Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Kristjan Siigur
Määruse tegemise aeg ja koht
08.04.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-25-796
Haldusasi
G.R kaebus Tallinna linna kohustamiseks lahendada kaebaja menetluse uuendamise taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – G.R Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Annemarie Taal ja Janne Kivistik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.04.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
G.R määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse G.R määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.04.2025 määruse peale haldusasjas nr 3-25-796.
2.Jätta G.R määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.04.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-796 muutmata.
Kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib menetluse lõpetamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates, muus osas ei ole määrus vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
1.G.R esitas 15.02.2025 Tallinna linnale taotluse toimetulekutoetuse saamiseks.
2.Tallinna linn edastas G.R-ile 20.02.2025 teatise, milles juhiti tähelepanu, et taotluses esinevad puudused ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 5 tööpäeva. Kaebaja toimetulekutoetuse vajaduse hindamiseks sooviti kaebajaga isiklikult kohtuda, et sealhulgas hinnata tema majanduslikku olukorda ja täpsustada andmeid. Seejuures pakuti välja, et arvestades taotleja terviseprobleeme, on tal võimalik tulla vastuvõtule isiklikult, võimaldada kodukülastus, viia kohtumine läbi videosilla vahendusel või kohtuda pärast 28.02.2025
3-25-796 toimuva toimetulekuõppe avaloengu lõppu. Samuti toodi välja, et juhul, kui teatises toodud puuduseid tähtajaks ei kõrvaldata, jäetakse taotlus vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 15 läbi vaatamata.
3.G.R teatas 24.02.2025 Tallinna linnale, et viibib alates 24.02.2025 haiguslehel ja tema tervislik seisund ei võimalda sotsiaaltöötajat külastada, võtta sotsiaaltöötajat vastu kodus, osaleda videokohtumisel ega suhelda ka telefonikõne vahendusel.
4.Tallinna linn teavitas 25.05.2025 G.R-i , et kuivõrd puuduste kõrvaldamine on väga vajalik, et otsustada taotluse edasine menetlemine, sh võimalik määramine või määramata jätmine, tuleb taotlejal, arvestades tema tervislikku seisundit, valida, kas ta soovib puuduste kõrvaldamiseks kohtuda videosilla vahendusel 26.02.2025 või 27.02.2025 kell 10.00. Vajaduse kohtuda isiklikult tingis muu hulgas asjaolu, et perioodil 04.02.2025‒25.02.2025 esitas G.R haldusorganile kokku ligikaudu 70 võõrkeelset e-kirja, mis olid väga mahukad ja sisaldasid erinevaid kommentaare, kuvatõmmiseid, infot, küsimusi, õigusaktide ja kohtuotsuste tõlgendamist jne, mis tekitasid Tallinna linnas täiendavat segadust.
5.Tallinna linn tagastas G.R 15.02.2025 taotluse 27.02.2025 läbivaatamatult HMS § 15 alusel, kuna taotleja ei kõrvaldanud taotluse puudusi, sh ei teavitanud kohtumiseks sobivast ajast.
6.G.R esitas Tallinna linnale 19.03.2025 venekeelse avalduse sooviga uuendada 2025. a veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlus. Kaebaja esitas samasisulise avalduse 26.03.2025 nõuetekohaselt, st eesti keeles, millise menetlemisest keelduti suuliselt 27.03.2025.
7.G.R esitas 28.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks anda kaebaja 26.03.2025 toimetulekutoetuse taotluse kohta uus haldusakt. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse Tallinna linna kohustamiseks tasuda kaebajale toimetulekutoetus.
8.Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2025 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal: 1) selgitada, kas kaebaja taotleb linnalt 26.03.2025 avalduses 15.02.2025 taotluse menetluse uuendamist; 2) esitada kohtule Tallinna linna menetluse uuendamisest keelduv otsus; 3) teatada, kas kaebaja jääb taotletud esialgse õiguskaitse abinõu juurde, soovib seda muuta või loobub sellest. Sama määrusega kohustati Tallinna linna 5-päevase tähtaja jooksul teatama, kas ta on lahendanud kaebaja 26.03.2025 menetluse uuendamise taotluse.
9.G.R selgitas 31.03.2025 ja 02.04.2025 vastustes, et kohus on kaebaja tahet õigesti mõistnud ning esitas kohtule vajalikud dokumendid. Kaebaja täpsustas esialgse õiguskaitse taotlust ning palus kohustada Tallinna linna andma välja tema 19.03.2025 ja 26.03.2025 esitatud taotluste kohta haldusakt ning kohustada vastustajat vajadusel helistama, et selgitada mis tahes andmeid taotluse kohta, isikliku kohtumise asemel.
10.Tallinna linn teatas 02.04.2025 halduskohtule, et selgitas taotluse läbi vaatamata jätmist, sh menetluse uuendamise võimatust kaebajale suuliselt ning saatis selles osas kaebajale ka 01.04.2025 kirjaliku teatise. Vastustaja esitas nimetatud teatise ka kohtule.
11.Tallinna Halduskohus lõpetas 03.04.2025 määrusega haldusasja menetluse, jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
2(4)
3-25-796 Kohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja taotleb linna kohustamist lahendada tema menetluse uuendamise taotlus. Sellise tõlgenduse korrektsust on kinnitanud ka kaebaja oma 31.03.2025 avalduses kohtule. Tallinna linn on lahendanud kaebaja menetluse uuendamise taotluse 01.04.2025. Kaebuses taotletud haldusakt on antud kohtumenetluse kestel, sest vastustaja on lahendanud 01.04.2025 kaebaja 26.03.2025 avalduse menetluse uuendamiseks. Seega esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 toodud alus menetluse lõpetamiseks. Menetluse lõpetamist ei välista HKMS § 152 lg 2, kuivõrd haldusakti andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebus on kohtule esitatud vaid kaks päeva pärast menetluse uuendamise taotluses puuduste kõrvaldamist, seega ei saanud vastustaja ilmselgelt viivituses olla (HKMS § 46 lg 2). Haldusasjas nr 3-25-437 on menetluses kaebaja kaebus, milles vaidlustatakse 15.02.2025 toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata jätmist ning taotletakse vastustaja kohustamist vaadata kaebaja 2025. a veebruarikuu sotsiaaltoetuse taotlused sisuliselt läbi. Seega ei ole jätkutuvastuskaebus kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Puudub ka vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks (HKMS § 49), sest lõppjäreldustes on linn leidnud õigesti, et menetluse uuendamiseks alust pole. HMS § 44 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Praegusel juhul on vastustaja õigesti märkinud 01.04.2025 teatises, et haldusakti antud ei ole ning see on üks haldusmenetluse uuendamise kriteerium HMS § 44 lg 1 p 1 kohaselt. Menetluse uuendamine on võimalik ka olukorras, kus taotlus on jäetud läbi vaatamata, aga esitatakse uus oluline tõend, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada (HMS § 44 lg 1 p 2). Kaebaja on taotlenud menetluse uuendamist, kuivõrd haigekassa on koostanud töövõimetuse kohta tõendi. Kaebuse kohaselt teatas kaebaja 24.02.2025 vastustajale, et on haiguse tõttu haiguslehel ning kaebuse täienduses on täpsustanud, et vastustaja ei arvestanud sellega. Kaebaja 15.02.2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlus jäeti läbi vaatamata 27.02.2025. Seega oli vastustaja teadlik kaebaja haiguslehest, mistõttu ei ole töövõimetusleht uus oluline tõend, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Ka kaebaja ise märgib, et vastustaja ei arvestanud sellega, kui jättis taotluse läbi vaatamata. Sellest järeldub, et vastustaja oli nimetatud asjaolust teadlik, mistõttu ei saa töövõimetuslehe väljavõte nr 1009577976 mõjustada haldusmenetluse kulgu. Sellest johtuvalt on vastustaja õigesti jätnud haldusmenetluse uuendamata. Taotletav esialgse õiguskaitse abinõu peab kattuma kaebuse nõudega. Seetõttu ei ole lubatav esialgse õiguskaitse korras taotleda vastustaja kohustamist helistama kaebajale, et selgitada andmeid. Lubatav oleks esialgse õiguskaitse taotlus kohustada vastustajat vaatama menetluse uuendamise taotlus läbi. Arvestades, et vastustaja on 01.04.2025 lahendanud menetluse uuendamise taotluse, puudub esialgse õiguskaitseks vajadus ja taotlus jääb rahuldamata (HKMS § 249 lg 1 ja § 252 lg 1).
12.G.R palub 03.04.2025 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada. Kaebaja haigusleht on endiselt avatud, järgmine konsultatsioon perearstiga on 16.04.2025. 14.03.2025 külastas kaebaja vaimse tervise õde ja 19.03.2025 koostati epikriis, mille kohaselt: „Stressirohke olukorrad põhjustavad pt-dil ärevushäire episoode. Raskendatud on kommunikatsioon teiste isikutega, mille foonil pt-dil stressitase tõuseb ning sellega kaasnevad ärevushäire episoodid.“ Kaebaja ei saanud seda tõendit esitada veebruaris. Halduskohus ei ole seda arvesse võtnud.
3(4)
3-25-796
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
14.HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
15.Vaidlust ei ole, et Tallinna linn on 01.04.2025 lahendanud kaebaja menetluse uuendamise taotluse (dtl 51). Seega esineb alus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamiseks. Kaebaja ei ole määruskaebuses selles osas vastuväiteid esitanud. Halduskohus on õigesti leidnud, et HKMS § 152 lg 2 alusel jätkutuvastuskaebusele üleminek menetluse uuendamisest keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Halduskohus on õigesti selgitanud, et kaebus on kohtule esitatud kaks päeva pärast menetluse uuendamise taotlusest puuduste kõrvaldamist, mistõttu ei saanud vastustaja ilmselgelt viivituses olla (HKMS § 46 lg 2). Kaebaja menetluse uuendamise taotluse eesmärk on, et vastustaja teeks tema 2025. a veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse osas otsuse. See vaidlus on aga lahendamisel halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-25-437, kus kaebaja on vaidlustanud 15.02.2025 toimetulekutoetuse avalduse läbi vaatamata jätmist ning taotlenud vastustaja kohustamist vaadata kaebaja 2025. a veebruarikuu taotlus sisuliselt läbi. Ka kõik kaebaja tervisega seonduvad tõendid saab kaebaja esitada selles haldusasjas.
16.Kuna vastustaja on 01.04.2025 lahendanud kaebaja menetluse uuendamise taotluse, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1), mis on esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamise esmane eeldus. Seega ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks alust.
17.Eelneva põhjal lõpetas halduskohus õigesti 03.04.2025 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning jättis menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel menetlusosaliste endi kanda.
18.Kohus asendab kohtulahendi avalikustamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.