Rahvusvaheline õigusabi › Välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine

tsiviilasja

menetluse

peatamiseks

Koenig & Bauer AG (avaldaja) esitas 15.07.2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tunnistada Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks Würzburgi Maakohtu 11.02.2016 kohtuotsus nr 1 HK O 2397/14 (edaspidi kohtuotsus).

Kohtuotsuse resolutsiooni punkti 3 kohaselt kuulub otsus viivitamatult täitmisele tagatise vastu summas 120 protsenti vastavalt täitmisele kuuluvast summast. TsMS § 623 lg 4 ja 194 lg 1 alusel on avalduse lisatud Saksamaa Commerzbank AG tähtajatu, tagasivõtmatu ja tingimusteta garantii Ilotrükk OÜ kasuks summas 208 000 eurot, mis moodustab 120% kohtuotsusega avaldaja kasuks väljamõistetud põhisummast.

Maakohtu määrus

esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Määruse põhjenduste kohaselt kohaldatakse TsMS § 619 lg 1 p 1 kohaselt tsiviilasjas tehtud Euroopa Liidu liikmesriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamisele ja täitmisele Eestis käesolevas seadustiku sätestatud üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1215/2012. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12. detsember 2012, kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) artikkel 66 lg 1 kohaselt käesoleva määruse sätteid kohaldatakse üksnes 10. jaanuaril 2015 või pärast seda algatatud kohtumenetluste, ametlikult koostatud või ametlike dokumentidena registreeritud ametlike dokumentide ja kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete suhtes. Käesolevas asjas taotleb avaldaja kohtulahendi tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist lahendi suhtes, mille menetlus on algatatud 2014. Seega kuulub kohaldamisele määrus (EÜ) nr 44/2001 (edaspidi Brüsseli I määrus). Brüsseli I määruse artikkel 38 lg 1 kohaselt liikmesriigis tehtud ning selles riigis täitmisele pööratavat otsust täidetakse teises liikmesriigis, kui see on mõne huvitatud isiku taotlusel seal täidetavaks kuulutatud. Brüsseli I määruse artikli 41 järgi kuulutatakse kohtuotsus täitmisele pööratavaks kohe pärast artiklis 53 nimetatud vorminõuete täitmist ilma artiklite 34 ja 35 kohase kontrollimiseta. Poolel, kelle vastu täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta mingeid esildisi. Brüsseli I määruse artikkel 53 lg 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamist või selle täitmist taotlev asjaosaline esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele. Sellele lisaks tuleb esitada tunnistus, kasutades Brüsseli I määruse V lisas esitatud tüüpvormi (artikkel 53 lg 2). Liikmesriigi kohus on Brüsseli I määruse artiklis 54 sätestatud nõuetekohaselt täidetud tunnistuse välja andnud 19.04.2016, mille kohaselt kuulub päritoluliikmesriigis kohtulahend täitmisele kostja/puudutatud isiku suhtes. Kohtuotsuse tunnustamata jätmise asjaolusid ei esine.

Määruskaebus

24.11.2010 müügilepingule sõlmiti määruskaebuse esitaja ja vastustaja vahel 12.09.2011 ka teine trükimasina müügileping, mille ese oli puudustega. Kuna vastustaja puuduseid ei kõrvaldanud, taganes määruskaebuse esitaja 12.09.2011 müügilepingust ja nõudis tasutud summa 374 683,64 eurot tagastamist. Kuna vastustaja tasutud summasid ei tagastanud, esitas määruskaebuse esitaja vastustajale nõuete tasaarvestuse avalduse. 12.09.2011 müügilepingust taganemisest tuleneva makstud summade tagastamise nõude osas on Saksa Vahekohtu

Instituudis (Deutsche Institution für Schiedsgerichtsbarkeit e.V) vahekohtumenetlus nr DIS-SV-KR-608-/16.

käimas

Würzburgi Maakohus jättis poolte nõuded teineteise vastu tasaarvestamata, kuna määruskaebuse esitaja nõude lahendamiseks on kokku lepitud vahekohtualluvus. Ka Würzburgi Maakohus on kohtuotsuses määruskaebuse esitaja tasaarvestuse avalduse kohta leidnud, et lepingutes sisalduv tasaarvestuse keeld ei ole üldjuhul kehtiv, ehk sisuliselt võis määruskaebuse esitaja oma nõude vastustaja nõudega tasaarvestada. Würzburgi Maakohus ei saanud määruskaebuse esitaja tasaarvestuse avalduse kohta sisulist seisukohta võtta menetluslikel põhjustel, sest leping, millest tuleneb määruskaebuse esitaja kohtuotsusega tunnustatud nõudest suurem nõue, allub vahekohtumenetlusele. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole seaduse mõttega kooskõlas olukord, kus tasaarvestust takistab vahekohtukokkulepe ning vastustajal tekib õigus kuritarvitada menetluslikku segadust.

punkti 1 ja artikkel 43 punkti 3 kohaselt kohaldub käesoleva määruskaebuse menetlemisel tsiviilkohtumenetluse seadustik. TsMS § 356 lg 1 kohaselt kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses, võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni. Kui kohus asub seisukohale, et ei saa samuti menetluslikel põhjustel määruskaebuse esitaja tasaarvestuse avaldust arvestada, kuna see kuulub lahendamisele vahekohtus, palub määruskaebuse esitaja peatada menetlus käesolevas asjas kuni vahekohtumenetluses tehtava lahendi jõustumiseni. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui tema nõue vahekohtus rahuldatakse, ei saa enam olla ka menetluslikke takistusi nõuete tasaarvestuse tunnustamiseks ning sellisel juhul langeb ära vajadus kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.

Menetluse edasine käik

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis avaldajalt vastust.

isiku määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata ning rahuldamata menetluse peatamise taotlus; menetluskulud jätta vastustaja kanda ja mõista avaldaja kasuks välja viimse poolt kantud menetluskulud ning viivis vastavalt VÕS § 113 lg

vastuolus avaliku korraga. Brüssel I määruse art 45(2) kohaselt ei või mitte mingil juhul kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu. Eelnevast tuleneb, et kohtuotsuse täidetavaks tunnistamiseks võiks Eesti kohus keelduda üksnes juhul, kui see oleks ilmses vastuolus Eesti avaliku korraga, eelkõige määruskaebuse esitaja põhiõiguste ja -vabadustega. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Lahendi täidetavaks tunnistamine Eestis ei saa ühelgi juhul olla vastuolus Eesti avaliku korraga, kuna täpselt samadel asjaoludel Eestis tehtud kohtulahend oleks Eestis täidetav ning vastustajal oleks selle alusel võimalik koheselt täitemenetlus algatada.

määruskaebuse esitaja nõude üle vastustaja vastu. Seega puudub käesoleval ajal igasugune alus väita, et määruskaebuse esitajal oleks põhjendatud nõue, mida ta saaks muude eelduste esinemisel vastustaja nõudega tasaarvestada. Sealjuures on oluline, et kuna poolte vahelisele suhtele kohaldub Saksa õigus, siis ei ole määruskaebuses toodud VÕS-i viidete alusel võimalik väita, et tasaarvestuse eeldused üldse täidetud oleksid. Kohtuotsuse kirjeldavast ja põhjendavast osast nähtub, et poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamise lubatavus on vaieldav, kuna müügilepingus sisaldub tasaarvestuskeeld.

esitatud väidetele hinnangu andmine asja sisulist analüüsimist, mis Brüssel I art 45(2) kohaselt ei ole ühelgi juhul lubatud.

Määruskaebuse esitaja on kõik samad argumendid esitanud Saksa kohtule, kuid viimane on need arbitraažiklausli tõttu asja lahendamisel arvestamata jätnud. Eesti kohtul ei ole kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise raames õigust Saksa kohtuga vastupidisele seisukohale asuda ning väita, et kirjeldatud asjaoludel ei peaks kohtuotsus määruskaebuse esitaja suhtes täidetav olema. Võlgniku vaieldav vastunõue ei muuda kohtuotsuse täidetavaks tunnistamist avaliku korraga vastuolus olevaks.

tunnustamist ja kõik tasaarvestuse eeldused oleksid täidetud, siis ei ole see aluseks kohtuotsuse täidetavaks tunnistamata jätmisele. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamine annab kõnealusele kohtulahendile Eestis samasuguse õigusjõu nagu Eesti kohtu poolt tehtud kohtulahendil. Välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamine ei võta võlgnikult õigust kasutada täitemenetluse algatamisel TMS-is sätestatud õiguskaitsevahendeid, kui selleks peaks alus esinema.

toodud põhjendustel kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumine oleks ilmses vastuolus Euroopa Liidu kohtulahendite vastastikuse tunnustamise ja täitmise reeglistiku eesmärgiga. Brüssel I määruse üheks eesmärgiks on tagada, et liikmesriikide kohtulahendite vastastikune tunnustamine ja täitmine oleks võimalikult kiire ja lihtne ning teise liikmesriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamata jätmine saab põhineda üksnes väga erandlikel asjaoludel.

I määruse art 37(1) ega 46(1) sätestatud alust menetluse peatamiseks ei esine. Määruskaebuse esitaja ei ole väitnud, et kohtuotsuse üle oleks Saksamaal vaidlus pooleli, mis annaks põhjendatud aluse arvata, et kohtuotsus tühistatakse või seda muudetakse oluliselt. Määruskaebuse esitaja vastunõude rahuldamine vahekohtus ei muuda kohtuotsust sisuliselt valeks ega kehtetuks. Kohtuotsus jääb kehtima ja on täidetav olenemata vahekohtu otsusest.

juhul on määruskaebuse esitaja kõik menetluse peatamise taotluse põhjendamiseks esitatud asjaolud ja väited esitanud Saksamaa kohtule. Samadel alustel kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluse peatamine ei ole enam lubatud. Täidetud ei ole ka TsMS § 356 lg-s 1 sätestatud menetluse peatamise eeldused. Kohtuotsuse täidetavus ei ole kuidagi sõltuvuses vahekohtu otsusest ega määruskaebuse esitaja vastunõude tunnustamisest. Menetluse peatamiseks on alus juhul, kui teises asjas tehtavast kohtulahendist oleneb arutatava asja tulemus (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-22-15, p 12). Kohtuotsuse täidetavaks tunnistamine ei saa vahekohtu otsusest sõltuda, kuna lisaks määruskaebuse esitaja vastunõude põhjendatusele tuleks analüüsida ka tasaarvestuse lubatavust, mis Brüssel I art 45(2) alusel ei ole välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise menetluse raames lubatud.

Maakohus jättis määruskaebuse läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

rahuldamata

ja

edastas

Ringkonnakohtu seisukoht

väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

alusel apellatsioonkaebus, kohtuotsuse täidetavaks kuulutamisest või tühistab selle ainult artiklites 34 ja 35 sätestatud põhjustel. Kohus teeb oma otsuse viivitamata. Mitte mingil juhul ei või kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu.

36 ja 45 lg 2 kohaselt välisriigi kohus kohtulahendi tunnustamisel ja täidetavaks kuulutamisel mingil juhul kontrollida välismaise kohtuotsuse sisu. Määruses ei ole ette nähtud erinorme tasaarvestuse puhuks. Seega ei saa ringkonnakohus määruskaebuse esitaja poolt teostatud tasaarvestust käesolevas menetluses sisuliselt hinnata.

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud

Krista Kirspuu

Iko Nõmm

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.