Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindajad Ruth Marton ja Jaanek Lips Puudutatud isikud X. X ja Y. Y
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. juuni 2025. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X-i ja Y. Y määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X-i ja Y. Y määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19. juuni 2025. a määrus haldusasjas nr 3-25-2016 muutmata.
2.Tagastada määruskaebuse esitamisel X. X-i eest tasutud riigilõiv 20 eurot S OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX.
3.Tagastada määruskaebuse esitamisel Y. Y eest tasutud riigilõiv 20 eurot M OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS 235 lg 1).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 17. juunil 2025 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks. Taotlusega palus MTA luba:
3-25-2016 1) käsutamise keelumärke seadmiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks X. X-i sõidukile Mercedes-Benz GL 350 Bluetec 4matic, reg.märk XXXXXX; 2) X. X-ile kuuluva väärtpaberikonto nr XXXXXXXXXXXX blokeerimiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks; 3) X. X-ile kuuluva pensioni III samba osas pensionikonto blokeerimiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks; 4) X. X-i pangakontode arestimiseks 724 174,10 euro ulatuses (787 117,66 – 29 500 – 4000 – 29 443,56), tingimusel, et maksuhaldur võtab arestimisel arvesse MKS § 131 lg-s 3 toodud piiranguid; 5) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi (MTA kaudu) kasuks 28 054,35 euro ulatuses Y. Y omandis olevale kinnistule registriosa nr-ga XXXXXXX; 6) Y. Y pangakontode arestimiseks 759 062,35 euro ulatuses (787 117,66 – 28 054,35), tingimusel, et maksuhaldur võtab arestimisel arvesse MKS § 131 lg-s 3 toodud piiranguid.
1.1.Mandehana akeny s.r.o, registrikood Tšehhis 02278308, ärinimi oli kuni
11.detsembrini 2024 JMV Real Estate s.r.o (JMVRE). JMVRE juhatuse liikmeks oli perioodil 4. veebruarist 2014 kuni 19. aprillini 2024 X. X ja perioodil 4. veebruarist 2014 kuni 10. detsembrini 2024 Y. Y. JMVRE põhitegevus kontrollitaval perioodil oli uute mootorsõidukite müük ja rent.
1.2.Seisuga 11. juuni 2025 polnud JMVRE-le maksusummat määratud, kuid 23. mail 2025 väljastas maksuhaldur JMVRE-le kontrolliakti nr 12.2-3/062232-80, milles märkis, et määratakse maks 1 265 030,12 eurot (sh käibemaks 1 218 550,84 eurot ja tulumaks 46 479,28 eurot).
1.3.Tallinna Halduskohtu 17. novembri 2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-2571 arestiti krediidiasutustes olevad JMVRE rahalised nõuded 488 265,86 eurot. 20. märtsil 2024 kanti maksuhalduri deposiidikontole JMVRE maksuvõla tagamiseks 477 912,46 eurot. Ülejäänud 787 117,66 eurot (1 265 030,12 – 477 912,46) nõuab MTA vastutusmenetluse tulemusena JMVRE endistelt juhatuse liikmetelt X. X-ilt ja Y. Y-lt potentsiaalselt koos intressiga kogu ulatuses välja.
1.4.Hetkel kontrollitakse maksude tasumise õigsust, mille kindlaks tulemuseks on maksu määramine. Esineb põhjendatud kahtlus, et pärast maksusumma määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
1.5.Kohtule esitatava taotlusega alustas maksuhaldur JMVRE endiste juhatuse liikmete X. X-i ja Y. Y suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võivad X. X ja Y. Y vastutada solidaarselt JMVRE-ga äriühingu maksusumma tasumise eest 787 117,66 euro ulatuses.
1.6.MTA väljastas 23. mail 2025 JMVRE-le kontrolliakti nr 12.2-3/062232-80 (KA), milles asus seisukohale, et JMVRE tegutses Eestis varjatult, mille tulemusena saavutas alusetu maksu- ja konkurentsieelise teiste Eesti autokaupmeeste ees.
1.7.Kinnistusregistri, Eesti väärtpaberite keskregistri ja Transpordiameti liiklusregistri andmetel puudub JMVRE-l Eestis registervara. Tšehhi maksuhaldur ei kinnitanud JMVRE Tšehhi esinduse olemasolu. JMVRE-l puudus Tšehhis reaalne tegevuskoht, töötajad ning juhatuse liikmetel puudus luba Tšehhis elada ja töötada. JMVRE selgitas kohtumenetluses 2(9)
3-25-2016 (haldusasi 3-24-1534), et JMVRE-l ei ole Tšehhis reaalset kontorit ega töötajaid ning tegelikult ei ole Tšehhis ka vara.
1.8.JMVRE pole Eesti käibemaksukohustuslaseks registreerimisest alates esitanud käibedeklaratsioone. Töötamise registri andmetel puuduvad JMVRE-l töötajad. JMVRE pangakonto EE307700771003928706 saldo seisuga 20. oktoober 2023 oli 110 567,54 eurot. Kontrollimenetluse käigus vahetus JMVRE juhatuse liige. JMVRE uus juhatuse liige alates
19.aprillist 2024 on C (XXXXXXXXXXX). Tšehhi maksuhaldur märkis, et JMVRE on alates 13. oktoobrist 2024 ebausaldusvääne käibemaksukohustuslane.
1.9.JMVRE-s sisuliselt puudub majandustegevus, mistõttu ei ole tõenäoliselt ka äriühingu vara arvelt võimalik maksuotsusega määratavat maksusummat kogu ulatuses sisse nõuda.
1.10.Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine. JMVRE-le määratav maksusumma 1 265 030,12 eurot on kujunenud X. X-i ja Y. Y juhatuse liikmeks oleku ajal.
1.11.X. X ja Y. Y juhtisid ja korraldasid JMVRE igapäevast tegevust Eestis. Y. Y ja X. X allkirjastasid JMVRE nimel lepinguid. LHV Pank AS teabe kohaselt omas JMVRE pangakonto allkirjaõigust alates 26. juulist 2019 X. X ja alates
3.detsembrist 2020 Y. Y. Juhatuse liikmetele väljastatud pangakaardid näitavad X. X-i ja Y. Y otsest ja aktiivset kaasamist äriühingu igapäevasesse majandustegevusse ning raha haldamisse.
1.12.Pärast 22. märtsi 2024. a kontrolli laiendamise korraldust asusid X. X ja Y. Y JMVREd ning sõidukeid võõrandama. Sõidukid võõrandati juhatuse liikmetega seotud äriühingule JV Short OÜ-le (uus ärinimi Timeframe OÜ, kustutatud 27. mail 2025).
1.13.X. X ja Y. Y tegevuse ning JMVRE maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning nad võivad vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt JMVRE-ga. Ka on alust arvata, et X. X ja Y. Y on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele nende suhtes MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses.
1.14.On tõenäoline, et sarnaselt käibe- ja tulumaksumaksukohustuse deklareerimata ja tasumata jätmisega ning äriühingu varade võõrandamisega, võivad puudutatud isikud ükskõikselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. X. X on juba asunud oma vara ümber vormistama. Kinnistusraamatu andmetel on X. X-i 1⁄2 kaasomandis olnud kinnistu nr XXXXXXXXXXX, aadressil XXX, ainuomanik alates 27. maist 2025 X. X-i elukaaslane W ning X. X-i 1⁄2 kaasomandis olnud kinnistu nr
XXXXXXXXXX,
aadressil XXX, ainuomanik alates
3.juunist 2025 samuti W. Maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud.
1.15.Vastutusmenetluse võimaliku tulemusena nõuab maksuhaldur X. X-ilt ja Y. Y-lt 787 117,66 eurot, millele lisandub intress. Arvestades X. X-ile ja Y. Y-le kuuluva vara eeldatavat turuväärtust, ei täida ainuüksi sõidukile keelumärke seadmine ning kinnistule kohtuliku hüpoteegi ja keelumärke seadmine maksuvõla võimaliku sissenõudmise tagamise eesmärki. Seetõttu on põhjendatud X. X-i ja Y. Y pangakontode arestimine ulatuses, mida ei kata ära ülalnimetatud registervarale võimaliku sissenõude pööramine. 3(9)
3-25-2016
1.16.Kohtutäituri tasuks võib kujuneda X. X-i puhul 12 236,60 eurot ning Y. Y puhul 10 287,93 eurot.
1.17.Tagatise esitamisel lõpetab maksuhaldur täitmist tagavad toimingud.
Tallinna Halduskohus lubas määrusega MTA-l taotleda Eesti Vabariigi kasuks: 1) käsutamise keelumärke seadmist X. X-ile kuuluvale sõidukile Mercedes-Benz GL 350 Bluetec 4matic, XXXXXX; 2) Eesti väärtpaberite registris registreeritud X. X-i väärtpaberikonto nr XXXXXXXXXXXX blokeerimist; 3) X. X-ile kuuluva pensioni III samba osas pensionikonto blokeerimist; 4) X. X-i pangakontode arestimist kõikides Eesti krediidiasutustes 724 174,10 euro ulatuses; 5) kohtuliku hüpoteegi seadmist 28 054,35 euro ulatuses Y. Y omandis olevale XXX kinnistule ning
6) Y. Y
pangakontode arestimist kõikides Eesti krediidiasutustes 759 063,31 euro ulatuses.
2.1.Maksuhaldur on kohtule esitatud taotlusega alustanud X. X-i ja Y. Y vastutuskohustuse tuvastamise menetlust. Seega on täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1).
2.2.Vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluses täitmist tagavate toimingute sooritamist ei takista asjaolu, et maksuvõlga ei ole veel maksuotsusega kindlaks määratud ja selle täitmist nõutud (Tallinna Ringkonnakohtu 20. detsembri 2018. a määrus asjas nr 3-181788 p-s 73. juuli 2018. a määrus asjas nr 3-18-1082, p 6; 25. juuni 2014. a määrus asjas nr 314-50383, p 9).
2.3.Maksuhaldur selgitas, et X. X-i ja Y. Y kui JMVRE juhatuse liikmed rikkusid MKS §-s 8 nimetatud kohustusi ning nende tegevuse tulemusena on äriühingul tekkinud maksuvõlg. Senises menetluses tuvastatud asjaoludele tuginedes esineb põhjendatud kahtlus, et mõlema juhatuse liikme tegevuse ja äriühingu maksuvõla tekkimise vahel esineb põhjuslik seos ning seetõttu võivad X. X ja Y. Y vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1). Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude määramine. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). MKS § 96 lg 5 seab piirangu vastutusotsuse tegemisele, aga mitte vastutusmenetluse algatamisele ja täitmist tagavate toimingute sooritamisele vastutusotsuse adressaadi suhtes (Tallinna Ringkonnakohtu 11. juuni 2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-455). Sundtäitmise võimatusele viitab ennekõike see, et äriühingu vara ei ole maksuvõla tasumiseks piisav.
2.4.Vastutusotsuse tegemine pole välistatud. Puudutatud isikud on MKS-st ning maksuseadustest tulenevaid kohustusi rikkunud süüliselt. Tuvastatud asjaolud viitavad teadlikule maksukohustuse vältimisele. Maksuhalduri esitatud teave annab aluse kahtluseks, et rikkumised on seotud nii X. X-i kui Y. Y tegevusega.
2.5.Isikute senist tegevust arvestades ei ole välistatud, et puudutatud isikud püüavad ka edaspidi maksukohustust vältida. Seega on põhjendatud eeldada, et pärast vastutuskohustuse tuvastamist võib selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. 4(9)
3-25-2016
2.6.Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud (MKS § 132 lg 2) ning ei esine ka muid maksukohustuse lõppemise aluseid (juriidilise isiku õigusvõime ei ole lõppenud). Möödunud ei ole MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaeg.
2.7.Maksuhalduri taotletud täitetoimingud on proportsionaalsed. Puudutatud isikutele kaasnevaid piiranguid tasakaalustab kaalukas avalik huvi tagada maksude laekumine. Praegusel juhul ei ole nimetatud avalikku huvi võimalik muul viisil kaitsta.
2.8.Maksuhalduri märgitud täitmiskulusid kogusummas ei saa pidada ülemääraseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.X. X ja Y. Y taotlevad määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist või alternatiivselt halduskohtu määruse tühistamist X. X-i puudutavas osas.
3.1.Maksuhaldur on loonud kohtule ebaõige ettekujutuse maksuvõla kujunemisest. Täitmata on nii vastutusotsuse tegemise kui ka täitmist tagavaid toiminguid lubava sätte eeldused. Arvestades asjaolu, et MTA on ise maksukohustuslast aastate jooksul maksukontrolli sattunud tehingute osas nõustanud, ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine on praegusel juhul tõenäoline. Tahtlus maksude tasumata jätmise osas on puudunud, sest käitutud on MTA juhiste järgi. MTA hilisem tehingute ringihindamine ei anna alust nõuda maksusummat kolmandalt isikult.
3.2.Ühe juhatuse liikme osas pole vastutusotsuse tegemine üldse tõenäoline, kuna juhatuse liikmete vahel on selge dokumenteeritud rollijaotus ja X. X ei ole juhatuse liikmena võtnud ülesandeid, mis võiksid maksuvõla tekkimisega seost omada. Kogu maksuvõla aluseks olevate tehingute korraldamise ja maksustamise küsimustega tegeles ainuisikuliselt Y. Y. Isegi juhul, kui kohus leiab, et maksusumma nõudmisel JMVRE-lt on perspektiivi ja sellise maksukäsitluse rakendamine läbi aastate on tahtlik ning ajendatud maksude maksmata jätmise soovist, siis vastutusotsuse tegemiseks puudub alus isiku suhtes, kes pole kunagi vastutanud tehingute maksukäsitluse, raamatupidamise või muude tehingute eest, millest tulenevalt maksukohustus on määratud.
3.3.Maksuhaldur pole tõendanud, et maksusumma määramisel JMVRE-le eksisteeriks olukord, kus JMVRE pole suuteline maksuvõlgnevust tasuma. Hetkel puuduvad tõendid mis viitaksid sellele, et MTA oleks üritanud välja selgitada, millises majanduslikus olukorras on JMVRE. MTA pole kontrollinud äriühingu pangakonto seisu, vaid selle asemel rakendatakse meetmeid maksuvõla sissenõudmiseks kolmandatelt isikutelt.
3.4.Vastutusotsuse tegemine on tõenäoline äriühingu juhatuse liikmetele, aga MKS järgi võimatu välisriigi äriühingule registreeritud püsiva tegevuskoha kontaktisikutele. Kui vastab tõele maksuhalduri enda püstitatud hüpotees, et Tšehhi äriühingul oli kohustus registreerida Eestisse püsiv tegevuskoht, siis püsivale tegevuskohale pole kehtiv õigus näinud ette õiguslikku mehhanismi, et määratud maksukohustust sisse nõuda kelleltki muult kui isikult endalt. Ainult Euroopa Liidu väliste isikute osas on võimalik maksuvõlga sisse nõuda kolmandatelt isikutelt ehk neile määratud maksuesindajalt.
3.5.Vastutusotsuse vältimatuks eelduseks on, et maksuvõlgnevus on tekkinud tahtliku tegevuse kaudu. JMVRE maksuvõlgnevus on tekkinud mitte puudutatud isikute tahtliku tegevuse käigus, vaid MTA ebapädeva nõustamise tõttu. Kui äriühing tulnuks registreerida 5(9)
3-25-2016 käibemaksukohustuslaseks ja lisada tehingutele siseriiklik käibemaks, oleks sellisele järelmile jõutud ka MTA kontrollide raames. Sellist järeldust aga ei tehtud ja käibemaksukohustuslaseks JMVRE-d ei registreeritud. MTA on aastate jooksul andnud suuniseid, kuidas käituda. MTA tehtud märkused viidi parandustena sisse.
3.6.Kui tehingud JMVRE-ga oleksid pidanud olema teisiti kajastatud, oleks seda kontrolli raames pidanud välja tooma. Nii 2018. a kui ka 2020. a ja 2021. a kontrolli raames selgitati MTA-le ärimudelit, sealhulgas seda, kuidas Tšehhi äriühing toimib ning milline on tehingute ahel. Kui alates 2018. a-st on rakendatud ebaõiget käibemaksumäära (0% käibemaksumäär ja pöördmaksustamine), oleks MTA pidanud sellele juba siis tähelepanu juhtima. Kui tegevus oleks kätkenud endas maksude maksmata jätmist, oleks juba varasemad kontrollid lõppenud maksukäsitluse ümberhindamisega.
3.7.Viidatud suhtluse, maksumaksja koostööalti käitumise ja MTA juhiste järgi tehingute maksustamise tõttu ei ole täidetud vastutusotsuse vältimatu eeldus ehk tahtlik hoolsuskohustuse rikkumine. Seega on väga ebatõenäoline, et praeguses asjas saab teha vastutusotsust, mille täitmise tagamiseks on kohus rahuldanud MTA taotluse.
3.8.Erinevus JMVRE ja maksuhalduri pakutava ärimudeli vahel on ainult käibemaksu rakendamise mudelis ning selle tasujas. Maksuotsuse kohaselt tulnuks rakendada siseriiklikku käibemaksustamist, st JMVRE oleks pidanud esitama arve koos käibemaksuga. Juhul, kui kliendil mahaarvamise õigus puudub, jääb äriühingu tasutud 20% käibemaks riigile. Mõlema maksustamise meetodi puhul sõltub riigile laekuv käibemaksusumma kliendi sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusest ja lõpptulemus ei olene äriühingu Eesti käibemaksunumbri olemasolust – igal juhul on riigile laekuva maksusumma suurus sama. See tähendab, et kuivõrd renditeenuselt kuulub käibemaks tasumisele ja riigile laekuva maksu suurus on lõpuks sama suur, ei ole tegemist maksude tasumata jätmisega.
MTA taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist.
4.1.MTA alustas 17. juuni 2025. a taotlusega puudutatud isikute suhtes vastutusmenetlust, mitte ei väljasta neile kohe vastutusotsust.
4.2.MKS § 96 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimused peavad olema täidetud vastutusotsuse tegemise hetkel. Samas ei pea nimetatud tingimused esinema juba vastutusotsuse tegemisele suunatud maksumenetluse alustamise ajal. Lubatav on täitmist tagavate toimingute sooritamine enne maksusumma määramist. Puudutatud isikute juhitud äriühingu maksuvõlg on siduvalt kindlaks määratud 25. juuni 2025. a juuni maksuotsusega. MTA pole loonud ebaõiget ettekujutust maksuvõla kujunemisest.
4.3.X. X-i ja Y. Y roll äriühingu juhtimises tuvastatakse vastutusmenetluses. JMVRE varast ei piisa kogu määratud maksuvõla tasumiseks. Samuti ei välista määruskaebuses esitatud vastuväited X. X-i tulevase vastutuse võimalust, kuna ta võib vastutada MKS § 40 lg 11 alusel tegeliku juhina. Seejuures puudub vaidlus fakti üle, et X. X oli menetlusalusel perioodil JMVRE juhatuse liige ning puuduvad tema vastutust välistavad asjaolud. Seda isegi määruskaebusele lisatud kokkuleppe alusel. Täpsemad asjaolud selgitatakse välja käimasoleva vastutusmenetluse käigus.
4.4.JMVRE varast ei jätku kogu maksuvõla tasumiseks. Puudutatud isikud on saanud MTA-lt korraldused vastutusmenetluse raames seletuste andmiseks. MTA tõi välja, et JMVRE enda kinnitusel ei ole tal Tšehhis reaalset kontorit, töötajaid ega vara. Samas jätavad 6(9)
3-25-2016 puudutatud isikud avaldamata, millist vara JMVRE veel täiendavalt omab, millega nad saaksid tuvastatud maksukohustuse täitmist tagada. Sellise teabe valdajaks on puudutatud isikud. Viide äriühingu pangakonto hetkeseisule on ebamäärane ega anna alust hinnanguks, et JMVRE majanduslik seis oleks paranenud. Äriühingult maksuvõla luhtunud sissenõudmistoimingute nõue kehtib vastutusotsuse väljastamiseks (MKS § 96 lg 5).
4.5.MKS § 40 lg 11 ei välista välisriigi ühingu püsiva tegevuskoha kontaktisiku vastutust. MTA ei pea täitmist tagava toimingu taotlemise hetkeks olema kujundanud lõplikku seisukohta kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude või kohalduva õiguse kohta.
4.6.Ainus MTA-le teadaolev kokkulepe tehti 2018. a-l ja see seisnes selles, et äriühing pidi registreerima Eestis püsiva tegevuskoha ning tegema käibemaksukohustuslase registreeringu.
27.oktoobril 2023 toimunud vestluses teatas JMVRE, et esitab püsiva tegevuskoha registreeringu taotluse, kuid ei tee registreeringuid käibemaksu ja tulumaksu osas, sest ei hooma veel tagajärgi, mida need võivad kaasa tuua. Lisaks hõlmas vestlus teemat, kuidas JMVRE-l on kavas täita jooksvate perioodide maksukohustusi ning see küsimus jäi lõpliku lahenduseta.
4.7.Puudutatud isikute väide, et JMVRE olevat olnud kogu äritegevuse vältel MTA järelevalve all ja eelnevates aruteludes jõuti veendumuseni Eestis püsiva tegevuskoha puudumises, ei ole tõene. Puudutatud isikute hinnangud ja näited kontrollieelsest perioodist 2020. a kuni 2021. a ei ole asjassepuutuvad. 25. juuni 2025. a maksuotsus puudutab maksuperioodi 2022. a detsembrist kuni 2023. a aprillini. Asjaolu, et JMVRE soetatud autod läbisid Eestisse registreerimisel eraldi kontrolli ning puudusi autodel ei tuvastatud, ei välista maksotsuses käsitletud JMVRE püsiva tegevuskoha registreeringu puudumist ja sellega kaasnevaid maksukohustusi, mida puudutatud isikud korrektselt ei täitnud.
4.8.Puudutatud isikute juhitud äriühingul puudus huvi end registreerida käibemaksu- ja tulumaksukohustuslasena Eestis maksukohustustest teadlikult hoidumise eesmärgil.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. juuni 2025. a määrus muutmata.
6.MKS § 1361 kohaldamine eeldab, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning kontrolli käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (nt Riigikohtu
5.aprilli 2017. a määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27. novembri 2012. a määrus nr 3-3-1-15-12, p 50). Täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus. Kohus saab sisulisest küljest kontrollida eelkõige seda, kas esinevad või puuduvad maksuotsuse tegemist välistavad asjaolud (nt aegumine, maksuvõla kustutamine või tasumine). Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12. mai 2021. a määrus nr 3-20-2505, p 5).
7.MTA on praeguseks puudutatud isikute juhitud äriühingu maksuvõla siduvalt kindlaks määranud ja maksuotsus on väljastatud 25. juunil 2025. Ringkonnakohus selgitas
10.detsembri 2021. a määruse nr 3-21-2657 p-des 10 ja 11, et tulenevalt HKMS § 158 lg-st 2 7(9)
3-25-2016 tuleb kohtul loamenetluses arvestada ka kohtumenetluse käigus muutunud asjaoludega (vt ka Riigikohtu 5. aprilli 2019. a määrus nr 3-17-2005, p 7). Muutunud olukorras ei ole põhjendatud hinnata, kas maksu määramine oleks tõenäoline, vaid hinnata tuleb seda, kas maksuotsust oleks põhjust pidada ilmselgelt õigusvastaseks. See ei eelda siiski maksuotsuse õiguspärasuse üksikasjalikku kontrollimist ja maksumenetluses kogutud tõendite põhjalikku hindamist.
8.Maksuhaldur väljastas 23. mail 2025 JMVRE-le kontrolliakti nr 12.2-3/062232-80, milles asus seisukohale, et 19. septembri 2023. a korraldusega nr 12.2-3/062232-1 alustatud kontrollimenetluse vältimatuks tulemuseks on maksusumma määramine 1 265 030,12 euro ulatuses. Kontrolliaktis asus maksuhaldur seisukohale, et JMVRE tegutses Eestis varjatult, mille tulemusena saavutas alusetu maksu- ja konkurentsieelise teiste Eesti autokaupmeeste ees. Kontrollimenetluses tuvastatud täpsemad asjaolud nähtuvad taotlusest (vt maksuhalduri taotluse p 2) ning kontrolliaktist (taotluse lisa 16).
9.MTA jõudis 25. juuni 2025. a maksuotsuses järeldusele, et JMVRE tegutses Eestis varjatult. Selle tulemusena on äriühing saavutanud alusetu maksu- ja konkurentsieelise teiste Eesti autokaupmeeste ees. MTA märgib maksuotsuses, et äriühingu Eesti residendist juhatuse liikmed X. X ja Y. Y juhtisid ja korraldasid äriühingu igapäevast tegevust Eestis. MTA lisab, et JMVRE-d kui Tšehhis registreeritud äriühingut kasutati peamiselt eesmärgil, et soetada selle kaudu Tšehhi turult sõidukeid, mida kasutati Eestis toimuvateks tehinguteks. MTA toob välja, et kõik kohustuslikud registreerimistoimingud jäeti Eestis tegemata ning Eestis tehtud tehingute kohta esitati lõpptarbijale müügiarveid Tšehhi käibemaksukohustuslase numbriga. MTA hinnangul toimusid tehingud lõpptarbijaga Eestis äriühingu püsivas tegevuskohas, mistõttu oleks tehingud tulnud maksustada Eestis kohalduva käibemaksumääraga (maksueelis seisnes selles, et Tšehhis küsiti käibemaksu (21%) tagasi ning Eestis välditi käibemaksu (20%) tasumist). Seega on MTA maksuotsuses tuginetud samadele järeldustele, mis kontrolliaktis ja loataotluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maksuotsuses sisalduvaid järeldusi pidada ilmselgelt põhjendamatuteks ja maksuotsust seetõttu ilmselgelt õigusvastaseks. Maksukohustuse määramise aegumistähtaeg ei olnud möödunud (MKS § 98 lg 1).
10.MKS §-s 1361 märgitud kahtlus sundtäitmise hilisemast raskendatusest ei eelda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selle olukorra vältimiseks. Samas on asutud JMVRE-d ning sõidukeid võõrandama. Seejuures sõidukeid võõrandati juhatuse liikmetega seotud äriühingule. Kahtluseks annavad alust ka äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28. jaanuari 2013. a määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Isiku varasem ebausaldusväärne käitumine võib iseloomustada tema suhtumist tulevikus määratavate maksukohustuste täitmisse. Äriühingul puudub vara, mille arvelt maksukohustust täita. Samuti puuduvad päevakohased andmed äriühingu majandusliku võimekuse kohta.
11.Ringkonnakohus nõustub MTA seisukohaga, et määruskaebuses väljatoodu ei välista tõsikindlalt X. X-i võimalikku vastutust. Asja materjalidest nähtub, et X. X oli menetlusalusel perioodil JMVRE juhatuse liige. Olenemata kohtule esitatud ülesannete 8(9)
3-25-2016 jaotuse kokkuleppest, selgitatakse täpsemad asjaolud välja käimasoleva vastutusmenetluse käigus.
12.Kohaldatav täitetoiming peab olema põhjendatud ja proportsionaalne võrreldes maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (Riigikohtu 5. aprilli 2019. a määrus nr 3-17- 2005, p 9; 27. novembri 2012. a määrus 3-3-1-15-12, p 57). Avalik huvi maksuvõla laekumise vastu kaalub maksukohustuslase õigused siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16. novembri 2020. a määrus nr 3-20-1838, p 12). Seejuures on olulise kaaluga isiku tegevus ja sellest järelduv usaldusväärsus, nt tema osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine maksumenetluse jooksul (Riigikohtu
12.veebruari 2020. a määrus nr 3-19-1672, p 27; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
10.detsembri 2021. a määrus nr 3-21-2657, p 15). Ringkonnakohus jagab maksuhalduri ja halduskohtu seisukohta, et praegusel juhul saa võimaliku maksusumma tagamiseks rakendada ühtegi muud, maksukohustuslast vähem koormavat meedet. Arvelduskontode, pensionikontode ja väärtpaberikonto arestimata jätmine tähendaks tõenäoliselt, et maksusummad jäävad täies ulatuses laekumata, kuna isikud, keda on põhjendatud alus kahtlustada maksude tasumata jätmises, võivad suunata kontodel olevad vahendid mujale. Samuti pole alust arvata, et sellised isikud tagavad heauskselt maksumenetluse ajaks enda maksejõulisuse ja hoiavad alles endale kuuluva vara, et maksuhalduril oleks võimalik hiljem maksunõue sisse nõuda. Kuna puuduvad alternatiivsed võimalused maksukohustuse täitmise tagamiseks ning maksuhaldur on välja toonud põhistatud kahtluse, et maksukohustuslane on jätnud maksud maksmata, ei saa kontode arestimist pidada ebaproportsionaalseks. Praegusel juhul kaalub avalik huvi maksusummade laekumise tagamiseks üles määruskaebuse esitajate huvid.
13.Määruskaebuse esitamisel on tasutud ringkonnakohtule riigilõivu kokku 40 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt on haldusasjas määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba. Seega tuleb X. X-i eest enamtasutud riigilõiv 20 eurot tagastada S OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX ning Y. Y eest tasutud riigilõiv 20 eurot M OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX (HKMS § 104 lg 8).
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.