X-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 23. septembri 2024. a otsuse nr 15.3-10/565-4 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. mail 2025 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X (kaebaja) esitas 6. mail 2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse, mis registreeriti 13. mail 2024.
3-24-3075
2.PPA jättis 23. septembri 2024. a otsusega nr 15.3-10/565-4 kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 219 lg 1 p 6 ja § 43 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna kaebaja kannab Viru Vanglas vanglakaristust, tal on viibimisalus olemas ning tema puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu.
3.Kaebaja esitas 7. oktoobril 2024 PPA-le eelnimetatud otsuse peale vaide. Kohtul on 31. novembril 2024 õigus otsustada kaebaja enne tähtaega vangistusest vabastamise üle ning vabanemise korral on kaebajale kehtiv isikut tõendav dokument vajalik. Vaides kirjeldatud vastuväited on kirja pannud kaebaja sõnade järgi Viru Vangla sotsiaaltöötaja.
4.PPA andis 18. oktoobri 2024. a kirjaga nr 15.3-3.1/2432-2 kaebajale nõuetele vastava vaide esitamiseks 10 päeva kirja kätte saamisest arvates. PPA tõi välja, et vaides märgitakse: vaide esitaja nimi, postiaadress ja sidevahendite numbrid; vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust; vaidele lisatud dokumentide loetelu (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 76 lg 2 p-d 2, 6 ja 7). Kaebaja sai kirja kätte 22. oktoobril 2024.
5.PPA tagastas 6. novembri 2024. a otsusega nr 15.3-3.1/2432-4 kaebaja vaide HMS § 79 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei kõrvaldanud tähtajaks vaides esinevaid puudusi, mistõttu ei vasta esitatud vaie nõuetele.
6.Kaebaja esitas 9. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul tühistada PPA 6. novembri 2024. a otsus nr 15.3-3.1/2432-4, taastada vaidemenetlus ja/või võtta menetlusse kaebaja taotlus tähtajalise elamisloa pikendamiseks.
7.Tartu Halduskohus võttis 3. jaanuari 2025. a määrusega X-i kaebuse PPA 23. septembri 2024. a otsuse nr 15.3-10/565-4 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks. Kohus jäi 11. detsembri 2024. a määruses esitatud seisukoha juurde ning leidis, et kohtueelne menetlus tuleb lugeda nõuetekohaselt läbituks, kuivõrd PPA on 6. novembri 2024. a otsusega nr 15.3-3.1/2432-4 tagastanud kaebaja vaide õigusvastaselt. Vaide tagastamise eelduseks saab olla vaid puudus, mis takistab asja sisulist lahendamist ning kaebaja vaides sellist puudust ei esinenud.
8.PPA esitas 3. veebruaril 2025 kohtule vastuse kaebusele, milles asus seisukohale, et kaebus ei ole õigesti menetlusse võetud, kuna see on esitatud kaebetähtaega ületades. Vastustaja hinnangul on vaide tagastamine lubatav ja õiguspärane, kui vaie tagastatakse, kuna vaie ei vastanud haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele ning puudusi ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud (HMS § 79 lg 1 p 2). Kui seadusandja ei oleks ette näinud võimalust n-ö pisipuuduste tõttu vaide tagastamiseks, ei oleks vastavat sätet seaduses. Kuna kaebaja vaides esinesid puudused ning kaebaja ei kõrvaldanud neid tähtaja jooksul, tagastas PPA kaebaja vaide õiguspäraselt ning kaebaja oleks pidanud PPA 23. septembri 2024. a otsuse nr 15.310/565-4 peale esitama kaebuse kohtule kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Seega on kaebus mittetähtaegne ning menetlus tuleks lõpetada.
9.Tartu Halduskohus määras 4. veebruari 2025. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Samas määruses luges kohus kaebuse tähtaegseks ning ei näinud menetluse lõpetamiseks alust jäädes varasemates määrustes võetud seisukohtade juurde. Kohtueelne menetlus tuleb lugeda
2
3-24-3075 nõuetekohaselt läbituks, sest PPA on 6. novembri 2024. a otsusega nr 15.3-3.1/2432-4 tagastanud kaebaja vaide õigusvastaselt (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10; 6. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-1152, p 9). Kehtivast kohtupraktikast tulenevalt saab vaide tagastamise eelduseks olla vaid puudus, mis takistab asja sisulist lahendamist. HMS § 79 lg 1 p 2 ei ole sätestatud n-ö sanktsioonina selle eest, et vaide esitaja jätab haldusorgani puuduste kõrvaldamise kirjale tähtaegselt vastamata (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p-d 8 ja 9; Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-1203, p 17; 8. juuli 2019. a määrus asjas nr 3-19-579, p 12). Sarnaselt kohtumenetlusega ja haldusmenetluses esitatud taotluse lahendamisega on vaide läbi vaatamata jätmine õigustatud üksnes siis, kui puudused takistavad oluliselt asja läbivaatamist (vt nt Tartu Halduskohtu 31. oktoobri 2024. a otsus asjas nr 3-23-1158, p 20). PPA on liiga kergekäeliselt loobunud vaide sisulisest lahendamisest tuginedes põhjendamatult puudustele, mis ei takistanud vaide sisulist lahendamist. Kuna kohtueelne menetlus tuleb lugeda nõuetekohaselt läbituks, siis pidi X kaebuse kohtule vastavalt VMS § 222 lg-le 1 esitama 10 päeva jooksul PPA 6. novembri 2024. a otsuse nr 15.3-3.1/2432-4 teatavaks tegemise päevast arvates. Kaebaja esitas kohtule kaebuse juba 9. novembril 2024, seega tähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt puudub alus haldusasja menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
10.Kaebaja hinnangul on PPA tegevus õigusvastane ning tema tähtajalise elamisloa taotlus oleks tulnud sisuliselt läbi vaadata. Kaebajal on ennetähtaegse vabanemise korral riigis viibimise alust ja isikut tõendavat dokumenti vaja, et registreerida elukoht ning vajadusel suunduda välisriiki tööle. Kaebaja on Eestis sündinud ja siin püsivalt elanud ning taotluse läbi vaatamata jätmiseks ei olnud õiguslikku alust. Kaebaja vabaneb vangistusest 26. mail 2025 ja vajab dokumente Eestis viibimiseks.
11.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlusalune PPA otsus on õiguspärane, kuna VMS § 219 lg 1 p 6 kohaselt loetakse tähtajalise elamisloa taotlus põhjendamatuks ja jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. Kuna kaebaja kannab vanglakaristust, on tal seadusest tulenev viibimisalus Eestis viibimiseks ning kaebajal puudub vajadus elamisloa järele. Vangistusseaduse § 181 lg 3 kohaselt võib vanglas kinnipidamise õiendiga kinnipeetav tõendada oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes. Ka isikut tõendavate dokumentide seaduse § 71 kohaselt ei pea vanglas kinnipeetaval isikul olema isikutunnistust ega elamisloakaarti.
KOHTU SEISUKOHT
12.Vaidluse all on PPA otsuse, millega jäeti kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus VMS § 219 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, õiguspärasus. Pooled on erineval seisukohal küsimuses, kas esineb alus tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse sisuliseks läbivaatamiseks olukorras, kus kaebaja kannab karistust kinnipidamisasutuses.
13.VMS § 43 lõike 1 punkti 5 kohaselt on välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikuks aluseks vahetult seadusest, kohtulahendist või haldusaktist tulenev õigus või kohustus Eestis viibida. VMS § 43 lõike 3 järgi on Eesti kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava, vahistatu ja arestialuse Eestis viibimise seaduslik alus VMS § 43 lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus ning neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud
3
3-24-3075 välismaalaste seaduses ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust. VMS § 219 lg 1 p 6 näeb ette, et tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. Samast alusest saab lähtuda ka juhul, kui isik esitab tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse.
14.Tartu Ringkonnakohus asus 31. augusti 2023. a otsuses haldusasjas nr 3-22-1330 (vt p-d 22 ja 30) seisukohale, et VMS § 219 lg 1 p 6 ei anna PPA-le kaalutlusõigust, kui tähtajalise elamisloa taotluse esitanud isikul on seadusest ja kohtuotsusest tulenev õigus ja kohustus Eestis viibida. Sellisel juhul tuleb taotlus jätta läbi vaatamata, sest normis nimetatud eelduse esinemise korral ei ole PPA-l õigust jätta normis nimetatud tagajärge kohaldamata või valida selle asemel mõnda muud tagajärge. Ehk teisisõnu, seadus ei anna PPA-le õigust otsuse tegemisel arvestada asjaoludega, mida ei ole nimetatud VMS § 219 lg 1 p-s 6 ega hinnata seda, kas taotluse sisuline lahendamine oleks otstarbekas ja soodustaks kaebaja suhtes vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamist. Ringkonnakohus rõhutas, et kehtiv õigus on ka selge küsimuses, kas kinnipidamisasutuses viibival välismaalasel on elamisluba nõutav. VMS § 43 lg-st 3 tuleneb otsesõnu, et Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava Eestis viibimise seaduslik alus on VMS § 43 lg 1 p-s 5 sätestatud seaduslik alus (vahetult seadusest ja kohtulahendist tulenev õigus ja kohustus Eestis viibida) ja neil ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud VMS-s ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust. Seadusandja ei ole seejuures eristanud avavanglas viibivaid kinnipeetavaid ja kinnises vanglas viibivaid kinnipeetavaid. Eelviidatud seisukohad ühtivad ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. novembri 2023. a otsuses asjas nr 5-23-35 (vt pd 30-31) väljendatuga, et kui välismaalasel on seadusest tulenev õigus Eestis viibida, puudub üldjuhul põhjus talle elamisloa andmiseks ja tema elamisloa taotlus jääb läbi vaatamata.
15.Eeltoodud seisukohad VMS normide tõlgendamisel on asjakohased ka praeguses asjas. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibib jätkuvalt kinnipidamisasutuses ning kuni vabastamiseni ei ole tal tähtajalist elamisluba Eestis vaja. Arvestades kaebaja vangistuse lõppemise aega (26. mai 2025) ei olnud PPA kohustatud mais 2024 esitatud avaldust sisuliselt läbi vaatama, sest kaebaja vabanemiseni oli küllaldaselt aega ning lähtuda sai VMS § 219 lgst 6. Pealegi selgus hiljem kohtumenetluses, et kaebaja ise ei soovinudki ennetähtaegselt vabaneda (vt Viru Maakohtu määrus asjas nr 1-20-6537). Kohus hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), mistõttu ei oma asjaolu, et kaebaja varsti vanglast vabaneb haldusakti õiguspärasuse osas tähtsust.
16.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
17.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.