Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

3-22-1233 kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Keskkonnaamet (hiljem Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, edaspidi toetuse saaja või hankija või kaebaja) esitas majandus- ja taristuministri 05.08.2016 määruse nr 48 „Tänavavalgustuse taristu renoveerimise toetamise tingimused“ (edaspidi määrus nr 48) alusel SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK või vastustaja) taotluse ühtekuuluvusfondist toetuse saamiseks projektile „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp“. Projekti kogumaksumus on 4 742 982 eurot, sh abikõlblikud kulud 3 947 367 eurot. Projekti eesmärk on vähendada elektrienergia tarbimist efektiivsema LED-valgustustehnoloogia kasutuselevõtu teel. 2.KIK rahuldas 28.01.2019 otsusega nr 1-25/128 taotluse (projekti nr 2014-2020.6.03.180152), määras toetuse suuruseks 2 999 998,92 eurot ja toetuse maksimaalseks määraks 76% projekti abikõlblikest kuludest. Taotleja omafinantseeringu suurus on 947 368,08 eurot ning selle minimaalne osakaal 24% projekti abikõlblikest kuludest. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.01.2019–31.12.2020. KIK muutis toetuse andmise otsust 02.09.2019 otsusega nr 1-25/1461, 14.05.2020 otsusega nr 1-25/945, 15.06.2021 otsusega nr 1-25/1758 ja 10.09.2021 otsusega nr 1-25/2401. 3.Rahandusministeerium auditeeriva asutusena koostas 02.12.2021 projektiauditi lõpparuande nr CF-183/2021 (dtl 30 jj), milles leidis, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas vastavuses kehtivate õigusaktidega. Põhjendused olid järgmised. 3.1.Hankes nr 223798 (Pirita) muudeti hankelepingut vastuolus riigihangete seadusega (RHS). Tuvastatud mitteabikõlblik kulu on 167 239,80 eurot, sh toetus 127 102,25 eurot ja omafinantseering 40 137,55 eurot. Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 143) § 227 lg 2 alusel on korrektsioonimääraks 25%. Toetuse saaja sõlmis hankes 02.09.2020 AS-iga Elektritsentrum hankelepingu summas 563 048,50 eurot (lisaks reserv 10% hankelepingust 56 304,85 eurot), millele lisandus käibemaks. 3.1.1.Hankelepingu p 1.7 järgi oli lepingu täitmise periood alates lepingu sõlmimisest 6 kuud (leping oleks pidanud olema täidetud 01.03.2021). Hankija pikendas 09.02.2021 hankelepingu täitmise tähtaega kuni 30.05.2021. Lepingu täitmise tähtaja pikendamine 3 kuu ehk 50% võrra oli oluline muudatus ja seetõttu õigusvastane. 3.1.2.13.10.2020 ning 01.07.2021 sõlmitud hankelepingu muudatustega on töid ära jäetud 131 873,50 euro eest (ilma käibemaksuta, lepingu mahust 23,42%) ja nende asemel on tehtud uusi töid 126 291 euro eest (ilma käibemaksuta, lepingu mahust 22,43%), kokku 258 164,50 eurot (lepingu mahust 45,85%). Muudatuste alusena tugineti RHS § 123 lg 1 p-dele 1 ja 2. Muudatuste sisuks oli kaablipaigalduse meetodi muutmine. Kui riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) järgi tuli kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti see kaevikuta meetodiks. Põhjendusena toodi välja, et tänava sulgemiseks loa saamine Tallinna Transpordiametilt osutus raskeks tulenevalt liiklusoludest projekti elluviimise ajal. Seetõttu kasutati alternatiivset ehitusmeetodit, et tööde piirkonnas samal ajal toimuva muu objekti ehituse ning sellega seotud liikluse ümberkorralduse tõttu ei tekitaks täiendav tee sulgemine kaablitrasside rajamisel olulisi takistusi kogu liikluses. Tööde eesmärgist lähtuvalt hinnati need tööd samaväärseteks. Audiitorite hinnangul ei ole kaevikuga ja kaevikuta ehitusmeetodite puhul tegemist samaväärsete töödega, kus saaks arvestada tööde maksumuste vahet. Tööde eesmärk projekti mõistes on küll sama ehk kaablite paigaldamine 2(15)

3-22-1233 maasse, aga erinevad nende tööde tehnoloogia ja sisu. Ühel juhul tuleb kaevata kraav trassi ulatuses maasse, paigaldada kaabel ning seejärel taastada esialgne olukord. Teisel juhul ei kaevata kogu trassi ulatuses kraavi, vaid puuritakse maa alt ning siis läbi selle paigaldatakse kaabel maasse. Kasutatakse erinevaid masinaid ning seadmeid. RHAD ei sisaldanud täpset muudatuse ulatust, millest oleks tulnud lähtuda. Riigihangete registrist nähtub, et ka hanke nr 219936 korraldajaks oli toetuse saaja. Seega oli toetuse saajale teada, et samal ajal on käimas kaks hanget ja töid hakatakse tegema samal teel. Samuti võis hankeid planeerides eeldada, et samal ajal toimuvad tööd võivad teineteist mõjutada, ja hoolsa hankijana pidanuks toetuse saaja hankeid planeerides sellega arvestama. Tallinna Transpordiameti selgitustest nähtub, et Pirita tee ühistranspordiraja ehitusega ja sellega koos teostatavate kaevetööde ja osalise tee sulgemisega alustati 21.08.2020. Seega oli hankijale juba enne hankelepingu sõlmimist teada, millistel tingimustel on tänava ajutise sulgemise luba välja antud. Kinnise meetodi tööhind erines lahtise meetodi tööhinnast (89 eurot/m vs 150 eurot/m). Kuna nii töö meetodid kui ka hind erinesid, ei saa arvestada maksumuste vahega. Kui lahendused muutuvad niimoodi, et ka hind on selgelt erinev, siis seda enam olnuks läbipaistvuse huvides tarvilik, et teistsuguse lahenduse ja hinnaklassiga töödele võetakse pakkumus avatud turult. 3.2.Hankes nr 224673 (Kadaka) muudeti hankelepingut vastuolus RHS-iga. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu on 115 574,27 eurot, sh toetus 87 836,45 eurot ja omafinantseering 27 737,82 eurot. Kohaldada tuleb korrektsioonimäära 25% (määruse nr 143 § 22 7 lg 2). Toetuse saaja sõlmis hankes 02.09.2020 AS-iga Elektritsentrum hankelepingu summas 381 009 eurot (lisaks reserv 10% hankelepingust 38 100,90 eurot), lisaks käibemaks. 12.11.2020 sõlmitud muudatusega jäeti ära töid 69 769 euro eest ja nende asemel tehti uusi töid 67 914 euro eest, kokku 137 683 eurot. Muudatuse alusena viidati RHS § 123 lg 1 p-le 2. Muudatuste sisuks oli kaablipaigalduse meetodi muutmine. Kui RHAD järgi tuli kaableid paigaldada maasse lahtise kaeviku meetodil, siis pärast muudeti see kaevikuta meetodiks. Muudatuse tingis olukord, kus Tähetorni tn samaaegse rekonstrueerimisega ja sellega seotud liikluse ümberkorraldusega seoses tekitaks Kadaka tee ning Kadaka pst osaline sulgemine kaablitrasside rajamisel olulisi takistusi kogu liikluses. Selle vältimiseks teostati teeületused kaevikuta meetodil. Tööde eesmärgist lähtuvalt hinnati need tööd samaväärseteks töödeks. Audiitorite hinnangul ei ole tegemist samaväärsete töödega, kus saaks arvestada tööde maksumuste vahet. RHAD-s muudatuste tegemist käsitlevad punktid on üldsõnalised. Kui teha muudatus vastavalt RHS § 123 lg 1 p-le 2, siis peaks muudatuse tegemiseks RHAD sisaldama oluliselt detailsemaid tingimusi. Näiteks tuleks välja tuua, kas ja mis juhtudel vaadatakse mahu suurenemised/vähenemised üle, ajaline periood, millal mahtusid kontrollitakse jms. 23.04.2021 sõlmiti lisatööde kokkulepe, mida RHAD ei sisaldanud ja mille maksumuseks oli 15 557,58 eurot. 10.06.2021 muudatusega selgusid lõplikud tööde mahud ja tegelikult on osade tööde maht olnud väiksem, mõnel juhul ka suurem, absoluutväärtuses oli muudatuse maht 25 245,52 eurot. Seega oli muudatuste väärtus kokku 178 486,10 eurot, mis moodustab hankelepingu esialgsest maksumusest 46,85%. Järgitud ei ole RHS § 123 lg-t 1. Riigihangete registrist nähtub, et Tähetorni tn rekonstrueerimise hanke korraldajaks oli toetuse saaja ja hanketeade avaldati 25.09.2019. Auditeeritava hanke hanketeade avaldati 03.07.2020. Seega oli tänavavalgustuse rekonstrueerimisega seotud hanke avaldamise hetkeks teada, et Tähetorni tänaval toimuvad ehitustööd, mis võivad hanget mõjutada. Hoolas hankija oleks pidanud sellega hanget planeerides arvestama. Tallinna Transpordiameti selgitustest nähtub, et ta andis tänava sulgemise loa eritingimustega, et oleks tagatud kahesuunaline liiklus. Kui üks teepool suletakse, tuleb kasutada liikluse reguleerijat. Seega anti tööde teostajale võimalus tänav sulgeda ja teha tööd vastavalt projektile ja RHAD-le ehk avatud meetodil. Seega ei olnud kaabli paigaldamise meetodi muutmisel tegemist ettenägematu muudatusega. Kuna tegemist on sisult erinevate meetoditega ning töödega, siis ei saa nende tööde puhul arvestada maksumuste vahega. Kui lahendused muutuvad nii, et ka hind on selgelt erinev, siis seda 3(15)

3-22-1233 enam olnuks läbipaistvuse huvides tarvilik, et teistsuguse meetodi ning hinnaklassiga töödele võetakse pakkumus avatud turult. Tegemist on olulise muutmisega RHS mõistes. 4.SA Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas 03.03.2022 otsusega nr 1-25/418 (dtl 16 jj) vähendada projektile eraldatud toetust 437 463,30 euro võrra, lugeda toetuseks 2 562 535,62 eurot ja omafinantseeringuks 809 221,78 eurot. Toetuse saajal tuli tasaarveldamise tagajärjel tagastada toetus 237 742,36 eurot. 4.1.Projekti raames korraldas toetuse saaja 7 hanget. Kõigis neist muudeti hankelepinguid, kuid nelja hankelepingu muudatused ei vasta RHS §-le 123. Nendeks on: - „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 7 – Pirita tee (Pirita tee 12 – Pirita sild)“ (viitenumber 223798). Hanketeade avaldati 03.07.2020. Leping on täidetud. Hankelepingu lõplik maksumus koos abikõlbliku käibemaksuga on 668 959,20 eurot, millest ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜKF) toetus on 508 409 eurot; - „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 4 Kadaka tee ja lõik 5 Kadaka pst“ (viitenumber 224673). Hanketeade avaldati 03.07.2020. Leping on täidetud. Hankelepingu maksumus koos abikõlbliku käibemaksuga on 462 297,08 eurot, millest ÜKF toetus on 351 345,78 eurot; - „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp, lõik 8 - Sõle tn“ (viitenumber 225422). Hanketeade avaldati 27.08.2020. Leping on täidetud. Hankelepingu lõplik maksumus koos abikõlbliku käibemaksuga on 1 120 541,71 eurot, millest ÜKF toetus on 851 611,70 eurot; - „Tallinna põhitänavate välisvalgustuse rekonstrueerimise I etapp põhiprojekti koostamine“ (viitenumber 208886). Hanketeade avaldati 13.05.2019. Leping on täidetud. Hankelepingu lõplik maksumus koos abikõlbliku käibemaksuga on 126 600,86, millest ÜKF toetus on 96 216,66 eurot. Projektiauditi lõpparuandes tuvastati rikkumised hangetes nr 223798 (Pirita) ja nr 224673 (Kadaka). Lisaks kontrollis vastustaja üle kõik projekti raames tehtud hankelepingute muudatused ning leidis, et hangetes nr 225422 (Sõle) ja nr 208886 ei vasta hankelepingute muudatused samadel põhjustel RHS §-le 123.

3-22-1233 Mitteabikõlblik kulu kokku on 280 135,43 eurot, sh mitteabikõlblik toetus 212 902,92 eurot ja mitteabikõlblik omafinantseering 67 232,51 eurot.

5(15)

3-22-1233 millist pakkujat. Alla 10% määra ei ole põhjust kohaldada, sest pikendamise aeg ja lepingu esialgseks lõpptähtajaks tegemata tööde hulk oli märkimisväärne. - Hankes nr 224673 (Kadaka) oli hankelepingu lõplik maksumus 462 297,08 eurot. Lepingu abikõlblikke kulusid vähendatakse 25% võrra ehk 115 574,28 eurot, millest toetus on 87 836,46 eurot ja omafinantseering 27 737,82 eurot. Lepingu abikõlblikuks maksumuseks loetakse 346 722,80 eurot. - Hankes nr 225422 (Sõle) on hankelepingu lõplik maksumus 1 120 541,71 eurot. Lepingu abikõlblikke kulusid vähendatakse 25% võrra ehk 280 135,43 eurot, millest toetus on 212 902,92 eurot ja omafinantseering 67 232,51 eurot. Lepingu abikõlblikuks maksumuseks loetakse 840 406,28 eurot. - Hankes nr 208886 on hankelepingu lõplik maksumus 126 600,86 eurot. Lepingu abikõlblikke kulusid vähendatakse 10% võrra ehk 12 660,08 eurot, millest toetus on 9621,66 eurot ja omafinantseering 3038,42 eurot. Lepingu abikõlblikuks maksumuseks loetakse 113 940,78 eurot. Kokku loetakse nimetatud hangetes mitteabikõlblikuks kuluks 575 609,60 eurot, millest toetus on 437 463,30 eurot ja omafinantseering 138 146,30 eurot. 5.Tallinna linn esitas 03.03.2022 otsuse peale 04.04.2022 vaide, mille KIK jättis 04.05.2022 vaideotsusega nr 1-16/53 rahuldamata. 6.Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtule 03.06.2022 kaebuse KIK 03.03.2022 otsuse ja 04.05.2022 vaideotsuse tühistamiseks. 6.1.Hankes nr 223798 (Pirita) plaaniti tööd teha 3 etapis. Esimesed 2 etappi viidi ellu ühiselt Pirita tee ühissõidukiraja ehitusega, 3. etapi jaoks oli vaja hankida eraldi kaeveluba. Kaeveloa taotlemisel selgus, et projektil puuduvad osade kinnistuomanike kooskõlastused ja taotlus tagastati 02.11.2020 negatiivse kooskõlastusega. Projekteerija hankis vajalikud kooskõlastused ja kaeveluba väljastati 03.12.2020, mis lükkas tööde teostamise edasi ja ilmastikuolud ei võimaldanud enam katendeid taastada. Hankes ettenähtud põhitööd olid algse tähtaja jooksul lõpetatud ja hankega püstitatud eesmärk (s.o valgustuse osa rekonstrueerimine) täidetud. Haljastustööde puhul on tegemist katte taastamise töödega ehk kaasneva tööga, mis ei mõjuta hanke põhieesmärki. Seega määrati täiendav tähtaeg vääramatu jõu olukorras vaid vaegtöödele ja tegemist pole lepingu muutmisega, vaid RHS-i reguleerimisalasse mittekuuluva õiguskaitsevahendi kohaldamisega. 6.2.Kaevetööde meetodi osas selgitas RHAD-is sisalduva projektdokumentatsiooni seletuskirja p 2.8: „Kaablikaevik on projektlahenduses ette nähtud rajada lahtisel meetodil. Võimalus teostada ristumised sõiduteega ja mahasõitudega kinnisel meetodil hinnatakse objektil. Ristumised kinnisel meetodil täiendavalt kooskõlastada võrguvaldajatega. Kinnise meetodi kasutamisel tuleb enne ehitustööde algust kontrollida ristuvate kommunikatsioonide paigaldussügavused.“. RHAD lisa 1 „Töökirjeldus“ p-s 19 on öeldud: „Töövõtjal on lubatud kasutada kaablitrassi rajamiseks sõidutee ületamisel (projektis ette nähtud kaeve- ja taastamistööd lahtisel meetodil) kinnist meetodit tingimusel, et tehnovõrkude valdajad on andnud selleks kirjaliku kooskõlastuse.“. Kinnise meetodi kasutamise võimalikkus selgub reaalsuses alles siis, kui töövõtja surfib välja trasside tegelikud asukohad ehk see selgub tööde käigus. Kuna kinnise meetodi kasutamise vajadus selgus alles pärast tänava sulgemiseks loa saamist Tallinna Transpordiametilt ehk tööde elluviimise käigus, ei saanud hankija sellest asjaolust teada hanke korraldamisel. Sellise meetodi kasutamise võimalikkus oli projektis variandina ette nähtud, seega ei ole tegemist lepingu muutmisega, veel vähem olulise muutmisena ja hankijal ei olnud kohustust vastavat tööd avatud turult tellida.

6(15)

3-22-1233 6.3.Hangetes nr 224673 (Kadaka) ja nr 225422 (Sõle) kehtivad samad põhjendused eelpool toodutega. Nimetatud meetodite asendamine ei ole keelatud ja tööde eesmärk oli sama. 6.4.Hankes nr 208886 oli lepingu täitmise tähtaja pikendamise põhjuseks valgustite juhtimise süsteemi erinevate võimaluste kaalumine, mille alusel sai tellija langetada lõpliku otsuse ja võimaluse tellida võrguvaldajalt (Elektrilevi OÜ) täiendavalt olemasolevate tänavavalgustuse toitekilpide asukohaskeemid, mida algselt ei olnud tehnilistes tingimustes ära toodud. Hanke alusel sõlmitud lepingu täitmine viibis tellijast tulenevatel põhjustel, mistõttu ei olnud täitjal võimalik esialgseks tähtajaks ka tööga valmis saada. Sama viivitus oleks tekkinud ka kõigi teiste pakkujate puhul ja ei ole võimalik väita, et selliselt asetati pakkujad ebavõrdsesse olukorda. Lepingupartner ise ei saanud pakkumise tegemisel sellise viivituse tekkimisega ka kuidagi arvestada ja nimetatud muutus oli kas RHS § 123 lg 1 p 1 või p 4 alusel igal juhul lubatud. 6.5.Rahalist mõju ega kahju ei ole tegelikult kaasnenud, seega on finantskorrektsiooni tegemine õigusvastane. Kahju liidu eelarvele peab olema tõenäoline/potentsiaalne/võimalik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2021 otsus asjas nr 3-20-895, p 17 jj). Alles pärast finantskorrektsiooni eelduste täidetust saab hinnata kohaldatud finantskorrektsiooni määra õiguspärasust. Tõenäosuse hindamisel ei tule arvesse võtta üksnes seda, kas mõni pakkuja võis jätta pakkumuse esitamata, vaid hinnata tuleks ka selle võimalikku mõju riigihanke tulemusele. Kui on tõenäoline, et riigihankel oleks osalenud rohkem pakkujaid, kuid tõenäoliselt poleks see mõjutanud hankemenetluse tulemust, ei saa ka liidu eelarvele negatiivset mõju pidada tõenäoliseks. Vastustaja loogika järgi oleks igasugune lepingute muutmine võimatu, sest muutunud olukord võiks teoreetiliselt alati tekitada huvi vastava hanke vastu. Kaebajal ei ole võimalik negatiivset asjaolu tõendada, seega on vastustajal kohustus tõendada finantsmõju esinemist. 6.6.RHS § 123 lg-s 1 esinevate aluste esinemisel ei ole vaja jälgida RHS § 123 lg-s 2 sätestatut, sest nimetatud juhud kehtivad ka oluliste lepingumuudatuste puhul. Määrus nr 143 toob finantskorrektsiooni tegemise alusena välja RHS § 123 lg 1, mitte selle lg 2 järgimata jätmise. 6.7.STS2014_2020 § 46 lg 2 ja/või selle alusel välja antud määrus nr 143 tervikuna või alternatiivselt § 227 lg 2 osas on vastuolus põhiseadusega (PS) ja tuleb jätta kohaldamata osas, mis jätab finantskorrektsiooni otsustaja vastavasisulise kaalutlusõiguseta või ei kehtesta PS §ga 113 kooskõlas olevat diskretsiooniõigust. Volitusnorm, mille alusel on Vabariigi Valitsus finantskorrektsiooni määrad kehtestanud, ei ole põhiseaduspärane. PS § 113 seab kõrgendatud nõudmised avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamisel, mille elemendid peavad mh olema kindlaks määratud seaduses. Seadusega ei ole määratud kindlaks Vabariigi Valitsuse diskretsiooni ulatust, tasu alam- ega ülemmäära, tasu suuruse arvestamise aluseid vms. Isegi kui määruse nr 143 muud sätted annavad kaalumisevõimaluse, siis § 22 7 lg 2 seda ei tee. STS2014_2020 § 46 lg 2 kohaselt pidi Vabariigi Valitsus kehtestama protsentides (mitte protsendina) väljendatava finantskorrektsiooni ulatuse. Euroopa Komisjoni 14.03.2019 otsusega nr C(2019) 3452 kinnitatud juhend1 ja selles sisalduvad suunised, millele määruse nr 143 sätted baseeruvad, ei ole antud asjas kohaldatavad ja Vabariigi Valitsus on neid kaalutlusõigust teostamata üle võttes astunud üle konstitutsiooniõiguslikest piiridest. Juhendi kohaselt on tegemist soovitusliku dokumendiga. Selle juhendi mittesiduvust kinnitas ka Riigikohus lahendis asjas nr 3-20-2402 (p 23). Riigikohus nõustus, et ka kahju hüvitamiseks või rikkumise heastamiseks ette nähtud kohustus võib olla PS § 113 kaitsealas. Komisjoni juhendi läbikaalumata kohaldamine on vastuolus õiguskindluse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. 1

https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/guidance/GL_corrections_pp_irregularities_annex_EN.pdf

7(15)

3-22-1233 7.SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) palusid jätta kaebuse rahuldamata. 8.Tallinna Halduskohus rahuldas 19.02.2024 otsusega kaebuse osaliselt. Halduskohus tühistas KIK 03.03.2022 otsuse nr 1-25/418 ja 04.05.2022 vaideotsuse nr 1-16/53 osas, millega tuvastati riigihangetes nr 223798 (Pirita), nr 224673 (Kadaka) ja nr 225422 (Sõle) rikkumised kaablipaigaldusmeetodi muutmise osas ning tunnistati mitteabikõlblikuks kuluks kokku 496 053,6 eurot. Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus mõistis KIK-lt Tallinna linna kasuks välja riigilõivu 920,20 eurot ning jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Kaebuse osalist rahuldamist põhjendas kohus järgmiselt. 8.1.Vaidluse all on hanked nr 223798, 224673, 225422 ja 208886. Riigihangete registri kohaselt sõlmiti hankes nr 223798 hankeleping 02.09.2020 ja see täideti 28.06.2021; hankes nr 224673 sõlmiti hankeleping 02.09.2020 ning see täideti 11.06.2021; hankes nr 225422 sõlmiti hankeleping 22.10.2020 ning see täideti 20.09.2021; hankes nr 208886 sõlmiti hankeleping 08.07.2019 ning see täideti 16.06.2020. Seetõttu tuleb asja lahendamisel lähtuda RHS kuni 31.05.2022 kehtinud redaktsioonist. 8.2.Kaevemeetodi muutmine ei muutnud hankelepingu üldist olemust, kuna põhieesmärk – rekonstrueerida põhitänava välisvalgustus – jäi samaks. Muudatuse väärtuse hindamisel tuleb lähtuda ära jäetud ja asendatud tööde hinnavahest, mitte nende summast. Hankes nr 223798 oli vahe 5582,50 eurot, hankes nr 224673 oli vahe 1855 eurot ja hankes nr 225422 oli vahe 19 809 eurot. Kõigil juhtudel jäi muudatus tunduvalt alla 15% hankelepingu maksumusest ning rahvusvahelise piirmäära (üle 5 miljoni euro). Seega oli hankelepingu muutmine kaevemeetodi muutmise näol kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-ga 1, mis lubab muudatusi, kui hankelepingu üldist olemust ei muudeta ning muudatuse väärtus ei ületa seadusega ettenähtud piirmäärasid. Hankelepingu muudatus ei saanud mõjutada võimalike pakkujate ringi, kuna muudatus vastas RHS § 123 lg 1 p-s 1 toodud tingimustele ja oli seega seaduse järgi mitteoluline. RHAD-i järgi oli osaliselt (sõidutee ületamisel) ette nähtud ka kinnise meetodi kasutamine, mistõttu pidid kõik pakkujad nagunii arvestama mõlema meetodiga ning pakkujatel pidid olema vajalikud seadmed või võimalus neid kasutada. Ei ole eluliselt usutav, et kinniste kaevetööde kasutamine oleks muutnud pakkumuste maksumuste omavahelist erinevust sedavõrd, et hankes oleks võinud edukaks osutuda teine ettevõtja. Kuna rikkumine puudus, ei olnud tegemist mitteabikõlblike kuludega ja puudus alus teha finantskorrektsioon. 8.3.KIK otsus on seaduslik ning jääb muutmata osas, mis puudutab hankelepingu täitmise tähtaja pikendamisega seotud rikkumist ja sellele kohaldatud finantskorrektsiooni määra. 8.4.Asjas puudub alus kontrollida STS2014_2020 § 49 lg 1 põhiseaduspärasust osas, mis näeb ette kohustuse täitmisega hilinemisel ebavõrdse rakendusüksuse ja toetuse saaja kohtlemise, või osas, mis ei võimalda viivist vähendada, jättes haldusorgani kaalutlusõiguseta. Kaebajal ei ole viivise tasumise kohustust tekkinud ja STS2014_2020 § 49 lg 1 ei ole tema õigusi reaalselt riivanud. Kohus ei teosta abstraktset normikontrolli. Kohus ei pea määrust nr 143 kaebaja toodud põhjendustel põhiseadusevastaseks. Riigikohus analüüsis 28.06.2023 otsuses asjas nr 5-23-2 kaebaja sarnaseid väiteid ega pidanud finantskorrektsiooni määrade kehtestamist määrusega STS2014_2020 toodud volitusnormi alusel õigusvastaseks. Samuti ei peetud õigusvastaseks, et määrus kehtestab korrektsioonimäärad protsentidena, mitte nende vahemikena, ega seda, et määruse koostamisel on juhindutud mh Euroopa Komisjoni juhendist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8(15)

3-22-1233 9.SA Keskkonnainvesteeringute Keskus esitas apellatsioonkaebuse, milles palub muuta või tühistada Tallinna Halduskohtu 19.02.2024 otsus ning teha asjas uus otsus, millega jätta Tallinna linna kaebus täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt tuleks Tallinna Halduskohtu otsus tühistada osaliselt ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. 9.1.Kohus kohaldas ebaõigesti RHS § 123 lg 1 p-i 1 ning eksis hankelepingu muudatuste lubatava määra tuvastamisel. Halduskohus põhjendas ebapiisavalt, miks tuleb avatud kaevikuga ja kaevikuta ehitustööd lugeda samaväärseks ning arvestada lepingumuudatuse maksumust tööde hinnavahe, mitte kogusumma pealt. Halduskohus ei ole pööranud tähelepanu sellele, et pakkumuste maksumuste vahed olid oluliselt väiksemad kui lepingus tehtud muudatustega kaasnenud hindade muutused. Ei saa välistada, et edukate pakkujate järjekord oleks võinud olla teistsugune, kui ka teised oleks pakkunud suuremas ulatuses kinnise meetodi kasutamist. Kaevikuga ja kaevikuta ehitusmeetodi puhul ei ole tegemist samaväärsete töödega, kus saaks arvestada tööde maksumuste vahet. Tööde eesmärk on küll sama, aga tööde tehnoloogia ja sisu erinevad teineteisest, mistõttu on ka maksumus erinev. Kuna enam-vähem kõik, millest hangitav ehitustöö koosnes, oli lepingu muutmise tõttu erinev, ei ole halduskohus piisava jälgitavusega põhjendanud, kuidas saab lugeda töid samaväärseteks. Hankijal oli võimalik näha ette hankelepingu muutmise tingimused RHAD-s. 9.2.Ehitustööd on siinsel juhul niivõrd erinevad, et nende maksumused tuleb liita. Kohtu vastupidised põhjendused on väga napid. Olenevalt hankest on ära jäetud ca 17% kuni 29% avatud meetodile mõeldud tööde hinnast. Kui teised pakkujad hinnastasid avatud meetodil tehtud töö kallimalt ning ei ole teada, millist hinda oleksid nad pakkunud kinnisel meetodil töid tehes, oleks võinud edukaks osutuda teine pakkuja. Arvestades pakkumuste väikest hinnavahet ning hindamiskriteeriumi (100% hind), võib selline töömeetodi ja materjalide muutus mõjutada pakkumuste hinda ning kõigutada seda ühe või teise pakkuja kasuks. 9.3.Osas, millega halduskohus leidis, et hankelepingute muutmine oli RHS-iga vastuolus, on halduskohtu otsus põhjendatud ja õige. 10.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kinnise meetodi kasutamise võimalikkus selgub alles tööde käigus siis, kui töövõtja surfib välja trasside tegelikud asukohad. Oluline on aga, et sellise meetodi kasutamise võimalikkus oli projektis võimalusena ette nähtud. Rahandusministeeriumi auditis on märgitud, et ka vastustaja ise luges lahtisel meetodil kaabli paigaldamise samaväärseks kinnise meetodiga, sest tööde olemus on sama ehk kaablid paigaldatakse maasse. Samuti on KIK möönnud, et hankes anti võimalus teatud juhtudel kasutada kinnist meetodit. Hiljem ei ole lisandunud tingimust, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka. Halduskohus on õigesti leidnud, et hankelepingu muudatus vastas RHS § 123 lg 1 p-s 1 toodud tingimustele ning oli mitteoluline, mistõttu puudub põhjus asuda hindama RHS § 123 lg-s 2 toodud aluseid. RHS § 123 lg 1 p 1 (ning ka p-de 2–6) eelduste täitumisel ei ole oluline esialgne pakkujate ring ega nende esitatud (edukaks mitte tunnistatud) pakkumused. Vastasel juhul osutuks hankelepingute muutmine võimatuks, sest iga muudatuse kohta on võimalik öelda, et teoorias oleks muudatus potentsiaalselt toonud teise pakkuja parema pakkumuse. 11.Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus nõustuvad apellatsioonkaebuse põhjendustega. Hankeõiguslikult on oluline, milliste kaevetööde tulemusena paigutati kaablid maasse. Vaidlus on mitte selles, et kaablid üldse maasse paigaldati, vaid selles, kuidas ning milliste muudatuste tulemusel toimus paigaldamine. Oluline on, kas muudatused olid RHS § 123 lg 1 kohaselt lubatavad. Lahtise ning kinnise kaevetöö meetodite puhul erinevad nii sisuline lahendus, tehnoloogia, maksumus kui ka ajakulu. Need meetodid ei ole samaväärsed, mistõttu pole võimalik arvesse võtta ka tööde maksumuste vahet, vaid muudatuste 9(15)

3-22-1233 maksumused tuleb liita. Kuivõrd muudatuste ulatust, sisu ega kohaldamistingimusi ei olnud RHAD-s selgelt, täpselt ega ühemõtteliselt ette nähtud, polnud täidetud ka RHS § 123 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused. Kohus on jätnud tähelepanuta edukaks mittetunnistatud pakkumuste maksumused. Kuivõrd edukaks mitte osutunud pakkujad hinnastasid oma pakkumused üksnes avatud meetodi kaudu kallimalt, siis ei ole teada, millist hinda nad oleksid pakkunud juhul, kui RHAD oleks sätestanud kinnise meetodi alternatiivi. On võimalik, et kui ka teised pakkujad oleksid teadnud, et nad saavad hinnastada pakkumused kinnise meetodi alusel suuremas osas, oleks edukad pakkujad olnud teistsugused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et Pirita, Kadaka ja Sõle hangetes kaabli paigaldusmeetodi muutumise tõttu hinna muutmine oli RHS § 123 lg-ga 1 kooskõlas, kuid ringkonnakohtu hinnangul tuleb selles osas muuta halduskohtu põhjendusi (HKMS § 200 p 4). 13.Vastustaja heidab kaebajale ette hankelepingute muutmist vastuolus RHS § 123 lg 1 pdega 1 ja 2 ning lg-ga 2. Apellatsioonimenetluses on esiteks vaidluse all, kas välisvalgustuse kaabli paigaldusmeetodi osaline muutmine hangetes nr 223798 (Pirita), nr 224673 (Kadaka) ja nr 225422 (Sõle) lahtisest kaevikuga meetodist kinniseks kaevikuta meetodiks ning sellest tulenev hankelepingute maksumuse muutus oli RHS § 123 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt lubatav ning kas tegemist oli olulise muudatusega RHS § 123 lg 2 mõttes. Teiseks on vaidluse all, kas RHS § 123 lg 1 p 1 järgi muudatuste väärtuse arvutamisel tuleb lähtuda ära jäänud ja asendatud tööde väärtuste summast või nende vahest. 14.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja hankis ehitustöid välisvalgustuse rajamiseks lahtise kaevemeetodiga ja juba sõlmitud hankelepinguid muudeti nii, et osa välisvalgustuse kaabeldusest rajati kinnisel meetodil. Vaidlusalused küsimused puudutavad Pirita hankelepingu 13.11.2020 ja 01.07.2021 muudatusi, Kadaka hankelepingu 12.11.2020 muudatust ja Sõle hankelepingu 09.02.2021 muudatust. Kaebaja on lepingumuudatustes märkinud õiguslikuks aluseks Pirita hankelepingu 01.07.2021 muudatuse puhul RHS § 123 lg 1 p 1 ning teiste vaidlusaluste lepingumuudatuste puhul RHS § 123 lg 1 p 2. 15.Riigikohtu halduskolleegium on RHS § 123 lg 1 p-de 1 ja 2 ning lg 2 sisu selgitanud 30.05.2022 otsuses asjas nr 3-20-1150 järgmiselt: -

Hankelepingu olulise muutmisega on üldistatult alati tegemist, kui muudetakse lepingu tingimusi, mis on olulised oma sisu poolest (kvalitatiivselt), nt lepingutasu (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-454/06: Pressetext, p 59). Sisult ebaolulised muudatused on lubatavad lisatingimusteta, mh nende rahalist väärtust arvestamata (RHS § 123 lg 1 p 7) (p 17).

-

RHS § 123 lg 1 p 1 eesmärk on tunnistada lubatavaks sisult olulised muudatused, mis siiski pole märkimisväärsed rahalise väärtuse seisukohast ehk kvantitatiivselt (de minimis muudatused; vrd Pressetext, p 61). Lisatingimusena ei tohi sellised muudatused tuua kaasa hankelepingu üldise olemuse muutmist. See aga on hoopis kolmas muudatuste kategooria, tähistades hankelepingu kõige põhimõttelisemaid muudatusi, nagu lepingu eseme muutmine (p 17).

-

Lepingu üldise olemuse muutmise all peetakse RHS § 123 lg 1 p 1 tähenduses silmas lepingu olemuse märksa ulatuslikumaid, läbivaid ja terviklikke, mitte mistahes muid sisulisi või lihtsalt silmatorkavaid muudatusi. Sellele viitab ka RHS § 123 lg 1 p 2, mis selge sõnaga lubab hinna läbivaatamist kui olulist muutust, välistades samal ajal sarnaselt punktiga 1 lepingu mistahes üldise olemuse muutmise (p 18).

-

RHS § 123 lg 2 ei piira sama paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaldamist (p 19).

10(15)

3-22-1233 -

See, et muudeti algselt RHAD-s sisaldunud lepingutingimust ja hankemenetluses oleks muudetud tingimuste korral võinud laekuda teistsugused pakkumused, näitab, et muudatus on sisu poolest oluline, kuid see ei takista de minimis erandi (RHS § 123 lg 1 p 1) kohaldamist (p 20).

-

On selge, et lepingu hilisem muutmine võib riivata läbipaistvust ja võrdset kohtlemist. RHS § 3 p-dest 1 ja 2 ning nendega üle võetud EL normidest ei tulene keeldu neist põhimõtetest vähemalgi määral taganeda. Arvestades lepingu muutmise väikest väärtust, on EL ja Eesti seadusandjad hankedirektiivi 2 art 72 lg-s 2 ja RHS § 123 lg 1 p-s 1 teadlikult lubanud neist üldpõhimõtetest mõõdukal määral kõrvale kalduda (p 21).

Eelnevast tuleneb, et sisu poolest oluline või silmapaistev muudatus ei tähenda olulist muudatust RHS § 123 lg 1 p-de 1 ja 2 mõttes, kui muudatusega ei muudeta hankelepingu üldist olemust, s.o lepingu olemust ulatuslikult, läbivalt ja terviklikult. 16.Ringkonnakohtu hinnangul ei muudetud praegusel juhul hankelepingute üldist olemust. 16.1.Pirita RHAD kohaselt oli hanke esemeks Pirita tee valgustuse rekonstrueerimine lõigus Pirita tee 12 kuni Pirita sild (p 2.1; dtl 107). Kadaka RHAD kohaselt oli hanke esemeks Kadaka tee valgustuse rekonstrueerimine lõigus Leiva tn kuni Kadaka pst ja Kadaka pst lõigus Kadaka tee kuni Kalda tn (p 2.1; dtl 266). Sõle RHAD kohaselt oli hanke esemeks Sõle tänava valgustuse rekonstrueerimine lõigus Paldiski mnt kuni Kopli tn (p 2.1; dtl 312). Kuigi on tõsi, et kaebaja lähtus hangetes eeldusest, et ehitustööd tehakse kindlal meetodil, oli hangete eesmärk siiski tänavavalgustuse rekonstrueerimine. Praegusel juhul muudeti täitmise käigus hankelepinguid ja asendati esialgu ette nähtud lahtise kaevikuga kaabli paigaldamise meetod osaliselt kaabli paigaldamise kinnise meetodiga, millest tulenevalt muudeti ka hinda. 16.2.Teeületuste kaabeldused oli RHAD kohaselt lubatav teha kinnise meetodiga. KIK apellatsioonimenetluses esitatud ekspertarvamusest (dtl 772 jj) nähtub, et Pirita hankelepingu alusel rajatud kaabeldusest rajati kinnise meetodiga umbes 15% kaabelduse kogumahust. Eksperdi hinnangul võib see maht moodustuda üksnes teeületuste kaabelduste mahust. Kadaka hankelepingu alusel rajatud kaabeldusest rajati kinnise meetodiga umbes 22% kaabelduse kogumahust. Eksperdi hinnangul võib see maht moodustuda üksnes teeületuste kaabelduste mahust. Sõle hankelepingu alusel rajatud kaabeldusest rajati kinnise meetodiga umbes 40% kaabelduse kogumahust. Eksperdi hinnangul ei ole ilmselt võimalik, et selline maht koosneb ainult teeületuste ja mahasõitude kaabelduste mahust. 16.3.Eeltoodust nähtub, et ka hankelepingute muutmise järel jäi hanke üldine olemus samaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta lepingumuudatused ka RHS § 123 lg 2 p-des 1–4 nimetatud näitlikele juhtudele, sh p-s 1 kirjeldatud juhule. Välisvalgustuse kaabelduse rajamise meetodit muudeti vähem kui poole (15–40%) ulatuses kaabelduse kogumahust ning Pirita ja Kadaka hangete puhul võis kinnisel meetodil kaablipaigaldus moodustuda üksnes teeületuste kaabelduse kogumahust. Sõle hanke puhul võis kinnisel meetodil kaablipaigaldus moodustuda ka muust kui ainult teeületuste kaabeldustest, kuid seegi ei muuda Sõle hanke üldist olemust. Apellatsioonimenetluses kogutud ekspertarvamuses on välja toodud, et kogenud pakkuja pidi teadma, et olemasolevate maa-aluste kommunikatsioonide asukohtade täpsustamisel ning ka kaevetööde teostamisel võib esineda ettenägematusi, mis võib tingida kaevemeetodi ning projektlahenduse muutuse, ning tänava sulgemise lubasid ei ole võimalik igal ajal ja soovitud ulatuses saada, mis võib päädida kaevemeetodi ja ka projektlahenduse muutmisega, et püsida lepingulistes tähtaegades ning saavutada kavandatud eesmärgid (dtl 776). Ekspert selgitas ka 30.04.2025 ringkonnakohtu istungil, et kaabeldusmeetodi muutmine sarnaste tööde tegemisel ei ole tavapäratu ning kinnisel meetodil kaabli rajamiseks vajaminev tehnoloogia on valdkonnas tegutsevatele isikutele kättesaadav (alates ajamärgist 00:22:56). Seega leiab ringkonnakohus, et kaabeldusmeetodi asendamine ei muutnud hankelepingu 2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014 direktiiv 2014/24 riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta.

11(15)

3-22-1233 olemust ulatuslikult, läbivalt ja terviklikult, sh ei võinud see mõjutada võimalike pakkujate ringi ehk hankelepingute üldine olemus jäi ka pärast lepingute muutmist samaks. 16.4.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et lepingumuudatustega alanes kõikides hangetes hankelepingu hind, mis tähendab, et muudatused ei kallutanud lepinguliste kohustuse vahekorda pakkuja kasuks (RHS § 123 lg 2 p 2; hankedirektiivi art 72 lg 4 p b; Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-454/06: Pressetext, p-d 62 ja 85).

3-22-1233 163; Kadaka hankelepingu p 7.6 – dtl 200; Sõle hankelepingu p 7.6 – dtl 291), kuid täpsustatud ei olnud, et see hõlmab ka sõiduteede ületamisel võimalikku kaablipaigaldusmeetodi muutumist, millises eeldatavas mahus paigaldusmeetodi muutmine võib toimuda ning millised on need tingimused, mille esinemisel paigaldusmeetodi muutmist lubatakse. Ometi pidi sõiduteede ületuskohad ning seega võimalik paigaldusmeetodi muutmise maht ja võimalikud takistused (nt võimalus, et ei saada lube Tallinna Transpordiametilt või kommunikatsioonide omanikelt) olema hankijale teada ning ettenähtav. 18.Seega oleneb muudatuste lubatavus sellest, kas muudatused vastavad RHS § 123 lg 1 p 1 tingimustele. Nimetatud osas on põhivaidlus selles, kas hanke muudatuste väärtuse leidmiseks tuleb arvestada ära jäetud ja asendatud tööde väärtuste summat või vahet. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb hankelepingu muutmisel RHS § 123 lg 1 p 1 alusel arvestada järjestikuste muudatuste puhul nende kumulatiivse netomaksumusega, s.o võrrelda tuleb hankelepingu algset maksumust ja maksumust muudatuste tulemusena. 18.1.Kaebajale toetuse andmise ajal ja vaidlustatud otsuse ajal kehtinud RHS § 123 lg 1 p 1 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui hankelepingu üldist olemust, näiteks hankelepingu eset, ei muudeta ja muudatuse väärtus ei ületa RHS § 14 lg-tes 3 või 4 sätestatud piirmäära ning muudatuste väärtus kokku ei ületa 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest. Siinsesse vaidlusesse puutuvalt on oluline, kas muudatuste väärtus kokku ületab 15% ehitustööde hankelepingu algsest maksumusest. RHS eelnõu (450 SE; Riigikogu XIII koosseis) seletuskirjas 3 on selgitatud, et kõigi muudatuste väärtus kokku ei tohi ületada lubatud protsenti hankelepingu algsest maksumusest (lk 108). 18.2.Hankedirektiivi art 72 lg 2, millel põhineb RHS § 123 lg 1 p 1, viimane lause sätestab, et kui tehakse mitu järjestikust muudatust, hinnatakse kõnealust maksumust (s.o muudatuse väärtus – vt art 72 lg 2 esimene lause) järjestikuste muudatuste kumulatiivse netomaksumuse alusel. Kumulatiivne tähendab tavapäraselt millegi kuhjumist4, ajas summeerumist. Neto aga tähendab tavapäraselt millegi (väärtust) puhtal kujul, pärast mahaarvamisi 5. Kuna direktiiv kasutab netomaksumuse mõistet, tuleb ära jäänud tööd lahutada esialgsest maksumusest ja lisandunud tööd liita sellele. Hankedirektiivi art 72 lg 2 viimases lauses ei ole sätestatud, et lõike alapunktides sätestatud piirmäärade hindamisel tuleb arvesse võtta iga muudatuse absoluutväärtust. Samuti ei ole sätestatud, et iga üksik muudatus peab mahtuma lõikes sätestatud piirmäärade sisse (vrd art 72 lg 1 p b) eelviimane lause, p c) alap iii) eelviimane lause). Direktiivi põhjenduse 107 teise lõike kohaselt peaks hankelepingu muutmine, mille tulemusena muutub lepingu maksumus teatava summani, olema alati võimalik, ilma et oleks vaja korraldada uut hankemenetlust. Sellest nähtub ringkonnakohtule, et sooviti kehtestada piirid hankelepingu maksumuse muutusele. Seega tuleb RHS § 123 lg 1 p-i 1, arvestades direktiivi art 72 lg 2 viimase lause sõnastust, mõista nii, et järjestikuste muudatuste tegemise korral tuleb arvestada kõikide muudatuste summaarset netoväärtust, s.o muudatuste tegelike väärtuste summat. See tähendab, et hankelepingu hinda vähendavaid ja hankelepingu hinda tõstvaid muudatusi tuleb sellistena ka arvestada. 18.3.Euroopa Komisjoni selgitustest (lk 4‒5) tuleneb, et üldjuhul tuleb tööde asendamise korral lepingu positiivseid ja negatiivseid muudatusi arvestada nende absoluutväärtuses ning kui muudatused on omavahel asendatavad, võib lähtuda muudatuste hinnavahest. Tööde asendatavuse/vahetatavuse/samaväärsuse (ingl interchangeability) kaalumisel tuleks hinnata asendatava materjali või töö olemust, hinda ja pakkujate ringi. Muudatuse väärtuse 3

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d8709d7d-cf5c-45c6-8576-1b7e86c80a8a/riigihangeteseadus/ 4 https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kumulatiivne&F=M 5 https://arhiiv.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=neto&F=M

13(15)

3-22-1233 arvutamine hinnavahena võiks olla sobilik juhtudel, kus muudatuse mõju on väike. Näiteks tõi Komisjon olukorra, kus üks seinavärv asendatakse teise värviga, üks puitparkett asendatakse teise puitparketiga, tavaline kipsplaat asendatakse veekindla kipsplaadiga. Komisjon toob samuti näiteks, et samaväärne pole ehitustöö tellimise puhul parkimisplatsi rajamise asendamine rõdu rajamisega (dtl 58, 563 (p 1.9), 700 (p 10)). Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et muudatuste asendatavuse hindamisel tuleb arvestada muudatuste olemust, asendatavad on vähese tähtsusega muudatused. Samas on Euroopa Komisjoni selles kirjas keskendutud hangitavate asjade asendatavusele/samaväärsusele, mitte hangitava töö puhul sama eesmärki saavutava meetodi muutmisele. 18.4.Ringkonnakohus leiab, arvestades eespool p-s 16 toodud põhjendusi, et siinse vaidluse asjaoludel ei ole meetodi asendamisega toimunud nii ulatuslikku muutust, et see oleks võinud mõjutada pakkumiste tegemist, meetodit kasutatakse selles valdkonnas tavapäraselt tööde tegijate poolt, kuna ühelt meetodilt teisele ülemineku vajadus selgubki tööde käigus ning keeruline on öelda, et üks meetod on teisest kallim, see sõltub asjaoludest (asjatundja arvamuse lk 3). Oluline on ka põhjus, miks hankija pidas oluliseks lahtise meetodi RHAD-s ära märkida. Kaablikaevikute rajamise ettenägemine lahtisel meetodil võimaldas kõikidel trassidel näidata ära katendite taastamise lõiked ja ulatuse ja kooskõlastada need Tallinna Kommunaalametiga. Kui kinnisel meetodil projekteeritud trassi lõigul ilmneb ehitustööde teostamise ajal takistus (ebasobival kõrgusel paiknev olemasolev kommunikatsioon, suur kivi vmt), on tihti ainsaks võimaluseks teha töid lahtisel meetodil. Lahtise meetodi jaoks on vaja aga katendite taastamise lahendust ning see Tallinna Kommunaalametiga kooskõlastada (asjatundja arvamuse lk 2 ja 3). Kogenud töövõtja/pakkuja pidi teadma, et olemasolevate maa-aluste kommunikatsioonide asukohtade täpsustamisel ja ka kaevetööde teostamisel võib esineda ettenägematusi, mis võib tingida kaevemeetodi ja ka projektlahenduse muutuse. Kogenud töövõtja/pakkuja pidi samuti teadma, et tänava sulgemise lubasid ei ole võimalik igal ajahetkel ning soovitud ulatuses saada. Ka see võib päädida kaevemeetodi ning ka projektlahenduse muutmisega, et püsida lepingulistes tähtaegades ja saavutada kavandatud eesmärgid (asjatundja avamuse lk 4 ja 5). Eeltoodud kaalutlustel ei ole siinsel juhul mõjuvat põhjust liita ära jäetud ning lisandunud tööde maksumusi, sest meetodi muudatus ei olnud pakkumuste tegemiste aspektist oluline, s.o muudatuse mõju oli väike ja sisuliselt oli tegu samaväärse tööga. 18.5.Eeltoodud järeldus on kooskõlas ka varasema Ringkonnakohtu 03.10.2018 otsus asjas nr 3-17-982, p 19).

kohtupraktikaga

(Tallinna

19.Halduskohtu otsuse p-s 15 on toodud ülevaade vaidlusaluste hankelepingute muudatuste maksumustest ja tuvastatud, et muudatuste maksumused jäid alla 15% hankelepingute algsest maksumusest. Halduskohus on lepingute algseks maksumuseks võtnud maksumused koos ettenägematute tööde või täiendavate kulutuste katteks mõeldud reserviga, mis moodustas kõigis hankelepingutes 10% lepingu hinnast (lepingute p 7.1.1; dtl 163, 200, 291). Sellist reservi hankelepingu algse maksumuse hulka ei arvestata. Ringkonnakohus korrigeerib halduskohtu arvutusi, arvestades hankelepingute algset maksumust reservita:  Pirita hankes oli auditiaruande kohaselt ära jäetud tööde maksumus 131 873,50 eurot ja asendustööde maksumus 126 291 eurot. Nende vahe ja muudatuste väärtus on seega 5582,50 eurot. Hankelepingu maksumus oli 563 048,50 (dtl 177) eurot. Seega moodustas muudatuste väärtus esialgsest maksumusest ümardatult 0,99% ((5582,50÷563 248,50)×100%≈0,99%), mis jääb tunduvalt alla 15% hankelepingu maksumusest.  Kadaka hankes oli auditiaruande kohaselt ära jäetud tööde maksumus 69 769 eurot ning asendustööde maksumus 67 914 eurot. Nende vahe on 1855 eurot. Hankelepingu maksumus oli 381 009 (dtl 276) eurot. Seega moodustas muudatuste väärtus hankelepingu 14(15)

3-22-1233 esialgsest maksumusest ümardatult 0,49% ((1855÷381 009)×100%≈0,49%), mis jääb tunduvalt alla 15% hankelepingu maksumusest. Kadaka hankelepingusse tehti ka muid muudatusi, mis ei ole praeguses asjas vaidluse all (vt otsuse p 3.2). Arvestades ka nende muudatuste auditiaruandes tuvastatud, kuid ringkonnakohtu poolt kontrollimata maksumust (15 557,58 eurot ja 25 245,52 eurot), jäi muudatuste kumulatiivne koguväärtus siiski 15% piiresse (1855+15 557,58+25 245,52=42 657,77; (42 657,77÷381 009)×100%≈11,20%).  Sõle hankes oli finantskorrektsiooni otsuse kohaselt ära jäetud tööde maksumus 264 709 eurot ja asendustööde maksumus 244 900 eurot. Nende vahe on 19 809 eurot. Hankelepingu maksumus oli 834 146 (dtl 369) eurot. Seega moodustas muudatuste väärtus hankelepingu esialgsest maksumusest ümardatult 2,37% ((19 809÷834 146)×100%≈2,37%), mis jääb tunduvalt alla 15% hankelepingu maksumusest. Sõle hankelepingusse tehti ka muid muudatusi, mis ei ole praeguses asjas vaidluse all (vt otsuse p 4.2). Arvestades ka nende muudatuste finantskorrektsiooni otsuses tuvastatud, kuid ringkonnakohtu poolt kontrollimata maksumust (103 342,38 eurot), jäi muudatuste kumulatiivne koguväärtus 15% piiresse (19 809+103 342,38=123 151,38; (123 151,38÷834 146)×100%≈14,76%). Seega jäid Pirita, Kadaka ja Sõle hankelepingute muudatuste kumulatiivsed netomaksumused RHS § 123 lg 1 p 1 sätestatud piiresse ja olid RHS § 123 lg-ga 1 kooskõlas. Vastustajal ei olnud toetuse andmise ajal kehtinud määruse nr 143 § 22 lg 11 p-st 18 tulenevalt õigust teha finantskorrektsiooni. 20.Kuna ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 4 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.