud kultuurist ning alusetu on kaebaja etteheide, et vastustaja on teinud ebaproportsionaalse otsustuse, jättes kaalumata alternatiivse võimaluse toetust määrata. Kohtu hinnangul puudus vastustajal selline valikuvõimalus hoolimata isegi sellest, et määruse nr 81 § 3 p-des 1 ja 11 sätestatud ühikumäärad on teatud vahemikus samaväärsed.
17.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane ning pole ka ilmnenud vormi- ega menetlusvigu, mis võiksid tingida selle otsuse tühistamise. Kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane ja kohtu arvates ei ole vastustaja eksinud ka vaideotsuse tegemisel ega teinud seejuures menetlusvigu, mis kaebaja õigusi iseseisvalt rikuks, puuduvad ka alused vaideotsuse tühistamiseks. Rahuldamata jääb ka toetustaotluse osas uue otsuse tegemiseks kohustamise nõue, kuna pole täidetud üks kohustamisnõude rahuldamise esmaseid eeldusi – vastustaja tegevuse õigusvastasus (vt riigivastutuse seaduse § 6). Kaebus jääb seega tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole kulude väljamõistmist vastaspoolelt taotlenud, mistõttu jäävad tema kulud HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel samuti tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 8(9)
3-25-824
Sirje Kaljumäe kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.