Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
20. november 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2066
Haldusasi
OÜ Bettatop kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11. juuli 2024. a ehitusloa nr 2412271/04812 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. augusti 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Bettatop, esindaja O.N Vastustaja – Tallinna linn
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Bettatop määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse OÜ Bettatop määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28. augusti 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-2066.
Jätta OÜ Bettatop määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. augusti 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-2066 muutmata, kuid täiendada halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.
Tagastada OÜ Bettatop määruskaebuselt haldusasjas nr 3-24-2066 tasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot (viitenumber 00724008099289).
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-24-2066 1a angaari ehitustööde tellijaks oli Magnetic MRO AS ja ehituse peatöövõtjaks Warmeks OÜ. Kaebaja oli angaari ehitusel alltöövõtjaks, kes teostas elektritöid, st ehitas kaablitrassid ja paigaldas peakilbi ja elektripaigaldise toiteosa. Ehitusloa taotluses on aga esitatud dokumendid (AIA Elekter OÜ 15.04.2024 protokoll nr AIA-24-00117; AIA Elekter OÜ elektrotehniliste kontrollmõõtmiste aruanne nr M-240403K2), mille kohaselt ehitas elektripaigaldise Eksofix OÜ. Dokumentidest saab kaudselt järeldada, et Eksofix OÜ koostas elektripaigaldise vastavusdeklaratsiooni, mille koostamise kohustus on aga elektripaigaldise tootjal (vt majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“ (määrus nr 91) § 7 ja § 9 lg 1). Vastavusdeklaratsioon on tühine, sest seda ei ole koostanud elektripaigaldise paigaldaja, vaid kõrvaline isik. Selline vastavusdeklaratsioon kahjustab lisaks kaebaja ametialast mainet. OÜ Bettatop on teinud elektripaigaldiste paigaldus- ja hooldustöid alates 2002. a-st ning tema ametialast mainet kahjustab see, kui keegi teine võtab omavoliliselt vastutuse kaebaja töö tulemuste eest. Kaebajale on oluline omada ülevaadet tema paigaldatud elektripaigaldistest ning iga objekt tugevdab kaebaja ärialast mainet. Paigaldustööde teostamist saab hiljem tõendada üksnes vastavusdeklaratsiooni ja selle alusel väljastatud elektripaigaldise kasutusloaga. Ehitisregistris olevatest ehitusloa dokumentidest nähtub aga, et elektripaigaldise paigaldajaks oli Eksofix OÜ, mitte kaebaja. Kuna kaebaja oli tööde teostajaks ja sai selle eest Magnetic MRO AS-lt tasu, siis on kaebaja kanda ka garantiikohustused. Kaebaja on TLPA-d teavitanud, et Eksofix OÜ-l ei ole puutumust angaari ehitusega, ja esitanud halduskohtule lisaks kaebuse vastavusdeklaratsiooni tühistamiseks (haldusasi nr 324-1999). Magnetic MRO AS pöördus Eksofix OÜ poole põhjusel, et angaari ehitustegevus toimus ebaseaduslikult ning Magnetic MRO AS-l oli vaja töövõtjat, kes koostaks elektripaigaldiste dokumentatsiooni seaduse nõudeid eirates. Angaari ehitustööd valmisid juba 25.03.2023 ning ehitist kasutati ebaseaduslikult ligi aasta, enne kui see tegevus TLPA poolt keelati. Vaidlustatud ehitusluba on antud ebaseadusliku ehitise seadustamiseks. Ehitusluba tuleb ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 1, § 44 p 1 ja § 46 lg 2 p 2 alusel tühistada, kuna ehitamise aluseks olnud projekt ei vasta elektripaigaldiste osas projekteerimistingimustele (vt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 4 lg 1 p 5) ning kuna ehitusloa juurde kuuluvaid dokumente on võltsitud.
2(5)
3-24-2066 Ehitisregistri valeandmed võivad kaudselt tuua kaasa ehitise omanikule ebasoodasid tagajärgi ning välistada ei saa, et ka õigusliku tähenduseta valeinfo võib raskendada nt kinnistu mõttelise osa kasutamist või käsutamist (nt Riigikohtu 25.11.2015 määrus nr 3-3-1-52-15, p 11). Viidatud asjas oli kaebaja kinnistu kaasomanik, kes pöördus kohtusse omandiõiguse kaitseks. Praeguses asjas on kaebajaks aga isik, kes väidetavalt teostas ehitusloa esemeks olevas hoones elektritöid. Kaebaja viidatud valeandmeid sisaldavad dokumendid ei ole seejuures ehitisregistri avalikust vaatest nähtavad, mistõttu ei saa ka avalikus registris olevad andmed kuidagi riivata kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebaja väidete õigsust eeldades jääb talle jätkuvalt õigus reklaamida enda teostatud töid, sh vaidlusaluses ehitusloas märgitud angaaris. Kuna õigusaktid seda ette ei näe, siis ei saa ehitusluba vaidlustada avalikes huvides (vt HKMS § 44 lg 2). Määruse nr 91 § 7 sätestab vastavushindamise korra, mis kaitseb avalikke huve, kuid mitte kaebaja subjektiivseid õigusi. Seega ei tulene ka sellest normist kaebajale kohtus kaitstavat subjektiivset õigust.
3-24-2066 2023. aastal ning ehitusluba on väljastatud õigusliku aluseta püstitatud ehitise seadustamiseks. Kaebuse ja määruskaebuse põhjenduste kohaselt peab kaebaja enda õigusi rikkuvaks seda, et 04.07.2024 ehitusloa taotlusele lisatud dokumendid (AIA Elekter OÜ 15.04.2024 protokoll nr AIA-24-00117 ja aruanne nr M-240403K2) sisaldavad valeandmeid selle kohta, kes paigaldas hoones oleva elektripaigaldise. Dokumentides on elektripaigaldise ehitajaks Eksofix OÜ, kuid kaebaja kinnitusel teostas elektritööd tegelikult OÜ Bettatop. Kaebaja hinnangul kahjustatakse dokumentides ebaõigete andmete kajastamisega tema ärialast mainet.
3-24-2066 ehitamisega, sest see võiks kahjustada tema ärialast mainet. Siinsel juhul ei kajasta ehitisregistri andmed kaebaja seotust ebaseadusliku ehitustegevusega, mistõttu ei ole tema maine kahjustamine võimalik. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena ei saa käsitada seda, et kaebaja arvates tuleks teda ehitisregistris (ehitusloa taotluse lisades) kajastada teatud tööde teostajana, mis võimaldaks tal sellele oma äritegevuses n-ö referentsina tugineda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siinkohal arvestada, et ehitisregistri sedalaadi andmetel ei ole õiguslikku tähendust, mistõttu ei saa need tõendada kaebaja poolt tööde tegemist. Elektritööde teostamise kogemust vaidlusalusel objektil oleks asjakohane tõendada eeskätt töövõtulepingu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.