2-23-12189
Kohtuasja number
2-23-12189
Määruse tegemise aeg ja koht
24. märts 2025, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
M F avaldus Narva linn, Kreenholmi tn 17 korteriühistu korteriomanike 22. augusti 2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
M F (ik XXX, surnud 12.02.2025)
Avaldaja esindaja: Liudmila Bogdanova (lepinguline esindaja) Puudutatud isik I:
Narva linn, Kreenholmi tn 17 korteriühistu (rk 80236107)
Puudutatud isiku I esindaja:
Aleksandr Gamazin (lepinguline esindaja)
Puudutatud isik II: E F (ik XXX) Puudutatud isik III:
T S (ik XXX)
Puudutatud isik IV:
VS (ik XXX)
endi
kanda.
Hüvitamisele
kuuluvad
1(3)
2-23-12189 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on M F avaldus Narva linn, Kreenholmi tn 17 korteriühistu 22. augusti 2023 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Kohus tuvastas, et avaldaja M F suri 12.02.2025, ning küsis avaldaja esindajalt seisukohta menetluse jätkamise või peatamise osas. Avaldaja esindaja esitas 05.03.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel seoses avaldaja surmaga. Kohus küsis 10.03.2025 taas avaldaja esindaja arvamust menetluse jätkamise osas, kuna vaidlusalune õigussuhe võimaldab õigusjärglust. Avaldaja esindaja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kuid kohtule esitas arvamuse menetluse lõpetamise suhtes Puudutatud isik I, kes leidis, et antud juhul ei ole õigusjärglus võimalik. Nimelt selgitas Puudutatud isik I, et avaldaja soovis vaidlustada korteriühistu otsust, millega kutsuti avaldaja tagasi ühistu juhatuse koosseisust. Avaldaja sooviks oli aga jätkata tegevust juhatuse liikmena. Pärijad ei saa aga avaldaja asemel juhatuse liikmeks, nemad ei saa pärida juhatuse liikmeks olemist. Seetõttu on avaldus esitatud M F isiklike õiguste kaitseks, mis on lahutamatud tema isikust ega saa üle minna tema pärijatele. Seetõttu tuleb menetlus asjas lõpetada seoses avaldaja surmaga.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlus tuleb lõpetada seoses avaldaja surmaga. Avaldaja M F suri 12.02.2025. Avaldajal on menetluses lepinguline esindaja, kes ei ole taotlenud menetluse peatamist. Avaldaja esindaja palus menetlus lõpetada seoses avaldaja surmaga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 353 lg-te 1 ja 2 kohaselt peatub füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Sel juhul peatab kohus menetluse esindaja või vastaspoole taotlusel.
2(3)
2-23-12189 TsMS § 428 lg 1 p 5 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. TsÜS § 6 lg-te 1 ja 2 alusel tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Isiku surma korral läheb surnud isiku vara (pärand) PärS § 1 lg 1, § 3 lg 1 ja § 4 lg 1 järgi üle pärijatele. Seejuures ei ole PärS § 2 ls 2 järgi pärandiks pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seaduses ei ole sätestatud loetelu õigussuhetest, mille puhul on õigusjärglus võimalik. Iga nõuet tuleb eraldi analüüsida, arvestades kõiki asjaolusid, ning teha järeldus, kas nõue on isikuga lahutamatult seotud ning kas õigussuhe võimaldab õigusjärglust. Kohus nõustub puudutatud isiku I põhjendustega, et antud juhul oli avaldaja sooviks jääda korteriühistu juhatuse liikmeks ning juhatuse liikme staatus ei ole päritav. Seega ei võimalda antud juhul õigussuhe õigusjärglust. Kuna keegi menetlusosalistest ei ole taotlenud menetluse peatamist ja pärijate kaasamist, võib kohus menetluse tsiviilasjas lõpetada. Neil põhjustel lõpetab kohus tsiviilasjas menetluse seoses avaldaja surmaga. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega samal alusel sama nõude üle. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.