Narvel OÜ hagi E-majandus OÜ ja MJ vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 15 961,34 euro, viivise 446,92 euro ja edasiulatuva viivise saamiseks alates 28.01.2016
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.07.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Narvel OÜ apellatsioonkaebus 7 791,48 eurot E-Majandus OÜ ja MJ apellatsioonkaebus 10 433,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Narvel OÜ apellatsioonkaebus E-Majandus OÜ ja MJ apellatsioonkaebus Hageja Narvel OÜ (12166941), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela (e-post XXX) Kostja I E-Majandus OÜ (12244015, Pärnu mnt 160 A, Tallinn, 11317) Kostja II MJ (XXXXXXXXXXX, XXX), kostjate ühine esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
Kohtuistungi aeg
12.01.2017
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 05.07.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis kostjatelt solidaarselt välja mõistmata hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 6 961,34 eurot, viivise 473,37 eurot, viivise alates 06.07.2016 summalt 6 961,34 eurot ja menetluskulude jaotuse osas.
3.E-Majandus OÜ ja MJ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Hagi rahuldada. 1(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1365 Välja mõista solidaarselt E-Majandus OÜ-lt ja MJ-lt Narvel OÜ kasuks põhivõlgnevus 15 961,34 eurot.
4.3.Välja mõista solidaarselt E-Majandus OÜ-lt ja MJ-lt Narvel OÜ kasuks viivis 1085,37 eurot ja alates 06.07.2016 viivis põhinõudelt (15 961,34 eurot) 0,025% päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhivõlgnevus (15 961,34 eurot).
4.4.Narvel OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta solidaarselt EMajandus OÜ ja MJ kanda, E-Majandus OÜ ja MJ menetluskulud jätta nende endi kanda.
5.Jätta Narvel OÜ taotlus 12.01.2017 istungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.01.2016 esitas Narvel OÜ (hageja) Harju Maakohtusse hagi E-Majandus OÜ (kostja I) ja MJ (kostja II) vastu solidaarselt põhivõlgnevuse 15 961,34 euro, viivise 446,92 euro ja edasiulatuva viivise saamiseks alates 28.01.2016.
2.Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 12.08.2015 müügilepingu nr 201508121, mille kohaselt müüs hageja kostjale I tellimuse alusel erinevaid metalldetaile (p 2.1) ning kostja I kohustus tellitud kauba eest tasuma hagejale kauba ostuhinna (p 6.1).
3.12.08.2015 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 201508121, millega kostja II kohustus tagama kostja I müügilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees (p 1.1). Kostja II rahalise vastutuse maksimumsummaks on 55 000 eurot (p 1.3).
4.28.08.2015 ja 04.09.2015 teostas hageja kostjale I tellitud kaupade tarned. Kostja I võttis kauba vastu. Kostja I ei informeerinud hagejat mistahes mittevastavustest lepingutingimustele.
5.28.08.2015 esitas hageja kostjale I arve nr 2015208284, mis on tasutud 29.09.2015. 04.09.2015 esitas hageja kostjale I arve nr 20159046 summas 15 961,34 eurot, maksetähtajaga 07.10.2015. Arve on tasumata. 16.11.2015 esitas hageja kostjale II nõudekirja kohustuse täitmiseks. Ka kostja II arvet ei tasunud.
6.Hagejal on õigus nõuda viivist müügilepingu p 6.3 järgi 0,025% päevas. Arve tasumise tähtaeg oli 07.11.2015. Hagi esitamise päeva seisuga on viivis 446,92 eurot. Hageja nõuab kostjatelt viiviste tasumist ka aja eest pärast hagi esitamist kuni kohustuse täitmiseni.
7.Kostjal I ei ole hageja vastu nõuet. Hageja ei jätnud tarnimata 8693,69 kg metalltooteid. Peale müügilepingu sõlmimist muudeti ning tühistati selle täitmise käigus jooksvalt tellimuse mahtu vastavalt lõpptellija Shipbuilding Completion Oy nõudmistele. Samuti on eksitav kostjate väide, nagu oleks kostja I kooskõlastanud lepingu sõlmimisel hagejaga täpsed metalldetailide tootmisjoonised ja kogused.
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1365 Müügilepingu p-s 2 olid toodud üksnes prognoositavad kaalud vastavalt üldistele lähtejoonistele. Kostja I hakkas peale müügilepingu sõlmimist edastama hagejale Shipbuilding Completion Oy esindaja kirjade alusel nõudeid tellimuse muutmiseks ja sellega seoses ka mahu vähendamiseks. 21.08.2015 kirjaga tühistas kostja I ca 20 metalltoote tellimuse, 25.08.2015 kirjaga tühistati veel 25 toote tellimus. 24.08.2015 tühistati samuti üle 20 toote ja esitati ka mitmeid varem esitamata nõudeid metalltoodete tootmiseks. 31.08.2015 tühistas Shipbuilding Completion Oy veel täiendavaid tellimuse osasid. Lõpptellija ja kostja I vahel sõlmiti leping laevatorude (metalltoodete) ostmiseks juba 27.03.2015 ja nende kokkuleppe järgi pidi kostja I tarnima metalltooted 31.07 ja 12.08.2015 Hagejaga sõlmis kostja I vastava metalltoodete allhankelepingu alles 12.08.2015. Kostjate vastuväited
8.Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostja I tellis hagejalt väga spetsiifilisi metalldetaile, mida toodetakse eritellimisel. Enne lepingu sõlmimist kooskõlastas kostja I hagejaga joonised. Hageja kohustus kaupa tarnima: 5000 kg ajavahemikus 31.08.2015 – 06.09.2015 ning 10 588,60 kg - ajavahemikus 07.09.2015 – 13.09.2015.
9.Kostja I sõlmis hageja poolt tarnitavatele kaupade edasimüügiks müügilepingu Soomes laevaehitusega tegeleva Shipbuilding Completion Oy-ga. Tarnete kogused ja kuupäevad olid identsed hageja ja kostja I vahel kokkulepituga. Hageja oli sellest teadlik, sest hageja suhtes Shipbuilding Completion Oy-ga ka otse ning lepingu p 5.2 kohaselt toimus hageja poolt kauba üle andmine Shipbuilding Completion Oy asukohas Telakkakadu 1, Turu, Soomes.
10.Hageja tarnis 28.08.2015 kaupa 2144,51 kg ja 04.09.2015 veel 4750,40 kg. Seega hageja tarnis kostjale tähtaegselt kaupa vaid 6894,91 kg. 15.09.2015 teavitas Shipbuilding Completion Oy hagejale ja kostjale I, et tarne on poolik, sest tarnimata on suur kogus joonise D.389.056Y.515.005 sisalduvaid väiksed torusid. 15.09.2015 saatis Shipbuilding Completion Oy hagejale kirja, milles teatas, milliseid esemeid on koheselt vaja ja millistega on veel aega. Selle peale vastas hageja esindaja, et neil pole ühtegi tellimust töös, kuigi müügilepingu mahust oli hageja rohkem kui 1⁄2 täitmata. 17.09.2015 teavitas hageja kostjat I, et detailid lähevad kokkulepitust rohkem maksma ja soovis, et kostjaga lisakuludele kostja I nõusolekut saada. 18.09.2015 teavitas Shipbuilding Completion Oy kostjat I, et mõned detailid on tootmata ning esitas päringu, kas need saavad toodetud. Samal päeval kostja I edastas hagejale uuesti detailide nimekirja ning küsis kas detailid saaks nädala 41 jooksul valmis. 25.09.2015 esitas hageja päringu, kas ta on lisakuludega nõus ja teavitas, et detailide tootmist ei ole alustatudki. Kostja lisakuludega siiski ei nõustunud, sest lepingu sõlmimisel olid hinnad kokku lepitud ja tootmise aluseks olevad joonised hageja poolt aktsepteeritud.
11.05.10.2015 otsustati, et hageja ja kostja I vaheline koostöö on käesoleva projekti raames lõppenud, kuivõrd Shipbuilding Completion Oy oli tarnete hilinemise tõttu juba tellimuse osaliselt tühistanud. 07.10.2015 teatas Shipbuilding Completion Oy kostjale I, et detailid on tellitud teise tootja käest ja kostjalt I ei ole neid enam vaja. Lisaks jättis Shipbuilding Completion Oy maksmata ka kostja I poolt hageja poolt tarnitud kauba edasimüügi eest esitatud arve summas 16 911,42 eurot. Kuivõrd käesoleval juhul on käendatav nõue tasaarvestamise tõttu lõppenud, siis on lõppenud ka käendus.
12.Kostjad väitsid, et kostjal I on hageja nõude tasaarvestanud. Hageja rikkus lepingut ja tekitas sellega kahju. Arvelt nr 201508284 nähtub, et hageja on lepingu p 5.1 sätestatud esimesest kokkulepitud tarnest tarninud ainult 2144,51 kg, jättes sellega tarnimata 2855,49 kg ning arvelt nr 201509046 nähtub, et hageja on lepingu p 5.1 sätestatud
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1365 kokkulepitud tarnest tarninud ainult 4750,40 kg, jättes sellega tarnimata 5838,20 kg. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei tarninud lepingus kokkulepitud kaupa tähtaegselt ning osa kaupa jäeti tahtlikult tarnimata, on kostjale I tekkinud alljärgnev kahju: a) kostja I poolt esitatud arve nr 1319 laevatehasele Shipbuilding Completion Oy, summas 16 911,42 eurot. Nimetatud summa on laevatehase poolt tasumata ning tegemist on otsese kahjuga. b) tulevikus müüdavate kauba eest saamata jäänud tulu ning õigustatud ootus lepingu sõlmimisel on järgnev: metalldetaili baasmüügi hinnaks oli 3,56 eurot/kg, mille sisseostuhind oli 2.80 eurot/kg. Saamata ja müümata jäänud kogus oli 8693,69 kg. Seisuga 12.02.2016 oli tulevikus müüdavate kauba eest saamata jäänud tulu 6607,24 eurot. Tulenevalt eeltoodust on hageja tekitanud kostjale I kahju kokku 23 518,66 eurot. Kauba viimane tarne kuupäev oli 03.09.2015. Seisuga 01.03.2016 on tarnimisega viivitatud 180 päeva ja viivis on 391,21 eurot. Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõlgnevuse 9000 eurot, viivise 612 eurot ja alates 06.07.2016 viivise põhinõudelt (9000 eurolt) 0,025 % päevas kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 8 388 eurot, menetluskulud jättis maakohus poolte kanda.
14.Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust järgmistes asjaoludes: 12.08.2015 sõlmisid hageja ning kostja I müügilepingu 201508121 (I kd lk 10-14), mille kohaselt pidi hageja kostjale I tellimuse alusel müüma erinevaid metalldetaile vastavalt joonistele ja kogustele (p 2.1 – I kd lk 10):
JOONISED:
KOGUKAAL:
D.389.056Y.515.005
15 495,40 kg
D.389.120Y.525.006
93,20 kg Müügilepingus p 5.1 (I kd lk 11) lepiti kokku, et hageja tarnib kaupu järgmiselt: 5000 kg 36. nädalal (31.08 – 06.09.2015) ja 10 588, 60 kg 37. nädalal (07.09. - 13.09.2015); - kostjal I oli sõlmitud hageja poolt tarnitavate kaupade edasimüümiseks leping Soomes laevaehitusega tegeleva Shipbuilding Completion Oy-ga; - hageja tarnis Shipbuilding Completion Oy-le 28.08.2015. a 2144,51 kg ja 04.09.2015. a 4750,40 kg metalltooteid; 28.08.2015 esitas hageja kostjale I arve nr 2015208284 (I kd lk 19), mis on tasutud 29.09.2015 (I kd lk 20); 04.09.2015 esitas hageja kostjale I arve nr 20159046 (I kd lk 21) summas 15 961,34 eurot, maksetähtajaga 07.10.2015; arve on tasumata; 12.08.2015 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr 201508121 (I kd lk 15-18), millega kostja II kohustus tagama kostja I müügilepingust tulenevaid kohustusi hageja ees. Kostja II rahalise vastutuse maksimumsummaks on 55 000 eurot. 16.11.2015 esitas hageja kostjale II nõudekirja kohustuse täitmiseks (I kd lk 22-24), mille kostja II on kätte saanud (I kd lk 25-33; II kd 53 pöördel); kostja I (I kd lk 59) esitas koos 03.03.2016 hagi vastusega tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas enda 23 909,87 euro suuruse nõude hageja vastu kattuvas osas hageja nõudega kostja I vastu ehk summas 15 961,34 eurot.
15.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal I on hageja nõude suhtes tasaarvestatav nõue. Kohus luges tõendatuks, et lõpptellija tühistas tellimuse osaliselt, lõpptellija 31.03.2016 kirjast nähtub, et tarnimata jäid detailid kogukaaluga 667 kg. Seega ei täinud hageja lepingut täies mahus ning sellest tulenevalt tekkis hagejale kahju. Kohus möönab, et kostja I ja hageja vahel peetud e-kirjavahetusest ja lõpptellija kirjast nähtub asjaolu, et kostja I oli ebapädev ning suunas hageja suhtlema otse lõpptellijaga. Lisaks 4(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1365 ei osanud kostja I hiljem vaidluse tekkides hagejale selgitada või anda selgeid juhiseid, millises osas on veel tellimus täitmata. Asjaolu, milline oli lõplik tähtaeg kostja I ja lõpptellija vahel kokkulepitud, tuvastada ei ole võimalik, kuna nende vahel puudub kirjalik leping. Samas puudub vaidlus selles, et lõpptarnija keeldus kostja I arve tasumisest ja taganes osaliselt lepingust peale hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud täitmise tähtaega. Hagejal oli võimalus jätta kostjaga I leping sõlmimata, kui ta leidis, et kostja I on ebapädev ning tal oli kahtlus, et kostjal I on lõpptellijaga kokku lepitud ebareaalsed tähtajad. Hagejal ei olnud kohustust asuda suhtlema otse lõpptellijaga, pannes ennast seetõttu hiljem keerulisse olukorda, kus tal ei olnud võimalik enam aru saada, millised detailid on tarnimata.
16.Kohus leiab, et vaidlusalused probleemid tähtaegade ja lepingu mahu osas tekkisid:1) kostja I ebakompetentsusest; 2) hageja soovist saada igal juhul tellimus, mistõttu hageja sõlmis kostjaga I lepingu olukorras, kus juba mõistis kostja I ebapädevust; 3) hageja, lõpptellija ja kostja I kaootilisest omavahelisest suhtlemisest, kus ei olnud enam lõpuks võimalik tellimuse täidetud ja puudu olevast osast aru saada; 4) võimalik, et ka lõpptellija ebakonkreetsusest (tellimuse muutmisel ja tähtaja sätestamisel) ning valikulisest suhtlusest (kord kostjaga I ja kord hagejaga).
17.Hageja tasaarvestuse aluseks olev otsese kahju nõue on põhjendatud 6 961,34 euro ulatuses, sest hageja rikkus lepingut jättes tootmata 667 kg kokkulepitud lepingu mahust, hageja vastutab lepingu rikkumise eest, kostjale I on tekkinud kahju lõpptellija poolt esitatud arve 16 911,42 euro tasumata jätmisega, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga, kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena hagejale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, rikkumise ja kahju vahel oli põhjuslik seos. Kohus arvestab ka kostja I osa kahju tekkimisel ja leiab, et kostja tasaarvestusnõue 16 911, 42 eurot on põhjendatud 6 961, 34 euro ulatuses. Tasaarvestuse aluseks olevaks nõudeks on ka saamata jäänud tulu nõue summas 6 607,24 eurot. Kohus leiab, et nimetatud nõue ei ole tõendatud. Kuivõrd lõpptellija kirjast nähtuvalt jäi tal saamata 667 kg detaile, saanuks maksimaalseks saamata jäänud tuluks kostjal I olla 667x0,67=50, 67 eurot. Samas leiab kohus, et nimetatud kahju hageja kanda jätmine ei ole põhjendatud, kuna kostja I on ise põhjustanud nimetatud kahju tekkimise. Kostja I ei osanud õigeaegselt juhtida hageja tähelepanu osaliselt tarnimata detailidele ja jättis vastamata hageja päringutele, millised detailid on tarnimata.
18.Kostja esitas viivisenõude alates 04.09.2015 kuni 01.03.2016 summas 391,21 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja I viivisenõue põhjendatud, kuna kostja I tingis ise ebaselgete juhistega ning suhtlemise lõpptarnijale suunamisega hageja tarne viivituse.
19.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud vastavalt lepingus kokkulepitud määras osas, millega rahuldatakse põhinõue ehk summalt 9000 eurot, sh ka edasiulatuvalt otsuse tegemisest. Kohtuotsuse tegemise seisuga moodustab viivis 612 eurot.
20.Hageja ja kostja II vahel oli sõlmitud käendusleping, seega vastutab kostja II kostjaga I hageja ees solidaarselt.
21.Kuna hagi rahuldatakse osaliselt jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja apellatsioonkaebus
22.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulude osas ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta poolte menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1365
23.Apellandi arvates jättis maakohus hindamata hageja poolsed väited kostja I nõudeõiguse lõppemise kohta VÕS § 220 lg 3 alusel. Hageja lepingujärgsed kohustused lõppesid täitmisega ja hagejal on õigus nõuda tarne eest tasumist.
24.Hageja on seisukohal, et tänaseni pole selge, kas ja mida täpsemalt pidi hageja kostjaga I sõlmitud müügilepingu täitmiseks lisaks valmistama ja tarnima ning sõltumata sellest on kostja I kaotanud õiguse lepingutingimuste mittevastavusele tugineda.
25.Maakohtu otsus hagi osalise rahuldamise ulatuse kohta on vastuoluline ja korrektselt põhjendamata. Väär on omistada hagejale kostjaga I sõlmitud lepingu rikkumist 667 kg tarnimata jätmise tõttu, sest kostja I oli vastavas osas nõudeõiguse kaotanud. Kahju ettenähtavusest ei ole alust rääkida, kuna maakohus ise tuvastas, et lõpptellija oli oma nõudmistes ebakonkreetne ja hageja seetõttu keerulises olukorras. Maakohus ei arvestanud, et kostjale I tekkinud kahju põhjuseks ei olnud 667 kg toodete tarnimata jätmine. Kahju tekkis hagejast sõltumatu olukorra pärast, mis on seotud kostja I asjatundmatu tegevusega lõpptellijaga kokku lepitud kohustuste täitmisel. Kohus põhjendas samadel faktilistel asjaoludele põhinevaid kostja I tasaarvestusavalduse kahju hüvitamise nõudeid omavahel vastuolus olevate põhjendustega, jõudes nii erinevatele järeldustele. Hageja nõustub täielikult kohtu põhjendustega kostja I teise ja kolmanda nõude rahuldamata jätmise osas, kuid arusaamatuks jääb, miks ei oma need samad põhjendused tähtsust kostja I tasaarvestusavalduse esimese nõude osas. Seda enam, et kostja I tasaarvestusavalduse kolm nõuet rajanevad faktilises osas samal metalli tarnekohustuse rikkumise väitel. Maakohus on otsuses esile toonud väited, mis ei oma õiguslikku tähendust. Kostjate apellatsioonkaebus
26.Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
27.Kostjad nõustuvad maakohtu seisukohaga, et hageja rikkus lepingut ning tekitas sellega kostjatele kahju. Kahju suurusega kostjad ei nõustu. Selguse mõttes tuginevad kostjad kostja I tasaarvestuse aluseks olevale otsesele kahju hüvitamise nõudele. Samata jäänud tulu ja viivise nõudele ei tugineta.
28.Hageja tarnis poolte vahel kokkulepitust vähem tooteid 44,23%. Hageja on vähem tarnimist põhjendanud sellega, et kostja tühistas ülejäänud osas tellimused ja müügilepingus kokkulepitud detailide kaal oli umbmäärane. Kostja I selgitab, et tellimuste osaline tühistamine toimus hageja enda süü tõttu – tema viivituse tõttu kaotas lõpptellija erinevate detailide ostmise vastu huvi. Tellimusi tühistati aga väiksemas mahus.
29.Maakohus on ebaõigesti tellimuse tühistamise alusena käsitlenud lõpptellija kirju. Müügilepingu järgi sai müügilepingut muuta ainult müügilepingu poolte kirjalikul kokkuleppel. Sellist kokkulepet sõlmitud ei ole. Tähtsust ei oma, kas müügilepingu sõlmimisel oli kostja I ebapädev või mitte, sest lepingu täitmine sellest ei sõltunud.
30.Kostja I ja lõpptellija vahel sõlmitud tarnete kogused ja tellimuse täitmise tähtajad olid identsed hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepinguga. Lõpptellija keeldus kostja I arve tasumisest peale kostja I ja hageja vahel sõlmitud müügilepingus kokkulepitud tarnetähtaega. Seega tekkis kostjale I kahju hageja poolt lepingu rikkumisest. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kahjunõude suuruseks on 6 961,34 eurot.
31.Hageja viivisenõue on alusetu täies ulatuses. Kuna hageja rikkus tarnekohustust, siis oli kostjal I õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest. Kuna kostja I keeldus õigustatult hageja arvet tasumast, puudub hagejal õigus nõuda arve tasumata jätmise tõttu viivist. Tasaarvestusavaldus esitati kostja I poolt umbes 6 kuud hiljem, kui
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1365 väidetavalt oli hageja arve sissenõutavaks muutumise aeg. Tasaarvestusavalduse tegemisest sai sissenõutavaks muutuda hageja arve tasumise kohustus. Maakohus jättis viivise arvestamisel kujundusõiguse teostamise ajalise tähtsuse tähelepanuta.
32.Hagejal puuduvad nõuded kostja II vastu, sest käendatav nõue on tasaarvestusega lõppenud. Vastused apellatsioonkaebustele
33.Vastustajad vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata, menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kostjate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis kostjatelt solidaarselt välja mõistmata hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 6 961,34 eurot, viivise 473,37 eurot, viivise alates 06.07.2016 summalt 6 961,34 eurot ja menetluskulude jaotuse osas.
35.Käesolevast asjast nähtub, et: - 12.08.2015 sõlmisid hageja (müüjana) ja kostja I (ostjana) müügilepingu nr 201508121, mille p 2.1 kohaselt pidi hageja kostjale I tellimuse alusel müüma erinevaid metalldetaile vastavalt joonistele ja kogustele – joonis D.389.056Y.515.005 kogukaal 15 495,40 kg ja joonis D.389.120Y.525.006 kogukaal 93,20 kg. Müüja kohustus projektile koostama tööjoonised, mille kostja kohustus üle vaatama ja kinnitama. - Lepingu p 5.1. leppisid hageja ja kostja I kokku, et kauba üleandmine müüjalt ostjale toimub järgmise graafiku alusel – 36. nädalal kokku 5000 kg, 37 nädalal lepingu ülejäänud maht. Vastavalt poolte vahel sõlmitud kokkuleppele pidi hageja kostjale I seega tellitud kaubast 5 000 kg üle andma 31.08-06.09.2015 ja ülejäänud 07.0913.09.2015. - Hagiavalduse ja hagiavaldusele esitatud vastuses esitatud väidetest nähtuvalt anti kostjale I üle 28.08.2015 2 144,51 kg ja 04.09.2015 anti üle 4 750,40 kg tooteid. Seega anti lepingujärgse esimese tähtaja jooksul tooteid rohkem, kui kokkulepitud, kuid teise tähtaja jooksul kokkulepitud toodete tarnet suures mahus ei teostatud. Kokku tarnis hageja kostjale I tooteid 6 894,91 kg.
36.Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu tingimusi muudeti. Täpsemalt, kas vähendati lepingu järgi üleantavate toodete mahtu. Hageja väidete järgi muudeti lepingu mahtu kuna ka kostja I ja lõpptellija Shipbuilding Completion OY (edaspidi ka lõpptellija) vahel sõlmitud lepingut muudeti. Hageja ja kostja I vahel puudub vaidlus selles, et mõlema lepingu järgi oli toodete spetsifikatsioon ja maht algselt sama. Kostja on seisukohal, et tema ei ole hagejaga sõlmitud lepingu mahtu vähendanud ning, et lepingus kokkulepitud mahus toodete tarnimata jätmise tõttu rikkus hageja lepingut. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidluse lahendamiseks välja selgitada, kas hageja väited hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu tingimuste muutmise kohta on tõendatud.
37.Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu p.7.1 järgi võib lepingut muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, kui lepingust ei tulene teisiti. Puudub vaidlus selles, et kirjalikult ei ole hageja ja kostja I lepingus kokkulepitud toodete mahtu muutnud, sest toodete mahu vähendamisest teavitas lõpptellija kirjalikult korraga nii hagejat, kui kostja I. See ei tähenda aga ringkonnakohtu arvates seda, et lepingu muutmine muus vormis oleks kokkulepitu tõttu täiesti välistatud. VÕS § 13 lg 1 järgi võib lepingut
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1365 muuta või lepingu võib lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel, lg 2 kohaselt kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt on üldreegel selline, et kui pooled on ette näinud lepingu muudatustele kindla vormi, siis on muudatus lepingus tühine, kui seda vormi ei ole järgitud. Samas VÕS § 13 lg 3 järgi, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse teatud vormis, ei või lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmisega teistsuguses vormis. Nimetatud säte reguleerib olukorda, kui rikutakse lepingupoole põhjendatud usaldust muus kui lepingus ettenähtud vormis tehtud muudatuste kehtivusse ning selle sätte kohaselt ei ole sel juhul lubatud kokkulepitud vorminõude järgimata jätmisele tuginemine. Seda, kas lepingupool võis aru saada teise poole käitumisest kui nõusolekust teha lepingusse muudatusi muus vormis, kui kokku lepitud, tuleb hinnata konkreetsetest asjaoludest lähtudes, sealhulgas poolte tahteavaldustest. Kostja I väide, et tema tahteavaldus lepingu muutmiseks sai väljenduda vaid tema kirjalikus nõusolekus, ei ole eeltoodu tõttu põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates viitavad poolte tahteavaldused lepingu täitmise käigus, et kostja I nõustus hagejaga sõlmitud lepingu mahtu muutma vastavalt sellele, kuidas mahtu muutis kostjaga I lepingu sõlminud lõpptellija. Maakohus tuvastas hageja, kostja I ja lõpptellija vahelisi kirju hinnates, et lõpptellija tühistas osaliselt oma tellimuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses tuvastatuga. Kuna lõpptellija suhtles ka hagejaga, siis ei ole loogiline kostjate väide, et hoolimata kostja I ja lõpptellija vahel sõlmitud lepingu muudatustest ning tellimuse mahu muutmisest säilis kostjal I huvi lepingu kogumahus täitmiseks, arvestades ka seda, et tooted olid spetsiifilised, eritellimusena vajalikud vaid lõpptellija jaoks.
38.Maakohus tuvastas, et hoolimata lepingu mahu muutmisest jäi hagejal kostjale I tarnimata detaile 667 kg ulatuses ning selles osas rikkus hageja kostjaga I sõlmitud lepingut. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Hageja väidete kohaselt ei esitanud kostja I ega ka lõpptellija hagejale mitte ühtegi pretensiooni ning seetõttu oli hagejal arusaam, et ta on täitnud kõik lepingujärgsed kohustused kostja I ees. Ringkonnakohus hageja seisukohtadega ei nõustu. 31.08.2015 teatas lõpptellija nii hagejale, kui ka kostjale I, et tegemata on suur kogus väiksemaid kanaleid. 15.09.2015 esitas lõpptellija järelepärimise, kas on alustatud suure koguse väiksemate torude tootmist (I kd, tlk 66; tõlked lk 67). 18.09.2015 lõpptellija poolt tehtud järelepärimisele tootmises olevate toodete kohta vastas hageja, et ühtegi tellimust neil käsil ei ole (I kd, tlk 68-69).18.09.2015 saatis kostja I hagejale teatise milliseid tooteid veel vaja oleks (I kd, tlk 71) ning soovis neid 41. nädalaks (seega 5-11.oktoobriks). Arvestades nimetatud kirjades sisalduvat, ei ole põhjendatud hageja väide, et ta ei saanud aru, milliseid tooteid tuleb toota. 21.09.2015 soovis hageja kostjalt I teavet torude tootmisega seoses tekkinud lisakulude hüvitamise kohta (I kd, tlk 72). 25.09.2015 ei olnud hageja torude tootmisega alustanud (I kd, tlk 72). 05.10.2015 teatas hageja, et loeb projekti lõppenuks ning avaldas arvamust, et kostja I leiab väikese koguse tegemiseks parema tootja (tlk 74). 07.10.2015 teatas lõpptellija, et tellis tooted mujalt (I kd, tlk 76, tõlge tlk 77). Lõpptellija kirjast nähtub, et seisuga 15.september 2015 oli tootmata detaile koguses 667 kg (I kd, tlk 123; tõlge tlk 125). Seega leidis maakohus õigesti, et hageja rikkus kostjaga I sõlmitud lepingut, jättes tarnimata tooteid kogumahus 667 kg. Eeltoodu kohaselt on õige maakohtu seisukoht, et hageja rikkus kostjaga I sõlmitud lepingut. Tõendatud on ka kostjale I kahju tekkimine, sest lõpptellija kirjaga (I kd, tlk 122-123; tõlge tlk 124-125) on tõendatud, et lõpptellija
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1365 jättis kostjale I tasumata toodete eest, mille hageja tarnis kostjaga I sõlmitud lepingu järgi 04.09.2015.
39.Kuigi maakohus leidis, et põhjuslik seos hageja lepingurikkumise ja kostjale I tekkinud kahju vahel on tõendatud, ei ole maakohus täpsemalt põhjendanud, miks ta leiab, et hageja poolt 667 kg toodete tarnimata jätmise tõttu on kostjale I tekkinud kahju tõendatud.
40.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nii kostja I kui ka temaga lepingu sõlminud lõpptellija huviks oli algselt toodete kogumahus 15 495,40+93,20=15 588,60 kg saamine. Hageja tarnis kostjale I ja kostja I seega lõpptellijale 2155,51+4 750,40 =6 905,91 kg. Kostjale I ja lõpptellijale tarniti vähem 8 682,69 kg, sellest (8 682, 69667) 8015, 69 kg vähendas lõpptellija ise lepingu mahtu. Kuna asjas ei ole tõendatud, et nimelt 667 kg tarnimata jätmise tõttu keeldus lõpptellija 04.09.2015 tarnitud toodete eest tasumast, siis ei ole tõendatud ka põhjuslik seos kostja I tekkinud kahju ja hageja lepingu rikkumise vahel.
41.Kostjate väidete kohaselt vähendas kostjaga lepingu sõlminud lõpptellija lepingus märgitud toodete mahtu ja tellis tooted mujalt seetõttu, et hageja ei tarninud tellitud tooteid õigeaegselt. Selle väitega ringkonnakohus ei nõustu. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja I ja lõpptellija vahel sõlmitud leping ei olnud kirjalik, siis ei ole võimalik tuvastada, milline oli kostja I ja lõpptellija vahel kokkulepitud toodete tarnetähtaeg.
42.Asja materjalide juures olevast lõpptellija 20.06.2015 kirjast nähtub, et tellitud tooteid soovitakse kostja I käest 31.07.2015 ja 12.08.2015 (I kd, tlk 140). 12.08.2015 kostja I kirjast (I kd, tlk 109-110) hagejale nähtub, et tarne lõpptellijale pidi toimuma 33 nädalal (10-16 august). Seega on nii lõpptellija kui ka kostja I avaldanud, et tarnete tähtaeg oli hiljemalt augusti keskpaigas. Kostja I on asjas väitnud, et sellist tellimuste tähtaega ei olnud, sest lõpptellija edastas joonised kostjale I alles 20.08.2015 (I kd, tlk 141jj), kuid see väide ei lükka ümber tema enda poolt avaldatut, et tema ja lõpptellija vahelise lepingu täitmise tähtpäevaks oli augusti keskpaik. Asjas on lõpptellija märkinud, et kui ta külastas 24.08.2015 Narveli tootmisruume, mõistis ta, et ei saa kostjalt I tellitud 15 500 kg suurust kogutarnet õigeaegselt ja seega tuli tellida umbes 8 100 kg kahelt teiselt tarnijalt. Asjast ei nähtu lõpptellija selge seisukoht, milline oli viimane tähtaeg, mille jooksul oleks ta olnud nõus toodete tarnimisega kostja I poolt, kuid lõpptellija käitumisest, st sellest, et tema esindaja tutvus 24.08.2015 hageja tootmisruumidega võib aru saada, et lõpptellija pikendas toodete tarnimise lõpptähtaega 33 nädalalt edasi. Kuna selgus, et 36-ndaks nädalaks ei ole võimalik hagejal tooteid valmis teha, siis vähendas lõpptellija kostjaga I sõlmitud lepingu mahtu. Seega on tõendamist leidnud hageja väide, et kostja I sõlmis hagejaga lepingu tarnetähtaegadega, mis ei olnud kooskõlas lõpptellijaga kokku lepitud tarnetähtajaga, sest hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingu järgi olid tarnetähtajad järgmised: 36 nädalal 5 000 kg, 37 nädalal lepingu ülejäänud maht. Ka lõpptellija kirjast (I kd, tlk 123; tõlge tlk 125) nähtub, et lõpptellija tühistas kostjaga I sõlmitud lepingujärgse tellimuse mahu osaliselt, kuna külastades hageja tootmisruume 24.08.2015 selgus, et lõpptellija ei saa kogutarnet õigeaegselt, mistõttu tellis lõpptellija laevatorud kiirtarnete alusel ning seetõttu tekkis lõpptellijal rahaline kahju, mistõttu keeldus kostja I poolt esitatud arve tasumisest 4 750,40 kg toodete eest. Seega, kuigi asjas leidis tõendamist, et hageja rikkus kostjaga I sõlmitud lepingut, jättes tarnimata tellitud tooted mahus 667 kg, ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostjale I tekkinud kahju on põhjuslikus seoses hageja lepingu rikkumisega. Käesolevas asjas tõi kostja I, kui tasaarvestav pool esile, et kahju võis tekkida hageja lepingurikkumise tagajärjel, kuid hageja tõendas, et kostjale I tekkinud kahju võis tekkida muul põhjusel, ehk seetõttu, et kostja I rikkus lõpptellijaga
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1365 sõlmitud lepingut olulisemalt suuremas mahus, kui seda tegi hageja, rikkudes kostjaga I sõlmitud lepingut.
43.Maakohus leidis, et kostjal I tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga ning kahju oli lepingu rikkumise võimaliku tagajärjena lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Neid seisukohti ei ole maakohus põhjendanud, kuid kuna tõendamata on põhjuslik seos hageja lepingu rikkumise ja kostjal I tekkinud kahju vahel, siis puudub vajadus neid kahju hüvitamise nõude eelduste olemasolu analüüsida.
44.Apellatsioonkaebuses väitsid kostjad, et hageja viivisenõue on alusetu, tulenevalt kostja I õigusest omapoolse kohustuse täitmisest keelduda kuni tasaarvestusavalduse tegemiseni. Ringkonnakohus toob esile, et kostjad on hagile esitatud vastuses väitnud hageja ja kostja 1 vahelise koostöö lõppemisest 05.10.2015, kuivõrd Shipbuilding Completion Oy oli tarnete hilinemise tõttu juba tellimuse osaliselt tühistanud (I kd, tlk 56). Arvestades nii hageja kui ka kostja I kirjades esitatud tahteavaldusi (I kd, tlk 7475) nõustub ringkonnakohus kostjate seisukohaga, st sellega, et seisuga 05.10.2015 lugesid hageja ja kostja I nende vahel sõlmitud müügilepingu lõppenuks. Kuna 04.09.2015 arve tasumise tähtajaks oli 07.10.2015 puudus sellel ajal kostjal I VÕS § 111 lg 1 järgne vastuväide keelduda oma kohustuse täitmisest kuni hageja täidab oma kohustuse.
45.Eelpooltoodust nähtuvalt tuvastas ringkonnakohus, et tõendamist ei leidnud kostja I väidetav kahjunõue hageja vastu. Kuna tasaarvestuseks kasutatud vastunõude olemasolu tõendamist ei leidnud, siis ei muuda kostja I poolt esitatud tasaarvestuse vastuväide viivise arvestamise algusaega.
46.Hageja ja kostja I vahel sõlmitud lepingu p 6.3 järgi maksmisega hilinemisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,025 % päevas tähtajaks tasumata jäänud summast vastavalt esitatud arvele. Kostjal tuli 04.09.2015 arve tasuda 07.oktoobriks 2015. Seega on maakohus õigesti tuvastanud, et hagejal on kostjatelt õigus nõuda viivist alates 08.10.2015, sh edasiulatuvalt hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue ajavahemiku 08.10.2015-05.07.2016 eest (maakohtu otsuse tegemise seisuga) summas 1085,37 eurot ning edasiulatuvalt alates 06.07.2016 põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni määraga 0,025 % päevas. Maakohus piiras viiviseid kuni põhivõlani ning hageja seda apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud. Selles osas jääb maakohtu otsus muutmata.
47.Hageja esitas 19.01.2017 taotluse istungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus 12.01.2017 istungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamiste taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostjate vastuväited või hageja seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Menetluskulude jaotus
48.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kostjate apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning lõpptulemusena hagi rahuldatakse, jäävad hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg-st
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-1365 1 ja § 171 lg-st 1 juhindudes solidaarselt kostjate kanda, kostjate menetluskulud nende endi kanda.
49.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 järgi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik