Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

3-25-197 valeandmeid Väike-Sõjamäe tn 1a hoones asuva elektripaigaldise ehitaja kohta. Dokumentides on elektripaigaldise ehitajaks Eksofix OÜ, kuid tegelikult tegi elektritööd OÜ Bettatop.

3-25-197 ehitustegevuse eest. Väike-Sõjamäe tn 1a kinnistule püstitatud ajutise angaari seadustamisest ei tulene kaebajale mingeid õigusi või kohustusi. Isegi kui ehitusloa taotlusele lisatud elektripaigaldise auditi protokollis ja elektrotehniliste kontrollmõõtmiste aruandes on elektripaigaldise ehitajaks märgitud vale isik, kes on alusetult koostanud mh elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni, ei nähtu sellest kaebaja õiguste rikkumist väljastatud ehitusloaga. Kaebaja väidetavad kohustused tööde tellija ees ei sõltu kuidagi vaidlusalusest ehitusloast. Kaebaja õigusi ei riiva see, et ehitusloa ja kasutusloa taotlustes oli ehituse peatöövõtjaks märgitud erinevad isikud. Tallinna Ringkonnakohus hindas 20.11.2024 määruses nr 3-24-2066 kaebaja õiguste rikkumise võimalikkust seoses sellega, et ehitisregister sisaldab valeandmeid Väike-Sõjamäe tn 1a kinnistule püstitatud ajutise angaari elektripaigaldise ehitaja kohta. Ehitusluba ise ei sisalda mingeid andmeid elektripaigaldise ehitaja kohta, vaid sellised andmed on leitavad ehitusloa taotluse lisadest (AIA Elekter OÜ auditi dokumentidest), mis ei ole vähemasti ilma ehitisregistrisse sisse logimata kättesaadavad. Kuigi sellisel juhul on kohasem esitada kohustamisnõue ehitisregistri andmete parandamiseks, ei olnud ringkonnakohtule äratuntav, kuidas saaksid väidetavad ebaõiged andmed rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, st kahjustada tema ärialast mainet. Mõistetav oleks ettevõtja soov, et teda ei seostataks ebaseadusliku ehitamisega, sest see võiks kahjustada tema ärialast mainet. Siinsel juhul ei kajasta ehitisregistri andmed kaebaja seotust ebaseadusliku ehitustegevusega, mistõttu ei ole tema maine kahjustamine võimalik. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena ei saa käsitada seda, et kaebaja arvates tuleks teda ehitisregistris (ehitusloa taotluse lisades) kajastada teatud tööde teostajana, mis võimaldaks tal sellele oma äritegevuses n-ö referentsina tugineda. Ringkonnakohtu hinnangul tuli arvestada, et ehitisregistri sedalaadi andmetel ei ole õiguslikku tähendust, mistõttu ei saa need tõendada kaebaja poolt tööde tegemist. Seega on kohtud eelnevalt põhjalikult hinnanud kaebaja õiguste rikkumist seoses vaidlusaluse ehitusobjektiga. Need põhjendused on asjakohased ka siinses asjas. Kohtupraktika kohaselt puudub isikul subjektiivne õigus nõuda riikliku järelevalve menetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui järelevalvet sätestavad õigusnormid näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Ehitisregistri (EhS 6. ptk, § 58 jj) eesmärk on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Ehitisregistri pidamise ja seal hoitavate andmete eesmärk tuleb sisustada EhS-i eesmärgi kaudu tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus (EhS § 1). Seega saaks ehitisregistri andmete õigsus puudutada ennekõike ehitise omaniku, kasutaja või naabrite õigusi, kui seal kajastuvad ebaõiged andmed ehitise või selle ohutuse kontrollimise kohta. Ehitisregistri eesmärgiks ei ole ehitaja ja tema võimalike alltöövõtjate õiguste kaitse nende vahelistes vaidlustes. Ehitisregistris õigete andmete kajastamine on küll oluline, aga tegemist on kõigi ühiskonnaliikmete ühise huvi ehk avaliku huviga, mitte kaebajale kuuluva avalik-õigusliku subjektiivse õigusega, mida ta saaks kohtulikult kaitsta. Vastavuskontrolli tegemise õigus ja kohustus saab tuleneda ennekõike kaebaja ja Magnetic MRO AS-i (tellija) vahelisest tsiviilõiguslikust lepingust, millest tekkinud vaidluste lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Vastavusdeklaratsiooni nõudmise eesmärk on avaliku võimu ja ehitise omaniku vaatest see, et ehitis oleks ohutu, mitte see, et vastavusdeklaratsiooni koostajaks oleks märgitud õige isik. Kaebajal ei ole õigust halduskohtusse pöördumiseks ka eesmärgil, et tellija (Magnetic MRO AS) jätkaks kaebajaga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe täitmist, telliks täiendavaid teenuseid ja tasuks nende eest. Tegemist on lepingulisest suhtest tulenevate nõuetega, mille lahendamine ei ole halduskohtu 3(5)

3-25-197 pädevuses. Kaebusega soovitavat eesmärki võib olla võimalik saavutada ennekõike kahju tekitava käitumise lõpetamise või sellest hoidumise nõude ning lepingu täitmisega seotud nõuete esitamisega maakohtule.

Tallinna linn palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebuse aluseks olev õigussuhe on tsiviilõiguslik. EhS § 44 p-s 12 ja § 55 p-s 10 on sätestatud võimalus keelduda ehitus- või kasutusloa andmisest teadvalt valeandmete esitamise korral. Ehitisregistri ning ehitus- või kasutusloa menetluste eesmärk on kontrollida avalikõiguslike nõuete täitmist, mitte luua või kinnitada tsiviilõiguslikke suhteid. EhS-i viidatud sätete kohaselt peavad esitatud valeandmed mõjutama oluliselt loa andmise otsustamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-25-197

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.