Rahvastik › Välismaalased

3-24-1957

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

X kaebuse põhjendused on järgmised.

1) Kaebaja eesmärk oli läbida TTÜ-s ärijuhtimise õppekava. Nominaalajal magistritöö kaitsmine ei olnud võimalik. Eelmise juhendaja juhendamine ei olnud võimalik, kuna ta naasis õppe viimasel semestril Saksamaale ning kaebajal oli vaja leida uus juhendaja. Kaebaja leidis 2023. a septembris uue juhendaja ja PPA pikendas tema viisat kuni 20.06.2024. Seoses magistritöö ümbertegemise vajadusega ja kaebaja tervisega seotud probleemidega ei õnnestunud kaebajal saada magistritööd valmis 2024. a kevadiseks kaitsmiseks. 2) On täielik vale ja paljasõnaline väide, et viisa eesmärk ei vasta tegelikkusele. PPA arvates ei võta kaebaja kooli lõpetamist ja õpinguid tõsiselt ja arvab, et reisi eesmärgid on muud, kuid kaebaja vaidleb sellele vastu. Kaebaja huvi õpingud lõpetada näitab see, et ta on nominaalajaga läbinud kõik õppeainud ning seda keskmisele hindele 4,2. Kaebaja ei suutnud magistritööd 1 aastaga lõpule viia, sest tal olid terviseprobleemid ja lisaks oli vaja tööl käia, et elatusvahendeid saada. PPA ei saa meelevaldselt võtta seisukohta, et kui 1 aastaga ei tee magistritööd valmis, siis nähtavasti pole õppimisest huvitatud ja viisal on teised eesmärgid. Kaebaja oli kogu lisa-aasta pidevas kirjavahetuses oma juhendaja ja MBA programmijuhi C seoses püüdlusega saada siiski magistritöö valmis 2024. a kevadeks. Kaebaja on endiselt kooli nimekirjas aktiivse üliõpilasena, kes õpib täiskoormusel, seega on tal alus riigis viibimist taotleda seoses õpingute lõpetamisega. PPA oleks saanud neid asjaolusid kontrollida, kuid PPA ei viinud läbi nõuetekohast haldusmenetlust, ainus põhjendus viisa mitteandmiseks oli nn 2(7)

3-24-1957 viisa teine eesmärk ja sellest johtuvalt koostati ka koheselt lahkumisettekirjutus 7 päevase etteteatamisega. Midagi erilist ei ole selles, et magistriõpinguid ei lõpetata nominaalajaga. Magistritöö lõpetamine on töös ja planeeritud jaanuari 2025. 3) Kaebaja Eestis viibimine oli seaduslik tema viisataotluse läbivaatamise ajal. Kaebaja arvates on tal vastav õigus kuni viisa pikendamise otsuse jõustumiseni. Lahkumisettekirjutus, mis koostati otsuse peale edasikaebamise aja jooksul, on seega õigusvastane.

PPA palub vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) Rahvusvahelistest põhimõtetest tulenevalt on igal riigil suveräänne õigus otsustada välismaalase riiki sisenemise ja riigis viibimise tingimuste üle. Erinevalt Eesti kodanikest ei ole välismaalasel põhiõigust siseneda Eesti territooriumile või siin viibida. VMS § 7 kohaselt on Eestis ajutine viibimine Eestis viibimine ilma elamisloata või elamisõiguseta. Viisa puhul on välismaalase viibimine Eestis ajutine ning viisa kehtivusaja möödumisel peab isik oma kodumaale naasma. Järelikult ei saa isik viisa alusel Eestis viibides asuda oma õigusi teostama sellises ulatuses ja määras nagu seda saavad Eesti kodanikud või siin elamisloa alusel elavad isikud, st viisast tulenev garantii siia jäämiseks ei ole eriti tugev. EL õigusega ei ole kolmanda riigi kodanikele antud õigust siseneda liikmesriikide territooriumile ega subjektiivset õigust viisale. Viisa ei ole õigus, vaid lühiajaline luba riigis viibimiseks, mis ei anna õigustatud ootust, et seda luba pikendatakse või antakse muu Eestis viibimise alus. Viisa taotlemise puhul ei ole välismaalastel alust eeldada, et ta peaks selle igal juhul saama. Viisa andmisest keeldumiseks ei pea olema väga kaalukad põhjused, kuna sellise käsitluse möönmine tähendaks, et tuleks eeldada välismaalase põhiõigust Eestisse saabumisel ja siin viibimisel. Viisaasjades piirdub kohtulik kontroll riigiasutuse kaalutlusruumi üle sellega, et tuleb kontrollida, kas vaidlustatud otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel, ning veenduda, et otsus ei ole meelevaldne ja selles ei esine ilmseid vigu. Kui haldusasutus pole ilmset hindamisviga teinud, tuleb järeldada, et otsus on õiguspärane. 2) Kui välismaalane saabub Eestisse õppimise eesmärgil, peab tema Eestis viibimine olema seotud just õppimisega/õppetegevusega ning tavaliselt lõpeb viibimisalus niipea, kui õppekava nominaalaeg või õppimise eeldatav kestus on läbi saanud. 2021. a oli kaebajale antud tähtajaline elamisluba õppimiseks kuni 30.06.2023, st magistriõppe nominaalaja lõpuni. Kui välismaalane ei lõpeta mingil põhjusel õpinguid nominaalajal, on tal võimalik kasutada tähtajalise elamisloa lõppemisest tulenevat 270-päevast perioodi. Kaebaja ei ole ei elamisloa kehtivusaja ega järgneva 270 päeva jooksul suutnud lõputööd valmis kirjutada ja ülikooli lõpetada. Veebruaris 2024 esitas kaebaja D-viisa taotluse, kuna tema planeeritav lõputöö kaitsmise aeg oli mai-juuni 2024. Kuna kirjavahetuses PPA-ga kinnitas TTÜ, et kaebajal on läbitud kõik ained ja on jäänud vaid lõputöö teha, tuli PPA kaebajale vastu, andes talle lõputöö kaitsmiseks ja ülikooli lõpetamiseks viisa 3-kuulise kehtivusajaga. Kaebajat oli hoiatatud, et viisa antakse talle vaid 2024. a juuni lõpuni. Ka uue D-viisa kehtivusaja jooksul pole kaebaja esitanud lõputööd kaitsmisele ning tema planeeritav kaitsmise aeg lükkus edasi jaanuari 2025. Vaatamata korduvatele võimalustele ülikooli lõpetada ei ole kaebaja tõsiselt hariduse omandamisega tegelenud. 3) Kaebaja selgitab, et ta ei saanud õigeaegselt magistritööd lõpule viia seoses haigestumisega ja tööl käimisega. Töötamise registri andmete kohaselt töötas kaebaja perioodil 02.12.2021-25.04.2023 Wolt Eesti OÜ-s ning perioodil 30.03.2022-26.03.2024 ja 01.04.2024-20.06.2024 Eippa WSOperations OÜ-s. Seega tegi kaebaja kogu õppimise perioodi jooksul õpingute kõrvalt tööd, sh ka planeeritud lõputöö esitamise ajal 2024. a kevadel. Töötamine õppimise kõrvalt ei ole keelatud, kuid see ei tohi takistada õppimist. Kaebaja töötamine on ilmselgelt mõjutanud lõputöö kirjutamist. Kaebaja väitel haigestus ta

3(7)

3-24-1957 2023. a lõpus grippi ning ei olnud 2024. a aprillini võimeline õppetööga tegelema, samas sai ta väidetaval haigestumise perioodil palka (vastuse lisa 5). Ei ole selge, miks ei mõjutanud kaebaja haigestumine tema töö tegemise võimet, kuid pärssis lõputöö kirjutamist. 4) Kaebaja väitel mõjutas lõputöö kirjutamist ka juhendaja lahkumine kodumaale ja uue juhendaja otsimine. Vastustaja möönab, et juhendaja lahkumine Saksamaale võis tekitada raskusi, kuid lõpuks sai kaebaja endale uue juhendaja. Kaebusega esitatud kirjavahetusest nähtub, et kaebaja mõlemad juhendajad ei lubanud kaebajat magistritöö kaitsmisele, kuna selle tekst ei olnud kaitsmiseks sobilik. Ka TTÜ kinnitas, et kaebaja lõputöö ei ole kaitsmiseni jõudnud, kuna tingimused ja kriteeriumid ei ole olnud täidetud (vastuse lisa 2). Kaebaja pole seega õpinguid lõpetanud endast tulenevatel põhjustel. 5) Kuigi kaebaja väidab, et midagi erilist ei ole selles, et magistriõpinguid ei lõpetata nominaalajaga, määrab ülikool õppekava läbimiseks nominaalaja, mis peab olema üliõpilasele jõukohane. Üldjuhul peab üliõpilane katkematu õppimise korral lõpetama ülikooli nominaalaja jooksul. Kaebajal oli 2 aastat ja 270 päeva selleks, et lõpetada oma magistriõpingud, kuid lõputöö kaitsmine oli mitu korda edasi lükatud. Ka täiendava 3 kuu jooksul ei suutnud kaebaja esitada magistritööd kaitsmisele. Üliõpilane ise vastutab selle eest, kas tema õppimine on edukas ning kas ta on suuteline õppekava nominaalajaga lõpetama. Kuigi kaebajal on kõik ained läbitud, on üldteada, et magistritöö on magistriõppe olulisim osa, mis kajastab õppekava käigus omandatud teadmiste ja oskuste omandamist. Kui üliõpilane ei kaitse oma lõputööd, ei saa ta ülikooli lõpetada. Praegusel juhul ei ole kaebaja pühendanud ennast lõputöö kirjutamisele sellisel määral, et ta oleks saanud 2024. a kevadel seda kaitsta. Kaebajal oli prioriteediks töötamine. 6) Need asjaolud kogumis andsid PPA-le aluse arvata, et kaebaja tegelik eesmärk ei olnud ülikooli lõpetamine ja hariduse omandamine ning et tema ütlused ülikooli lõpetamise soovi kohta ei olnud usaldusväärsed. Samuti tekitas kaebaja käitumine kahtluse tema kavatsuses lahkuda Eestist pärast viisa kehtivusaja lõppu. Sellele viitab asjaolu, et päev enne viisataotluse esitamist, st 10.06.2024, esitas kaebaja PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse õppimiseks õppeasutuses Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar. Viisa andmisest keeldumise otsus põhineb piisavalt kindlal faktilisel alusel ning selles ei esine hindamisvigu, mistõttu on otsus õiguspärane. 7) Kuna PPA viisa andmisest keeldumise otsus on õiguspärane, oli õiguspärane ka kaebajale lahkumisettekirjutuse tegemine. Alates 25.06.2024 ei olnud kaebajal seaduslikku alust Eestis viibimiseks. VSS § 7 lg 1 ei anna PPA-le kaalutlusõigust ja viibimisaluseta välismaalasele tuleb teha lahkumisettekirjutus. On vale kaebaja arusaam, et tema Eestis viibimine oli seaduslik ka viisa otsuse edasikaebetähtaja jooksul. VMS § 62 3 ütleb sõnaselgelt, et välismaalase Eestis viibimine on seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. Kaebaja taotluse läbivaatamine lõppes viisa otsuse tegemisega, mistõttu viibis kaebaja Eestis ebaseaduslikult alates 25.06.2024. Vastustaja möönab, et lahkumisettekirjutuses on ekslikult märgitud, et kaebaja viibimisõigus lõppes 21.06.2024, kuid antud asjaolu ei väära seda, et lahkumisettekirjutuse tegemise ajal viibis kaebaja Eestis ebaseaduslikult. 8) VSS § 7 lg-t 2 tuleb lugeda koosmõjus VSS § 3 lg-ga 2, mis ütleb, et välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud. Seega on lahkumisettekirjutus viibimisaluse puudumisel lahkumiskohustuse osas üksnes tuvastav haldusakt – kohustus lahkuda tuleneb otse seadusest. Seega oli kaebajal kohustus seadusliku viibimisaluse lõppemisel lahkuda Eestist vaatamata lahkumisettekirjutuse tegemisele. Kaebaja pidi arvestama enne viisa taotlemist asjaoluga, et keelduva otsuse korral muutub tema viibimine Eestis ebaseaduslikuks.

4(7)

3-24-1957 9) Lähtudes VSS § 74 lg-st 1 kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. PPA kohaldas kaebaja suhtes sissesõidukeelu vaid 3 kuuks. Sissesõidukeelu pikkus on kõiki asjaolusid arvestades proportsionaalne. Vastustaja hinnangul ei esinenud käesoleval juhul humaanseid kaalutlusi, mis oleksid tinginud sissesõidukeelu kohaldamata jätmise.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-24-1957 kinnita, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks oli ärijuhtimise õppekaval õpingute lõpetamine.

6(7)

3-24-1957

Kohus asendab otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.