Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
tagavate
nende Taotluse esitaja: Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Ruth Marton Isikud, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: X. X (isikukood xxxxxxxxxxxx) Y. Y (isikukood xxxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 17.06.2025 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
1.5.kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 28 054,35 eurot Y. Y omandis olevale Viljandi vallas, Vana-Võidu külas asuvale Xxxxxxxxxx xx x kinnistule (registriosa nr xxxxxxx;
1.6.Y. Y pangakontode arestimist kõikides Eesti krediidiasutustes summas 759 063,31 eurot.
KOHTU SELGITUSED JA EDASIKAEBAMISE KORD
Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus X. Xile ja Y. Yle. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 3) Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab õigus esitada
1(5)
määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 265 lg 5 ja § 204 lg 1).
KOHTU PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
2.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.
3.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 136 1 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et vastutusotsuse tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18). 2(5)
6.Kontrollinud taotluse lubatavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 136 1 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.Maksuhaldur on kohtule esitatud taotlusega alustanud X. Xi ja Y. Y vastutuskohustuse tuvastamise menetlust. Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loa saamise taotluse esitamisega (Riigikohtu 18.03.2020 määrus asjas nr 3-191178, p 9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12). Seega on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 136 1 lg 1).
8.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 20.12.2018 määruses asjas nr 3-18-1788 (p 7), et MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel ega pea seaduse kohaselt tingimata esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Nendel põhjustel ei ole ringkonnakohus pidanud välistatuks vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluses MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamist olukorras, kus tulevase vastutusotsuse aluseks olev maksuotsus on alles kavandamisel, kuid selle tegelikku olemasolu saab pidada tõenäoliseks. Kohus on rõhutanud, et sellises olukorras on maksuhalduril ulatuslik põhjendamiskohustus tõenäolise maksuvõla kujunemise äranäitamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-181082, p 6; 25.06.2014 määrus nr 3-14-50383, p 9). Seega ei takista vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluses täitmist tagavate toimingute sooritamist asjaolu, et maksuvõlga ei ole veel maksuotsusega kindlaks määratud ja selle täitmist nõutud.
9.Maksuhaldur on selgitanud, et X. Xi ja Y. Y kui XXXXX juhatuse liikmed rikkusid MKS §-s 8 nimetatud kohustusi ning nende tegevuse tulemusena on äriühingul tekkinud maksuvõlg.
10.Kohus nõustub maksuhalduriga, et senises menetluses tuvastatud asjaoludele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et mõlema juhatuse liikme tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning seetõttu võivad X. X ja Y. Y vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1). Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). MKS § 96 lg 5 seab piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse algatamisele ja täitmist tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-455). Sundtäitmise võimatusele viitab ennekõike see, et äriühingu vara ei ole maksuvõla tasumiseks piisav. Maksuhaldur on kogutud tõendite põhjal veendunud, et äriühingu kontrollimenetlus lõpeb maksu määramisega ja nõude sundtäitmine äriühingu vara ja rahaliste vahendite arvelt tõenäoliselt täies ulatuses ei õnnestu.
11.Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 3-3-1-4-14, p 9.3). Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikme poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema
3(5)
õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel.
12.Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kohus nõustub MTA-ga, et on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isikud on MKS-st ning maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele. Maksuhalduri esitatud info annab aluse kahtluseks, et rikkumised on seotud nii X. Xi kui Y. Y tegevusega. Seega on maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks isikutele vastutusotsuse koostamine.
13.Arvestades eelnevalt märgitut võib eeldada, et isikutel endal puudub soov isiklikult äriühingu maksukohustust tasuda. Isikute senist tegevust (sh nt seda, et X. X on võõrandanud varasemalt talle kuulunud kinnisasjad seotud isikule) arvestades ei ole kohtu hinnangul välistatud, et puudutatud isikud püüavad ka edaspidi maksukohustust vältida. Seega on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks.
14.Maksuhaldur on õigesti märkinud, et praeguses asjas ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaks vastutusotsuse tegemise. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ning ei esine ka muid maksukohustuse lõppemise aluseid (juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud). Möödunud ei ole ka MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg.
15.Kohtu hinnangul on maksuhalduri taotletud täitetoimingud asjaolusid arvestades sobivad ja proportsionaalsed. Puudutatud isikutele kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Praegusel juhul ei ole nimetatud avalikku huvi võimalik muul viisil kaitsta. Kohus möönab, et füüsilise isiku pangakontode arestimine on üks maksukohustuslast enim koormavaid täitetoiminguid ning see mõjutab oluliselt inimese elukorraldust. Arvestades maksuhalduri taotlust ning esitatud tõendeid, on siiski ka see meede praegusel juhul lubatav, vajalik ja proportsionaalne. Maksukohustuse tagamiseks puuduvad (kogu võla suurust arvestades) muud maksukohustuslase õigusi vähem piiravad meetmed. Lisaks on maksuhaldur usutavalt põhjendanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus rõhutab, et MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku pangakonto arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta.
16.Maksuhalduri märgitud täitmiskulusid kogusummas ei saa pidada ülemääraseks. MTA-l on õigus esitada taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ka muude rahaliste nõuete ja kohustuste katteks.
17.Täitetoimingute sooritamine ei lähe vastuollu ületagamise keeluga. Riigikohus on 05.04.2019 otsuse asjas nr 3-17-2005 p-s 17 selgitanud, et ületagamise keeldu ei rikuta juhul, kui maksuhaldur taotleb sama nõude tagamiseks üheaegselt mitme solidaarvõlgniku vara arestimist kogu nõude ulatuses. Juhatuse liikmed vastutavad äriühingu kohustuste eest solidaarselt, mistõttu võib maksuhaldur nõuda kohustuse täitmist tervikuna ka ühelt äriühingu juhatuse liikmelt (sellisel juhul korraldavad solidaarvõlgnikud kohustuste tasaarvestamise sisesuhte raames; vt ka võlaõigusseaduse § 65 lg 1, § 67 lg 1 ja § 69). Ületagamise keeld ei tähenda, et maksuhaldur ei võiks esitada taotlust erinevate varaliste õiguste paralleelseks arestimiseks, kui see on vajalik maksuvõla tagamiseks (vrd Tallinna Ringkonnakohtu
4(5)
13.08.2021 määrust haldusasjas nr 3-21-843 p 20).
18.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et MTA taotletud meetmete rakendamine olemasoleva maksuvõla ja eeldatavate täitmiskulude tagamiseks on proportsionaalne ja põhjendatud. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus maksuhalduri taotluse.
19.Isikutel on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (vt ka MTA vastavat selgitust). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.