lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-630/20

Andmekogud ja avalik teave › Andmekogud

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.06.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-630/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Andmekogud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.06.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1674
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
ESS § 111Tehnilise võimaluse puudumisest teatamineRVastS § 14 lg 1Õigustloova aktiga tekitatud kahjuESS § 1111HKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 124 lg 2Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 45 lg 2Kaebeõiguse piirangudHKMS § 46 lg 4Kaebetähtaeg

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
direktiivi 2002/28/EÜC-746/18

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-630

Haldusasi

Y.A kaebus kaebaja side liiklus- ja asukohaandmete kogumise ning säilitamise õigusvastasuse tuvastamiseks, õiguste jätkuva rikkumise lõpetamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Y.A, esindajad Sander Potisepp ja Kristjan Tuul Vastustaja Justiis- ja Digiministeerium ning Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, esindajad Veikko Puolakainena ja Ivar Siska

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.A määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Y.A määruskaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2025. a määruse resolutsiooni punkt 4. Saata haldusasi tühistatud osas halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Ülejäänud osas jätta Y.A määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 2025. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7).

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-848/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
RVastS § 1 lg 2Seaduse reguleerimisala
RVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamine
RVastS § 7 lg 1Vastutuse alused
RVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-630

1.Elektroonilise side seaduse (ESS) § 1111 lg 1 (jõustus 1. jaanuaril 2008) kohustab sideettevõtjat säilitama andmeid, et oleks võimalik teha järgmisi toiminguid: 1) sideallika seiramine ja tuvastamine; 2) side sihtpunkti tuvastamine; 3) side kuupäeva, kellaaja ja kestuse kindlaksmääramine; 4) sideteenuse liigi kindlaksmääramine; 5) sideteenuse kasutaja terminalseadme või oletatava terminalseadme kindlaksmääramine; 6) terminalseadme asukoha kindlaksmääramine. Viidatud paragrahvi lg-d 2 ja 4 sätestavad andmed, mida sideettevõtja on kohustatud säilitama üks aasta, alates side toimumise ajast.

Y.A on Telia Eesti AS-i klient ja kasutab selle operaatori mobiiltelefoni numbrit.

3.Y.A esitas 13. märtsil 2025 halduskohtule kaebuse, milles esitas järgmised nõuded: 1) jätta Euroopa Liidu direktiivi 2002/28/EÜ art 15 lg-ga 1 vastuolu tõttu kohaldamata ESS § 1111 osas, milles see võimaldab koguda ning säilitada üldiselt ja vahet tegemata side liiklusja asukohaandmeid; 2) tuvastada kaebaja õiguste rikkumine seoses ESS § 1111 alusel kaebaja side liiklus- ja asukohaandmete üldise ja vahet tegemata kogumise ja säilitamisega; 3) lõpetada kaebaja õiguste järjepidev rikkumine seoses ESS § 111 1 alusel või muul haldusõiguslikul alusel kohustuse seadmisega koguda ja säilitada üldiselt ja vahet tegemata side liiklus- ja asukohaandmeid ning 4) maksta kaebajale mittevaralise kahju eest hüvitist 10 000 eurot (kaebaja muutis 7. aprilli 2025. a avaldusega hüvitamisele kuuluvat summat ja palus asendada selle õiglase hüvitisega kohtu äranägemisel). Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et viidatud riigisisene õigusnorm on EL-i õigusega vastuolus ja see tuleb jätta kohaldamata. Teabe üldise kogumisega on rikutud kaebaja eraelu puutumatust. Sellega on kaebajale tekitatud mittevaralist kahju.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 17. aprilli 2025. a määrusega õigusvastasuse tuvastamise ja kohustamise nõuded ning lõpetas kahju hüvitamise nõude menetluse. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) eraldi õigusvastasuse tuvastamise nõue pole vajalik, sest hüvitamisnõude läbivaatamisel hindab kohus vastustaja tegevuse õiguspärasust. Kohustamisnõude lahendamisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on kaebaja õiguste jätkuva rikkumisega; 2) õigusvastasuse tuvastamise kaebus tuleb tagastada (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja on vandeadvokaat. Kaebaja üritab tuvastamiskaebuse menetlemisega saavutada olukorda, kus tema kaebust menetletaks. Kaebaja saab aru, et tema hüvitamiskaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Kaebaja minetus menetlustähtaja järgimisel ei õigusta tuvastamiskaebuse menetlemist; 3) kohustamisnõude lahendamine pole halduskohtu pädevuses. Puudub haldusorgani tegevus või tegevusetus. Sideandmeid kogub sideettevõtja. Kabeajal tuleb oma õigusi kaitsta hagi esitamisega maakohtus; 4) kuna ükski haldusorgan pole kaebaja kahju põhjustanud, siis ei saa ta kahju nõuda RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel; 5) hüvitamisnõue RVastS § 14 lg 1 alusel pole esitatud tähtaegselt. Kaebaja selgitas kaebuse täienduses, et ta on oma õiguste väidetavast rikkumisest teadlik alates 2017. a jaanuarist. Kuna kaebaja oli menetlusosaline kriminaalasja nr X-XX-XXXX kohtumenetluses, siis pidi ta vähemalt alates 2021. a märtsist olema teadlik Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-746/18 (vastus Riigikohtu eelotsuse taotlusele), mis on seostatav kaebaja õiguste väidetava rikkumisega. Seadusandja tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kaebuse kolme aasta jooksul alates hetkest, mil isik sai teada või pidi teada saama sellisest kahjust ja 2(5)

3-25-630 selle tekitajast (RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4, RKHKm 3-22-717, p 13.2). Kuna kaebaja esitas kaebuse 26. märtsil 2025, siis on hüvitamiskaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. Vaatamata kohtu selgitusele ei esitanud kaebaja tähtaja ennistamise taotlust. Asja menetlus tuleb lõpetada, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (HKMS § 124 lg 2).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.Kaebaja taotleb ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) sideettevõtja täidab avalikku ülesannet, kui ta kogub ja säilitab ESS-i alusel andmeid. Sideettevõtja on haldusorgan; 2) tegemist on vältava rikkumisega, mistõttu on kahju hüvitamise nõue esitatud tähtaegselt.
6.Justiits- ja Digiminsteerium taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus pole pädev kohustamisnõuet lahendama. Sideettevõtja pole haldusorgan; 2) kahju hüvitamise nõue esitati tähtaja rikkumisega. Kaebaja rikkus ka kümneaastast tähtaega. Lähtuda tuleb kahju ühtsuse printsiibist. Kui saab kahju hüvitamist mingis osas sooritushagiga nõuda, muutub sissenõutavaks ja hakkab aeguma kogu edaspidi tekkida võiva ja ettenähtava kahju hüvitamise nõue.
7.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium taotleb vastuses halduskohtu määruse muutmata jätmist ning enda eemaldamist haldusasja menetlusest põhjusel, et ta pole vastustaja. Alates 1. jaanuarist 2025 on telekommunikatsiooni korraldamine ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

8.Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1).
9.ESS §-st 1111 andmete kogumisest ja säilitamisest võrsunud suhe kaebaja ja sideettevõtja (AS Telia Eesti) vahel on eraõiguslik. Sideettevõtja on eraõiguslik isik ja talle seadusega peale pandud andmete säilitamise kohustus ei ole eraldiseisev haldusülesanne sõltumata sellest, et see kohustus on avalikes huvides. Tegemist on jätkuvalt andmetega, mis on kogutud eraõigussuhte raames ja teatud tingimuste esinemisel on antud avaliku-võimu kandjale õigus neid andmeid haldusülesande raames kasutada (RVastS § 1 lg 2 ja lg 3 p 1). See aga ei muuda kliendisuhtest võrsunud andmete kogumist ja säilitamist eraldiseisvaks avalikuks ülesandeks. AS Telia Eesti töötleb andmeid kaebajaga sõlmitud lepingu alusel ja eraõigussuhte raames. Suhete määratlemisel ei saa omistada määravat tähendust sellele, kas andmete kogumine ja säilitamine teenib nt ka avalikku huvi. Näiteks on ka teisi avaliku huvi teenuseid, mille alussuhe on eraõiguslik (vee- ja kanalisatsiooni teenus või jäätmeteveoteenus). Tegemist pole tavapäratu olukorraga, kus seadusandja on avalikes huvides asunud õigusnormidega reguleerima eraõiguslike isikute vahelisi lepingulisi suhteid (nt konkurentsi- või töösuhete valdkonnad). 3(5)

3-25-630

10.Kuna andmete kogumise ja säilitamise alussuhteks on kliendisuhe kaebaja ja sideettevõtja vahel, siis sideettevõtja tegevuse vastu peab kaebaja kaitset otsima maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 1). Selle raames saab maakohus hinnata, kas lepingu teine pool omab õigust (sh ka vastavalt põhiseadusele ja Euroopa Liidu õigusele) koguda ja säilitada kaebaja kohta käivaid andmeid.
11.Eeltoodust tulenevalt jagab ringkonnakohus halduskohtu seisukohta, et kaebaja nõudeid (vt käesolev määrus p 3 alap-d 2 ja 3), mis puudutavad sideettevõtja tegevust sideandmete kogumisel ja säilitamisel, ei ole halduskohus pädev menetlema. Seejuures on eelnevaga hõlmatud ka kaebuse nõue mõista sideettevõtjalt RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 alusel välja hüvitis mittevaralise kahju eest. Kaebus selles osas tuli tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajal tuleb tema ja sideettevõtja vahelist eraõigussuhtest võrsunud vaidlused lahendada maakohtus. II
12.Isik võib nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma (RVastS § 14 lg 1).
13.Kaebaja nõuab RVastS § 14 lg 1 alusel kahju hüvitamist, kuna seadusandja oli tegevusetu. Kaebaja on seisukohal, et tema kui advokaadi suhtes oleks seadusandja pidanud ette nägema erialused, sest kehtiv regulatsioon võimaldab sideandmete analüüsiga tuvastada kõik kaebaja kliendid.
14.Kui kaebaja soovib kahju hüvitamist nõuda RVastS § 14 lg 1 alusel põhjusel, et seadusandja on ESS-s jätnud põhiseadusega nõutava normi sätestamata, siis on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega.
15.RVastS § 14 lg 1 kohaldamiseks on nõutav, et kahju on tekitatud vahetult õigustloova akti või selle andmata jätmisega, mitte õigustloova akti alusel antud haldusakti või sooritatud toiminguga (vt RKHKo 3-16-1903, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see seisukoht avalik-õigusliku suhte kontekstis, s.t, kui avaliku võimu kandja erinevate võimuharude organid on isikule kahju põhjustanud. Sellisel juhul tuleb kahju nõuda haldusorganilt ja selle vaidluse raames kontrollitakse, kas õigusnormi, mille alusel haldusorgan tegutses, on põhiseaduspärane ja kas isikule tuleb põhiseadusvastase normi alusel tekitatud kahju hüvitada. Nimetatud seisukoht pole laiendatav olukorrale, kus eraõiguslik isik eraõigussuhtes täidab talle seadusega peale pandud kohustust. Eraisik pole antud suhte raames üks osa avaliku võimu kandjast. Sellises olukorras saab kaebaja vahetult ilma eraõigusliku isiku tegevust vaidlustamata esitada kahju hüvitamise nõude RVastS § 14 alusel.
16.Ringkonnakohtul tuleb lahendada küsimus, kas kaebaja esitas kahjuhüvitamise kaebuse tähtaegselt.
17.Halduskohtu hinnangul ei esitanud kaebaja kaebust tähtaegselt, sest kaebaja selgitas kaebuse täienduses, et ta oli oma õiguste väidetavast rikkumisest teadlik alates 2017. a jaanuarist. Halduskohus lisas, et kuna kaebaja oli menetlusosaline kriminaalasja nr X-XXXXXX, siis pidi ta vähemalt alates 2021. a märtsist olema teadlik Euroopa Kohtu otsusest asjas nr C-746/18. 4(5)

3-25-630

18.Kaebus tuleb esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates (RVastS § 17 lg 3). Hüvitamisnõude esitamise kolmeaastane tähtaeg ei lähtu seega kahju tekitamise, vaid kahjust teadasaamise hetkest (vrd RKHKo 3-18-830, p 12).
19.Kaebaja nõuab kahju hüvitamist selle tõttu, et seadusandja on jätkuvalt tegevusetu õigustloova akti andmisel. Ka kaebuse esitamise hetkel oli seadusandja tegevusetu. Kaebaja saab Riigikogu tegevusetuse alusel nõuda sellise kahju hüvitamist, millest kaebaja sai või pidi teada saama viimase kolme aasta jooksul enne kahju hüvitamise nõude esitamist. Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude 13. märtsil 2025 saab ta selle alusel nõuda hüvitist kahju eest, millest ta sai teada alates 13. märtsil 2022 (vrd RKHKm 3-17-717, p 13.2).
20.Kaebus on seega õigustloova akti andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise osas RVastS § 17 lg 3 ja HKMS § 46 lg 4 järgi tähtaegne. Selles osas tuleb kaebaja määruskaebus rahuldada ja halduskohtu määrus tühistada.
21.Kas ESS § 1111 lg-ga 1 on kaebajale tema kutsetegevuses põhjustatud mittevaralist kahju ja kas see tuleks RVastS § 9 lg 1 ja § 14 alusel rahas hüvitada, siis seda otsustab kohus asja sisulise arutamise käigus.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20263-26-1432/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium