F.L kaebus Tallinna linna kohustamiseks lahendama kaebaja 13.05.2025 menetluse uuendamise taotlus uuesti Kaebaja – F.L Vastustaja – Tallinna linn Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna linna taotlus menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
2.Tagastada F.L kaebus.
3.Asendada avaldatavas lahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kaebaja 2025. a veebruarikuu toimetulekutoetuse taotlus
1.F.L (kaebaja) esitas 15.02.2025 Tallinna linnale taotluse 2025. a veebruarikuu toimetulekutoetuse saamiseks.
2.Tallinna linn edastas 20.02.2025 kaebajale teatise, milles juhiti tähelepanu, et taotluses esinevad puudused ning anti puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 5 tööpäeva. Kaebaja teatas 24.02.2025 Tallinna linnale, et viibib alates 24.02.2025 haiguslehel ja tema tervislik seisund ei võimalda sotsiaaltöötajat külastada, võtta sotsiaaltöötajat vastu kodus, osaleda videokohtumisel ega suhelda ka telefonikõne vahendusel. Tallinna linna teavitas 25.02.2025 kaebajat, et puuduste kõrvaldamine on väga vajalik otsustamaks taotluse edasine menetlemine, sh võimalik määramine või määramata jätmine, tuleb taotlejal, arvestades tema tervislikku seisundit, valida, kas ta soovib puuduste kõrvaldamiseks kohtuda videosilla vahendusel 26.02.2025 või 27.02.2025 kell 10.00. Vajaduse kohtuda isiklikult tingis muu hulgas asjaolu, et perioodil 04.02.2025-25.02.2025 esitas kaebaja haldusorganile kokku ligikadu 70 võõrkeelset e-kirja, mis olid väga mahukad ja sisaldasid erinevaid kommentaare, kuvatõmmiseid, infot, küsimusi, õigusaktide ja kohtuotsuste tõlgendamist jne, mis tekitasid Tallinna linnas täiendavat segadust.
3.Tallinna linn tagastas 27.02.2025 teatisega kaebaja 15.02.2025 taotluse läbivaatamatult haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 alusel, kuna taotleja ei kõrvaldanud taotluse puudusi, sh ei teavitanud kohtumiseks sobivast ajast, ei olnud võimalik tema toetuse vajadust ega õigustatust terviklikult hinnata.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule 01.03.2025 kaebuse Tallinna linna poolt kaebaja 2025. a veebruarikuu sotsisaaltoetuse taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks kaebaja 2025. aasta veebruarikuu
sotsiaaltoetuse taotlused sisuliselt läbi vaatama (haldusasi nr 3-25-437). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
5.Tallinna Halduskohus võttis 14.03.2025 määrusega kaebuse menetlusse ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.03.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse esialgse õiguskaitse osas määruskaebuse rahuldamata.
6.Kaebaja esitas 26.04.2025 kaebusest loobumise avalduse. Tallinna Halduskohus võttis 28.04.2025 määrusega kaebaja kaebusest loobumise avalduse vastu ning lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Halduskohtu määrus jõustus 14.05.2025.
7.Kaebaja esitas Tallinna linnale 19.03.2025 ja 26.03.2025 avalduse sooviga uuendada 2025. a veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlus. Tallinna linn keeldus sisuliselt avalduse menetlemisest 27.03.2025.
8.Kaebaja esitas 28.03.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks vaadata kaebaja 26.03.2025 taotlus 2025. a veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetluse uuendamiseks uuesti läbi (haldusasi nr 3-25-796). Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2025 määrusega kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja. Sama määrusega kohustas kohus Tallinna linna 5-päevase tähtaja jooksul teatama, kas ta on lahendanud kaebaja 26.03.2025 menetluse uuendamise taotluse. Tallinna linn teatas 02.04.2025 halduskohtule, et selgitas taotluse läbi vaatamata jätmist, sh menetluse uuendamise võimatust kaebajale suuliselt ning saatis selles osas kaebajale ka 01.04.2025 kirjaliku teatise.
9.Tallinna Halduskohus lõpetas 03.04.2025 määrusega haldusasja menetluse, jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Tallinna linn lahendas kaebaja menetluse uuendamise taotluse 01.04.2025, mistõttu esineb HKMS § 152 lg 1 p-s 4 toodud alus menetluse lõpetamiseks. Menetluse lõpetamist ei välista HKMS § 152 lg 2, kuivõrd haldusakti andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus selgitas, et haldusasja nr 3-24-437 menetluses on kaebaja kaebus, milles vaidlustatakse 15.02.2025 toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata jätmist ning taotletakse vastustaja kohustamist vaadata kaebaja 2025. a veebruarikuu sotsiaaltoetuse taotlused sisuliselt läbi. Seega ei ole jätkutuvastuskaebus kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Puudub ka vajadus anda kaebajale võimalus kaebuse muutmiseks (HKMS § 49), sest lõppjäreldustes on linn leidnud õigesti, et menetluse uuendamiseks alust pole.
10.Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2025 määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Tallinna linn on 01.04.2025 lahendanud kaebaja menetluse uuendamise taotluse. Seega esineb alus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamiseks. Kaebaja menetluse uuendamise taotluse eesmärk on, et vastustaja teeks tema 2025. a veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse osas otsuse. See vaidlus on lahendamisel halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-25-437, kus kaebaja on vaidlustanud 15.02.2025 toimetulekutoetuse avalduse läbi vaatamata jätmist ning taotlenud vastustaja kohustamist vaadata kaebaja 2025. a veebruarikuu taotlus sisuliselt läbi. Ka kõik kaebaja tervisega seonduvad tõendid saab kaebaja esitada selles haldusasjas. Kuna vastustaja on 01.04.2025 lahendanud kaebaja menetluse uuendamise taotluse, puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Tallinna Ringkonnakohtu määrus jõustus 24.04.2025.
11.Kaebaja esitas 13.04.2025 Tallinna linnale taotluse uuendada tema 15.02.2025 toimetulekutaotluse menetlus HMS § 44 lg 1 alusel. Tallinna linn vastas 22.04.2025 e-kirjaga, et samasisulisele avaldusele, mille on kaebaja 19.03.2025 esitanud vene keeles ja seejärel 26.03.2025 esitanud nõuetekohaselt, st eesti keeles, on Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakond juba vastanud 01.04.2025. Seega täiendavalt 13.04.2025 edastatud avaldusele ei vastata. 2(10)
12.Kaebaja esitas 22.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks välja andma haldusakt vastuseks kaebaja 13.04.2025 haldusmenetluse uuendamise taotlusele veebruarikuu osas (haldusasi nr 3-25-1196). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
13.Tallinna Halduskohus tagastas 28.04.2025 määrusega kaebuse läbivaatamatult ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sisuliselt ei nõustu kaebaja tema 13.04.2025 avaldusele antud vastusega ning soovib vastustaja kohustamist lahendama tema 13.04.2025 avaldus uuesti. Kokkuvõtvalt on kaebaja eesmärgiks tema 15.02.2025 toimetulekutoetuse taotluse sisuline läbivaatamine. Kohus leidis, et selle eesmärgi saavutamine on võimalik haldusasjas nr 3-25-437. Kaebaja soovis veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetluse uuendamist viitega 19.03.2025 epikriisile. Kaebaja menetluse uuendamise taotlusele on vastatud, mistõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tallinna Halduskohtu määrus jõustus 16.05.2025. Kaebaja 2025. a märtsikuu toimetulekutoetuse taotlus
14.Kaebaja esitas 15.03.2025 Tallinna linnale toimetulekutoetuse ja sissetulekust sõltuva toetuse taotlused 2025. a märtsikuu eest.
15.Tallinna linn andis 25.03.2025 teatisega kaebajale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning kaebajal tuli taotluses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 01.04.2025. Kaebajal tuli esitada enda isa pangakonto väljavõte perioodi 01.02.2025– 15.03.2025 kohta; paberkandjal tõend arstipoolse kinnitusega kaebaja tervisliku seisundi kohta alates 24.02.2025, kuivõrd ainuüksi töövõimetuslehel viibimine ei tähenda, et kaebaja ei saaks igapäevaelus osaleda. Kaebajale selgitati võimalust tõendi maksumuse kompenseerimiseks sissetulekust sõltuva toetuse raames. Kaebajal tuli esitada üürikorteri omaniku kirjalik kinnitus tõendamaks, kas, kuidas ja mis ulatuses on kaebaja 2025. a veebruari üüri eest tasunud. Samas kirjas selgitati kaebajale, et tema toetuse vajadust, sh õigustatust on jätkuvalt soov tervikuna hinnata ning selleks on vajalik kaebajaga isiklikult kohtuda, et vesteldes ja andmeid täpsustades hinnata kaebaja majanduslikku olukorda, kuivõrd kaebaja võõrkeelseid kirju on keeruline läbi töötada ning nendest olulist informatsiooni välja filtreerida. Seetõttu on linnal jätkuv vajadus kaebajaga kohtumiseks, andes kaebajale valiku tulla vastuvõtule kohapeale, võimaldada kodukülastuse läbiviimiseks või videosilla vahendusel kohtumiseks. Linn selgitas, et kui määratud tähtajaks ei ole kaebaja puuduseid kõrvaldanud, jäetakse tema taotlused vastavalt HMS §-le 15 läbi vaatamata.
16.Kaebaja võttis 27.03.2025 avaldusega 15.03.2025 esitatud toimetulekutoetuse taotluse tagasi ning esitas 27.03.2025 uue toimetulekutoetuse taotluse 2025. a märtsikuu eest. Kaebaja teatas enda 27.03.2025 teatises, et ta sissetulekust sõltuva toetuse taotlust tagasi ei võta.
17.Tallinna linn andis 02.04.2025 teatisega kaebajale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 5 tööpäeva, st kaebajal tuli taotluses esinevad puudused kõrvaldada hiljemalt 09.04.2025. Kaebajal tuli ajavahemikul 15.03.2025–02.04.2025 esitatud 76 venekeelset kirja koos neile lisatud dokumentidega tõlkida eesti keelde. Samuti tuli kaebajal esitada enda isa pangakonto väljavõte perioodi 01.02.2025–27.03.2025 kohta. Kaebajale selgitati, et konto esitamine on vajalik veendumaks kaebaja esitatud andmete õigsuses, sh sissetulekute kohta. Kaebajal tuli puuduste kõrvaldamiseks esitada ka paberkandjal tõend arstipoolse kinnitusega kaebaja tervisliku seisundi kohta alates 24.02.2025, kuivõrd ainuüksi töövõimetuslehel viibimine ei tähenda, et kaebaja ei saaks igapäevaelus osaleda. Kaebajale selgitati võimalust tõendi maksumuse kompenseerimiseks sissetulekust sõltuva toetuse raames. Kaebajal tuli esitada ka üürikorteri omaniku kirjalik kinnitus tõendamaks, kas, kuidas ja mis ulatuses on kaebaja 2025. a veebruari ja märtsi üüri eest tasunud.
18.Samas kirjas selgitati kaebajale, et tema toetuse vajadust, sh õigustatust on jätkuvalt soov tervikuna hinnata ning selleks on vajalik kaebajaga isiklikult kohtuda, et vesteldes ja andmeid täpsustades hinnata kaebaja majanduslikku olukorda Kaebajale anti võimalus valida, kas ta 3(10)
soovib tulla vastuvõtule kohapeale, võimaldada kodukülastuse läbiviimist või kohtuda videosilla vahendusel. Linn selgitas, et kui määratud tähtajaks ei ole kaebaja puuduseid kõrvaldanud, jäetakse tema taotlused vastavalt HMS §-le 15 läbi vaatamata.
19.Tallinna linn jättis 03.04.2025 teatisega kaebaja 15.03.2025 esitatud sissetulekust sõltuva toetuse taotluse vastavalt HMS §-le 15 läbi vaatamata, kuivõrd kaebaja ei kõrvaldanud taotluses esinevaid puuduseid ning kaebaja toetuse vajadust, sh õigustatust ei olnud võimalik tervikuna hinnata.
20.Tallinna linn jättis 10.04.2025 teatisega kaebaja 27.03.2025 toimetulekutoetuse taotluse läbi vaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud teatise koostamise hetkeks taotluses esinenud puuduseid ning kaebaja toetuse vajadust, sh õigustatust ei olnu võimalik tervikuna hinnata.
21.Kaebaja esitas 10.04.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse 2025. a märtsikuu sotsiaaltoetuste taotluste läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks lahendama kaebaja 2025. a märtsikuu sotsiaaltoetuste taotlused sisuliselt (haldusasi nr 3-25-990). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse. Tallinna Halduskohus võttis 17.04.2025 määrusega kaebuse menetlusse ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
22.Kaebaja esitas 29.04.2025 kaebuses loobumise avalduse. Tallinna Halduskohus võttis 29.04.2025 määrusega kaebusest loobumise vastu ning lõpetas haldusasja menetluse. Tallinna Halduskohtu määrus jõustus 16.05.2025. Kaebaja taotlus 2025. a veebruarikuu ja märtsikuu toimetulekutoetuse taotluste menetluse uuendamiseks
23.Kaebaja esitas 13.05.2025 Tallinna linnale avalduse tema 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuse taotluste uueks läbivaatamiseks, esitades uusi arstitõendeid.
24.Tallinna linn jättis 15.05.2025 teatisega taotluse rahuldamata, selgitades, et HMS § 44 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Kuivõrd kaebaja 2025. a veebruari- ja märtsikuu taotlused on jäetud läbi vaatamata, mis on haldustoiming, ei ole kaebaja taotluste osas antud haldusakti, mis on üks menetluse uuendamise kriteerium ja mis on käesolevaga täitmata. Seega ei ole võimalik uuendada menetlust, mida ei ole alustatud. Kaebaja esitatud epikriisi ei saa pidada uueks oluliseks tõendiks, kuna kaebaja on menetluse käigus esitanud erinevaid epikriise, sh info töövõimetuslehe kohta, ehk kaebaja tervislikust seisundist on sotsiaalhoolekande osakond olnud teadlik. 13.05.2025 epikriis ei tõenda, et kaebajal ei olnud võimalust osaleda sotsiaaltöö spetsialistiga kohtumisel videosilla vahendusel või tulla vastuvõtule või viia läbi kodukülastust ja osaleda toimetulekuõppes. Epikriisis olev viide sellele, et kohtumisele tulek oli raskendatud ei tähenda, et see oleks olnud võimatu. Lisaks ei ole sotsiaalhoolekande osakonna hinnangul võimalik veenduda, kas epikriisis kajastuv kokkuvõte on märgitud vastavalt patsiendi sõnadele või on tegemist arsti hinnanguga, mistõttu on vajalik arsti sellekohane kinnitus (allkiri, pitsat vm). Väide, et arst ei saa tõendit allkirjastada, kuivõrd arst töötab kodust, ei ole eluliselt usutav.
25.Kaebaja esitas 15.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna linna kohustamiseks lahendama tema 13.05.2025 taotlust 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste taotluste menetluse uuendamiseks uuesti.
26.Tallinna Halduskohus palus 02.06.2025 kohtunõudega Tallinna linnal esitada haldusmenetluse dokumendid ja andis linnale võimaluse esitada seisukoht kaebuse menetlusse võtmisele.
27.Tallinna linn esitas 04.06.2025 kaebaja menetluse uuendamise taotlusega seonduvad dokumendid ning seisukoha. Tallinna linn palub jätta kaebus menetlusse võtmata ja lõpetada haldusasja menetlus. 4(10)
27.1 Vastustaja leiab, et 15.05.2025 kaebus ei ole lubatav, kuna tegemist on korduva kaebusega HKMS § 43 lg 1 p 2 järgi. Kaebaja on Tallinna Halduskohtule juba esitanud samasugused kaebused nii 2025. aasta veebruari- kui ka märtsikuu osas. Mõlema kaebuse kohta on jõustunud lahendid menetluse lõpetamise kohta. Kuigi haldusasjas nr 3-25-990 (2025. a märtsikuu osas) on menetlus lõpetatud kaebusest loobumise tõttu, välistab nimetatud asjaolu samamoodi korduva kaebuse esitamise õiguse HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel. 27.2 Kaebaja 13.05.2025 taotluse juurde lisatud ambulatoorne epikriis (kaebaja esitanud ka koos oma kaebusega) peaks nii kaebaja kui ka vastustaja silmis tõendama asjaolu, et perioodil 24.02.2025 kuni 30.04.2025 oli kaebaja haiguse tõttu ajutisel töövõimetuslehel ja tema kohtumine sotsiaaltöötajaga, sh talle määratud toimetulekuõppes osalemine, oli seetõttu raskendatud. Nimetatud asjaolust teavitas kaebaja vastustajat juba 24.02.2025, mistõttu pakkus vastustaja kaebajale vastutulekuna ja erandkorras kohtumist videosilla vahendusel. Seega, oli asjaolu tuvastatud juba haldusasja nr 3-25-796 raames. 27.3 Kaebaja ei saanud veebruaris ega märtsis tulla spetsialisti vastuvõtule ega osaleda toimetulekuõppes, kuivõrd kaebaja viibis ajutisel töövõimetuslehel. Töövõimetusleht on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument, mille kirjutab kindlustatud isikule välja teda raviv või talle teenust osutav tervishoiutöötaja elektroonilisel kujul ja mis edastatakse töövõimetuslehe avamisel ja lõpetamisel viivitamata X-tee liidese kaudu Tervisekassa andmekogusse (RaKS § 52 lg 1). Kaebaja ei tööta (registreeritud töötuna), mistõttu esineb põhjendatud kahtlus, et kaebaja on esitanud ebaõigeid andmeid. Tervisekassa on kinnitanud, et registreeritud töötule töövõimetuslehte ei väljastata. 27.4 Kaebaja 13.05.2025 esitatud ambulatoorsest epikriisist leidub raviarsti märkus ravikokkuvõtte all, mille kohaselt oli patsiendi, st kaebaja kohaletulek sotsiaaltöötaja vastuvõtule ajavahemikus 24.02.2025 kuni 30.04.2025 raskendatud ning eelistatud oli kontakt telefoni teel. Vastustaja ei ole veendunud, kas märkus võib olla kirja pandud vastavalt patsiendi sõnadele. Seda enam olukorras, kus kaebaja sõnul ei saanud perearst väljastada tõendit paberkandjal oma allkirja/templiga, sest perearst oli kodukontoris. Asjas ei ole sisuliselt uut olulist tõendit, mis õigustaks menetluse uuendamist HMS § 44 lg 1 p 2 järgi. Kaebaja raviarsti kinnitusel oli kaebaja jaoks võimalik sotsiaaltöötajaga vestelda telefoni teel, st ühtlasi ka muu elektroonilise suhtluskanali kaudu, mis ei eelda kaebaja füüsilist kohaletulekut. Asjaolu, et kaebaja ei olnud võimeline vestlusele füüsiliselt ilmuma, oli vastustajale ka varasemalt teada. Ühtlasi on vastustaja seadnud kahtluse alla kaebaja töövõimetuslehel viibimise õiguspärasuse.
28.Kaebaja esitas 04.06.2025 kohtule seisukoha, milles leidis, et kaebaja haiguslehe puudumine või selle olemasolu ei oma tähtsust, kuna kaebaja pöördumised ja ravi on arstide poolt fikseeritud, ning ka töötu inimene võib haigestuda. Kaebaja selgitas, et ta ei ole kunagi olnud epikriisis märgitud perearsti vastuvõtul, vaid kõik konsultatsioonid on toimunud telefonitsi iga kahe nädala tagant, kusjuures perearst pakkus kaebajale välja märkida epikriisi märkega „tõend“. Kaebaja ei ole kunagi keeldunud telefonikõnest sotsiaaltöötajaga. Samas on kaebaja teinud vastustajale nii veebruaris kui ka märtsis mitmeid telefonikõnesid ja vastustaja keeldus kõikides kõnedes tema taotlustega seotud küsimusi arutamast. Arstilt saadud tõend oli aga oluline kaebajale toimetulekutoetuse määramise otsustamisel. Kaebaja tervislik seisund oli ajavahemikus 24.02.2025 – 30.04.2025 väga halb. Kaebaja esitas 22.06.2025 kohtule avalduse, mille teatas enda tervisliku seisundi halvenemisest ning selgitas, et kuigi ta ei pea vastustajat tema tervisliku seisundi eest täielikult vastutatavaks, on ta äärmiselt ärritunud, et sotsiaaltöötaja suhtumine on asetanud kaebaja stressiseisundisse. Kaebaja esitas 24.07.2025 seisukoha, milles selgitas, et tema käsutuses ei ole rahalisi vahendeid, mis asuvad kolmanda isiku pangakontole, kuna need vahendid ei kuulu kaebajale.
29.Kaebaja esitas 26.07.2025 esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub vastustaja keeldumise kaebaja veebruarikuu taotluse uueks läbivaatamiseks õigusvastasuse tuvastamist ning kohustada vastustajat taastama menetlus veebruarikuu taotluse osas. Kaebaja põhjendab taotlust sellega, et vastustaja tunnistas kaebaja maikuu toetuse taotluse menetluses, et kaebaja 5(10)
meditsiiniline seisund oli põhjendatud, kuid keeldus neid asjaolusid tagasiulatuvalt arvesse võtmast, kuigi tõendid hõlmavad ka veebruarikuud. Toetuse määramine maikuu eest ja samal ajal keeldumine veebruarikuu menetluse uuendamisest, st veebruarikuu taotluse uuesti hindamisest, kuigi asjaolud on samad, viitab vastuolulisele ja põhjendamatult valikulisele halduskäitumisele.
30.Kaebaja esitas 27.07.2025 kaebuse täienduse, milles esitas haldusasja 3-24-2894 menetluse kronoloogia.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Vastustaja on esitanud kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 43 lg 1 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega ja samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta. Vastustaja põhjendab taotlust sellega, et kaebaja on Tallinna Halduskohtule juba esitanud kaebused nii 2025. aasta veebruari- kui ka märtsikuu toimetulekutoetuste taotluste osas ning mõlemas asjas on jõustunud lahend menetluse lõpetamise kohta. Vastustaja viitab haldusasjale nr 3-25-990, selgitades, et märtsikuu toimetulekutoetuse taotluse osas on menetlus lõppenud kaebusest loobumise tõttu, mis välistab korduva kaebuse esitamise.
32.Kohus mõistab vastustaja taotlust nii, et vastustaja peab käesolevat kaebust korduvaks haldusasjade nr 3-25-437 ja nr 3-25-990 tõttu, milles kohus menetles kaebuse nõuetena vastavalt kaebaja 2025. a veebruarikuu ja märtsikuu toimetulekutoetuste läbivaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist ja linna kohustamist vaatama kaebaja toimetulekutoetuste taotlused uuesti läbi. Kohus selgitab, et kaebuse korduvus HKMS § 43 lg 1 tähenduses eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluste esemete (HKMS § 41 lg 1) kattuvust. Kaebuste samasus esineb juhul, kui kaebaja hilisema kaebuse nõue ja alus kattuvad tema varasema kaebuse nõude ja alusega (nt Riigikohtu 06.02.2018 määrus nr 3-17-1182, p 10). Seega peavad kattuma nii kaebaja isik, kaebuse nõue (HKMS § 37) kui ka kaebuse alus (HKMS § 41 lg 2). Praeguses asjas vaidlustab kaebaja tema 13.05.2025 esitatud taotluse (2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste taotluste menetluse uuendamiseks) kohta tehtud linna 15.05.2025 otsustust jätta kaebaja soovitud toimetulekutoetuste taotluste menetlused uuendamata. Ehkki kaebaja 13.05.2025 taotlus on olemuslikult seotud tema 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste taotlustega ning suunatud nende kuude osas kaebaja taotluste sisulisele lahendamisele, mis oli ka viidatud haldusasjades esitatud kaebuse eesmärgiks, erineb praegune haldusasi olemuslikult selle poolest, et kaebaja soovib praeguses asjas saavutada enda eesmärki taotluste läbivaatamiseks menetluste uuendamise kaudu. See tähendab, et praeguses asjas on vaidluse all küsimus sellest, kas vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebaja toimetulekutoetuste taotluste menetluse uuendamisest, mitte aga see, kas vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata.
33.Kaebaja kaebus on küll 2025. a veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetluse uuendamise vaidluses olnud kohtu menetluses asjas nr 3-25-796, kuid kohus lõpetas viidatud asjas haldusasja menetluse põhjusel, et vastustaja andis kaebaja soovitud haldusakti menetluse kestel. Sealjuures lahendas vastustaja 01.04.2025 teatisega kaebaja 26.03.2025 esitatud avalduse, milles ta tugines menetluse uuendamiseks 24.02.2025 avatud töövõimetuslehele. Ka haldusasjas nr 3-25-1196 oli vaidluse all veebruarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetluse uuendamise küsimus, milles kaebaja tugines samale töövõimetuslehele, kuid selles haldusasjas tagastas kohus kaebuse. See tähendab, et kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Praeguses asjas on kaebaja esitanud uue avalduse koos uue epikriisiga (13.05.2025 amulatsoorne epikriis). Seega on kaebuse korduvuse mõttes ka uutel asjaoludel, tõenditel ja vaidlustataval haldusaktil põhineva kaebusega. Sellest tulenevalt leiab kohus, et käesolev kaebus ei ole vastustaja viidatud kohtuasju silmas pidades korduv kaebus HKMS § 43 lg 1 p 2 mõistes ning kohus jätab vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata.
34.Kohus leiab, et kaebus kuulub käesoleval juhul tagastamisele. 6(10)
35.Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 2 1 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette võimaluse tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, st kaebusega kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud.
36.Kaebaja soovib kohustamiskaebusega, et vastustaja vaataks kaebaja 13.05.2025 esitatud taotluse 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste taotluste menetluse uuendamiseks uuesti läbi. Kohus selgitab, et HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel on kohustamiskaebuse esitamise eeldusteks see, et haldusorgani keeldumine või jätkuv tegevusetus rikub kaebaja õigusi ning haldusorganil on kohustus anda haldusakt või sooritada toiming. See tähendab, et kohustamiskaebuse lubatavuse eelduseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusorgani keeldumisega ning haldusakti õigusvastasus. Riigikohtu praktikas on HMS § 44 kohasest menetluse uuendamisest keeldumise otsustusi peetud haldusaktiks (nt Riigikohtu asjad nr 3-31-50-09, 3-3-1-80-10).
37.Käesoleva kaebuse asjaolude kohaselt esitas kaebaja vastustajale 13.05.2025 taotluse tema 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste taotluste menetluse uuendamiseks, lisades taotlusele 13.05.2025 ambulatoorse epikriisi (dtl 3–4). Kohtule nähtuvalt selgitas vastustaja kaebajale 15.05.2025 teatises (dtl 5–6), et talle edastati nii veebruari- kui ka märtsikuus teatised, milles on kaebaja tähelepanu juhitud, et kui ta teatistes toodud puuduseid tähtajaks ei kõrvalda, siis jäetakse tema toimetulekutoetuse taotlused vastavalt HMS §-le 15 läbi vaatamata. Määratud tähtaegadeks kaebaja puuduseid ei kõrvaldanud, millest tulenevalt jäeti tema 2025 veebruari- ja märtsikuu taotlused läbi vaatamata. Teatises on kaebajale selgitatud, et HMS § 44 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud ning kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Vastustaja leidis, et kaebaja esitatud tõend ei ole aluseks menetluse uuendamisele, kuna vastustajale oli teave kaebaja tervisliku seisundi kohta toimetulekutoetuse taotluste menetlemise ajal teada. Samuti on vastustaja kaebajale selgitanud, et kuna kaebaja toimetulekutoetuste taotlused on jäetud läbi vaatamata, mis ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, siis puudub alus menetluse uuendamiseks haldusakti puudumise tõttu.
38.Kuigi kohtule nähtuvalt ei ole kaebaja haldusmenetluse uuendamata jätmise vormistatud haldusaktina, vaid e-kirjana, ei too see kaasa kaebaja kaebuse rahuldamist, sest HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti tühistamist nõuda selle vorminõuetele mittevastavuse tõttu. Vastustaja teatis vastab olulises osas haldusakti tunnustele, kuna vastustaja on selgesõnaliselt otsustust põhjendanud ja kaebaja on põhjendustest aru saanud. Samuti ei ole vaidlustusviite puudumine takistanud kaebajal õigeaegselt kohtusse pöördumist.
39.Kohus ei pea vastustaja 15.05.2025 teatises toodud selgitusi põhjendamatuteks ning sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul vastustaja kaebaja menetluse uuendamise taotluse sisuline rahuldamata jätmine õigusvastane. Arvestades menetluse uuendamise eesmärki, milleks on haldusakti kehtetuks tunnistamine või muutmine (vt Riigikohtu 12.10.2009 otsus nr 3-3-1-5009, p 12), nõustub kohus linna järeldusega, et kaebaja 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste taotluste menetluse uuendamiseks puudub alus. Kaebaja kõnealused toimetulekutoetuse taotlused on jäetud läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmine on menetlust lõpetav toiming, millega haldusorgan ei otsusta isiku õiguste ega kohustuste üle, vaid keeldub menetluse läbiviimisest (vt Riigikohtu 11.03.2004 otsus asjas nr 3-3-1-8-04, p 13). Seega taotluse läbi vaatamata jätmine tähendab isiku jaoks olukorda, kus haldusorgan ei kujunda seisukohta küsimuses, kas isikul on õigus tema poolt taotletule ning kas asjakohaste õigust andvate normide eeldused on täidetud (vt Riigikohtu 07.11.2024 otsus nr 3-22-1526, p 26-27). See tähendab, et käesoleval juhul ei ole alustatud kaebaja taotluste menetlemist, vaid haldusmenetlus on lõppenud ilma taotluste sisulise läbi vaatamiseta ja haldusakti andmiseta. 7(10)
40.Samuti on vastustaja selgitanud kaebajale, et kaebaja 13.05.2025 taotlusele esitatud tõend kaebaja tervislikust seisundist ei ole asja menetluse uuendamise mõistes uueks oluliseks tõendiks, kuna kaebaja on toimetulekutoetuste menetluste käigus esitanud erinevaid epikriise ja vastustaja on teadlik kaebaja tervislikust seisundist. Kohus peab vastustaja seisukohta põhjendatuks kaebaja tervisliku seisundi osas ning kohus nõustub vastustajaga, et vastustaja oli teadlik kaebaja tervislikust seisundist. Kaebaja on esitanud oma tervisliku seisundi kohta tõendeid ka varasemates endaga seotud haldusasjades. Kohus nõustub ka vastustaja järeldusega, sotsiaaltöö spetsialistiga kohtumisel videosilla vahendusel või tulla vastuvõtule või viia läbi kodukülastust ja osaleda toimetulekuõppes. Kohus jagab vastustaja seisukohta, et epikriisis sisalduv viide sellele, et kaebaja kohtumisele tulek on raskendatud, ei tähenda ilmtingimata, et see oleks olnud võimatu.
41.Vastustaja on siinses haldusasjas kohtule ka selgitanud, et kaebaja 13.05.2025 taotluse juurde lisatud ambulatoorne epikriis (kaebaja esitanud ka koos oma kaebusega) peaks nii kaebaja kui ka vastustaja silmis tõendama asjaolu, et perioodil 24.02.2025 kuni 30.04.2025 oli kaebaja haiguse tõttu ajutisel töövõimetuslehel ja tema kohtumine sotsiaaltöötajaga, sh talle määratud toimetulekuõppes osalemine, oli seetõttu raskendatud. Nimetatud asjaolust teavitas kaebaja vastustajat juba 24.02.2025, mistõttu pakkus vastustaja kaebajale vastutulekuna ja erandkorras kohtumist videosilla vahendusel. Seega, oli asjaolu tuvastatud juba haldusasja nr 3-25-796 raames. Ka asjaolu, et kaebaja ei olnud võimeline vestlusele füüsiliselt ilmuma oli vastustajale varasemalt teada. Kohus ei sea vastustaja kohtumenetluses esitatud väiteid kahtluse alla, sest kohtule ilmneb kaebaja varasematest haldusasjadest, et kaebajale on pakutud võimalust sotsiaaltöötajaga kohtumist ka videosilla vahendusel, millest on kaebaja varasemalt keeldunud või põhjendanud selle võimatust samuti enda tervisliku seisundiga. Kohus on seisukohal, et kuna kaebaja tervislik seisund oli vastustajale varasemalt teada, siis ei ole 13.05.2025 epikriis selliseks uueks oluliseks tõendiks, mis oleks aluseks kaebaja taotluste menetluse uuendamiseks. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja on jätnud õigesti menetluse uuendamata, mistõttu ei pea kohus kaebaja kaebuse rahuldamist tõenäoliseks.
42.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viidatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.
43.Vaatamata sellele, et põhiseaduse § 28 lg 2 sätestab õiguse riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral, ning riikliku toimetulekutoetuse ja linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse saamiseks esitatud taotluste lahendamisega seonduv on kaebaja jaoks oluline, tuleb kaebaja õiguste riivet pidada siiski praegusel juhul väheintensiivseks.
44.Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse oma subjektiivse õiguse, milleks on õigus õiguspärasele menetlusele kaitseks. Kohtule arusaadavalt ei nõustu kaebaja tema 13.05.2025 haldusmenetluse uuendamise taotlusele antud vastustaja 15.05.2025 vastusega ning seetõttu soovib kaebaja kohustada vastustajat lahendama kaebaja 13.05.2025 avaldust uuesti. Kaebaja menetluse uuendamise tegelik eesmärk on aga see, et vastustaja vaataks kaebaja 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste taotlused uuesti läbi ning teeks tema taotluste osas sisulised otsused. Eelkõige on kaebaja seisukohal, et kuna tema 2025. a maikuu toimetulekutoetuse taotlus rahuldati ja talle toetus määrati, on ta õigustatud saama toetust ka 2025. a veebruari- ja märtsikuu eest. Kohus selgitab, et kohus ei saaks siinses haldusasjas kontrollida kaebaja toimetulekutoetuste taotluste kohta tehtud otsustusi ega analüüsida, kas kaebajalt dokumentide, selgituste nõudmine oli 2025. a veebruari- ja märtsikuu 8(10)
toimetulekutoetuste taotluste menetlemisel olid põhjendatud. Seega kaebaja väited kolmanda isiku pangakonto kasutamise ja tema majandusliku seisundi hindamise osas ei ole siinses haldusasjas asjakohased. Samuti ei nähtu kohtule puutumust siinse haldusasjaga kaebaja 27.07.2025 kaebuse täienduses esitatud haldusasja nr 3-24-2894 menetluse kronoloogia, mistõttu jätab kohus selle avalduse tähelepanuta. Kohtule teadaolevalt jättis vastustaja kaebaja 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata põhjusel, et kaebaja ei esitanud vastustajale abivajaduse hindamiseks vajalikke dokumente, selgitusi, ega võimaldanud vastustajaga kohtumist, sh videosilla vahendusel. Kaebaja tervislik seisund ja vastava tõendi esitamata jätmine või kahtlus selliste tõendite õigsuses ei olnud ka ainsaks põhjuseks kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmiseks, sest kaebaja jättis ka muud dokumendid ja selgitused esitamata, jättes seeläbi täitmata enda kaasaaitamiskohustuse.
45.Kohus on seisukohal, et kaebajale maikuu eest toetuse määramine ei tähenda ka automaatselt seda, et vastustaja peab kaebaja varasemate taotletavate kuude toimetulekutoetuste menetlused uuendama ja kaebajale tagantjärgi toetused määrama. Vastustaja ei ole kaebaja toimetulekutoetuse määramisel seotud oma varasemate seisukohtadega, vaid vastustajal lasub kohustus iga esitatud taotlust hinnata eraldiseisvalt, sh hinnata eraldiseisvalt iga kuu kohta esitatud taotluse korral kaebaja abivajadust ja toetuse saamise eelduste täidetust. Kaebaja ei saa alles haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamisega asuma väitma, et ta vastas toetuse saamise eeldustele ka 2025. a veebruari- ja märtsikuu toetuste taotluse esitamise ajal üksnes seetõttu, et ta vastas nendele eeldustele maikuu toetuse taotlemisel. Samuti ei saa kaebaja siinses kohtumenetluses asuda tõendama, et ta vastab toimetulekutoetuse saamise tingimustele, vaid tal tuleb kohaliku omavalitsuse üksusele esitada SHS § 132 nõuete kohane taotlus koos vajalike tõenditega (sh sissetulekute või nende puudumise kohta – SHS § 132 lg 3; SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1) õigeaegselt ja taotletaval kuul, sest toetust ei maksta tagasiulatuvalt.
46.Kaebaja tegeliku eesmärgi saavutamine, st toetuste määramine 2025. a veebruari- ja märtsikuu eest, oli võimalik haldusasjades nr 3-25-437 ja nr 3-25-990, kus kohus menetles kaebaja taotluste läbi vaatamata jätmise otsustuste õiguspärasuse küsimust ja kohustamisnõuet taotluste uueks sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebaja aga loobus viidatud haldusasjades enda kaebuste edasisest menetlemisest ning kohus lõpetas neis asjades haldusasja menetluse kaebaja kaebusest loobumise avalduse vastuvõtmisega. Arvestades toimetulekutoetuse iseloomu ja selle taotlemise protsessi kiirust, ei saa kaebajal tekkida põhjendatud ootust, et tema toimetulekutoetuse taotlusi vaadataks läbi tema haldusmenetluse uuendamise taotluse esitamisel olukorras, kus kaebajal oli võimalik eesmärk saavutada sellekohastes halduskohtumenetlustes. Kohtu hinnangul viitab kaebaja varasem kaebustest loobumine sellele, et kaebaja ei pidanud enda 2025. a veebruari- ja märtsikuu toimetulekutoetuste taotluste läbi vaatamata jätmise õiguspärasuse küsimust ja kaebajale võimaliku soodsa kohtulahendi tulemusel ka võimalikku toetuse määramist sedavõrd oluliseks küsimuseks enda õiguste kaitsel, et jätkata kohtu menetluses olevate kaebuste edasist läbivaatamist. Seega jättis kaebaja kasutamata võimaluse vastustaja toiminguid vaidlustada.
47.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
48.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
49.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata, kuivõrd ilmselgelt perspektiivitu kaebuse esitamisel ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt põhjendatud (Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2023 määrus haldusasjas nr 3-22-2163, p 11).
50.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ 9(10)
Tiia Nurm Kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.