Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. märts 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-1587
Tsiviilasi
V.U hagi Aktsiaseltsi OG ELEKTRA vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
9267,29 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V.U apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (hageja): V.U (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Vassiljev (esindaja ainult töötasu ja puhkusehüvitise nõudes) Vastustaja (kostja): Aktsiaselts OG ELEKTRA (registrikood 10054238), seaduslikud esindajad X.R, F.Q ja E.B
RESOLUTSIOON
1.Võtta V.U apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Jätta läbi vaatamata V.U apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotlus.
3.Jätta läbi vaatamata V.U menetlusabi taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Lahendada apellatsioonkaebus üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
5.Tühistada Tartu Maakohtu 22. jaanuari 2025 otsus tsiviilasjas nr 2-24-1587 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumist.
6.Rahuldada apellatsioonkaebus.
7.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.U (hageja) esitas 8. juunil 2023 töövaidluskomisjonile (TVK) Aktsiaselts OG ELEKTRA (kostja) vastu töövaidlusavalduse, milles nõudis saamata töötasu 160,18 eurot (bruto), puhkusehüvitist 208,81 eurot (bruto) ning 8000 eurot kahju hüvitist. Kostja hageja nõudeid ei tunnistanud ning vaidles neile vastu. TVK tegi 21. märtsil 2024 otsuse, millega jättis töövaidlusasjas nr 4-1/964/23 hageja töötasu, puhkusehüvitise ning töökiusuga tekitatud kahju hüvitamise nõuded rahuldamata.
2.Hageja teatas 19. aprillil 2024 maakohtule oma soovist esitada töövaidlusasjas hagiavaldus ja esitas taotluse riigi õigusabi saamiseks.
3.Maakohus rahuldas 10. juunil 2024 osaliselt hageja menetlusabi taotluse ja andis hagejale riigi õigusabi seoses töövaidlusasjas nr 4-1/964/23 esitatud töötasu ja puhkusehüvitise nõudega ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks seoses mittevaralise kahju hüvitamise nõudega töövaidlusasjas nr 4-1/964/23 jättis maakohus läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kuna hageja samasisuline riigi õigusabi taotlus jäi 9. aprillil 2024 rahuldamata, tuleb hageja uus taotlus jätta läbi vaatamata. Maakohus selgitas, et RÕS § 7 lg 1 p 6 järgi ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja leidis, et praegusel juhul ei esine asja suhtes tungivat avalikku huvi, mis õigustaks mittevaralise kahju hüvitamiseks riigi õigusabi andmist RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt.
4.Hageja esitas maakohtule kaks hagiavaldust.
4.1.Hageja esitas 11. juulil 2024 riigi õigusabi korras määratud advokaadi vahendusel maakohtule hagiavalduse saamata jäänud töötasu 76,32 euro, kasutamata puhkuse eest hüvitise 34,90 euro ning viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 4. mail 2023 töölepingu nr 14784, mille alusel asus hageja tööle kostja juures teenindajana täieliku tööajaga ja töötasu kokkuleppega 4,30 eurot tunnis. Töötegemise koht oli Tartumaa Grossi Toidukaubad kauplustes. Tööleping oli sõlmitud määratud ajaks tööde mahu ajutise suurenemise tõttu kuni 3. juulini 2023, töö pidi toimuma graafiku alusel vahetustega pikkusega kuni 13 tundi. Töölepingu sõlmimisel teatas hageja kostja kaupluse juhile, et Eesti Töötukassa 17. juuli 2018 otsusega nr TVH/18/031062 on hagejal tuvastatud osaline töövõime.
2
Hageja asus tööle 4. mail 2023 ja töötas graafiku alusel. Hagejale võimaldati üks 30minutiline lõunapaus päevas, välja arvatud 21. mail 2023, mil hageja töötas pausideta. Hageja töötas 2023. aasta maikuus kokku 137,5 tundi, mille eest oleks pidanud saama töötasu 591,25 eurot (137,5*4,30) (bruto). Kostja on arvestanud ja tasunud hagejale 2023. aasta maikuus töötatud 119,75 töötunni eest 514,93 eurot (bruto). Hagejale jäi 2023. aasta maikuus töötatud aja eest tasumata 76,32 eurot (591,25-514,93) (bruto). Poolte vaheline tööleping lõppes 3. juulil 2023. Kostja tasus 3. juulil 2023 hagejale 4,68 päeva eest puhkusehüvitise 139,60 eurot (29,83*4,68) (bruto). Töölepingu lõppemisel ei ole kostja tasunud hagejale hüvitist kasutamata jäänud puhkuse 1,17 päeva (5,85-4,68) eest ehk 34,90 eurot (29,83*1,17) (bruto). Hageja tööaeg 2023. aasta maikuus nähtub töövaidlusasjas nr 4-1/964/23 hageja TVK-le 13. juunil 2023 edastatud kirjast. Kostja töögraafikus toodud andmed hageja tööaja kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Kostja töögraafikus on hageja tööalguse ajaks märgitud erinevad ajad, kuigi Tartus asuvad „Grossi Toidukaubad“ kauplused avatakse igapäevaselt samadel kellaaegadel. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise alates 11. juulist 2024 kuni põhinõude 111,22 euro täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja taotles TsMS § 268 või § 268 1 alusel kuulata hageja ära vande all, millega soovis tõendada 2023 maikuus töötatud töötundide mahtu ja hageja väiteid, et töölepingu sõlmimisel teatas hageja kostja kaupluse juhatajale, et hagejal on tuvastatud osaline töövõime.
4.2.Hageja esitas 6. juulil 2024 isiklikult maakohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista 8000 eurot mittevaralise kahju ja 1135,20 eurot varalise kahju (saamata jäänud töötasu) hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja peetavates kauplustes Tartus alates 4. maist 2023 kuni 3. juulini 2023, viibides sel ajavahemikul töövõimetuslehel
25.maist kuni 4. juunini 2023 ning 7. juunist kuni 3. juulini 2023. Hageja esitas 8. novembril 2024 isiklikult maakohtule taotluse, milles palus nõuda kostjalt välja järgmised tõendid: kaupluse kaamera salvestused; teiste kassapidajate töövõimetuslehtede väljavõtted, et tõendada, et hageja oli alates 16. maist 2023 ainuke kassapidaja ja ühtegi asendajat polnud, kes oleks talle puhkepause andnud; teiste kassapidajate haiguslood, et uurida välja, kas nad olid töövõimetuslehel hageja tõttu või muul põhjusel. Samuti taotles hageja kutsuda kohtuistungile kõik kostja poolsed tunnistajad.
4.3.Hageja esitas 15. novembril 2024 isiklikult seisukoha, milles kordas oma soovi kohtuistungi korraldamiseks ja taotles kostjalt videosalvestuste ja näotuvastuse seadme logi väljanõudmist.
4.4.Hageja taotles 17. detsembril 2024 esitatud teates uue istungi aja määramist ja teatas, et istungi ära jäämine ei sõltunud temast, vaid vanglast, kes ei printinud talle välja istungiks vajalikke dokumente. Hageja esitas 18. detsembril 2024 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja väitis, et ei jõudnud 17. detsembril 2024 toimunud kohtuistungile Tartu Vangla tegevuse tõttu. Hageja ei keeldunud kohtuistungile tulemast, vaid vangla keeldus julgeoleku kaalutluste tõttu teda kohtusse laskmast. Hageja teatas, et soovis vande all anda ütlusi tööaja ja pauside kohta ning milles seisnes töökius.
5.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.
5.1.Hageja poolt esitatud töögraafiku andmed ei ole tõesed. Töölepingut sõlmides nõustus hageja, et kostja arvestab tööaega Begin näotuvastusseadme abil. Tööajaarvestus hakkab ja lõppeb sellest hetkest kui töötaja oma näo registreerib, näotuvastusseade on juhataja ruumis. Seade edastab tööaja registreerimise andmed Begin elektroonilisse tööajaarvestusprogrammi. 3
Palgalehtedel väljamakstud tundide arv 119,75+26,25=146h vastab Begin näotuvastusseadme poolt registreeritud töötatud tundide arvule.
5.2.Hageja ei teatanud oma puuduvast töövõimest töölepingu kehtivuse ajal. TLS § 15 lg 2 p 10 sätestab, et töötajal on kohustus teatada tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Selleks, et töötaja saaks nimetatud kohustust täita, ongi kostja koostanud „Tööle vormistamise avalduse“ blanketi, kus töötaja saab TLS § 15 lg 2 p 10 kohustusest tulenevalt tööandjale oma töövõimekaotusest teada anda, täites selleks vastava lahtri. Hagejale juurde arvestatav puhkusetasu saab olla 1,17 eurot päeva eest ehk 34,90 eurot (bruto). Kostja ei nõustu viivise nõudega, kuna puhkusekompensatsiooni arvestamise ja tasumise hetkel ei olnud kostjal mingit võimalust teada hageja TLS § 57 tulenevast eelduslikust õigusest 35 kalendripäevasele põhipuhkusele. Hageja jättis teadlikult Eesti Töötukassa otsused esitamata, kuna otsustes oleva hinnangu (rasked tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas) alusel ei oleks hageja saanud kandideerida klientidega suhtlemist vajavale ametikohale.
5.3.Hagejal ei ole võimalik esitada videosalvestusi, sest need ei ole säilinud.
6.Maakohus saatis 21. novembril 2024 kohtukutsed hagejale, hageja esindajale ja kostja seaduslikule esindajale 17. detsembril 2024 toimuvale kohtuistungile. Maakohus saatis 21. novembril 2024 Tartu Vanglale ning Politsei- ja Piirivalveametile etapeerimisnõude, milles palus tagada hageja kui kinnipeetava osavõtt kohtuistungist ja toimetada hageja istungi toimumise ajal istungi toimumise kohta.
7.Tartu Vangla teatas 17. detsembril 2024 enne istungi algust maakohtule, et hageja ei tule enne kohtusse, kui talle prinditakse paberkandjal kohtuasjade nr 2-24-1587 ja 4-24-1439 materjalid. Hageja kontaktisik vanglas oli seisukohal, et vangla ei ole teabevaldaja ning vangla neid asju talle paberile ei prindi. Selgituse peale, et tal on võimalik kohtusse kohale minnes dokumente ise küsida, hageja meelt ei muutnud.
8.Maakohtu istungil osalesid hageja esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Vassiljev ja kostja seaduslik esindaja F.Q. Istungil küsis maakohus kostja seisukohta hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, milles advokaat hagejat ei esindanud. Kostja soovis asja sisulist lahendamist. Maakohus jättis kõik hageja nõuded tõendite kogumiseks rahuldamata ja määras lahendada kõik hageja nõuded sisuliselt.
MAAKOHTU OTSUS
9.Maakohus jättis 22. jaanuari 2025 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus jättis rahuldamata hageja 18. detsembri 2024 vastuväite kohtu tegevusele ja tähelepanuta hageja 18. detsembri 2024 seisukoha. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid jättis menetluskulud kostja kasuks välja mõistmata.
9.1.Maakohus jättis rahuldamata hageja vastuväite kohtu tegevusele. Hageja oli saanud kohtukutse, vangla oli valmis teda kohtusse tooma ning hagejal oli õigus keelduda tsiviilasja istungile tulemisest. Maakohtul ei olnud seadusest tulenevat alust asja arutamist edasi lükata. Hageja väide, et vangla keeldus teda transportimast julgeoleku kaalutlustel, on vastuolus vangla 17. detsembri 2024 teatega ning ka hageja enda 17. detsembri 2024 kirjaga, milles ei ole väidetavast julgeolekuriskist sõnagi. Maakohus ei pidanud hageja väidet usutavaks.
4
Maakohus jättis TsMS § 331 lg 1 alusel tähelepanuta hageja 18.detsembri 2024 seisukoha, kuna hageja ei ole põhistanud, miks ta esitas seisukoha hilinenult.
9.2.Maakohus leidis, et hageja saamata töötasu nõue 76,32 eurot ei ole põhjendatud ja jättis selle rahuldamata. Iseenesest võib olla õige hageja väide, et hageja jõudis kaupluse ruumidesse varem kui näotuvastussüsteemis on välja toodud, kuid tööpäeva alguseks tuleb lugeda tööandja kehtestatud korras tööle asumine. Kui tööle asumiseks loeti töötaja tuvastamine Begin süsteemis, tuleb ka tööaja algust arvestada alates tuvastamisest. See, kui hageja viibis näiteks kaupluse tagaruumides, ei tähenda tingimata seda, et hageja tööaeg oli juba alanud. Maakohus luges, et näotuvastussüsteemi abil saadud andmed on usaldusväärsed ning neist saab hageja tööaja määramisel ka lähtuda. Hageja esindaja on hagiavalduses välja toonud, et hageja kirjutatud kuupäevad ja kellaajad on ekslikud. Hageja ei ole ka esitanud tõendeid, et tema nimetatud kuupäevad ja kellaajad on õiged. Maakohus luges Begin andmetega tõendatuks, et hageja käis maikuus tööl kokku 12 päeval ja töötas kokku 134,75 tundi, millest arvestatakse maha töövaheajad. Kui hageja tööpäevad olid 12-tunnised, pidi tööandja talle töölepingu järgi võimaldama vaheaegu kokku vähemalt 1 tunni ulatuses. Hageja ei ole viidanud sellele, et kostja oleks töölepingut rikkunud. Kostja on esitanud oma töötajate kirjalikud ütlused, mida maakohus käsitles dokumentaalsete tõenditena TsMS § 272 mõttes. Vanemteenindaja ja juhataja kirjalikest selgitusest nähtub, et hageja võttis päeva jooksul korduvalt kuni 30-minutilisi pause. Maakohtul ei olnud tõendeid kogumis hinnates alust arvata, et hageja sai vähem vaheaegu kui 1 tund vahetuse jooksul. TLS § 47 lg 2 sätestab, et tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. Hageja käis maikuus tööl kokku 12 päeva ning 21. mail 2023 oli tal alla 6-tunnine tööpäev. Seega on kostja õigesti arvestanud maikuus maha vaheaegade eest 11 tundi ning hageja töötundide arvuks jääb 123,75 tundi. Kostja selgituste kohaselt maksti hagejale juunis välja töötasu mai normtundide eest, s.o. 119,75 tunni eest. Ülejäänud 4 tunni eest maksti töötasu välja koos juuni töötasuga. Maakohus nõustus kostjaga, et hagejale on töötasu õigesti välja makstud.
9.3.Maakohus leidis, et hageja kasutamata puhkuse hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ja jättis selle rahuldamata. Maakohus leidis, et kuigi hagejal oli tuvastatud puuduv töövõime ja seega oli tal õigus pikemale põhipuhkusele TLS § 57 alusel, ei saanud tööandja seda arvestada, sest töötaja ei teatanud tööle asumisel tööandjale oma puuduvast töövõimest. Hageja väide, et ta teavitas tööandjat suuliselt, ei ole tõendatud.
9.4.Maakohus jättis rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, leides, et hageja ei ole mittevaralise kahju tekkimist tõendanud. Hageja esitatud väited on paljasõnalised. Kahju tekitamist ei tõenda ka hageja viibimine haiguslehel. Kuna hagejal on tuvastatud puuduv töövõime, võib haiguslehe võtmise põhjuseks olla ka hagejast endast lähtuv asjaolu. Maakohus möönis, et hageja selgitusi ja kostja esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis hinnates võib järeldada, et hageja ja kaastöötajate vahel esines konflikte. Samas ei tähenda see tingimata, et konfliktide põhjustajaks oleks olnud tööandja või mõni teine töötaja või et hagejat oleks töö juures kiusatud. Hageja ei ole põhistanud, et kostja oleks talle oma tegevusega põhjustanud füüsilist või hingelist valu ja kannatusi.
9.5.Maakohus jättis rahuldamata ka hageja varalise kahju nõude, leides, et mittevaralise kahju puudumisel ei saanud hagejal tekkida ka sellega seotud varalist kahju (saamata töötasu).
5
9.6.Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Kostja menetluskulusid maakohus hagejalt välja ei mõistnud, sest kostjat esindas menetluses juhatuse liige.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
10.Hageja esitas advokaadi vahendusel 21. veebruaril 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule, alternatiivselt teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi täies ulatuses. Maakohtu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning kuulub materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistamisele. Maakohus rikkus vaidlust lahendades oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet TsMS § 656 lg 1 p 1 tähenduses ja otsuse põhjendamise kohustust TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses. Menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu võib ringkonnakohus TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
1.1.Hageja menetlusdokumentidest nähtuvalt soovis hageja vaidluse lahedamist kohtuistungil, kus soovis anda ütlusi vande all. Hageja soovist tulenevalt korraldas maakohus
17.detsembril 2024 kohtuistungi. Kohus ei ole kontrollinud Tartu Vangla väiteid hageja keeldumise osas kohtuistungile ilmuda. Hageja vastuväite rahuldamata jätmisel viitas maakohus lakooniliselt vaid 17. detsembri 2024 taotlusele edasi lükata kohtuistung seoses vangla keeldumisega hagejale kohtumaterjalide välja printimisest. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et hageja väide „vangla keeldus teda transportimast julgeoleku kaalutlustel“ on vastuolus vangla 17. detsembri 2024 teatega ning ka hageja enda 17. detsembri 2024 kirjaga, milles ei ole väidetavast julgeolekuriskist sõnagi. Tegelikult vastuolu ei ole, sest vangla võis keelduda nii kohtumaterjalide hagejale välja printimisest kui ka hiljem teda transportimast kohtuistungile. 17. detsembri 2024 teate koostamise ajal ei pruukinud hagejal olla teadmist, et lisaks kohtumaterjalide välja printimisest keeldumisele, keeldub vangla ka transportimast hagejat kohtuistungile. Seega rikkus maakohus hageja õigust olla asja arutamise juures, samuti TsMS § 199 lg-s 2 sätestatud hageja õigusi. Hageja menetlusõiguste rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus oli andnud hagejale riigi õigusabi ainult osade nõuete esitamiseks. Seega määratud esindaja osalemine 17. detsembri 2024 kohtuistungil ei taganud hageja õiguste realiseerimist. Ka osas, milles hagejale oli määratud riigi õigusabi korras esindaja, ei olnud hageja kohalolekuta asja sisulisel arutamisel hageja õiguste realiseerimine tagatud. Jättes rahuldamata hageja taotluse enda ära kuulamiseks vande all rikkus maakohus hageja õigust esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest. Tegemist on olulise menetlusõiguse rikkumisega, mis on ilmselt viinud ebaõige kohtulahendini.
1.2.Maakohus käitus vastuoluliselt – ühelt poolt jättis maakohus hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud oma väited, teisest küljest ei võimaldanud maakohus hagejale oma väited tõendada. Puhkusehüvitise nõuet puudutavas osas selgitas maakohus 16. oktoobri 2024 kirjas, et „kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejal oli tööle asudes puuduv töövõime, siis TLS § 57 kohaselt oli hagejal sel juhul eelduslikult õigus saada põhipuhkust 35 kalendripäeva aastas. Hageja õigus ei sõltu sellest, kas ta on tööandjat oma töövõime puudumisest teavitanud, hageja õigus tuleneb seadusest. Kohus teeb kostjale ettepaneku tasuda hagejale kasutamata
6
jäänud puhkuse hüvitis (ja viivised)“. Vastuolus oma selgitusega asus maakohus otsuses teistsugusele seisukohale. Riigikohus on oma praktikas korduvalt selgitanud, et kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu 12. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 15; Riigikohtu 25. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18812, p 14; 13. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-08, p 12).
1.3.Maakohus rajas oma järeldused üksnes kostja paljasõnalistele väidetele, mitte kohtule esitatud tõenditele. Kohtule ei ole esitatud mistahes tõendeid kostja ettevõttes kehtestatud tööaja arvestuse reeglite kohta. Seetõttu on asjakohatud maakohtu järeldused, et „tööaja korralduse aluseks on ettevõttes kehtestatud reeglid, mis kajastavad ettevõttesiseseid vajadusi ning millest lähtuvalt määratakse tööaja alguse- ja lõpuajad (TLS § 47)“. Töölepingust ei saa välja lugeda, et „Töölepingut sõlmides nõustus hageja, et kostja arvestab tööaega Begin näotuvastusseadme abil“. Mingeid „Begin näotuvastussüsteemi“ andmeid ei olnud kohtule esitatud. Kostja poolt koos 11. novembri 2024 menetlusdokumendiga esitatud tööaja arvestuse tabel on sama, mille kostja esitas TVK-le koos 11. juuli 2023 vastusega. TVK 7. märtsi 2024 istungil teatas kostja esindaja, et tegemist on juhataja poolt kinnitatud töögraafikuga, mida juhataja paneb puhkeruumis stendile ja soovi korral prindib eraldi töötajale. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et hagejale võimaldati vaheaegu kokku vähemalt 1 tunni ulatuses. Kostja ei ole tõendanud oma väited, et pooled on kokku leppinud, et töö toimub summeeritud tööaja arvestuse alusel. Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata hageja poolt dokumentaalse tõendina esitatud Andrei Stepanovi seletuskirja. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse tõendite (kaupluse kaamerate salvestused) väljanõudmiseks, kuna kostja paljasõnaliste seletuste kohaselt „kaupluse kaamera salvestusi ei ole enam alles“. Hageja soovis kaamerate salvestusega tõendada oma väiteid tööaja alguse ja lõppu kohta, kui ka oma väiteid lõunapauside mittevõimaldamisest kostja poolt. Apellant leiab, et käesoleval juhtumil tuleb TsMS § 283 lg 2 analoogia alusel lugeda tõendatuks hageja väited esitamata jäetud tõendite sisu kohta.
1.4.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TLS §-i 57. Hageja on esitanud kohtule Eesti Töötukassa 17. juuli 2018 ja 4. mai 2023 otsused selle kohta, et hagejal on puuduv töövõime. TLS § 57 tulenevalt tuleks eeldada, et hagejal oli õigus saada puhkust 35 kalendripäeva. Kuna hageja õigus tuleneb seadusest, siis ei sõltu hageja õigus sellest, kas ta on tööandjat oma töövõime puudumisest teavitanud.
11.Hageja esitas 26. veebruaril 2025 isiklikult apellatsioonkaebuse täienduse, menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 ja 5 alusel üksnes apellatsioonkaebuse alusel. Maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
7
13.Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja esindaja riigi õigusabi korras esitas tähtaegselt apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse tühistamiseks täies ulatuses, siis tuleb hageja apellatsioonkaebus lugeda kõikide nõuete osas tähtaegselt esitatuks. Asjaolu, et maakohus andis hagejale riigi õigusabi ainult osaliselt, ei piira advokaadi õigust esitada hageja nimel apellatsioonkaebus kogu otsuse peale. TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause kohaselt advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu ja hageja ei ole vastu vaielnud advokaadi esindusõigusele apellatsioonkaebuse esitamisel. Riigi õigusabi andmise ulatus määrab ära ainult selle, milliste toimingute eest on advokaadil õigus tasu saada. Seetõttu jätab ringkonnakohus läbi vaatamata hageja taotluse apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamiseks.
14.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ja asi tuleb lahendada TsMS § 646 ja § 656 lg 1 p 1 ja 5 alusel üksnes apellatsioonkaebuse alusel. Hageja esitas käesolevas asjas neli iseseisvat nõuet. Maakohus andis hagejale riigi õigusabi ainult kahe nõude (saamata töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis) esitamiseks, kuid jätkas kõikide hageja nõuete menetlemist samas menetluses. Sellega tekitas maakohus menetlusliku segaduse, mille üksikasju ringkonnakohus alljärgnevalt käsitleb.
14.1.Kuivõrd maakohus ei andnud hagejale menetlusabi kõigi nõuete esitamiseks, on maakohus praeguses asjas menetlenud kahte erinevat hagi: -
hageja saamata töötasu nõue 76,32 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitamise nõue 34,90 eurot, lisaks mõlemalt summalt arvestatud viivise nõue, milles hagejat esindas ja hagiavalduse koostas riigi õigusabi korras määratud advokaat (dtl 367–395);
-
hageja mittevaralise kahju nõue 8000 eurot ja varalise kahju hüvitamise nõue 1135,20 eurot, milles hagejal esindajat ei olnud ja milles hageja koostas hagiavalduse ise (dtl 364–366).
Iseenesest võib hageja ühes hagis esitada mitu nõuet ja kohus võib vajadusel ka hagid liita TsMS § 374 kohaselt, kuid hagide ühine menetlemine peab võimaldama nende kiiremat lahendamist või lihtsustama nende menetlemist. Praeguses asjas ei ole aga ka maakohus ise suutnud pidada arvestust selle üle, millised nõuded on menetluses ja millised reeglid nende menetlemisele kehtivad. Maakohus võttis 5. septembril 2024 hageja hagi kostja vastu menetlusse ilma nõuete sisu ja hagi hinda täpsustamata. Hageja 8000 euro nõude esitamisel vabastas maakohus hageja riigilõivu 665 eurot tasumisest, samas hageja 1135,20 euro nõude osas ei ole maakohus hagejalt riigilõivu tasumist nõudnud ega teda riigilõivu tasumisest ka vabastanud. Kuigi riigilõivu nõudmata jätmine oli iseenesest õige, sest hageja nõue on tervikuna riigilõivuvaba (vt käesoleva otsuse p 20), suurendas selline maakohtu ebajärjekindlus menetluslikku segadust.
14.2.Maakohus ei ole hageja 1135,20 euro nõuet märkinud ka 16. oktoobri 2024 kirjas menetlusosalistele, milles maakohus küsis pooltelt selgitusi vastaspoole väidete kohta ja selgitas tõendamiskoormist. Ka istungil küsis kohus kostja seisukohta ainult hageja mittevaralise nõude kohta ja määras, et see nõue tuleb sisuliselt lahendada, hageja varalise nõude 1135,20 eurot lahendamise suhtes ei võtnud maakohus istungil mingit seisukohta. Seega ei ole maakohus hageja varalise kahju nõuet sisuliselt menetlenud. Otsusest aga selgub, et maakohus on seda nõuet tsiviilasja hinnas arvestanud ja selle nõude lahendanud.
14.3.Kuigi iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et RÕS § 7 lg 1 p 6 üldjuhul ei võimalda riigi õigusabi andmist mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, võimaldab see säte erandina riigi õigusabi anda, kui asja suhtes esineb tungiv avalik huvi. Riigikohus on leidnud, et tervisekahjustuse tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet saab lugeda selliseks, mille vastu on eelduslikult olemas tungiv avalik huvi RÕS § 7 lg 1 p 6
8
mõttes (RKTKm 29.10.2012, 3-2-1-120-12, p 15). Ka õiguskirjanduse kohaselt võib õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumine seisneda selles, kui isik ei saa kasutada esindajat (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. § 656 komm 3.3.1.a). Praeguses asjas esitas hageja muu hulgas töökiusust tuleneva terviserikkega talle tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise hagi. Seega oleks maakohus pidanud eeldama, et RÕS § 7 lg 1 p-st 6 tulenev keeld riigi õigusabi anda käesolevas menetluses ei kehti.
14.4.Ringkonnakohus märgib, et tungiva avaliku huvina RÕS § 7 lg 1 p 6 tähenduses saab ja tuleb vajadusel arvesse võtta ka TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesannet tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kuna esialgu, 29. jaanuaril 2024 esitas hageja maakohtule ainult mittevaralise kahju hüvitamise nõude, siis võis, arvestades muu hulgas ka hageja väidetud kahju tõsidust, iseenesest olla õiguspärane maakohtu kaalutlus, et puudub tungiv avalik huvi hagejale selle nõude esitamiseks riigi õigusabi andmiseks. Kui selgus, et tegelikult on hageja samas asjas pöördunud ka TVK poole ja nõudeid on rohkem, oleks maakohus pidanud oma varasema kaalutluse riigi õigusabi osas ümber hindama, pidades muu hulgas silmas ka TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesannet. Samuti oleks maakohus pidanud arvestama, et hageja on puuduva töövõimega isik, kes viibis vanglas, mistõttu on tal menetluses isiklikult osalemine raskendatud. Selle asemel aga jättis maakohus hageja uue, 19. aprillil 2024 esitatud riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata, viidates oma varasemale, 9. aprillil 2024 tehtud keelduvale määrusele. Sellega rikkus maakohus Riigikohtu praktikat eirates oluliselt poole õigusliku ärakuulamise põhimõtet.
14.5.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus uuesti lahendama hageja riigi õigusabi taotluse kõigi tema nõuete osas arvestusega, et asja oleks võimalik läbi vaadata ühe hagiavalduse alusel.
15.Ringkonnakohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, et maakohus on asja lahendades oluliselt rikkunud õigusliku ärakuulamise põhimõtet TsMS § 656 lg 1 p 1 tähenduses ka sellega, et ei lükanud kohtuistungit edasi, kui hageja seda taotles. Sellega rikkus maakohus hageja põhiseaduslikku õigust olla oma asja arutamise juures.
15.1.Maakohtu seisukoht, et kohtul ei olnud seadusest tulenevat alust asja arutamist edasi lükata, ei põhine seadusel. TsMS § 352 lg 2 kohaselt ei lükka kohus asja arutamist edasi põhjusel, et pool ei saa isiklikult kohtuistungil osaleda, kui kohtuistungil on tema esindaja ja kohus ei ole kohustanud poolt isiklikult istungile ilmuma. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd riigi õigusabi korras määratud advokaat esindas hagejat istungil ainult osade nõuete osas, siis ei olnud hagejal kohtuistungil esindajat kõigis tema nõuetes ja TsMS § 352 lg 2 ei takistanud kohtul asja arutamise edasilükkamist.
15.2.Ka asjaolu, et kostja taotles istungil asja lahendamist sisuliselt, ei tähenda, et kohtul puudus võimalus teha teistsugune otsustus. TsMS § 409 lg 2 sätestab, et kohus peab kostja taotlust asi sisuliselt lahendada hindama ja kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
15.3.Ringkonnakohus märgib, et kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohus oleks küsinud hageja esindaja seisukohta kostja taotluse kohta lahendada hageja puudumisel kohtuistungilt asi sisuliselt, samuti ei küsinud kohus hageja esindaja arvamust asja sisulise arutamise lõpetamise võimalikkuse osas. Sellega rikkus kohus TsMS § 199 lg 1 p-s 6 sätestatud menetlusosalise õigust vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele ja ka TsMS § 401 sätteid asja sisulise arutamise lõpetamise osas.
9
15.4.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole hageja väiteid, et tema puudumine istungilt oli põhjendatud, sisuliselt kontrollinud. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetavast menetlusosalise kohtuistungile ilmumata jätmisel on kohtul kõrgendatud asjaolude kontrollikohustus. Praegusel juhul istungi toimumise ajal, kui maakohus otsustas asja sisulise lahendamise, ei saanud maakohtul olla piisavat infot, et seda otsust teha, sest vangla teade hageja puudumise ja selle põhjuste kohta saabus maakohtusse vahetult enne istungit. Kuna tegemist oli selles asjas esimese istungiga, siis ei olnud maakohtul ka põhjust eeldada, et hageja venitab pahatahtlikult menetlust.
15.5.Seega rikkus maakohus hageja õigust olla asja arutamise juures ja teostada oma TsMS § 199 lg-s 2 sätestatud hageja õigusi esitada taandusi ja taotlusi, anda kohtule seletusi ja esitada põhjendusi kõigi asja arutamisel tõusetunud küsimuste kohta, esitada tõendeid ning võtta osa tõendite vaatlusest ja uurimisest, vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele, esitada küsimusi teistele menetlusosalistele ja tunnistajatele.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud oluliselt ka kohtuotsuse põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8 ja § 656 lg 1 p 5). Hageja nende nõuete osas, milles tal esindaja puudus (maakohtu otsuse p-d 12 ja 13), on maakohus napilt nentinud, et hageja ei ole oma nõudeid tõendanud. Põhjendustes on maakohus viidanud kostja esitatud dokumentaalsetele tõenditele, „mis pigem viitavad vastupidisele“, kuid puudub viide konkreetsetele tõenditele, st tõendi esitamise kuupäevale või toimiku leheküljele, mistõttu pole selge, milliseid kostja esitatud tõendeid maakohus on silmas pidanud. Samuti puuduvad maakohtu otsuse p-des 12 ja 13 TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuet rikkudes viited seadustele, mida kohus kohaldas. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kõiki hageja nõudeid nõuetekohaselt menetlema ja nende rahuldamist või rahuldamata jätmist nõuetekohaselt põhjendama.
17.Ringkonnakohus nõustub hageja esindajaga, et maakohus on oma otsuse järeldustes tööaja arvestuse osas tuginenud kostja paljasõnalistele väidetele, mis ei ole nõuetekohaselt tõendanud. Kostja on esitanud hageja tööaja arvestuse tabeli, mis on tema enda koostatud dokument. Menetluses esitatud dokumentide hulgas ei ole midagi sellist, mida saaks pidada „Begin näotuvastussüsteemi“ andmeteks. Ringkonnakohus nõustub hageja esindajaga ka selles, et eluliselt ei ole usutav, et hageja saabus tööle ja lahkus töölt viie minuti täpsusega. Seega ei saa tabel, milles tööaja algus ja lõpp on esitatud sellise täpsusastmega, põhineda automaatse süsteemi andmetele. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tõendeid hindama igakülgselt, täielikult ja objektiivselt (TsMS § 232 lg 1).
18.Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et töötaja tööaeg ei alga enne töögraafikus määratud aega ainult seetõttu, et töötaja saabub töökohta vabatahtlikult varem. Samuti võib eri töötajate graafikujärgne tööaeg olla erinev ja mitte langeda alati kokku kaupluse avamise ajaga. Samas tuleb arvestada, et Riigikohtu praktika järgi tuleb tööaja hulka arvestada ka see aeg, mis on vajalik ettevalmistusteks töö alustamiseks, sh hageja ümberriietumise, sh tööriietesse (mh eririietus ja isikukaitsevahendid) riietumise ning selleks vajaliku liikumise ja pesemise aeg (RKTKo 11.10.2024, 2-22-16497/30, p 12.3). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus poolte väiteid ja esitatud tõendeid uuesti hindama ja välja selgitama, kas hageja tööaja hulka arvestati kõik need tegevused ning mis ajast tuleb hageja tööaega arvestada.
19.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus rikkus kohtuotsuse seaduslikusse ja põhjendatuse nõuet ka sellega, et maakohtu otsus on üllatuslik puhkusehüvitist puudutavas osas. Maakohus teatas pooltele 16. oktoobri 2024 kirjas, et loeb hageja õiguse täiendavale põhipuhkusele seadusest tulenevaks õiguseks, mis ei sõltu tööandja
10
teavitamisest ja selgitas hagejale vajadust tõendada ainult seda, et tema töövõime puudumine oli tuvastatud kogu töölepingu kehtivuse ajal. Otsuses asus aga maakohus üllatuslikult vastupidisele seisukohale ja leidis, et hageja õigus sõltus kostja teavitamisest ning et hageja ei ole teavitamist tõendanud. Ringkonnakohus nõustub hageja esindajaga, et maakohus on valesti kohaldanud TLS §-i 57, kui asus seisukohale, et hagejal puudus õigus pikemale põhipuhkusele, kuna ta ei teatanud tööandjale selle aluseks olevast töövõime hindamise otsusest töölepingu sõlmimisel. Isegi kui asja uuel läbivaatamisel ei leia tõendamist, et hageja teatas kostjale oma puuduvast töövõimest suuliselt, saab see asjaolu ainult välistada hageja viivise nõude selle aja eest, kui kostja tema puuduvast töövõimest ei teadnud. Kasutamata puhkuse hüvitamise nõue on rahaline nõue, mille esitamine ja rahuldamine ei ole takistatud ka pärast töösuhte lõppemist. Hagejal oli Töötukassa otsustega tuvastatud puuduv töövõime ajavahemikul 7. juuni 2018 kuni 6. juuni 2023 (17. juuli 2018 otsus nr TVH/18/031062, dtl 161) ja 7. juuni 2023 kuni 6. juuni 2028 (4. mai 2023 otsus nr TVH/23/018454, dtl 451). Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul uuesti hinnata hageja õigust 35 – päevasele põhipuhkusele (TLS § 59) ja puhkuse kasutamata jätmisel rahalisele hüvitisele (TLS § 71).
20.Hageja taotlus menetlusabi saamiseks riigilõivust vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb jätta läbi vaatamata. Maakohus on leidnud, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude hagihind oli 8000 eurot ja sellest tulenevalt oleks hageja pidanud tasuma riigilõivu 665 eurot, mille tasumisest maakohus hageja 5. septembril 2024 vabastas. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Hageja on esitanud töökiusust tuleneva terviserikkega talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise hagi. Seega ei pidanud hageja tasuma riigilõivu hagiavalduse esitamisel ja ei pidanud RLS § 59 lg-st 15 tulenevalt riigilõivu tasuma ka apellatsioonkaebuse esitamisel, mistõttu puudub vajadus tema menetlusabi taotluse läbi vaatamiseks.
21.TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.