Imbi Sidok-Toomsalu (eesistuja), Ele Liiv, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
30.09.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-5599
Tsiviilasi
ES hagi KÜ Tallinna 25 vastu korteriühistu 04.04.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.02.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ES apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja ES (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Kostja KÜ Tallinna 25 (RK 80347143), lepinguline esindaja Irina Reva
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 29.02.2016 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Välja mõista ES-lt Korteriühistu Tallinna 25 kasuks apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulu 135 eurot. Otsuse jõustumisest kuni täitmiseni kohustada ES tasuma viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu
tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud
1.ES esitas 13.04.2015 Harju Maakohtule hagi KÜ Tallinna 25 vastu korteriühistu 04.04.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja täpsustas hagi 28.04.2015, loobudes osadest hagi väidetest.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ei toimetatud hagejale kui ühistu liikmele õigel ajal kätte teadet 04.04.2015 üldkoosoleku toimumise kohta. Hageja sai 26.03.2015 kuupäevaga teate oma postkasti kaudu 31.03.2015 ehk 4 päeva enne üldkoosoleku toimumist. Kostja põhikirja punkti 5.2 kohaselt teavitab juhatus ühistu liikmeid üldkoosoleku toimumisest vähemalt 7 päeva ette.
3.Korteriühistu põhikirja punkti 5.2 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumise teates näitama ära arutusele tulevad küsimused ja otsuse projektid nende kohta. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates puudusid arutlusele tulevate küsimuste otsuste projektid. Juhatus ei kutsunud 04.04.2015 üldkoosolekut kokku. Kostja põhikirja punkt 5.4 sätestab, et juhatus peab teatama üldkoosoleku kokkukutsumisest 7 päeva jooksul, kui seda nõuavad kirjalikult ja põhjendatult vähemalt 1/10 korteriühistu liikmetest. Hagejale teadaolevalt ei ole üldkoosoleku kokkukutsujad pöördunud juhatuse poole kirjaliku taotlusega, mis vastaks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lõikes 3 ja põhikirja punktis 5.4 kehtestatud nõuetele.
4.Rikuti üldkoosoleku läbiviimise korda. Üldkoosolekut kui sellist ei toimunud, sest küsimuste arutamist sisuliselt ei toimunud. Kogu üldkoosoleku vältel oli üks suur tüli ja korralagedus. Päevakorda ei kinnitatud, protokolli originaali elanikele ei näidatud. Kostja vastus
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. 04.04.2015 üldkoosolekul osalesid kõik ühistu liikmed. Arvestades MTÜS § 21 lõiget 3 on üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ka juhul, kui selle kokkukutsumisel oleks olnud rikutud seaduse või põhikirja nõudeid.
6.04.04.2015 üldkoosoleku kutse tulnuks kostja põhikirja punktist 5.2 lähtuvalt kätte toimetada hiljemalt 27.03.2015. Korteriühistus on välja kujunenud kord, mille kohaselt teavitatakse liikmeid üldkoosolekust teate väljapanekuga trepikoja seinale. Kutse 04.04.2015 üldkoosolekule pandi iga liikme postkasti 26.03.2015. Kutse saadeti 27.03.2015 hommikul ka hageja abikaasale GS-le e-posti aadressile, mida ta oli eelnevalt korteriühistuga suhtlemisel kasutanud. Kutsed pandi seinale ja postkastidesse AK, MK ja LK juuresolekul.
7.04.04.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise eesmärk oli info saamine ühistu juhtimise ja tegevuse kohta ning liikmete juhtimisõiguse teostamine. Väljakuulutatud päevakord oli järgmine: 1) 2015.a majanduskava arutamine; 2) kommunaalteenuste arvete arutamine; 3) juhatuse liikmete ümbervalimised; 4) muud küsimused. Otsuseid päevakorrapunktides nr 1, 2 ja 4 ei olnud ette nähtud ning punkti 3 kohta ei olnud otsuse projekti võimalik ette näha. Seega ei ole koosoleku kokkukutsumise korda rikutud.
2(6)
8.Ühistu liikmed esitasid juhatuse liikmele GS-le taotluse üldkoosoleku kokkukutsumiseks esimest korda 29.01.2015. Liikmed said juhatuselt kirjaliku vastuse, mille kohaselt ei näinud juhatus alust avalduse rahuldamiseks. 4 juhatuse liiget pöördusid juhatuse poole korduva nõudega üldkoosoleku kokkukutsumiseks 16.03.2016. Juhatus vastas 20.03.2015 taas, et ei näe vajadust üldkoosoleku kokkukutsumiseks. MTÜS § 20 lõike 3 järgi tekib juhatusel kohustus üldkoosoleku kokkukutsumiseks liikmete taotlusel automaatselt, kui on täidetud avaldusele kehtivad vorminõuded. Juhatus ei pea analüüsima avalduses toodud põhjenduste sisu. Ühistu liikmed järeldasid, et juhatus keeldub üldkoosoleku kokkukutsumisest ja võisid koosoleku ise kokku kutsuda. Maakohtu põhjendused
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda ja kohus mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulu 780 eurot ja viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.Kohus märkis, et vaatab läbi hageja nõude korteriühistu 04.04.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kohus selgitas 11.01.2016 määruses, miks ta ei luba hagejal muuta hagi eset ja alust ning jäi nende põhjenduste juurde. Samuti selgitas kohus, miks ta käsitleb kostja seaduslike esindajatena JT, JS ja AK. Nimetatud isikud valiti vaidlustatud otsusega juhatuse liikmeteks. Kohus ei pidanud võimalikuks määrata kostjale uus esindaja iga kord, kui kostja liikmed kohtumenetluse kestel uue üldkoosoleku korraldavad ja uue juhatuse valivad, seejuures kõiki otsuseid kohtus vaidlustades. Asjakohane on lahendada vaidlus konkreetse üldkoosoleku otsuse ja seal otsustatu pinnalt. Seetõttu jättis kohus tähelepanuta ega arvestanud asja lahendamisel GS poolt kostja nimel esitatud menetlusdokumente.
11.MTÜS § 241 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
12.MTÜS § 21 lõige 3 sätestab, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Kuna üldkoosoleku protokollist nähtuvalt osalesid 04.04.2015 üldkoosolekul kõik korteriühistu liikmed, oli üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ka juhul, kui koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse või põhikirja nõudeid. Seetõttu ei ole hagi võimalik rahuldada.
13.Kostja esitatud tõendite (26.01.2015 ja 15.03.2015 üldkoosoleku kokkukutsumise nõuded) alusel on võimalik tuvastada, et korteriühistu 4 liiget esitasid kooskõlas MTÜS § 20 lõikega 3 kostja juhatusele piisavalt põhistatud nõude üldkoosoleku kokku kutsumiseks ning juhatuse esitatud vastustest võis järeldada, et sellest keelduti. Seetõttu oli neil MTÜS § 20 lõike 4 alusel õigus ise üldkoosolek kokku kutsuda. Samuti on kostja tunnistajate LK ja MK ütlustega võimalik lugeda tõendatuks kostja väide, et 04.04.2015 üldkoosoleku kutsed pandi postkastidesse 26.03.2015, so kostja põhikirja punktis 5.2 sätestatud 7 päeva pikkust etteteatamistähtaega järgides. Samuti on asjakohane kostja selgitus selle kohta, et kutses märgitud päevakorrapunktide (2015.a majanduskava arutamine; kommunaalteenuste arvete arutamine; juhatuse liikmete ümbervalimised; muud küsimused) ei olnud koosoleku kokkukutsumise teates võimalik otsuse projekti ära tuua, mistõttu ei oleks ka see asjaolu otsuse tühisuse tuvastamist tinginud.
3(6)
Apellatsioonkaebus
14.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi täielikult rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
15.Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja seisukohta, et rikuti 04.04.2015 üldkoosoleku läbiviimise korda: üldkoosolekul ei lubatud protokollida hageja eriarvamust, küsimuste arutamist sisuliselt ei toimunud, päevakorda ei kinnitatud, protokolli originaali korteriühistu liikmetele ei näidatud. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks ei kuulu kohaldamisele MTÜS § 21 lõige 6 ja § 241 lõike 1 lause 1.
16.Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja seisukohta, et juhatuse liikmete ümbervalimiseks puudus õiguslik alus MTÜS § 28 lõike 3 ja ühistu põhikirja punkti 6.7 järgi.
17.Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvesta hageja seisukohti ja tõendeid, mis kinnitavad juhatuse ümbervalimise otsuse tühisust MTÜS § 24 lõike 1 lausete 1 ja 2 järgi. Hageja tõi välja järgmised asjaolud, mis viitavad üldkoosoleku juhatuse liikmete valimise otsuse tühisusele: vaidlustatava üldkoosoleku otsusega juhatuse liikmeks valitud AK loobus 21.05.2015 korteriühistu nõudest tsiviilasjas nr 2-15-4430, millega tekitas korteriühistule kahju 432 eurot (välja mõistmata jäetud kahju 382 eurot + tagastamata jäetud riigilõiv 50 eurot); tsiviilasjas nr 2-14-55669 palus AK kohtul mõista korteriühistult välja menetluskulu 1443 eurot, millest osa oli tegelikult kandnud korteriühistu; AK elamus pikemat aega ei ela ja arveid ei tasu, tema vastu on esitatud kohtusse nõue võlgnevuse väljamõistmiseks 3422.42 eurot (tsiviilasi nr 2-15-15992); AK rebib maha elamu infoseinal olevaid korteriühistu kuulutusi ja teateid; AK kutsus vaidlustatavale üldkoosolekule võõra isiku (JT), kes ennast kohalviibijatele tutvustas tõlgina, kuid hiljem selgus, et ta on teise korteriühistu haldur. Headele kommetele ei vasta üldkoosoleku otsus, millega juhatuse liikmeks valitakse isik, kes tekitab korteriühistule otsest varalist kahju, kes hoidub kõrvale korteriühistu arvete tasumisest ja püüab teenida korteriühistu arvelt lisatulu, rebib infoseinalt korteriühistu teateid ja kuulutusi ning kutsub üldkoosolekule tundmatu isiku, kes ennast ei tutvusta ja varjab oma kahtlaseid eesmärke.
18.Maakohus kohaldas ebaõigesti MTÜS § 241 lõiget 1. Vaidlustatud üldkoosoleku otsus, millega juhatusse valitakse isikuid, kes ei järgi hea usu põhimõtet ja seavad endale eesmärgiks korteriühistule kahju tekitamist, on tühine viidatud sätte tähenduses, sest taoline otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet ega vasta headele kommetele. Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lõige 2. Ka korteriühistule korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lõike 2 alusel kohaldatava MTÜS § 241 lõike 1 järgi toob üldkoosoleku otsuse tühisuse kaasa see, kui otsus ei vasta headele kommetele.
19.Maakohus jättis tähelepanuta hageja taotluse kostjalt tõendi (04.04.2015 üldkoosoleku protokolli originaali) väljanõudmiseks ega andnud hagejale võimalust esitada videosalvestis üldkoosolekul toimunu kohta. Selle asemel rajas maakohus oma otsuse kahe tunnistaja vastuolulistele ja ebaobjektiivsetele ütlustele. Nii nähtub tunnistaja LK, kes on 84-aastane, ütlustest, et ta täpselt asju ei mäleta. Tunnistaja MK ütlustesse peaks aga suhtuma eriti kriitiliselt, sest esineb põhjendatud alus kahelda tema objektiivsuses (ta on AK abikaasa ja töötab AK-le kuuluvas OÜ-s A, ta on ka kaaskostja tsiviilasjas nr 2-15-15992). Lisaks rikkus maakohus tunnistajate ülekuulamise korda, kuna palus tunnistajatel vande teksti ette lugeda ja allkirjastada alles peale tunnistajate poolt ütluste andmist ja protokollimist. Tunnistajate vande all ülekuulamise protseduurile peaks kehtima samad reeglid, mis kehtivad menetlusosalise
4(6)
vande all ülekuulamise kohta. TsMS § 269 lõike 2 kohaselt annab menetlusosaline enne ütluste andmist vande.
20.Maakohus jättis arvestamata kostja nõusoleku hagi muutmise kohta ja asus ekslikule seisukohale, et kostja seaduslikeks esindajateks on JT, JS ja AK. Hageja vastuväite kohtu tegevusele lahendas kohus protokollilise määrusega ega põhjendanud seda. Vastustaja seisukoht
21.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
22.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
23.TsMS § 652 lõike 1 punkti 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid ebaõiged. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning TsMS § 654 lõike 6 järgi ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
24.Maakohus tuvastas, et 04.04.2015 üldkoosolekul viibisid kõik ühistu liikmed. Tulenevalt MTÜS § 21 lõikest 3 on sellisel juhul koosolek otsustusvõimeline ja seda isegi juhul, kui kokkukutsumisel oli seaduse või põhikirja nõudeid rikutud. Samuti tuvastas maakohus kohtule esitatud tõendite ja tunnistajate ütluste põhjal, et koosolek oli kokku kutsutud MTÜS § 20 lõiget 4 järgides, kuna ühistu liikmed avaldasid ühistu juhatusele soovi koosoleku kokkukutsumiseks, kuid juhatus sellele vaatamata üldkoosolekut kokku ei kutsunud. MTÜS § 28 lõike 2 kohaselt võib juhatuse liikme üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Hageja viide MTÜS § 28 lõikele 3 ei ole asjakohane.
25.Hageja seisukoht, et AK juhatuse liikmeks valimine ei vasta headele kommetele, ei ole põhjendatud. MTÜS § 26 näeb ette, millised isikud võivad kuuluda juhatusse. Seadus ei keela juhatuse liikmeks valida isikut, kellel on pooleli kohtuvaidlus ühistuga ja/või kes on väidetavalt ühistule võlgu. Kuna ühistu juhatus valiti kolmeliikmelisena ja põhikiri ei näe ette kõigi või neist mõnede ühist esindusõigus, saavad ühistut kohtuvaidluses AK-ga esindada teised juhatuse liikmed või üks neist.
26.Hageja viide MTÜS §-le 24 ei ole asjakohane, kuna maakohus vaatas läbi hageja nõude 04.04.2015 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks.
27.Hageja etteheide maakohtule tõendite kogumata jätmiseks ei ole samuti põhjendatud. Lähtudes TsMS § 232 lõikest 1 on maakohus otsust tehes õigesti hinnanud esitatud tõendeid. Kohtule esitati 04.04.2015 üldkoosoleku protokoll ja osavõtjate nimekiri, mille kohaselt esindas koosolekul hagejat DŠ. Protokoll kajastab koosolekul toimunut ja ka DŠ eriarvamust (protokoll t I kd lk 8-11). TsMS § 238 lõike 1 punkti 2 järgi korraldab kohus ainult selliste tõendite kogumist ja arvestab otsuse tegemisel tõenditega, millel on asjas tähtust. Tähtsust ei
5(6)
ole tõendil mh ka siis, kui asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud.
28.Maakohus ei ole hagi eseme muutmiseks nõusoleku andmisest keeldumisel rikkunud TsMS § 376 lõikeid 1 ja 2. Hagi muutmisega nõustumiseks puudus mõjuv põhjus.
29.KÜS § 13 lõike 1 kohaselt jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast. Seega leidis maakohus põhjendatult, et 04.04.2015 üldkoosolekul valitud juhatusel on pädevus esindada korteriühistut kostjana käesolevas kohtuvaidluses ja seega ka pädevus volitada menetluses osalema kostja lepingulise esindajana Eesti Korteriühistute Liidu juristi Irina Reva (volikiri t I kd lk 80-81). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kuna ringkonnakohus jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 171 lõige 1).
31.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindajal aega kulunud apellatsioonkaebusega tutvumisele, kliendiga suhtlemisele ja vastuse koostamisele kokku 1,5 tundi tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja sisu, saab nimetatud kulu pidada põhjendatuks ning see oli vajalik kostja huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Kostja esindajaks on jurist, kelle tunnitasu 90 eurot (käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista TsMS § 174 lõigete 1, 2 ja 3 ning § 175 lõike 1 alusel õigusabikulude hüvitamiseks 135 eurot. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 peab hageja maksma menetluskulude tasumisega viivitamise korral kostjale viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.