Politsei- ja Piirivalveameti taotlus B.G kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Siiri Sepa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– B.G
Asja läbivaatamine
08.04.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba B.G kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.06.2025 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Usbekistani kodanik B.G (sünd. aa.aa.aaaa) saabus Schengeni viisaruumi 25.05.2022 Narva piiripunkti kaudu, kasutades selleks Eesti väljastatud D-liiki viisat. Tal oli kaasas Usbekistani Vabariigi kodaniku pass kehtivusega 26.06.202125.06.2031. Reisi eesmärk oli töötada Eesti ettevõttes ehitustöölisena ajavahemikus 15.04.202217.07.2023.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 31.03.2023 sõiduautot, mida juhtis B.G, kes osutas Bolt Driveri äppi kaudu taksoveoteenust. Sõidukil kasutati liiklusnõuete vastaselt udutulesid, mille tõttu määrati mõjutustrahv 20 eurot. Lisaks koostati kiirmenetluse otsus ebaseadusliku töötamise eest ja määrati rahatrahv 200 eurot. Neid pole siiani tasutud.
3.PPA tunnistas isiku viisa 01.04.2023 kehtetuks, sest väidetav reisieesmärk ei vasta tegelikkusele. Vestlusel PPA-ga selgitas isik, et töötas Eestisse saabumisel Powervant OÜ-s kuni 2022. a oktoobrini. Palka maksti sularahas. Siis tehti talle silmaoperatsioon, mille järel ta ei tohtinud 4 kuud ehitusel töötada. Ta läks Lätti 2 kuuks end ravima. Tuli tagasi Eestisse
3-25-933
12.01.2023 ja hakkas tööd otsima. Isik eitas, et on Bolt Driveri äppi kaudu taksoveoteenust osutanud, kuid tema telefoni kontrollimisel selgus, et see oli nii ja ta oli teeninud sellega ka tulu. Kuna isik rikkus Eestis viibides Eestis kehtivad õigusakte, koostas PPA talle lahkumisettekirjutuse, mille vabatahtlikult täitmiseks anti aega 7 päeva. Samuti kohaldati tema suhtes Schengenisse sissesõidukeeldu 3 aastaks.
4.PPA kontrollis 07.04.2025 Rotermanni hostelis välismaalaste dokumente ja nende viibimisaluseid. Ühes toas elas B.G, kellel puudus riigis viibimiseks seaduslik alus. Ta väitis, et tema pass asub Õismäel autos. Samuti väitis ta, et tal on olemas Läti elamisluba, mida tal esitada polnud. Passile järele sõites tunnistas isik, et tema pass on siiski hostelis isiklike asjade vahele ära peidetud. PPA pidas isiku 07.04.2025 kl 19.00 kuni 48 tunniks kinni ja toimetas ta kinnipidamiskeskusesse. PPA koostas 08.04.2025 isikule koheselt sundtäidetava lahkumisettekirjutuse ja kohaldas Schengenisse sissesõidukeeldu 5 aastaks. Samuti koostati talle väärteomenetluses kiirmenetluse otsus ja määrati rahatrahv 1200 eurot.
5.PPA esitas 08.04.2025 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse B.G kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
5.1.Välismaalasel peab Eestisse saabumiseks ja ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus (välismaalaste seaduse (VMS) § 43). Isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Vestlusel PPA-ga selgitas isik, et lahkus 01.04.2023 ettekirjutuse saamisel Eestist Lätti ja tahtis sealt omakorda edasi Valgevenesse minna, aga leidis Lätis endale töö ega saanud lahkuda. Tööandja lubas ta tööle vormistada. Veidi hiljem sai ta Läti migratsiooniametist kirja, et ta peab viivitamatult Schengeni alalt lahkuma, aga ta töötas sellele vaatamata ebaseaduslikult edasi. Seega jättis ta 01.04.2023 lahkumisettekirjutuse teadlikult täitmata. Isik tuli 2025. a märtsi lõpus Eestisse tagasi, et siit koos sõbraga Lätti minna. Isik viibib Eestis sissesõidukeelu ajal ja tal puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, seetõttu tuleb korraldada viivitamatult tema lahkumine Eestist.
5.2.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna tema eelnevat käitumist arvestades on alust arvata, et ta hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikust menetlusest kõrvale hoiduda. Vabaduses viibides ei hakka isik tegema PPA-ga koostööd ja asub ennast varjama lahkumiskohustuse vältimiseks või lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Isiku varasem käitumine Euroopas näitab, et tal on olemas nii motivatsioon, vahendid kui ka kontaktid ja oskused liikuda ilma seadusliku viibimisaluseta Schengeni territooriumil. PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
5.3.Välismaalasel on seadusjärgne kohustus kontrollida enda viibimise seaduslikku alust Eestis ja Schengeni alal. Isikule koostati 01.04.2023 lahkumisettekirjutus ja kohaldati kogu Schengeni alale sissesõidukeeld. Isik sai otsuse kätte, kuid ei hoolinud sellest, vaid otsustas teadlikult ja ettekavatsetult reisida endale meelepärasesse riiki. Isiku soov viibida ja töötada ebaseaduslikult Eestis ja / või Schengenis on suurem kui lahkumisettekirjutuse täitmise soov. PPA-l puudub usaldus ja kindlus isiku soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi Usbekistani. Isiku varasemat käitumist hinnates on usutav ja tõenäoline, et ta võib enda väljasaatmist hakata takistama ega tee PPA-ga koostööd, asudes end varjama. Isik viibis ja töötas teadlikult ilma seadusliku aluseta Schengeni alal ning jättis tahtlikult talle tehtud lahkumisettekirjutuse täitmata. Seega ei soovi ta lahkuda, ei tee koostööd ja püüab leida viise ebaseadusliku
2(5)
3-25-933
viibimise jätkamiseks Schengeni alal. Varasem käitumine ja toime pandud rikkumised näitavad isiku suhtumist ametivõimudesse ja Eestis kehtivasse õiguskorda.
5.4.Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest need ei taga tema lahkumise tulemuslikkust. Isik võib hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma ja see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isiku varasem käitumine ei anna alust usaldusele tema suhtes ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei aitaks kaasa lahkumiskohustuse täitmisele.
5.5.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaitse kaalutlustega. Samuti ei ole tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
5.6.Eestil puudub otselend Usbekistaniga, mistõttu pole teada, millal on esimene võimalus isiku väljasaatmiseks. Väljasaatmine sõltub reisi korraldamisest: piletite olemasolust, lennu teekonna ettevalmistamisest ja lennufirma kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava välismaalase lennule. PPA asub viivitamata väljasaatmist korraldama ja vabastab isiku koheselt kui väljasaatmise toimingud on lõpuni viidud.
6.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isikule on varem tehtud lahkumisettekirjutus, mida ta ei täitnud. Isik tekitas PPA-le ettekujutuse, et on oma lahkumiskohustuse täitnud. Ta lahkus küll Eestist, kuid mitte Schengenist, vaid töötas Lätis. Eestis pani ta toime liiklusrikkumise. Ta töötas ebaseaduslikult ega registreerinud töötamist PPA-s. Selle rikkumise tõttu koostati talle lahkumisettekirjutus. Isik valetas dokumentide kontrollimisel nende asukoha kohta. Väitis Läti elamisloa olemasolu, mida tal polnud. Dokument oli isikul koguaeg kaasas, kuid ta ei soovinud seda PPA-le anda. Selline mitmekordne valetamine tekitas PPA-s umbusaldust tema suhtes. Ta on oma käitumisega näidanud, et tema suhtes seadused ei kehti ja ta teeb nii, nagu talle sobib. Seetõttu ei ole võimalik tema suhtes leebemaid järelevalvemeetme kohaldada. Isikul puuduvad seosed Eestiga, tal ei ole siin majanduslikke ega perekondlikke sidemeid, puudub elukoht, viibis hostelis. Korra juba lubas ära minna, aga ei täitnud oma lubadust. Seetõttu palub PPA kohtult luba isik kinni pidada, kuni on võimalik ta välja saata. Reisi korraldamine Usbekistani võtab aega. Esimesel võimalusel ta vabastatakse ja saadetakse koduriiki. Pulmade toimumise ajaks on isik koduriiki toimetatud.
7.B.G kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Tal on 16.05.2025 pulmad. Sõber kutsus Lätti, et sealt koos Usbekistani minna. Üks inimene lubas, et tal on võimalik teha Lätis dokument. Ei tunne seadusi, oskas halvasti vene keelt, ei saanud PPA ettekirjutusest aru.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.
9.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub seaduslik alus nii Eestis kui Schengeni alal viibimiseks. Tema viisa tunnistati 01.04.2023 kehtetuks ja talle tehti 01.04.2023 lahkumisettekirjutus vabatahtliku täitmise tähtajaga 7 päeva. Isik lahkus küll Eestis, aga mitte Schengeni territooriumilt ning sisenes hiljem uuesti Eestisse. Tal ei ole ka Läti väljastatud elamisluba,
3(5)
3-25-933
mida ta väitis endal olevat. Ta ei ole püüdnud Eesti ega Schengenis viibimist seadustada. Seega viibis isik 01.04.202307.04.2025 Schengeni alal, sh Eestis, ebaseaduslikult kokku 738 päeva.
10.VSS § 23 lg 1 p 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; 6) välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita; 7) välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.
11.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik sai aru, et tema viisa tunnistati 01.04.2023 kehtetuks ja talle tehti lahkumisettekirjutus. Talle on lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga kätte antud ja tõlgitud ning ta on andnud sellele oma allkirja. Seega pole usutav, et ta ei saanud lahkumiskohustusest aru ja arvas, et ta võib Lätis edasi elada ja töötada. Seda enam, et Lätis ametivõimud saatsid talle samuti nõude viivitamatult lahkuda. Isik jättis teadlikult lahkumiskohustuse täitmata. Eestist Lätti minnes ei täitnud ta kohustust lahkuda Schengeni alalt. Samuti sisenes ta teadlikult sissesõidukeelu kehtimise ajal uuesti Eestisse. Isik elas ja töötas teadlikult ebaseaduslikult ega püüdnud seaduslikku viibimisalust ja töötamise õigust hankida. Ebausutav on isiku selgitus, et tal oli lootust saada oma tuttava kaudu Lätis viibimiseks ja töötamiseks seaduslik alus. Olukorras, kus tema suhtes kehtis lahkumiskohustus ja sissesõidukeeld, ei saanud isikul tekkida põhjendatud usku sellesse, et Läti annab talle sellele vaatamata elamiseks ja töötamiseks loa. Isiku käitumist arvestades on usutav, et tal ei olnudki kavatsust Schengeni alalt lahkuda, vaid siia edasi elama ja töötama jääda, mida ta ka tegi olenemata sellest, et nii Eesti kui Läti ametivõimud olid kohustanud teda lahkuma. Kuna isik on juba varem jätnud lahkumiskohustuse vabatahtlikult täitmata, siis ei ole usutav, et ta seekord vabatahtlikult lahkub, teeb PPA-ga koostööd ja jääb vabaduses viibides PPA-le tema väljasaatmise täideviimiseks kättesaadavaks. Isik püüdis ka varem PPA ametnikke kontrolli käigus petta, valetades nii dokumentide olemasolu ja asukoha osas, elamisloa olemasolu kohta, töötamise osas (Bolti taksoveoteenus) ja lahkumiskohustuse täitmise kavatsuse osas. See näitab selgelt isiku soovimatust koduriiki naasta. Isik jättis teadlikult ja tahtlikult lahkumiskohustuse täitmata majandusliku kasu saamise eesmärgil, et Schengeni viisaruumis ebaseaduslikult töötada. Selline käitumine koos PPA petmise katsega näitavad, et isik ei vali vahendeid oma eesmärgi saavutamiseks. Kuna isikul puudub soov koduriiki naasta, siis võib arvata, et vabaduses viibides püüab ta end varjata, et enda väljasaatmist takistada. Samuti võib arvata, et ta võib Schengenis kehtivat viisavabadust ära kasutades ebaseaduslikult Eestist mõnda teise Schengeni liikmesriiki lahkuda, et end varjata ja PPA-le kättesaamatuks muuta. Varem on ta sellist teguviisi kasutanud. Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku eelnev käitumine 4(5)
3-25-933
õigustab usaldamatust tema suhtes. PPA viidatud põgenemisoht on reaalne. Põgenemisohu prognoos tugineb isiku enda varasemal käitumisel ja suhtumisel Eestis ja Schengeni alal kehtivasse õiguskorda.
12.Kuna isiku suhtes puudub usaldus ja esineb põgenemisoht, siis ei ole põhjust tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Pole alust arvata, et need sunniksid teda lahkumisettekirjutust täitma ja PPA-ga koostööd tegema, mille eesmärgiks on isiku tagasisaatmine Usbekistani. Seega ei oleks nende kohaldamine eelduslikult tõhus. Kohus nõustub PPA-ga, et arvestades isiku varasemat käitumist, võib arvata, et isiku dokumentide hoiule võtmine ei takistaks teda Schengeni territooriumil oma soovi kohaselt ringi liikuda ning varjatult mõnes muus Schengeni liikmesriigis ebaseaduslikult elama ja tööle asuda. Selliselt on ta varem tehtud lahkumisettekirjutuse puhul käitunud.
13.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks, sest isikul on olemas pass ja teda on võimalik välja saata. Pole põhjust arvata, et Usbekistan keelduks oma kodanikku tagasi võtmast. PPA-ga koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks.
14.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 1 1 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.