Tagastada W.U apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 otsuse peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa võttis 03.03.2024 otsusega nr TA24-0103269 W.U (kaebaja) töötuna arvele ning lõpetas 25.06.2024 otsusega nr TA24-0099018 tema töötuna arveloleku tagasiulatuvalt alates 18.05.2024.
2.W.U esitas Tallinna Halduskohtule 27.07.2024 kaebuse (korduvalt täiendatud) Eesti Töötukassa tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja palub mõista töötukassalt välja 500 eurot töötuna arveloleku ebaseadusliku lõpetamise eest ja 500 eurot selle eest, et kaebajal ei olnud 2024. a juulis ravikindlustust. Tervisekassa andmetel oli kaebajal ravikindlustus järgmistel ajavahemikel: 02.04.2023 kuni 18.02.2024; 21.04.2024 kuni 26.06.2024; 01.08.2024 kuni 04.10.2024 ja alates 03.01.2025. Kaebaja soovis pöörduda 2024. a juulis terviseprobleemide tõttu arsti poole, kuid ei saanud seda teha, sest tal ei olnud võimalik arstiabi eest tasuda. Kaebaja pidi piinlema valude käes, kuna töötukassa ebaseadusliku tegevuse tõttu ei olnud tal ravikindlustust. Töötukassa on pidevalt võtnud kaebaja töötuna arvele ja siis ilma igasuguse põhjuseta arvelt maha. Töötukassa kiusab ja alavääristab kaebajat, kui käsib tal alati nõustamiseks kohapeale tulla. Kaebaja on taotlenud nõustamist telefoni teel või infosüsteemi vahendusel, kuid
3-24-2205 töötukassa on keeldunud. Kui kaebaja on käinud töötukassa esinduses kohapeal, siis ei ole tehtud ühtegi toimingut, mida ei saaks teha telefoni teel. Kaebajal on õigus valida, kas minna nõustamiseks töötukassasse või suhelda konsultandiga telefoni teel. Töötukassa on piiranud kaebaja ligipääsu e-töötukassa keskkonnale. Selles keskkonnas saaks kaebaja vaadata tööpakkumisi ja kandideerida töökohale, samuti esitada avaldusi ja taotlusi. Töötukassa piirab sellega kaebaja õigust osaleda tööturul.
3.Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata. Töötukassa võttis kaebaja töötuna arvele 03.03.2024 otsusega. Tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 9 lg p 2 kohaselt on töötul kohustus osaleda nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida. Järgmise nõustamise aeg ja viis märgitakse tegevuskavas (TöMS § 7 lg 3). Kaebajale 25.03.2024 koostatud tegevuskava järgi määrati järgmiseks nõustamise ajaks 18.04.2024 kell
14.15.Tegevuskava saadeti kaebajale e-kirjaga 25.03.2024. Kaebaja ei tulnud nõustamisele. Töötukassa nõustaja helistas seepeale kaebajale. Kaebaja ütles, et unustas teada anda, et ta ei plaaninudki kohale tulla. Kaebajat nõustati telefoni teel. Talle selgitati, et tal on kohustus osaleda nõustamisel töötukassa määratud viisil. 18.04.2024 tegevuskavas määrati järgmise nõustamiskohtumise ajaks 13.05.2024 kell 12.30. Nõustamine pidi toimuma töötukassas kohapeal. Tegevuskava koos infoga kohtumise kohta saadeti kaebajale 19.04.2024 e-kirjaga. Kaebaja ei ilmunud nõustamisele. Nõustaja helistas kaebajale, kuid ta ei vastanud telefonile. Nõustaja saatis kaebajale samal päeval e-kirja, millele kaebaja samuti ei vastanud. 20.05.2024 helistas nõustaja uuesti kaebajale. Kaebaja andis teada, et ei saanud kokkulepitud ajal kohale tulla haigestumise tõttu ja palus uut aega. Uueks ajaks määrati 28.05.2024 kell 17.00. Kaebaja ei tulnud kohale. Nõustaja helistas kaebajale, kuid ta ei vastanud. Nõustaja saatis 29.05.2024 e-kirja, millele kaebaja samuti ei vastanud. Kuna kaebaja ei osalenud nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva jooksul mõjuva põhjuseta, lõpetati tema töötuna arvelolek 25.06.2024 otsusega tagasiulatuvalt alates 18.05.2024 (TöMS § 12 lg 1 p 1). Töötukassal pole kaalutlusõigust, kas lõpetada sellises olukorras inimese töötuna arveolek või mitte. Töötukassa ei lõpeta inimese töötuna arvelolekut üksnes juhul, kui nõustamisel osalemata jätmiseks on mõjuv põhjus. Seda peab inimene töötukassale tõendama. Kaebaja on olnud seisukohal, et töötukassas kohapeal käimine on mõttetu, kuid seda ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks (vt ka Tallinna Halduskohtu 17.05.2023 otsus nr 3-22-2435). Nõustamise viisi üle otsustades arvestab töötukassa inimese soovi ja võimalust tööd leida. Kaebaja puhul oli põhjendatud nõuda kohapeale tulekut. Kaebaja on olnud töötu pikemat aega, tema viimane pikem töösuhe lõppes tema CV järgi 2010. a-l. Kaebaja ei osale tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates tegevustes. Eeldada võib, et kaebajal on töö leidmisel raskusi ning suurem vajadus nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata ja oma vastuseid täpsustada. Samuti võimaldab see paremini hinnata kaebaja ootusi, valmisolekut ja tegelikku võimalust tööle asuda. Kaebaja kasutab oma e-kirjades ebatsensuurseid väljendeid ja solvanguid. Ravikindlustuse tekkimise eelduseks on sotsiaalmaksu maksmine. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 1 p 61 kohaselt maksab töötukassa sotsiaalmaksu inimeste eest, kes on töötuna arvele võetud. Sotsiaalmaksu makstakse alates 31. päevast inimese töötuna arvele võtmisest arvates (SMS § 6 lg 31). Töötuna registreeritud inimesed on seega ravikindlustatud alates 31. arvel oleku päevast. Ravikindlustus säilib kogu töötuna arveloleku aja ning kehtib veel kuu aega pärast töötuna arveloleku lõppu (ravikindlustuse seaduse § 7 lg 2). Vastustaja on taganud kaebajale ravikindlustuse olemasolu, lähtudes õigusaktides sätestatust. Töötukassa tasus kaebaja eest sotsiaalmaksu kuni 25.06.2024 ja kaebaja ravikindlustus lõppes 26.06.2024.
2(5)
3-24-2205 Kaebaja esitas uue avalduse töötuna arvele võtmiseks 02.07.2024. Töötukassa võttis ta arvele samal päeval tehtud otsusega ja kaebajal tekkis ravikindlustus uuesti 01.08.2024. Kaebaja kahjunõue on tõendamata. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks olnud 2024. a juulis broneeritud mõni arstivisiit, mis oleks ravikindlustuse puudumise tõttu ära jäänud. Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et valu alakõhus algas kaebajal 01.08.2024 ja samal päeval pöördus ta eriarsti vastuvõtule. Kaebajal oli siis ravikindlustus olemas. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et tal esineks mõni tõsisem terviseprobleem, mis vajanuks 2024. a juulis ravi. Töötukassaga asjaajamine ja nõue käia töötukassas kohapeal võis tekitada kaebajale stressi ja ebameeldivust, kuid see ei ole käsitatav mittevaralise kahjuna. Ravikindlustuse kaotamine on töötuna arveloleku lõpetamisega paratamatult kaasnev tagajärg.
4.Tallinna Halduskohus jättis 22.04.2025 otsusega kaebuse rahuldamata. Töötukassa on õigesti selgitanud, et ravikindlustuse lõppemine on töötuna arveoleku lõpetamise vältimatu tagajärg. Seega tuleb kontrollida, kas töötukassa 25.06.2024 otsus lõpetada kaebaja töötuna arveolek oli põhjendatud. TöMS § 9 lg 1 p 2 järgi on töötul kohustus osaleda nõustamisel temaga kokkulepitud ajal ja viisil vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Nõustamise aeg ja viis märgitakse tegevuskavasse (TöMS § 7 lg 3 viimane lause). Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida (TöMS § 9 lg 2). Nimetatud sättest tulenevalt ei saa inimene ise valida, millisel viisil ta nõustamisel osaleb. Samuti ei tulene sellest sättest, et nõustamisviis on asjaolu, milles tuleb saavutada kokkulepe. Seega nõustamisviisi otsustab töötukassa. Töötukassal tuleb välja selgitada inimese soovid ja eelistused, kuid mõjuvate põhjuste esinemisel võib nendest kõrvale kalduda. Vastustaja nõue ilmuda nõustamisele töötukassa esindusse oli põhjendatud, vaatamata kaebaja vastupidisele soovile. Kaebaja on olnud töötu pikema aja vältel ega osale tööturuteenuses või muudes töö leidmist soodustavates meetmetes (vt ka Tallinna Halduskohtu 17.05.2023 otsus nr 3-22-2435, p 22). Seega kuulub kaebaja riskirühma, kelle puhul võib eeldada töölerakendumise takistusi ning suuremat vajadust vahetu nõustamise ja juhendamise järele. Vahetul nõustamisel on võimalik paremini vältida teineteisest möödarääkimist, küsimustele ammendavalt vastata ja oma vastuseid täpsustada. Samuti võimaldab see paremini hinnata inimese ootusi ning valmisolekut ja võimalust tööle asuda. TöMS § 12 lg 1 p 1 järgi teeb töötukassa otsuse inimese töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui ta vähemalt kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu. Töötukassa lõpetas kaebaja töötuna arveloleku tagasiulatuvalt alates 18.05.2024. See otsus on õiguspärane. Kaebaja ei ilmunud 25.03.2024 tegevuskavas määratud 18.04.2024 nõustamiskohtumisele. Kaebaja ei ilmunud ka 13.05.2024 nõustamiskohtumisele, väites töötukassale tagantjärgi, et oli haige. Seda väidet kinnitavaid dokumente ta töötukassale ei esitanud (vt 20.05.2024 koostatud tegevuskava). Töötukassa määras kaebajale uue nõustamiskohtumise 28.05.2024, kuhu kaebaja samuti ei ilmunud. Pärast 18.05.2024 ilmnenud asjaolud kinnitasid, et kaebajal polnud juba aprillis 2024 põhjust kohtumisele mitte ilmuda. Kaebaja pole käitunud heauskselt ega täitnud oma kohustusi. Kaebaja ei ilmunud nõustamistele põhjusel, et ei pidanud töötukassasse kohapeale tulekut vajalikuks. Nagu märgitud, pole kaebajal õigust selle üle otsustada. Seda on Tallinna Halduskohus kaebajale selgitanud ka 17.05.2023 otsuses nr 3-22-2435 (p 21). Praeguse juhtumi asjaoludel on töötukassa otsus lõpetada kaebaja töötuna arvelolek tagasiulatuvalt põhjendatud (vt ka haldusmenetluse seaduse § 66 lg 3 koosmõjus lg 2 p-ga 3). Otsuse mõju kaebajale leevendas see, et kaebaja ravikindlustus säilis vaatamata tagasiulatuva mõjuga 3(5)
3-24-2205 otsuse tegemisele kuni otsuse tegemise kuupäevani. Töötukassa võttis 02.07.2024 otsusega kaebaja taas töötuna arvele ja kaebaja ravikindlustus taastus 01.08.2024. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib kahju hüvitamist nõuda isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud. Oluline on ka see, kas kahju olnuks võimalik vältida RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kuna töötukassa otsus oli õiguspärane, ei rikkunud see kaebaja õigusi. Lisaks tuleks kahju hüvitamise nõue jätta rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei kasutanud võimalust esitada nõue töötukassa 25.06.2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks või tühistamiseks (RVastS § 3). Otsuses on kaebajale selgitatud selle vaidlustamise korda. Kahjunõue tuleb seega jätta rahuldamata, kuna vastustaja tegevus oli õiguspärane ja kaebaja jättis kasutamata esmase õiguskaitsevahendi.
5.W.U palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.04.2025 otsus ja uue otsusega kaebus rahuldada. Töötukassa on kaebaja töötuna arveloleku korduvalt omavoliliselt lõpetanud ja siis ei ole kaebajal olnud ka ravikindlustust. Kaebaja soovib osaleda töötukassa nõustamisel telefoni või interneti teel, mitte käia iga kuu töötukassas kohapeal. Kui kaebaja on kohal käinud, siis ei ole töötukassa kaebajat kuidagi aidanud, nt pakkunud koolitust, karjäärinõustamist vms. Kaebajalt küsitakse ainult, kuhu ta on tööle kandideerinud, kuid selle info võib kaebaja saata ka e-postiga. 90% töötutest ei pea iga kuu töötukassas kohal käima. Kaebajat lihtsalt alandatakse. Kuna kaebajal ei olnud ravikindlustust, siis ei saanud ta pöörduda haiglasse, sest kaebajal endal ei ole raha.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tulenevalt HKMS § 187 lg-st 2 ja lg 3 p-st 5 keeldub ringkonnakonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Nimetatud alust kohaldatakse apellandi faktiväidete õigsust eeldades õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu 28.01.2021 määrus nr 3-19-1282, p-d 13–14; 17.01.2018 määrus nr 3-16-1861, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määrus nr 3-18-2304, p 11; 07.10.2024 määrus nr 323-2392, p 10).
7.Ringkonnakohus leiab, et W.U apellatsioonkaebus tuleb läbivaatamatult tagastada. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud ühtki uut faktilist asjaolu, vaid on korratud varem halduskohtule esitatud väiteid, mis ilmselgelt ei annaks alust apellatsioonkaebust rahuldada.
8.Töötul on kohustus osaleda töökesksel nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva jooksul (TöMS § 9 lg 1 p 2). Nõustamine võib toimuda töötukassas kohapeal, töötukassa infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida (TöMS § 9 lg 2). Nõustamise aeg ja viis märgitakse tööotsimiskavas (TöMS § 7 lg 3). Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötu vähemalt üks kord 30 päeva jooksul ei osale nõustamisel, välja arvatud juhul, kui ta ei saanud osaleda mõjuva põhjuse tõttu (TöMS § 12 lg 1 p 1).
9.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda nõustamist kindlal temale sobival viisil. Töötukassa on asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja puhul peeti vajalikuks nõustamist töötukassas kohapeal, mitte kaebaja eelistatud viisil (s.o e-kirja teel või töötukassa infosüsteemi kaudu). Pikaajalist töötust võib üldiselt pidada isiku töölerakendumist takistavaks asjaoluks, sest pikaajaline tööturult eemalviibimine vähendab isiku tööharjumust ja tema erialased teadmised võivad ununeda või vananeda. Eeldatavasti ei ole pikaajaliste töötute puhul töö iseseisev otsimine tulemuslik. Pikaajalise töötu töölerakendumist takistavate asjaolude väljaselgitamiseks ja takistuste ületamiseks on oluline töötukassa ja töötu vaheline 4(5)
3-24-2205 koostöö. Eeldatavasti saab seda kõige paremini teha vahetul kohtumisel, kus on võimalik vältida vääritimõistmist ja saada vastused (vt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2024 otsus nr 324-857, p 15). Kaebaja ei ole toonud välja ühtki asjaolu, millest saaks järeldada, et töötukassas kohapeal toimuval nõustamisel osalemine olnuks tema jaoks liialt koormav.
10.Halduskohus tuvastas õigesti, et kaebaja ei ilmunud korduvalt töötukassa määratud kohtumisele, kuigi tal puudus selleks mõjuv põhjus, mistõttu oli kaebaja töötuna arveloleku lõpetamine Eesti Töötukassa 25.06.2024 otsusega õiguspärane. Mõjuvaks põhjuseks ei ole see, et kaebaja lihtsalt ei soovi töötukassas kohapeal käia. Ravikindlustuse kaotamine on töötuna arveloleku lõpetamise vältimatu tagajärg. Seega puudub üks kahjunõude rahuldamise eeldusi – avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasus ning kaebaja kahjunõude rahuldamine ei oleks võimalik.
11.Apellatsioonkaebuse tagastamise korral loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.