2.Asendada avaldatavas kohtumääruses taotleja nimi tähemärgiga. Taotleja: X Vastustaja: Kambja Vallavalitsus
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse resolutsiooni punktile 1 võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte ja edastatakse Kambja vallale.
Asjaolud ja menetluse käik 1.Tartu Halduskohtusse laekus 23.01.2025 X taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille esemeks on Kambja Vallavalitsuse 28.11.2024 korraldus nr 711, millega otsustati korraldada avalik elektrooniline enampakkumine Künka kinnisasja (katastritunnus 28301:001:0936) võõrandamiseks ja Kambja Vallavalitsuse 9.01.2025 korraldus nr 24, millega kinnitati elektroonilise enampakkumise tulemused. Kaebaja palub kohtul rakendada abinõusid, mis on vajalikud õiguste kaitsmiseks kuni kohtuvaidluse lõpliku lahendamiseni. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole Kambja Vallavalitsus teavitanud Künka kinnisasjal asuvate plekk-garaažide omanikke sellest, et vald kavatseb panna 28.11.2024 korraldusega nr 711 kinnisasja müüki. Selle tulemusena võib nurjuda plekk-garaažide omanike algatus taastada Künka kinnisasjal garaaži-hooneühistu (mittetulundusühing), mis oli alustatud 1975. a (garaažikooperatiiv Erika) ja 1999. a sundlikvideeritud. Lisaks Künka kinnisasjal on park, mis asub korteriühistu lähedal, mille esindajaks on taotleja. Seega kinnisasja müümisega võib kaduda ka korteriühistu liikmete võimalus viibida kõrghaljastuse alal. Taotleja teatas, et esitas 8.11.2024 korralduse nr 711 ja 9.01.2025 korralduse nr 24 peale vaide.
2.Tartu Halduskohus jättis 25.01.2025 määrusega käiguta esialgse õiguskaitse taotluse ja andis taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kolm päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Taotlejal tuli tasuda taotluse esitamise eest riigilõiv summas 20 eurot ja põhjendada esialgse õiguskaitse taotlust, sh selle kohaldamise vajadust ja esitada tõendid garaažiomandi kohta.
3-25-189
3.Taotleja esitas kohtule 27.01.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas kohtule, et tema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus seisneb selles, et Künka kinnisasja müük kahjustab otseselt nii korteriühistu (Kambja vald, Räni alevik, Kogre tee 4 korteriühistu) liikmete kui ka kohalike elanike ja garaažiomanike huve, mis väljendub otseses materiaalses kahjus garaažiomanikele, aga samuti selles, et võib kaduda võimalus viibida elukoha lähedal kõrghaljastuse alal pargis.
4.Tartu Halduskohus kohustas 28.01.2025 määrusega Kambja Vallavalitsust esitama kohtule hiljemalt 4.02.2025 seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse osas koos selgitustega.
5.Kambja Vallavalitsus esitas seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele 4.02.2025. Kambja Vallavalitsus oli arvamusel, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on ebaproportsionaalne, arvestades taotleja subjektiivsete õiguste sisuliselt olematut riivet käesolevas asjas. Lisaks leidis vald, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ei ole võimalik, arvestades, et Künka kinnistu on müüdud.
6.Taotleja esitas 30.01.2025 kohtule avalduse, milles täpsustas, et sai korralduse nr 711 ning otsuse nr 64 kätte 30.12.2024. Kohtu seisukoht
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja või taotleja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetluse staadiumis määruse kaebaja või taotleja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega, eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus vaide või kaebuse väljavaateid ning viimasena kaalub vastanduvaid huvisid. Eelduste täitmata jätmise korral jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
8.Kohus märgib, et Kambja valla selgituse kohaselt on Künka kinnistu osas notariaalne ostumüügileping sõlmitud ning kinnistu on müüdud. Kuigi X ei ole esitanud kohtule sooritatud tehingu osas tõendeid, tegi kohus iseseisvalt kindlaks, et e-kinnistusraamatu andmete kohaselt, mis esinesid 5.02.2025 seisuga, oli Künka kinnisasja (katastritunnus 28301:001:0936) omanikuks endiselt X. Küll e-kinnistusraamatus on märge, et 04.02.2025 on registreeritud kinnistamisavaldus nr 8796202550 seoses notari Andres Ott tehinguga nr 274/2025. Eelnev kinnitab Kambja valla väidet, et Künka kinnisasja müümise osas on sõlmitud notariaalne ostu-müügileping, mille järgi on võimalik pidada Künka kinnistut Kambja valla poolt müüduks. Samas ei ole veel omandi üleminekut toiminud (asjaõigusseaduse § 119 lg 2) Eelnev aga ei tähenda kohtu hinnangul seda, et taotlejal puuduks esialgse õiguskaitse vajadus. Nimelt sätestab HKMS § 251 lg 1 p 4, et kohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna vara arestida, sealhulgas teha registris vara käsutamise keelumärke või seada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kohtulik hüpoteek, samuti teha kohtuvaidluse kohta registris märke. Samas, HKMS § 5 lg-st 2 tulenevalt, kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli
3-25-189
suunatud. Seega iseenesest ei tähenda kinnisaja müük haldusakti alusel, mille õiguspärasust kontrollitakse kas vaide- või halduskohtumenetluses, automaatselt esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist.
9.Taotleja selgitas kohtule, et tal esineb esialgse õiguskaitse vajadus selles, et kinnisasja müügi korral võib nurjuda plekk-garaažide omanike algatus taastada Künka kinnisasjal garaaži-hooneühistu (mittetulundusühing), mis oli alustatud 1975. a (garaažikooperatiiv Erika) ja 1999. a sundlikvideeritud. Lisaks Künka kinnisasjal on park, mis asub eluhoone (korteriühistu) lähedal, kelle esindajaks on kaebaja. Seega kinnisasja müümisega võib kaduda ka korteriühistu liikmete võimalus viibida kõrghaljastuse alal.
10.Kohus on seisukohal, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus vaid osas, mis puudutab väidet seoses võimaliku kõrghaljastuse kadumisega korteriühistu lähedal. Selles osas on kaebaja seadusest tulenev õigus kaitsta korteriomanike huve, mis on kinnitatud korteriühistu koosoleku protokolliga ja tulenevad otseselt seadusest. Samas ei välista ka kohus menetlusosaliste väiteid silmas pidades, et väidetav kõrghaljastus, mis on seni olnud Künka kinnisasjal, võib selle kinnistu müügi tulemusena kaduda.
11.Osas, mis puudutab plekk-garaažide omanike nurjunud algatust taastada Künka kinnisasjal garaaži-hooneühistu, ei näe kohus taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Esiteks ei ole kaebaja esitanud kohtule mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et 1) ta on olemasolevate plekk-garaažide omanike poolt valitud nende esindajaks halduskohtumenetluses; 2) tõendite olemasolu selle kohta, et plekk-garaažide omanikud on kaebaja poolt esindatavad isikud. Pelgalt kaebaja väitest, et plekk-garaažide omanikud on korteriühistu liikmed antud juhul ei piisa jaatamiseks omandiõigust olemasolevate garaažide üle. Korteriühistu liikmed võivad aja möödudes muutuda korteriomandi müügi tulemusena, kuid sellega ei kaasne plekk-garaažide omandi üleminekut. Samas ei ulatu kaebaja volitused kaitsta korteriühistu liikmete õigusi selleni, et tema saaks kaitsta korteriühistu esindajana ka võimalike plekk-garaažide omanike õigusi. Teiseks ei ole peale garaažikooperatiivi Erika ja 1999. a sundlikvideerimist loodud uut garaaži-hooneühistut, mille esindajaks oleks taotleja. Garaaži-hooneühistu loomine sõltub garaažide omanike tahtest, mitte sellest, kas maa, kuhu garaažid paigaldatud on, kuulub garaažide omanikele. Kohus märgib, et alates 1999. aastast ehk 26 aasta jooksul garaaži-hooneühistut loodud ei ole. Ilma garaaži-hoonestusühistut moodustamata ei ole maa erastamine, mis on garaažide all, enam võimalik. Kohus rõhutab, et puuduvad ka tõendid selle kohta, et mõni plekk-garaaž, mis asub Künka kinnisasjal, kuuluks kaebajale. Seega leiab kohus, et kaebaja ei ole tõendanud kohtule kas enda või tema poolt teiste esindatavate isikute plekk-garaažide omandiõigust, aga samuti nende isikute esindusõigust ja tegelikku garaažide kasutamist (ei ole maha jäetud jne), mistõttu puudub kaebajal vastavas osas esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Lisaks toonitab kohus, et maareformiseaduse (MaaRS) § 22 lg 1 sätestab, et ostueesõigusega saavad maad erastada isikud, kellele maa on antud põliseks kasutamiseks Eesti NSV taluseaduse alusel või kellel on õigus osta maad ehitise või istanduse omanikuna vastavalt käesolevale seadusele, arvestades §-s 21 sätestatud kitsendusi, samuti elamu-, korteri, garaaži-, suvila- või aiandusühistu tema liikmete ühiskasutuses olevat maad, mida ei taotleta tagasi. MaaRS § 40 lg 1 sätestab, et avaldusi maa erastamiseks ehitise juurde, mis omandatakse vallasasjana ning mille võõrandaja pole maa erastamise avaldust esitanud, võetakse vastu kuni 2006. aasta 1. märtsini, avaldusi ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks kuni 2006. aasta 1. juunini. Haldusasja materjalide kohaselt ei ole Künka kinnisasjal olevate plekk-garaažide omanikud garaaži-hoonestusühistut
3-25-189
loonud ega esitanud kuni 2006. aasta 1. juunini maa erastamise avaldusi. Seda kõike arvestades ei näe kohus alust arvata, et Künka kinnisasja võõrandamise otsustamise hetkel, aga samuti ka nüüd esineks taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna Künka kinnisasja ostueesõigusega erastamine ei ole hetkel võimalik sõltumata 28.11.2024 korraldusest nr 711. Eelnevat arvestades tuleb nõustuda Kambja vallaga selles, et taotleja õiguse riive on antud juhul olematu.
12.Kohtule ei ole näha, et kaebaja vaie oleks perspektiivikas. Kambja vallale esitatud vaides ei ole taotleja viidanud sellele, et tema tahteks oleks korteriühistu liikmete esindamine selle lähedal asuva kõrghaljastuse säilitamise nimel. Taotleja põhjendas vaiet vaid sellega, et soovib taastada garaaži-hooneühistu, kuid ei ole vaidele lisanud omandiõigust ega esindusõigust kinnitavaid dokumente. Seda ei ole kaebaja teinud ka halduskohtumenetluses. Ühiselt ei ole selge, kas vald ennistab rikutud vaide esitamise tähtaega.
13.Kohtu hinnangul ei kaalu korteriomanike huvi viibida kõrghaljastuse alal avalikku huvi üles, mis esineb seoses tulu saamisega valla eelarvesse vallaomandi müümisest. Maa- ja Ruumiameti poolt avaldatud fotodest ei ole näha, et Künka kinnisasja territooriumil oleks loodud park. Samas ei ole näha, et müüdud kinnistu oleks jalutamiseks kõlblik. Kinnistul asuvad küll valdavas osas puud ja plekk-garaažid, mis üldiselt ei kinnita seda, et kinnistut oleks kasutatud näiteks jalutamiseks või muu kõrghaljastusalana vaba aja veetmiseks ümbritsevate korterühistute elanike poolt jne.1 Samas on tegemist suhteliselt väiksese pinnaga kinnisasjaga, mille lähedal on olemas ka teised kõrghaljastusega kinnistud. Järelikult ei kao Künka kinnisasja müümisel korteriomanike võimalus viibida kodu lähedal kõrgehaljastusalal.2
14.Plekk-garaažide eemaldamisega seoses märgib kohus, et need on võimalik omanike poolt eemaldada neid lammutamata ehk tegemist ei ole kinnisasjale püsivalt paigaldatud konstruktsioonidega, mistõttu nende omanike õiguse riive seoses kinnisasja müümisega ei ole intensiivne ega kaalu üles avalikku huvi Künka kinnisasja müümise vastu.
15.Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et täidetud ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise eeldusi. Sellest tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
16.Kohus selgitab, et kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja 178 lg 3).