Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla peale seoses kauplusest sisseostude tegemisega
RESOLUTSIOON
1.Võtta käesoleva asja materjalide juurde Nikolai Lilitškini vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 17.01.–16.05.2024 kohta ning haldusasjast nr 3-24-3290 Nikolai Lilitškini kohtule esitatud arve-saateleht nr 10588240738313412.
2.Tagastada Nikolai Lilitškini kaebus.
3.Jätta Nikolai Lilitškini taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta Nikolai rahuldamata.
Lilitškini
riigi
õigusabi
taotlus
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Nikolai Lilitškin (edaspidi ka kaebaja) esitas 17.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses Tartu Vangla kauplusest sisseostude tegemisega. Kaebaja väljendab rahulolematust selle üle, et kauba tellimisel lisandub automaatselt 4,82 eurot, mis on kättetoimetamise kulu (transpordikulu). Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Kaebaja ei ole kellegagi transporditeenuse tasu kinnipidamise kohta lepingut sõlminud. Kaebaja palub tuvastada, et ta pidi õigusvastaselt tasuma transporditeenuse eest ning tema suhtes kohaldati õigusvastaselt käibemaksu. Kaebaja soovib, et talle hüvitataks tekkinud varaline kahju, ja palub kohustada vanglat tagastama talle 60,76 eurot. Kaebaja palub kohustada vanglat lõpetama kaebajalt raha äravõtmine transporditeenuse kulu eest. Kaebaja 23.04.2024. a kaubatellimuse maksumus oli 24,53 eurot, kuid
3-24-1478 mahaarvamine tehti 29,35 eurole. Kaebaja lisab eelnimetatud tellimuse arve kaebusele. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, tõlkeabi ning riigi õigusabi.
2.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja soovib, et talle hüvitataks transpordikulu tasumisega tekitatud varaline kahju 60,76 eurot (HKMS § 37 lg 2 p 4), mis seondub 23.04.2024. a arve-saatelehega nr 10588240425801208, transporditeenuse tasu ja tasutud käibemaksuga (kaebuse kohaselt on summa kujunenud järgmiselt: 70% kogusummast 8,68, millele lisandus 8% aastas summast 4,82 eurot). Kohtu hinnangul nõuab kaebaja veel vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist seoses kauplusest tellitud kauba kättetoimetamise eest tasu võtmisega (transpordikulu) ning vangla kohustamist lõpetama transporditeenuse eest tasu rakendamine (HKMS § 37 lg 2 p-d 2 ja 6).
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel.
4.HKMS § 121 lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on saavutada olukord, et ta ei peaks vanglas e-poe vahendusel kauba tellimisel kandma selle kättetoimetamise kulusid. Kaebusega kohtule esitatud arve-saatelehelt nr 10588240425801208 nähtub, et vanglas e-poest kauba tellimisel lisandub kauba maksumusele transpordikulu 4,16 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku kujuneb kauba kättetoimetamise kuluks koos 22%-lise käibemaksuga seega 5,08 eurot. Kaebaja taotleb vanglalt välja mõista 60,76 euro suurune varalise kahju hüvitis. Kohus mõistab, et kaebaja peab varaliseks kahjuks kauba kättetoimetamise kulu, kuid kohtule ei ole üheselt selge, kuidas on nõutud summa kujunenud. Kaebusest ei nähtu, milliste tellimuste eest on kaebaja sellise transporditeenuse tasu kokku tasunud. Kaebusele on lisatud üksnes 23.04.2025. a arve-saateleht, millest nähtub, et kaebaja on selle tellimuse eest tasunud transporditeenuse tasu 4,82 koos käibemaksuga. Kohus ei pea aga hetkel vajalikuks eelnevat täpsustada, kuivõrd hoolimata sellest esineb alus kaebuse tagastamiseks.
4.2.HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Sisulisest aspektist hinnatakse riive intensiivsust väheseks, kui kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral oleks kaebaja saadav kasu või leevendus ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega1.
4.3.Eespool toodust nähtub, et kaebaja kohtumenetluses taotletava hüve väärtus ei ületa praegusel juhul 1000 eurot. Lisaks nähtub kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest, et kauba kättetoimetamise kulu tasumine ei ole takistanud kaebajal e-poest kauba tellimist ning kauba kättetoimetamise kulu tasumine ei ole muutnud sisseostude tegemist kaebaja jaoks võimatuks või ebamõistlikult keeruliseks. Kohus võtab lisaks kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttele praeguse asja materjalide juurde haldusasjas nr 3-24-3290 kohtule esitatud 16.07.2024. a arve-saatelehe, mis tõendab kaebaja poolt vangla kauplusest tellimuse tegemist ka pärast käesolevas asjas kaebuse esitamist. Kohtu hinnangul saab arvestada ka asjaoluga, et 1
Vt halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE seletuskiri, lk 22. Kättesaadav veebilehel riigikogu.ee.
2
3-24-1478 01.04.2024 muudeti vangistusseadust (VangS) selliselt, et alates nimetatud kuupäevast on kinnipeetaval lubatud saada pakke, milline võimalus varasemalt puudus (vt VangS § 28 1 lg 1). Kuigi pakiga ei ole võimalik saata või tuua vanglasse kõiki kinnipeetavale meelepäraseid asju (sh toiduaineid) (vt täpsemalt justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 lg 1), on käesoleval ajal kinnipeetavatel võimalik saada vajaminevaid asju (nt hambahari, sokid, aluspesu, ühekordsed raseerijad jne) lisaks e- poest tellimisele ka paki teel lähedastelt. Mis aga puudutab toiduaineid, siis on kinnipeetavatele tagatud vanglas igapäevane toitlustus, mis peab olema kooskõlas elanikkonna üldiste toitumistavadega (VangS § 47 lg 1) ja vastama sotsiaalministri määrusega kinnitatud toidunormidele2. ning kohtu hinnangul ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt see, kui ta peab vanglas e-poest tellimuse tegemisel tasuma selle kättetoimetamise eest orienteeruvalt 5 eurot. Olukorras, kus kaebaja ei saa tõepoolest e-poe vahendusel osta näiteks hügieenitarbeid, tagab need vangla (vt Tartu Vangla kodukorra p 11.3.1). Kohtu hinnangul ei saa seega käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt jaatada kaebaja õiguste intensiivset riivet.
5.Kohtu hinnangul on ka vähetõenäoline, et kohus esitatud kaebuse rahuldaks.
5.1.Kaebaja ei ole rahul sellega, et ta peab tasuma vanglas e-poest kauba tellimisel selle kättetoimetamise kulu. VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Kuna kauba tellijaks ja saajaks on kaebaja, tuleb temal tasuda nii kauba kui ka selle saatmise kulude eest. Kuna VangS § 48 lg-st 1 tuleneb, et tasuda tuleb ka kättetoimetamise kulud, puudub kaebajal õigus nõuda seda, et ta ei peaks e-poest kauba tellimisel selle kättetoimetamise eest üldse midagi tasuma. Kohtu hinnangul ei saa olukorda, kus kaebajalt nõutakse e-poe tellimuse kättetoimetamise eest VangS § 48 lg-le 1 tuginedes tasu, pidada ka põhiseadusega vastuolus olevaks.
5.2.Kaebaja ei ole otseselt vaidlustanud kauba kättetoimetamise kulu suurust ega sellele lisanduvat juurdehindlust. Kohus märgib, et kättetoimetamise kulu puhul on VangS § 48 lg-st 1 tulenevalt õigus rakendada 20%-list juurdehindlust turuhinnast. Kättetoimetamise kulu toodi eelviidatud sättesse sisse 16.08.2022 jõustunud vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seadusega, mille eelnõu SE 580 teise lugemise seletuskirjas on märgitud, et VangS § 48 lg 1 muudatusega sätestatakse, et müüdava kauba juurdehindlus tuleb arvutada turuhinnast, mitte sisseostuhinnast. Samuti sätestatakse eraldi piirang kauba kohaletoimetamise kulude juurdehindlusele (kuni 20 protsenti turuhinnast). Muudatuse tulemusel kaob ära olukord, kus teenusepakkuja ei soovigi hankes osaleda ja teenust vanglale pakkuda seetõttu, sest ta ei saaks kauba eest küsida sama hinda, mida maksab poes tavatarbija. Muudatus võimaldab valida rohkemate teenusepakkujate hulgast välja pakkuja, kes suudab tagada kinnipeetava jaoks soodsaima hinna3. Seega on kehtiva regulatsiooni lõppeesmärk kinnipeetavatele parema teenuse pakkumine.
5.3.Kohtu hinnangul ei saa asuda praegusel juhul seisukohale, et tulenevalt kauba kättetoimetamise tasu suurusest (s.o u 5 eurot koos käibemaksuga) ei oleks kaebajale olnud tagatud reaalne sisseostude tegemise võimalus. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja 2
Sotsiaalministri 31.12.2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Vt vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu 580 SE teise lugemise seletuskiri, lk 2. Kättesaadav veebilehel riigikogu.ee. 3
3
3-24-1478 vanglas e-poe vahendusel korduvalt oste sooritanud ja tasunud ka kauba kättetoimetamise kulud. Kaebaja ei ole selgitanud, millised ostud jäid tal tegemata või mida ta täpsemalt ei saa osta, kuna ta peab tasuma ka kauba kättetoimetamise kulud. Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul asuda seisukohale, et kauba kohaletoimetamise tasu oleks ülemäärane tulenevalt ebaõigest juurdehindlusest. Asja materjalidest nähtuvalt müüb vanglas e-poe kaudu kaupa MakroTrade Baltic OÜ ning kaup tarnitakse vanglasse kullerteenusega. Kuigi kohtule ei ole teada täpne e- poe kauba kohale toimetamise turuhind, siis erinevate kaupluste kodulehekülgedel kättesaadava informatsiooni4 põhjal ei pea kohus kuigi tõenäoliseks, et vanglas e-poe kaudu tellimust tehes kauba hinnale lisanduv umbes 5 euro suurune kohaletoimetamise tasu oleks VangS § 48 lg-s 1 sätestatud turuhinna maksimaalsest 20%lisest juurdehindlusest suurem. Üldteadaolevalt ning ka eelnevalt viidatud avalikust infost nähtuvalt on e-kaubanduse puhul kauba kättetoimetamise tasu tavapärane ning vanglas kaupade ostmise puhul pole tegemist kinnipeetavate õigusi ülemäära piirava erandiga. Kuna kohtu hinnangul ei saa 5 euro suurust kauba kohaletoimetamise tasu suure tõenäosusega pidada õigusvastaseks, ei ole kaebusel eduväljavaadet ning ühtlasi on ka kaebaja varalise kahju hüvitamise nõue perspektiivitu.
5.4.Tuginedes eeltoodule, asub kohus seisukohale, et mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaldamise eeldused on täidetud, ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
5.5.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
7.Kaebaja on taotlenud ka riigi õigusabi. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 5, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise halduskohtumenetluses osalema. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud iseseisvalt halduskohtule kaebuse. Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu ning on ka varasemalt suutnud kohtule iseseisvalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kohus märgib täiendavalt, et halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, õigusnormid ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Lisaks tagastab kohus käesoleva määrusega kaebuse. Seega esineb ka RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus praeguses asjas riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
4
Selver.ee veebilehel on märgitud, et kulleriga toodete kättesaamisel lisandub arvele teenustasu 1,90– 9,90 eurot (sisaldab käibemaksu). Teenustasu sisaldab tellimuse komplekteerimist, pakendeid ja transporti valitud aadressile. Prismamarket.ee veebilehe kohaselt on kauba kojuveo hind 5 eurot (olenevalt asukohast). Rimi.ee veebilehel erakliendina sisse logides näitab Tartus kauba kohaletoimetamise tasuks 4,99 eurot.
4
3-24-1478 (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.