lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-25-189/11

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-189/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1470
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 187 lg 3Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 249 lg 2Esialgne õiguskaitseHKMS § 190Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmineHKMS § 251 lg 1Esialgse õiguskaitse abinõudHKMS § 5Halduskohtu volitusedHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-25-189/7Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja06.02.20253-25-189/22Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja24.07.20253-25-189/26Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium16.09.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 20. mai 2025, Tartu 3-25-189 X.X.-i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2025. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja – X.X. , XXX, Räni alevik, korteriühistu juhatuse liige Vastustaja – XXX

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde vastutaja vastus koos lisaga.
2.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2025. a määruse peale läbi vaatamata.
3.Tagastada määruskaebuse esitajale määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XXX korraldas 28. novembri 2024. a korraldusega elektroonilise enampakkumise Kambja vallale kuuluva Xxx kinnisasja (XXX, Räni alevik, Xxx kinnistu, 4105 m 2, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) võõrandamiseks. Seejärel kinnitati 9. jaanuari 2025. a korraldusega nr 24 enampakkumise tulemused ja tunnistati edukaks pakkumine, millega vastustaja võõrandab Xxx kinnistu.
2.X.X. esitas 21. jaanuaril 2025 vaide korralduse nr 711 ja korralduse nr 24 peale.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
3.X.X. esitas 31. jaanuaril 2025 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses korraldustega nr 711 ja 24. X.X. selgitas, et esindab garaažiomanikest XXX, Räni alevik, korteriühistu liikmeid antud korteriühistu juhatuse liikmena. Taotleja palus kohtul rakendada abinõusid, mis on vajalikud õiguste kaitsmiseks kuni kohtuvaidluse lõpliku lahendamiseni. Väidetavalt kahjustab Xxx kinnisasja müük otseselt nii korteriühistu liikmete kui ka kohalike elanike ja garaažiomanike huve, mis väljendub otseses materiaalses kahjus garaažiomanikele, aga samuti selles, et võib

kaduda võimalus viibida elukoha lähedal kõrghaljastuse alal pargis. Müügi tulemusena võib nurjuda plekk-garaažide omanike algatus taastada Xxx kinnisasjal garaaži-hooneühistu (mittetulundusühing), mis oli alustatud 1975. a (garaažikooperatiiv xxx) ja 1999. a sundlikvideeritud. Lisaks on Xxx kinnisasjal park, mis asub kortermaja lähedal. Nii garaažide omanikele kui ka ülejäänud elanikele on antud kõrghaljastusega park oluline osa heast elukeskkonnast.

4.Tartu Halduskohtu määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on järgmised.
4.1.Xxx kinnistu osas on notariaalne ostu-müügileping sõlmitud ning kinnistu on müüdud. Eelnev aga ei tähenda seda, et taotlejal puuduks esialgse õiguskaitse vajadus. Nimelt sätestab HKMS § 251 lg 1 p 4, et kohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna vara arestida, sealhulgas teha registris vara käsutamise keelumärke või seada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kohtulik hüpoteek, samuti teha kohtuvaidluse kohta registris märke. Samas tuleneb HKMS § 5 lg-st 2, et kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud. Seega iseenesest ei tähenda kinnisaja müük haldusakti alusel, mille õiguspärasust kontrollitakse kas vaide- või halduskohtumenetluses, automaatselt esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist.
4.2.Taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus vaid osas, mis puudutab väidet seoses võimaliku kõrghaljastuse kadumisega korteriühistu lähedalt. Selles osas on kaebajal seadusest tulenev õigus kaitsta korteriomanike huve, mis on kinnitatud korteriühistu koosoleku protokolliga ja tulenevad otseselt seadusest. Samas ei välista ka kohus menetlusosaliste väiteid silmas pidades, et väidetav kõrghaljastus Xxx kinnisasjal võib selle kinnistu müügi tulemusena kaduda. Esialgse õiguskaitse vajadus aga puudub osas, mis puudutab plekk-garaažide omanike nurjunud algatust taastada Xxx kinnisasjal garaaži-hooneühistu. Pelgalt väitest, et plekk-garaažide omanikud on korteriühistu liikmed, ei piisa jaatamiseks omandiõigust olemasolevate garaažide üle. Taotleja ei ole tõendanud kohtule kas enda või tema poolt teiste esindatavate isikute plekk-garaažide omandiõigust, aga samuti nende isikute esindusõigust ja tegelikku garaažide kasutamist, mistõttu puudub taotlejal vastavas osas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Xxx kinnisasja ostueesõigusega erastamine ei ole hetkel võimalik sõltumata korraldusest nr 711. Taotleja õiguse riive on antud juhul olematu.
4.3.Esitatud vaie ole perspektiivikas. Kambja vallale esitatud vaides ei ole taotleja viidanud sellele, et tema tahteks oleks korteriühistu liikmete esindamine selle lähedal asuva kõrghaljastuse säilitamise nimel. Taotleja põhjendas vaiet vaid sellega, et soovib taastada garaaži-hooneühistu, kuid ei ole vaidele lisanud omandiõigust ega esindusõigust kinnitavaid dokumente. Seda ei ole kaebaja teinud ka halduskohtumenetluses. Üheselt ei ole selge, kas vald ennistab rikutud vaide esitamise tähtaja.
4.4.Korteriomanike huvi viibida kõrghaljastuse alal ei kaalu üles avalikku huvi, mis esineb seoses tulu saamisega valla eelarvesse vallaomandi müümisest. Maa- ja Ruumiameti poolt avaldatud fotodest ei ole näha, et Xxx kinnisasja territooriumil oleks loodud park. Samas ei ole näha, et müüdud kinnistu oleks jalutamiseks kõlblik. Kinnistul asuvad küll valdavas osas puud ja plekkgaraažid, mis üldiselt ei kinnita seda, et kinnistut oleks kasutatud näiteks jalutamiseks või muu kõrghaljastusalana vaba aja veetmiseks ümbritsevate korterühistute elanike poolt jne. Samas on tegemist suhteliselt väiksese pinnaga kinnisasjaga, mille lähedal on olemas ka teised kõrghaljastusega kinnistud. Järelikult ei kao Xxx kinnisasja müümisel korteriomanike võimalus viibida kodu lähedal kõrgehaljastusalal.
4.5.Plekk-garaažid on võimalik omanike poolt eemaldada neid lammutamata ehk tegemist ei ole kinnisasjale püsivalt paigaldatud konstruktsioonidega.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.X.X. esitas 21. veebruaril 2025 halduskohtu määruse peale määruskaebuse. X.X. selgitas, et esitab kaebuse korteriühistu juhatuse liikmena ning seoses valla tegevusega kohalike elanike jaoks olulise looduskeskkonna säilitamise eesmärgil. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
5.1.Esialgset õiguskaitse on esitatud seoses pargi säilimisega, selle heakorra ja avalik kasutamisega. XXX ei ole põhjendud, miks on loobutud keskkonda säilitavast eesmärgist.
5.2.Xxx kinnistul on alles kohalike elanike jaoks oluline kõrghaljastus ning seal asetsevad ühistu liikmete omandina garaažid. Erakätesse jõudes pole mingit alust eeldada, et antud kõrghaljastus säiliks.
5.3.Kinnistu müügiga seotud teemat ei ole vald kunagi korteriühistuga arutatud, hoolimata valla teadmisest seoses garaažidega.
5.4.Halduskohtu arvamus, et kohalikud elanikud ei kannata kahju, mis oleks suurem kui avalik huvi krundi müügis, pole põhjendatud.
5.5.Inimestel puudub koht garaažide teisaldamiseks.
5.6.Korteriühistule jõudnud teabe kohaselt kavandatakse eluhoone lähedale, katastriüksustele 28301:001:1761 ja 94901:005:0738 või nende piirkonda, logistikakeskuseid. Juhul kui selline kava vastab tegelikkusele, siis muutub Xxx kinnistul säilinud kõrghaljastus korterimaja jaoks eluliselt oluliseks haljasalaks, mis võimaldaks logistikakeskuste müra mingilgi määral summutada.
6.XXX palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.X.X. on esitanud 21. veebruaril 2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 6. veebruari 2025. a määrusele, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
8.HKMS § 203 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 6 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Seega HKMS § 187 lg 3 p-st 6 koostoimes §-ga 190 tuleneb ringkonnakohtu õigus jätta määruskaebus läbi vaatamata, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamist õigust.
9.HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Lähtudes HKMS § 249 lg-st 5 võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada taotluse pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eelduseks asjaolu, et kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie. X.X. esitas halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal. Kaebaja peab õigusvastaseks Kambja valla korraldatud elektroonilist enampakkumist Kambja vallale kuuluva Xxx kinnisasja võõrandamisel (korraldus nr 711) ja samuti ka korraldust, millega kinnitati enampakkumise tulemused ja tunnistati edukaks pakkumine, millega võõrandati Xxx kinnistu (korraldus nr 24). Kaebaja hinnangul rikub XXX asuva korterelamu elanike õigusi, kuna Xxx kinnistul paiknevad korteriühistu liikmete garaažid ja Xxx kinnistu müügi tulemusena võib kaduda seal asuv kõrghaljastus, mis on sealsete elanike jaoks oluline haljasala.
10.Vastutaja seisukohast määruskaebusele selgub, et vastustaja tagastas 21. veebruari 2025. a korraldusega X.X.-i vaide korraldusele nr 711 ja 24. Ringkonnakohus võtab vastustaja vastuse koos lisadega asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Korralduses leiti, et vaie seoses korraldusega nr 711 on esitatud hilinenult ja vaide esitaja ei toonud välja mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks. Seega jäi kaebetähtaeg ennistamata ning vaie korraldusele nr 711 tagastati. Lisaks tagastati ka vaie korralduse nr 24 peale, kuna see ei riku kaebaja õigusi ja ei piira vabadusi ning vaide esitajal puudub kaebeõigus. XXX selgitas, et vaide esitaja ei esitanud mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et mõni plekk-garaaž, mis asub Xxx kinnisasjal, kuuluks vaide esitajale. Pelgalt väitest, et plekk-garaažide omanikud on osaliselt korteriühistu liikmed, ei piisa jaatamiseks omandiõigust olemasolevate garaažide üle või õigust antud isikute esindamiseks haldusmenetluses. Maa erastamine, mis on garaažide all, ei ole enam võimalik.
11.Ringkonnakohtule on esitatud 21. veebruaril 2025 määruskaebus halduskohtu määruse peale, milles jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata seoses vaidemenetluse ajal esitatud esialgse õiguskaitse taotlusega. Vaidlust ei ole selles, et halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ja halduskohtus taotluse lahendamise seisuga toimus vaidemenetlus. Kuna vastustaja on
21.veebruaril 2025 vaide tagastanud ja kaebaja pöördus pärast vaidemenetlust kaebusega halduskohtusse, on seoses korraldustega nr 711 ja 24 toimunud vaidemenetlus lõppenud. Seega esialgse õiguskaitse taotlus seoses vaidemenetlusega ei ole enam lubatav. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus HKMS § 203 lg 2, § 190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel määruskaebuse läbi vaatamata ega võta määruskaebuse väidete osas seisukohta.
12.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, tagastab kohus määruskaebuse esitajale kõik määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja