G.R kaebus Tallinna linna kohustamiseks lahendada kaebaja menetluse uuendamise taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja G.R Eeldatav vastustaja Tallinna linn, volitatud esindajad Annemarie Taal ja Janne Kivistik
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasjas nr 3-25-796 menetlus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus kaebajale ja teadmiseks Tallinna linnale.
1.G.R esitas 15.02.2025 Tallinna linnale taotluse toimetulekutoetuse saamiseks.
2.Tallinna linn edastas G.R-ile 20.02.2025 teatise, milles juhiti tähelepanu, et kaebaja esitatud taotluses esinevad puudused, mille kõrvaldamiseks anti kaebajale tähtaeg 5 tööpäeva. Kaebaja toimetulekutoetuse vajaduse hindamiseks sooviti kaebajaga isiklikult kohtuda, et sealhulgas hinnata tema majanduslikku olukorda vesteldes ja täpsustades andmeid erinevatel teemadel. Seejuures pakuti välja, et arvestades kaebaja terviseprobleeme, on kaebajal võimalik tulla vastuvõtule isiklikult, võimaldada kodukülastus, viia kohtumine läbi videosilla vahendusel või kohtuda pärast 28.02.2025 toimuva toimetulekuõppe avaloengu lõppu. Samuti toodi välja, et juhul, kui teatistes toodud puuduseid tähtajaks ei kõrvaldata, jäetakse kaebaja 15.02.2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlus vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 15 läbi vaatamata.
3-25-796
3.G.R teatas 24.02.2025 Tallinna linnale, et viibib alates 24.02.2025 haiguslehel ning sellest tulenevalt ei võimalda tema tervislik seisund sotsiaaltöötajat külastada, võtta sotsiaaltöötajat vastu kodus, osaleda videokohtumisel ega suhelda ka telefonikõne vahendusel.
4.Tallinna linna 25.05.2025 teatises teavitati G.R-i, et kuivõrd on puuduste kõrvaldamine käesoleval juhul väga vajalik, et otsustada toetuste edasine menetlemine, sh võimalik määramine või määramata jätmine, tuleb kaebajal, arvestades tema tervislikku seisundit, valida, kas ta soovib puuduste kõrvaldamiseks kohtuda videosilla vahendusel 26.02.2025 või 27.02.2025 kell 10.00. Vajaduse kohtuda kaebajaga isiklikult tingis muu hulgas ka asjaolu, et perioodil 04.02.2025-25.02.2025 esitas G.R haldusorganile kokku ligikaudu 70 võõrkeelset ekirja, mis olid väga mahukad ja sisaldasid erinevaid kommentaare/kuvatõmmiseid/infot/küsimusi/õigusaktide ja kohtuotsuste tõlgendamist jne, ning mis tekitasid Tallinna linnas täiendavat segadust.
5.Tallinna linn tagastas G.R 15.02.2025 taotluse 27.02.2025 läbivaatamatult HMS § 15 alusel, kuivõrd taotleja ei kõrvaldanud taotluse puudusi, sh ei teavitanud kohtumiseks sobivast ajast.
6.G.R esitas Tallinna linnale 19.03.2025 venekeelse avalduse sooviga uuendada 2025. aasta veebruarikuu toimetulekutoetuse menetlust. Kaebaja esitas samasisulise avalduse 26.03.2025 nõuetekohaselt, st eesti keeles, millise menetlemisest keelduti 27.03.2025 suuliselt.
7.Tallinna Halduskohtule saabus 28.03.2025 G.R kaebus nõudes kohustada Tallinna linna andma tema 23.03.2025 esitatud toimetulekutaotluse kohta uus haldusakt. Koos kaebusega esitati kohtule esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna linna kohustamiseks tasuda kaebajale toimetulekutoetus, sest taotluse menetlemata jätmise tõttu pole tal võimalik üüri- ja kommunaalteenuste eest tasuda ning kaebaja eluruumi üürileping võidakse seetõttu lõpetada.
8.Tallinna Halduskohtu 31.03.2025 kohtumäärusega jäeti G.R kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta (resolutsiooni p 1) ning anti kaebajale kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 5 päeva määruse kättesaamisest arvates. Puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal: 1) selgitada, kas kohus on õigesti aru saanud, et kaebaja on taotlenud linnalt 26.03.2025 avalduses 15.02.2025 taotluse menetluse uuendamist; 2) esitada kohtule Tallinna linna menetluse uuendamisest keelduv otsus; 3) teatada, kas jääb taotletud esialgse õiguskaitse abinõu juurde, soovib seda muuta või loobub sellest (resolutsiooni p 2). Samas määruse resolutsiooni p-s 4 kohustati Tallinna linna resolutsiooni punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul teatama, kas ta on lahendanud käesolevaks ajaks kaebaja 26.03.2025 menetluse uuendamise taotluse.
9.G.R selgitas 31.03.2025 ja 02.04.2025 vastustes, et kohus on kaebaja tahet õigesti mõistnud ning esitas kohtule vajalikud dokumendid. Kaebaja täpsustas ka esialgse õiguskaitse taotlust ning palus kohustada Tallinna linna andma välja tema 19.03.2025 ja 26.03.2025 esitatud taotluste kohta haldusakt.
10.Tallinna linn teatas kohtule 02.04.2025, et selgitas taotluse läbi vaatamata jätmist, sh menetluse uuendamise võimatust kaebajale suuliselt ning saatis selles osas G.R-ile ka 01.04.2025 sellesisulise kirjaliku teatise. Haldusorgan esitas nimetatud teatise ka kohtule.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetluse lõpetamine
11.Kohus tõlgendab käesolevat kaebust selliselt, et kaebaja on taotlenud linna kohustamist lahendada tema menetluse uuendamise taotlus. Sellise tõlgenduse korrektsust on kinnitanud ka kaebaja oma 31.03.2025 avalduses kohtule.
2(4)
3-25-796
12.Tallinna linn on lahendanud kaebaja menetluse uuendamise taotluse 01.04.2025 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 51).
13.Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 punktist 4 lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (HKMS § 152 lg 2).
14.Käesoleval juhul on kaebuses taotletud haldusakt antud kohtumenetluse kestel, sest vastustaja on lahendanud 01.04.2025 kaebaja 26.03.2025 avalduse menetluse uuendamiseks. Seega esineb HKMS § 152 lg 1 punktis 4 toodud alus menetluse lõpetamiseks. Kohtu hinnangul ei välista menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 2, kuivõrd haldusakti andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus selgitab, et kaebus on kohtule esitatud vaid kaks päeva peale menetluse uuendamise taotlusest puuduste kõrvaldamist, seega ei saanud vastustaja ilmselgelt viivituses olla (HKMS § 46 lg 2). Siinkohal on paslik märkida ka asjaolu, et haldusasjas nr 3-25-437 on menetluses kaebaja kaebus, milles vaidlustatakse 15.02.2025 toimetulekutoetuse taotluse läbivaatamata jätmist ning taotletakse vastustaja kohustamist vaadata kaebaja 2025. aasta veebruarikuu sotsiaaltoetuse taotlused sisuliselt läbi. Seega ei ole jätkutuvastuskaebus kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
15.Puudub ka vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks (HKMS § 49), sest lõppjäreldustes on linn leidnud õigesti, et menetluse uuendamiseks alust pole. HMS § 44 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Käesoleval juhul on vastustaja õigesti märkinud 01.04.2025 teatises, et haldusakti antud ei ole ning see on üks haldusmenetluse uuendamise kriteeriumi. Küll aga on see HMS § 44 lg 1 punkti 1 kohaselt üks uuendamise kriteerium. Samas on menetluse uuendamine võimalik ka olukorras, kus taotlus on jäetud läbi vaatamata, aga esitatakse uus oluline tõend, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Sellise olukorraga on tegemist HMS § 44 lg 1 punktis 2. Käesolevalt on kaebaja taotlenud menetluse uuendamist, kuivõrd haigekassa on koostanud töövõimetuse kohta tõendi (dtl-d 4-5).
16.Kaebuse kohaselt teatas kaebaja 24.02.2025 vastustajat, et on haiguse tõttu haiguslehel (dtl 2) ning kaebuse täienduses on täpsustanud, et vastustaja ei arvestanud sellega (dtl 33). Kaebaja 15.02.2025 esitatud toimetulekutoetuse taotlus jäeti läbi vaatamata 27.02.2025 (dtl 2). Seega oli vastustaja teadlik kaebaja haiguslehest, mistõttu ei ole töövõimetusleht (dtl 5) uus oluline tõend, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Seda enam, et ka kaebaja ise märgib, et vastustaja ei arvestanud sellega, kui jättis taotluse läbivaatamata. Sellest järeldub, et vastustaja oli nimetatud asjaolust teadlik, mistõttu ei saa töövõimetuslehe väljavõte nr 1009577976 mõjustada haldusmenetluse kulgu. Sellest johtuvalt on vastustaja õigesti jätnud haldusmenetluse uuendamata.
17.HKMS § 155 lg 6 kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel HKMS §-s 43 sätestatud tagajärjed. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Esialgse õiguskaitse taotlus
18.Kaebaja on taotlenud esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamist vaatama tema menetluse uuendamise taotlus läbi (dtl 33). Kaebaja on 02.04.2025 menetlusdokumendis 3(4)
3-25-796
taotlenud vastustaja kohustamist vajadusel helistama, et selgitada mis tahes andmeid toetuse taotluse arvessevõtmiseks, isikliku kohtumise asemel (dtl).
19.Esmalt märgib kohus, et taotletav esialgse õiguskaitse abinõu peab kattuma kaebuse nõudega. Seetõttu ei ole lubatav esialgse õiguskaitse korras taotleda vastustaja kohustamist helistama kaebajale, et selgitada andmeid. Lubatav oleks esialgse õiguskaitse taotlus kohustada vastustajat vaatama menetluse uuendamise taotlus läbi. Arvestades, et vastustaja on 01.04.2025 lahendanud menetluse uuendamise taotluse, siis puudub esialgse õiguskaitseks vajadus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (HKMS § 249 lg 1 ja § 252 lg 1). Menetluskulud
20.HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Käesoleval juhul lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel ning haldusakti andmine oli tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebus on riigilõivuvaba ning kaebaja on menetluses osalenud isiklikult, mistõttu ei saa kaebajal menetluskulusid olla. Eeltoodust tulenevalt jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
21.Kohus asendab kohtulahendi avalikustamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.