3-25-1427 Xi kaebus Kose Vallavalitsuse 13.05.2025 korralduse nr 140 tühistamiseks ühes kohustamisnõudega Kaebaja – X Vastustaja (eeldatav) – Kose vald
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Kohtumääruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.02.05.2025 esitas X Kose Vallavalitsusele taotluse toetuse saamiseks eluruumi üürilepingu sõlmimiseks (registreeritud 05.05.2025 nr. 10-1.4/810) ja 05.05.2025 avalduse sotsiaalkorteri taotlemiseks (registreeritud 05.05.2025 nr. 9-1.1/795) (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 35 ja 48).
2.13.05.2025 tegi Kose Vallavalitsus korralduse nr 140, millega otsustas: mitte rahuldada Xi taotlust üürilepingu sõlmimiseks toetuse eraldamiseks (1); eraldada sotsiaalkorter ja sõlmida üürileping alates 19.05.2025 lisatud tingimusel (2) (dtl 50-51).
3.14.05.2025 registreeriti Tallinna Halduskohtus Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks (dtl 1516).
4.16.05.2025 esitas Kose Vallavalitsus vastuseks 14.05.2025 kohtunõudele informatsiooni seoses kaebaja taotluste ja nende suhtes tehtud otsustega (dtl 31 jj).
5.18.05.2025 ja 19.05.2025 esitas kaebaja vastuseks kohtu 14.05.2025 käiguta jätmise määrusele riigi õigusabi taotluse täpsustuse ühes seisukohaga, mida kohus mõistab kui
3-25-1427 kaebust Kose Vallavalitsuse 13.05.2025 korraldusele nr 14 ühes kohustamisnõudega (dtl 5657) ja avaldust riigilõivust vabastamiseks (dtl 151).
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21). Tegu on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (RKHKm nr 3-18-763/15, p 9; RKHKm nr 3-21- 980/24, p 11).
8.Kaebaja taotleb Kose Vallavalitsuse korralduse nr 140 tühistamist ja Kose valla kohustamist rahuldama tema taotlust vabaturult üürikorteri üürimiseks esmaste kulutuste katmiseks (HKMS § 37 lg 2 p 1 ja § 37 lg 2 p 2). Kaebuse eesmärgiks on see, et kaebaja saaks toetust vabaturult korteri üürimiseks.
9.Kohtu hinnangul saab kaebuse rahuldamist pidada vähe tõenäoliseks järgnevatel põhjendustel:
9.1.Esmalt märgib kohus, et kaebaja on esitanud taotluse nii üüripinna toetuseks kui ka sotsiaalkorteri taotlemiseks (dtl 35 ja 48). Seega pidigi vastustaja otsustama kaebaja taotluste üle ühes otsuses lähtudes sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 3 lõikes 1 toodud sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtetest ja § 3 lõikes 2 toodud terviklikkuse nõudest.
9.2.Kose vallas reguleerib sotsiaalhoolekandlise abi andmist Kose Vallavolikogu 25.05.2023 määrus nr 39 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 39). Kose valla poolt korraldatavad sotisaalteenused on nii eluruumi tagamise teenus kui ka muu täiendav vajaduspõhine sotsiaalteenus (määrus nr 39 § 9 p 10 ja p 15). Määruse nr 39 § 6 sätestab abivajaduse hindamise alused. Taotluse läbivaatamisel hinnatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid ja tehakse kindlaks, milliseid teenuseid ning millises mahus isik vajab (määruse nr 39 § 6 lg 1). Teenusele suunamise otsuses määratakse teenuse saamise maht, vajadusel periood ning toimingud, mida teenus sisaldab. Vastavalt abivajaduse hindamisele võib koduteenust, tugiisikuteenust ja nõustamisteenuseid osutada integreeritult, kombineerides omavahel erinevate teenuste komponente, mis fikseeritakse teenusele suunamise otsuses (määruse nr 39 § 8 lõiked 1 ja 2).
9.3.Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või kellel on puudest tingitud raskusi talle kuuluvas või tema valduses olevas eluruumis liikumise või endaga toimetulekuga (määruse nr 39 § 19 lg 1; SHS § 41 lg 1). Sotsiaaltoetusi makstakse Kose vallas elavale vähekindlustatud isikule või perekonnale tema toimetuleku soodustamiseks ja parandamiseks, kattes osaliselt hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste või teenustega. Sinna alla kuulub ka erakorraline sotisaalabi toetus (määrus nr 39 § 35 lg 1 ja lg 2 p 1).
2
3-25-1427
9.4.Tuginevalt SHS § 3 lõikele 1 ning § 15 lõigetele 1 ja 2 tuleb sotsiaalhoolekandelise abi andmisel olukorras, kus inimesel eluruum puudub tagada esmajärjekorras eluruumi kasutamise võimalus. Oluline kaaluda isiku vajadusi ja seda, et teenused oleksid suunatud inimese elu võimalikult iseseisvale korraldamisele võttes arvesse ka muid sotsiaalhoolekandepõhimõtteid.
9.5.Vaidlusalusest otsusest nähtuvalt on Kose Vallavalitsus võtnud arvesse Xi sissetulekuid ja seda, kas ta oleks võimeline pikemaajaliselt taotletud korteris üüri tasuma (SHS § 3 lg 1 p 1, 4 ja 6; § 15 lg 2). Kohtule ei ole selles osas äratuntavaid asjakohatuid kaalutlusi. Kaebuses kohtule ei ole kaebaja välja toonud, et Kose Vallavalitsus oleks selles hinnangus eksinud. Vastupidi, kaebaja rõhutab kaebuses ja sellele lisatud tõendites oma sissetulekute vähesust (dtl 151-152, 176 jj). Sellega haakub kaebajale koostatud Töötukassa tegevuskavast (dtl 154155) nähtuv, mille kohaselt kaebaja soovib täita töövõimetoetusega seoses aktiivsustingimust, kuid töö leidmine võtab veel aega, samuti ei ole töö leidmine olnud nõustamisel kaebaja ainus eesmärk.
9.6.Kohus on seisukohal, et kuigi abivajaduse hindamisel on väga oluline arvesse võtta ka isiku tahet (sotisaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) § 4, SHS § 12), puudub inimesel subjektiivne õigus valida, millist konkreetset teenust inimene eluruumi puudumisel saab. Sotsiaalkorteri võimaldamise asemel üüriturult korteri üürimiseks toetuse saamine oleks õigustatud eelkõige juhul, kui on kohalikul omavalitsusel on piisav veendumus, et tulevikus on üüriturult korteri üürimine muutub suure tõenäosusega inimesele jõukohaseks ja majanduslikud raskused on ajutised (SHS § 3 lg 1, määrus nr 39 § 6 lg 1), samuti siis kui kohalikul omavalitsusel ei ole võimalik muul viisil isikule elukohta tagada. Praegusel juhul nähtub Kose Vallavalitsuse 13.05.2025 otsusest aga piisava selgusega, et need mõlemad tingimused on täitmata.
9.7.Määruse nr 39 § 19 lõike 6 kohaselt sõlmitakse eluruumi üürileping üldjuhul kuni kolmeks aastaks. Nimetatud sättest tuleneb kohtu hinnangul kohaliku omavalitsuse põhjendamiskohustus olukorraks, kus leping sõlmitakse lühemaks perioodiks. Kuigi otsuses nr 140 ei ole otsuses sõnaselgelt lühema perioodi osas põhjendusi toodud (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1, § 58), on Kose vald hinnanud kaebaja majanduslikku seisu ja võimekust kõrvutades seda taotletava üüripinna tasudega. Olukorras, kus isik on ise esitanud kaks taotlust korraga – nii sotsiaalkorteri kui ka üüripinna toetuse osas – on põhjendatud eeldada inimese valmisolekut üüripinna üürimiseks lühema ajaperioodi möödudes kui 3 aastast isiku majandusliku seisukorra paranedes. See on kooskõlas ka omavastutuse põhimõttega (SÜS § 5), mille kohaselt on esmane vastutus sotsiaalsete riskidega, sh puudusega toimetulekul isikul endal, seejärel tema perekonnal ning avalikul võimul ehk riigil ja kohalikul omavalitsusel. Kuivõrd esmane vastutus sotsiaalsete riskidega, sh puudusega toimetulekul on isikul endal, siis tuleb isikul teha kõik mõistlikult võimalik oma pere majandusliku olukorra parandamiseks (vt nt TlnRnKo 11.09.2024 nr 3-24-214/46, p 18). Isikul on kohustus aidata kaasa asjaolude muutumisel hüvitise kohandamisele (SÜS § 5 lg 2). Sealjuures on ka kaebaja ise kinnitanud valmisolekut üüriturult korteri üürimiseks. Kui kaebajal ei ole siiski võimalik oma majanduslikku seisu ettenähtavalt 6 kuu vaates parandada, saab kaebaja juba praegu kohalikule omavalitsusele esitada taotluse seoses üürilepingu pikendamisega ja taotleda uuesti abivajaduse hindamist.
9.8.Kaebaja ei ole kaebuses tuginenud kordagi sellele, et tagatud eluruum (sotsiaalkorter, dtl 51) ei vastaks SHS § 43 nõuetele.
9.9.Kose vald on otsustamisel tuginenud ka sellele, et antud üürilepingu puhul on üürisumma Kose vallas hetkel üürimisel olevate teiste korteritega võrreldes väga kõrge. Arvestades, et sotsiaalkaitse süsteem toimib avalike vahendite säästlikul ja otstarbekal kasutamisel (SÜS § 3
3-25-1427 10 lg 1) ning isikule on tagatud eluruumi olemasolu (SHS § 3 lg 1 p 6), on tegemist lubatava kaalutlusega.
10.Praegusel juhul saab kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Kohus selgitab, et üldjuhul ei saa Põhiseaduse (PS) § 28 lõike 2 kaitsealaga seotud kaebuste puhul väheintensiivsele riivele toetuda. Teisalt on kaebaja nõue praegu suunatud konkreetselt sellele, et kaebaja soovib ise valida, millist konkreetset teenust talle abina pakutakse (PS § 19). Intensiivseks saaks pidada eluruumi tagamise taotluse täielikku rahuldamata jätmist, kuid praegusel juhul on kaebajale eluase tagatud. Riive intensiivsust vähendab seegi, et kaebajal enesel võimalik astuda samme selleks, et pakutud üürilepingu lõppemise eelselt esitada uuesti üüriturult korteri üürimise toetuse taotlus võttes arvesse, et kohalik omavalitsus hindab muuhulgas seda, kas inimesele konkreetse teenuse pakkumine on isiku abivajadust ja profiili arvesse võttes jätkusuutlik (SHS § 3 lg 1 p-d 1, 2, 4 ja 6).
11.Kokkuvõttes tuleb kaebus kaebajale HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
12.HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
13.Kohus mõistab kaebaja taotlust selliselt, et kaebaja taotleb riigi õigusabi korras advokaadi määramist käesolevas haldusasjas esindamiseks. Taotlusest nähtub, et riigi õigusabi taotluse aluseks on see, et kaebaja on osaliselt töövõimeta ja töötu.
14.HKMS § 110 lõike 1 punkti 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.
15.Kaebaja kohtumenetluses esitatud andmeid arvestades puudub põhjus kahelda, et kaebaja vastab riigi õigusabi saamise majanduslikele tingimustele. Kaebaja majanduslik seis ei ole riigi õigusabi andmise aluseks, kui esinevad riigi õigusabi andmist välistavad asjaolud. Riigi õigusabi välistavaks asjaoluks on praegusel juhul see, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 punkt 1).
16.Halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu. Kaebaja ei pea õiguslikult täpselt piiritlema HKMS § 37 lõikes 2 toodud nõudeid ega esitama õiguslikke põhjendusi selle kohta, millistele õigusnormidele tema kaebus tugineb. Kaebuses võib oma sõnadega selgitada, millise haldusorgani millist tegevust ja millistel argumentidel kaebaja vaidlustada soovib. Kaebaja seda praegusel juhul teinud on ning kaebuse põhjendused on kohtule arusaadavad.
17.Kohtu jaoks ei ole äratuntav, et kaebaja ei suudaks oma õigusi kohtumenetluses kaitsta ja vajadusel ka kohtumenetluses menetlusdokumente koostada ning ise menetluses osaleda. Seejuures arvestab kohus, et halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes tõendeid vajaduse korral ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lõiked 2, 5 ja 6). 4
3-25-1427
18.Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ning samuti isiku senisest käitumisest protsessis. Kaebajal on varasem halduskohtumenetluses osalemise kogemus (3-24-976, 3-24-3226), kus kaebaja seisukohad on samuti olnud arusaadavad. Sealjuures viitab kaebaja praeguses kaebuses asjakohastele õigusnormidele ning analüüsib vastavalt üürisuhete õiguslikke aluseid (dtl 60 jj). Käesolevat haldusasja ei ole alust pidada keeruliseks – lahendada tuleb küsimus sellest, kas kaebaja õigus piirab ebaproportsionaalselt see, et kaebajale on määratud küll kohaliku omavalitsuse eluase (sotsiaalkorter), kuid mitte toetust vabaturult korteri üürimiseks.
19.Arvestades kaebaja senist käitumist selles menetluses, kaebaja kohtumenetlustes ja asja sisu, tuleb riigi õigusabi taotlus rahuldamata jätta.
kogemust
Täiendavad selgitused
20.Kaebus on riigilõivuseaduse § 22 lõike 2 punkti 2 alusel riigilõivust vabastatud, kuna kaebus on seotud mitterahalise hüvitisega SÜS § 14 lõike 2 tähenduses.
21.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.