ByteLife Solutions OÜ kaebus sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihankes „Küberturbeteenused ja platvorm 2“ (viitenumber 271909) 20.12.2024 tehtud otsuste ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 29.01.2025 otsuse vaidlustusasjas nr 256-24/271909 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja): ByteLife Solutions OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Mart Parind Vastustaja (hankija): sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla, volitatud esindaja Liisa Saamot Kolmas isik: Security Software OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaat Priit Lätt ja advokaat Gregor Saluveer
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta riigihangete registrist haldusasja materjali juurde kaebaja poolt 10.01.2025 vaidlustuskomisjonile esitatud täiendavad seisukohad ning selle lisad 1 ja 2.
2.Kuulutada menetlus kaebaja 10.01.2025 seisukoha ning selle lisade osas kinniseks ning piirata kolmanda isiku õigust nendega tutvuda.
3.Jätta kaebus rahuldamata.
4.Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 4600 eurot.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
1(21)
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (SA PERH või vastustaja) avaldas 21.06.2024 riigihangete registris piiratud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Küberturbeteenused ja platvorm 2“ (viitenumber 271909) hanketeate.
2.SA PERH lükkas 20.12.2024 otsustega tagasi kaebaja pakkumuse, tunnistas edukaks Security Software OÜ pakkumuse ning kvalifitseeris Security Software OÜ eduka pakkujana.
3.ByteLife Solutions OÜ (kaebaja) esitas 30.12.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, milles taotles järgmiste SA PERH 20.12.2024 otsuste kehtetuks tunnistamist: 1) ühispakkujate ByteLife Solutions OÜ ja Obrela Security Industries GmbH pakkumuse tagasi lükkamine; 2) Security Software OÜ pakkumuse edukaks tunnistamine; 3) Security Software OÜ kvalifitseerimine ja kõrvaldamata jätmine.
4.VAKO jättis 29.01.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 256-24/271909 vaidlustuse rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 10.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse SA PERH 20.12.2024 otsuste ning VAKO 29.01.2025 otsuse tühistamiseks.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.Kaebaja nõuab SA PERH 20.12.2024 otsuste ning VAKO 29.01.2025 otsuse tühistamist.
7.Vaidlustatud otsused on õigusvastased. Kaebaja jääb kõikide VAKO menetluses esitatud väidete ja tõendite juurde.
8.Kaebaja pakkumus on ebaõigesti tagasi lükatud. Vastustaja etteheited pakkumuses esinevate vigade osas on alusetud. Pakutava platvormi vajalike haldustegevuste tootjasertifikaat.
9.Vastustaja on vääralt leidnud, et kaebaja pakkumus ei vasta vastavustingimuses „Pakkujal on lepingu täitmiseks meeskond“ sätestatud nõudele „Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt 6 liiget: /---/ vähemalt 2 meeskonnaliikmel peab olema pakutava platvormi vajalikele haldustegevustele vastav tootja sertifikaat.“
10.Vastustaja on hoolimata kaebaja korduvatest selgitustest valesti aru saanud sellest, mis on kaebaja „pakutav platvorm“. Lisaks vastustajale on sama vea teinud VAKO.
11.Vastustaja eksimus tuleneb segaselt koostatud alusdokumentidest ning selles kasutatud mõistete ebajärjepidevusest. Vaidluse põhiküsimuseks on, kuidas orienteeruda hanke alusdokumentide mõistelises tohuvabohus: läbisegi on kasutatud mõisteid „platvorm“, „küberturbeplatvorm“ ja 2(21)
„infoturbeplatvorm“. Vastustaja ei ole neid mõisteid määratlenud, ent on püüdnud VAKO menetluses 10+ leheküljel läbi erinevate ristviidete ja tuletuste selgitada, mida need mõisted tähendavad. Vastustaja on VAKO-le esitatud vastuse p-s 2.4.4 oma viga tunnistanud, ent sellest olenemata soovib oma viga rakendada kaebaja pakkumuse tagasilükkamise alusena.
12.Mõistmaks, mis on „pakutav platvorm“, tuleb toonitada, et vastustaja ei hangi mitte ühte kindlapiirilist toodet või teenust, vaid hanke ese on keerukas ja mitmetest osistest koosnev ITlahenduste ja -teenuste kompleks. „Platvorm“ on erinevate toodete-teenuste kombinatsioon.
13.Kaebaja on vastustajale korduvalt selgitanud tema poolt pakutava platvormi olemust (vt kaebuse lisa 4 ning 5). Vastustaja on hanke üles ehitanud viisil, et hangitav teenus/platvorm koosneb mitmest osisest (SIEM, SOAR, XDR/EDR/EPP) – vt TK p 2.21 ja 3.21 –, millest primaarne on SIEM. VAKO otsuse p-s 7.3 esitatud väide, et „vaidlustuses ei vaielda vastu sellele, et SIEM pole küberturbeplatvorm“, on vale. VAKO kas ei ole kaebaja seisukohtadesse süvenenud või neist aru saanud. Kaebaja seletas VAKO-le, et hanke alusdokumentidest tulenevalt ei olegi objektiivselt ühte platvormi või küberturbeplatvormi, aga SIEM on kahtlemata selle üks komponent.
14.Kaebaja esitatud tehnilise ettepaneku („TE“) tabelis 1 on kajastatud ***1 andmed põhjusel, et vastustaja on soovinud saada teavet pakutava XDR’i kohta, ehkki XDR on vaid üks komponent kõigist nendest funktsionaalsustest, mida hange hõlmab. TE esitamine selliste andmetega oli vastustaja poolt ette kirjutatuna pakkujatele kohustuslik. Pakkujad pidid sellest lähtuma.
15.Jääb arusaamatuks, miks on vastustaja eeltoodud selgitusi eiranud. Seega on kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsus puudulikult põhjendatud (vastuolu RHS § 114 lg-ga 1).
16.Kaebaja on pakkumuses esitanud kaks meeskonnaliiget, kel on „pakutava platvormi vajalikele haldustegevustele vastav tootja sertifikaat“.
17.Õiguslik olukord on järgmine: Vastustaja on eksinud hanke alusdokumentide vastu ega ole mõistnud kaebaja pakkumuse sisu ning on sellest johtuvalt teinud kaebaja pakkumusele kohatu etteheite. Isegi kui asuda seisukohale, et hanke tingimused on asjasse puutuvas osas mitmeti mõistetavad – st „pakutava platvormi“ mõistet võib legitiimselt mõista mitut moodi –, siis puudulike hankedokumentide eest vastutab vastustaja, mitte pakkuja. Kui pakkuja käsitlus „pakutavast platvormist“ on segaste hanke-tingimuste kiuste legitiimne, tuleb seda lubatavaks pidada. See haakub VAKO ja kohtute praktikas väljakujunenud põhimõttega, et riigihanke alusdokumentide mitmeti mõistetavused tuleb tõlgendada pakkuja kasuks.
18.Järelduseni, et kaebaja pakkumus tuleb kõnealuses aspektis lugeda vastavaks, viib ka kohtupraktika, mille järgi keelavad võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted lükata pakkumust tagasi sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene hankedokumentidest selge sõnaga, vaid mis on tuletatud tõlgenduslikult. Nagu eespool selgitatud, on vastustaja koostanud keeruka ja mitmekihilise hanke, mille puhul saab „pakutava platvormi“ – millise mõiste on vastustaja jätnud defineerimata – määratleda vaid tinglikult. Niisuguses olukorras on vastustajast lubamatu hakata aretama pakkujavaenulikke tõlgendusi, et õigustada pakkumuse mittevastavana tagasilükkamist.
19.RHS § 87 lg 1 nõuab, et tehniline kirjeldus koostataks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades. Seega on tehniline kirjeldus adresseeritud asjaomase valdkonna spetsialistidele, kes kasutavad mõistetäpsuse huvides 1
Siin ja edaspidi on kolme tärniga tähistatud ärisaladust sisaldavad tekstiosad.
3(21)
spetsiifilist oskuskeelt. Vastustaja seisukohad VAKO-s üksnes kinnitavad, et tema ebaõnnestumine hanke alusdokumentide sõnastamisel on viinud selleni, et tegelikult ole üheselt aru saada, mis on mis ning mida on pakkujailt nõutud. Kohtupraktika nõuab, et kahtlused tõlgendataks pakkuja kasuks.
20.VAKO-le esitatud vastuse p-s 2.3.3 on vastustaja väitnud, et ta peab „platvormi“ all silmas küberturbeplatvormi. See võib nii olla, kuid riigihanke alusdokumente ei saa tõlgendada ainuüksi lähtuvalt sellest, mida hankija „silmas pidas“. Universaalse õigusteadusliku postulaadi järgi on õigusteksti tõlgendamise lähtepunkt alati selle tekst. Seepärast ongi oluline ja seda nõuab ka RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõte, et hankija tahe hanketingimuste koostamisel transleeruks vastavaks sõnastuseks hanketingimuses endas. Siin puutub asjasse ka hankija hoolsuskohustus.
21.VAKO-le esitatud vastuse p-s 2.3.5 ja sealt edasigi (nt p 2.4.11) on vastustaja teinud olulisi loogikavigu. Ühest küljest väidab ta, et „küberturbeplatvorm“ tähendab hanke alusdokumentides XDR-i (nagu TE-s), teisalt tunnistab avameelselt, et XDR on „üksnes küberturbeplatvormi juurde kuuluv komponent“, samamoodi nagu seda võib olla EDR ja EPP. (Seda viimast on läbivalt selgitanud ka kaebaja.) Kuidas saab üks asi olla samal ajal küberturbeplatvorm ise ja siis veel ka selle juurde kuuluv komponent?
22.Veel üks ilmekas näide, et ka vastustajal endal on keeruline hanke alusdokumentide mõistestikus orienteeruda, on tema poolt VAKO-le esitatud vastuse p 2.5.2: „Vastutegevused realiseerib aga küberturbe platvorm ja tema komponendid (EPP/EDR/mõningal juhul ka XDR).“ Segaseks jääb, miks „mõningal juhul“ ka XDR, kui XDR on võrreldes EPP ja EDR-ga kõige uuem ja võimekam tehnoloogia.
23.VAKO ei ole kaebaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud selgitusi seoses hanke alusdokumentide ja vastustaja poolt vaidlustusmenetluses esitatud menetlusdokumentide mõistesegadusega üldse adresseerinud. VAKO on ilma pikemata üle võtnud hankija positsiooni, ehkki viimases on olulisi vigu – nagu kaebaja VAKO-le ka näitas. Sellest lähtuvalt on VAKO teinud vastustajaga sama vea ehk tuletanud kaebaja pakkumuse tagasilükkamise aluse hanke alusdokumentidest kaudselt ja tõlgenduslikult. Infoturbeplatvormiga seotud toodete esindusõigus
24.Vastustaja on vääralt järeldanud, et kaebaja pakkumus ei vasta vastavustingimusele „1) Pakkuja peab olema hankes pakutava infoturbe platvormi omanik või omaniku volitatud edasimüüja või lepinguline partner Eestis. Pakkuja esitab vastavad tõendid. 2) Pakkuja peab olema teenuse alusplatvormi kuuluvate toodete sertifitseeritud partner ja omab tootjapoolset tuge.“
25.Vastustaja seatud vastavustingimus nõuab seda, et pakkuja oleks pakutava „infoturbeplatvormi“ omanik või omaniku volitatud edasimüüja või lepinguline partner Eestis. Vastavustingimus ei räägi „küberturbeplatvormist“. Niisamuti ei räägi kõnealune vastavustingimus lihtsalt „platvormist“. VAKO lakooniline nending kaevatava otsuse p-s 7.7, et „selles valdkonnas tegelev ettevõtja pidi aru saama, et pakkumuses ei olnud vaja esitada infoturbe platvormi“, ei ole jälgitav ega õige.
26.„Infoturve“ ja „küberturve“ ei ole samatähenduslikud mõisted. Nagu kaebaja on selgitanud oma vastuses vastustaja teisele teabepäringule, on „infoturve“ laiem mõiste. Kaebaja pakkumuse spetsiifikat arvestades tuleb „infoturbeplatvormiks“ pidada ***.
27.Kaebaja pakutavaks „infoturbeplatvormiks“ ei saa pidada ***. See on kaebaja pakkumuses XDR ehk vaid üks komponent kogu vastustajale pakutavast süsteemist. Kaebaja on edastanud 4(21)
vastustajale ka *** omaniku kinnituse selle kohta, et *** on ametlik partner (vt kaebuse lisa 7b).
28.Kaebaja on täitnud vaidlusaluse vastavustingimuse ning vastustaja ei tohi kunstlikult otsida tõlgendusi, et leida vastupidist.
29.XDR-i vastavus nõuetele
30.Kolmandaks on vastustaja leidnud, et kaebaja pakkumus ei vasta TE p-s 3 sätestatud nõudele, et „pakutav toode peab vähemalt vastama Tase I funktsionaalsusele“. Kuna TE hõlmab (vaid) XDR-i, siis järelikult puudutab ka TE p-s 3 sätestatu just XDR-i, mis kaebaja pakkumuse puhul on ***. Vastustaja on põhjendustes väitnud, et „talle teadaolevalt“ puuduvad kaebaja pakutaval XDR-il TE p-des 2.11, 2.12, 2.13, 2.20 ja 2.30 nimetatud funktsionaalsused.
31.Vastustaja ei ole oma sellekohast väidet mitte kuidagi tõendanud ega mitte millegagi põhjendanud. Sisuliselt on vastustaja lükanud kaebaja pakkumuse tagasi paljasõnalise väitega stiilis „meie arvates pakkumus ei vasta tingimusele“. See on vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega ning neist võrsuva ja RHS § 114 lg-s 1 täpsustatud põhjendamiskohustusega. Ainuüksi fundamentaalselt puuduliku põhjendamise tõttu on kaebaja pakkumuse tagasilükkamine kõnealuses punktis õigusvastane.
32.Vastustaja esitas tagantjärele (alles VAKO menetluses) hinnangu toetuseks asjaomase tarkvara tootja müügijuhi e-kirja. Nagu kaebaja selgitas VAKO-le, on selles tõendis olevad vastused kontekstist välja rebitud ega arvesta kaebaja pakutava lahenduse spetsiifikat. Kaebaja pakutud lahendusel on olemas nõutud funktsionaalsused. Kaebaja on seda TE-s kinnitanud. Seda enam oleks vastustaja pidanud konkreetselt ära näitama, miks ta ei pea võimalikuks kaebaja kinnitustest lähtuda. Hanke alusdokumendid ei näe ette, et pakkujad peavad tingimata pakkuma isoleeritud standardlahendusi. Pakkuda on lubatud erinevate IT-lahenduste kombinatsioone, nõnda et vastustaja seatud nõuded on lõppastmes täidetud. Vastustaja esitatud tõendi kirjutamisel ei ole sellest lähtutud.
33.Kaevatava otsuse p-s 7.5 tehtud kriitikat selles osas, et kaebaja 10.01.2025 täiendavate seisukohtade lisad on esitatud alles vaidlustusmenetluses, on kohatu. Tegu on tõenditega, mis reageerivad vastustaja väidetele põhjendustes ja vaidlustusmenetluses. Kaebaja kui pakkuja ei pidanud neid tõendeid esitama juba pakkumuses. Osutatava teenuse töökeel
34.Vastustaja on leidnud, et kaebaja pakkumus ei ole vastavuses TK lk 1 sätestatud järgmise nõudega: „Kõiki pakutud teenuseid osutatakse üldjuhul töökeelena eesti keeles. Erandjuhtudel aktsepteerib vastustaja töökeelena inglise keelt. Lepingu täitmise käigus koostatavad dokumendid (v.a tehnilised raportid, sündmuste teavitused) peavad olema eestikeelsed ning vastama eesti õigekeelsuse nõuetele.“ Mõiste „erandjuhud“ on vastustaja sealsamas (joonealune märkus nr 1) defineerinud järgmiselt: „Nt vastavat erialaeksperti, kes valdaks eesti keelt, ei ole võimalik saada, teenuse osutamisel on otstarbekas kasutada otse tootja tuge vmt.“
35.Täpsemalt heidab vastustaja kaebajale ette, et viimase meeskonnast ainult *** valdavad eesti keelt. Sellest lähtuvalt vastustaja „ei pea tõendatuks, et pakkuja on valmis osutama teenuseid nõutud kvaliteedis eesti keeles“. Vastustaja järeldus on väär ja ka mõistmatu, sest
5(21)
vastustaja on selleski aspektis eiranud kaebaja poolt hankemenetluse käigus vastustajale esitatud selgitusi.
36.Nagu kaebaja on selgitanud oma vastuses vastustaja esimesele teabepäringule: -
***, kelle emakeel on eesti keel, katavad ära suurema osa kui mitte kogu eestikeelse suhtluse vajaduse;
-
ülejäänud tiimiliikmed on mõeldud peaasjalikult tegelema tehniliste raportite ja sündmuste teavitusega, millele eesti keele nõue ei kohaldu;
-
vajadusel laseb kaebaja teenuse osutamise käigus koostatavad dokumendid, mida autor ei suuda koostada eesti keeles, tõlkida enda kulul kvaliteetsesse eesti keelde;
-
vajadusel tagab kaebaja enda kulul ka suulise suhtluse paralleeltõlke;
-
*** keskkonda puudutavates küsimustes on üldjuhul kõige otstarbekam pöörduda otse *** spetsialistide poole inglise keeles (s.o vastustaja lubatud erandjuhtum).
37.Vastustaja ei ole hanke alusdokumentides keelanud võimalust kasutada tõlkimist. Ka ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, et tõlget peaksid tingimata tegema pakkumuses nimetatud meeskonda kuuluvad isikud. Sellised keelud ja piirangud saaksid kehtida vaid juhul, kui need on hanke alusdokumentides otsesõnu kirjas. Seega on vastustaja poolt põhjendustes esitatud argumendid asjakohatud ja õigusliku aluseta. Kaebajal oli igasugune õigus teha pakkumus arvestusega, et vajadusel ja enda kulul kasutab ta tõlkimist, vajadusel majavälise teenusena. Seda enam, et tõlkevajadus on praktikas väga väike või lausa olematu, sest kaebaja tiimi kuuluvad ka eestikeelsed inimesed ja eesti keelt mittevaldavad tiimiliikmed tegelevad peaasjalikult töölõiguga, mille suhtes on vastustaja otsesõnu aktsepteerinud ka inglise keelt (tehnilised raportid ja sündmuste teavitused). Oluline on seegi, et kaebaja saab õiguspäraselt tugineda TK-s sätestatud „erandjuhtude” reeglile.
38.Kui vastustaja on „erandid“ sisustanud täpselt nii nagu ta on seda teinud, siis ei saa ta neid pärast pakkumuste esitamist jooksvalt kitsendada. Isegi kui vastustaja mõistab, et ta on erandi formuleerinud liiga laialt, ei tohi ta selle „kompenseerimiseks“ lugeda pakkumust mittevastavaks. Vastustaja peab lugema pakkumuse vastavaks või kui ta leiab, et ta on teinud olulise vea, mis ei võimalda viia hanget soovitud tulemini, tunnistama hanke kehtetuks.
39.Kokkuvõtvalt on kõik neli vastustaja etteheidet kaebaja pakkumusele alusetud. Ei esine ühtegi alust kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks ning seetõttu on vastustaja sellekohane otsus ebaseaduslik.
40.Kolmandat isikut puudutavad otsused on õigusvastased otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. Kuivõrd kaebaja pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane, on seatud tingimustele vastav pakkumus hindamiselt kõrvale jäetud. Ei saa välistada, et kui vastustaja hindaks ka kaebaja pakutava küberturbeplatvormi funktsionaalsusi, siis osutuks edukaks just kaebaja pakkumus. Seega on õigusvastased nii kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kui kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsused (nn otsuste järgnevuse põhimõte).
41.Vastusena vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohtadele märgib kaebaja järgmist. Kaebaja on nii VAKO-s kui halduskohtus toonud välja RHAD-i vasturääkivused ja ebakohad. Nii väitis vastustaja VAKO-le esitatud vastuse p-s 2.3.5. ühest küljest, et „küberturbeplatvorm“ tähendab hanke alusdokumentides XDR-i, ent teisalt tunnistas avameelselt, et XDR on „üksnes küberturbeplatvormi juurde kuuluv komponent“, nagu seda võivad olla ka EDR ja EPP. Kuidas saab üks asi olla samal ajal küberturbeplatvorm ja siis veel ka selle juurde kuuluv komponent? See on loogikaviga. 6(21)
42.Seda, et ühtset küberturbeplatvormi ei ole olemas, on vastustaja möönnud ka nt VAKO-le esitatud vastuse p-s 2.5.2 („/---/ vastutegevused realiseerib aga küberturbe platvorm ja tema komponendid (EPP/EDR/mõningal juhul ka XDR).“) ning läbivalt oma vastuses kaebusele.
43.Kaebaja ei kinnitanud TE-s, et tema küberturbeplatvorm on ***. Kaebaja märkis TE-s vastavalt sellele, mida vastustaja küsinud oli, et tema pakutav XDR on ***.
44.Spetsialistide keeleoskuse osas ei ole vastustaja öelnud midagi uut. Vastustaja ei saa kaebajale ette heita „erandi liiga laia tõlgendamist“, kui ta ise on kõnealuse erandi täpselt nii laialt kirja pannud. Nii pakkuja kui hankija peavad lähtuma kehtivatest alusdokumentide tingimustest.
45.Kokkuvõttes ei välista hanke alusdokumendid sellist pakkumust nagu on esitanud kaebaja. Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb hanketingimuste ebaselgused tõlgendada pakkuja kasuks. Kaebaja on hankemenetluse käigus vastustajale põhjalikult selgitanud, kuidas tuleb tema pakkumust mõista. Kõik need selgitused on kooskõlas pakkumuse reaalse sisuga.
46.Kaebaja ei nõustu ka kolmanda isiku tehtud järeldustega. Otsuste järgnevuse põhimõte tähendab kokkuvõtlikult, et kui tuvastatakse teatava riigihankes vastu võetud otsuse õigusvastasus, siis tuleb automaatselt lugeda õigusvastaseks ka niisugune samas hankes vastu võetud otsus, mis on esimesest otsusest ajaliselt hilisem ja mis on esimese otsusega otseses seoses. Praegusel juhul on need tingimused täidetud.
47.Nimelt võttis vastustaja kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused vastu RHS § 104 lg 8 alusel, mis reguleerib nn eduka pakkuja kontrolli, st hankija kontrollib just „edukat pakkujat“. Järelikult, kui kolmanda isiku pakkumus on edukaks tunnistatud õigusvastaselt, siis ei saa õiguspärane olla ka kolmanda isiku kui „eduka pakkuja“ kvalifitseerimine ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine. Seda on mitmel puhul kinnitanud ka VAKO, st tegu ei ole uudse õiguskäsitlusega.
48.Kolmas isik on andnud mõista, et kuna VAKO andis õiguse vastustajale ehk toetas viimase õiguslikku käsitlust, siis järelikult ei ole vastustajale ja VAKO-le hanketingimused ebaselged olnud. Selline järeldus on ilmne liialdus. Nii nagu vastustaja on seda läbivalt teinud, nii pidi ka VAKO oma lõppseisukohtade kujundamiseks kasutama mitmeid tõlgendusvõtteid, ristirästi viitama erinevatele hanketingimustele, millest üks aitavat mõista teist ja teine omakorda kolmandat jne. Sellises olukorras ei saa rääkida hanketingimuste selgusest.
49.Ebaõige on kolmanda isiku väide, et puudub vaidlus, et „Kaebajal ei ole pakutava küberturbeplatvormi osas esindusõigust“. Tõsi, kaebaja väide on olnud, et esindusõiguse vastavustingimus puudutab „infoturbeplatvormi“, kuid kaebaja on VAKO-le esitanud tõendi sellegi kohta, et tal on vajalik esindusõigus ka siis, kui lähtuda vastustaja tõlgendusest „infoturbeplatvormi“ (või vastustaja käsitluses „küberturbeplatvormi“) osas (vt kaebaja 10.01.2025 täiendavad seisukohad, p 29).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
50.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
51.Kaebaja püüab kohut eksitades jätta muljet, justkui oleks RHAD hankija poolt niivõrd keeruliselt sõnastatud, et ei hankija ega ka pakkujad ei saanud aru, mida ja kuidas hankida soovitakse.
52.Hankija kehtestas platvormi pakkumuses nimetamise nõude üksnes pakutava küberturbeplatvormi osas (tehnilise ettepaneku p 1, vt kaebuse lisa 6). Küberturbeplatvorm 7(21)
paigaldatakse hankija arvutitesse, osaliselt serveritesse ning küberturbeplatvormi keskhaldust hangib hankija pilveteenusena. RHAD-i osaks olevas tehnilises ettepanekus toodud tingimused sisaldavad üksnes neid nõudeid, millele peab vastama pakutav küberturbeplatvorm.
53.RHAD-is kirjeldatud häirekeskuse teenust, mille alla kuulub seireteenus, küberintsidentide vasteteenus ning kriitilise intsidendi lahendamise teenus, soovib hankija tehnilisest kirjeldusest nähtuvalt tervikuna hankida teenusena. Hankija on tehnilises kirjelduses (TK) kirjeldanud küll nõudeid, millele peab häirekeskuse teenus vastama, kuid mitte üheski RHAD-i osaks olevas dokumendis ei ole hankija nõudnud, et pakkujad esitaksid, millise platvormi või muu lahendusena nad hankijale häirekeskuse teenust osutavad. See ei olnud hankija jaoks oluline. Kogu häirekeskuse teenuse osas kehtis pakkujatele vastavustingimuste „Pakkumuse esitamise“ alapunkti all küsimus: „Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega Jah/Ei")“.
54.Küberturbeplatvormi mõistet tuleb sisustada sellest lähtuvalt, mis on RHAD-is sätestatud. RHAD-i (sh tehnilist kirjeldust, tehnilist ettepanekut jm) tuleb hinnata ja tõlgendada tervikuna, arvestades riigihanke läbiviimise eesmärki. RHAD-i kogumis hinnates on ilmne, et hankija soovib küberturbeplatvormi, st keskset küberturbe ökosüsteemi haldava tarkvara lahendust. SIEM lahendus, mis kuulub häirekeskuse teenuse alla, on üksnes üks komponent, mida hankija on tehnilise kirjelduse kohaselt soovinud täies ulatuses hankida pilveteenusena (SaaS).
55.Vastustaja jääb kõigi vaidlustusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Küberturbeplatvorm
56.Hangitav küberturbeplatvorm paigaldatakse hankija arvutitesse, osaliselt serveritesse ( tehnilise ettepaneku p-d 2.3., 3.1., 3.5. ja 4.3.). Küberturbeplatvormi keskhaldust hangib hankija pilveteenusena (tehnilise ettepaneku p 4.1.).
57.Nii TK-s kui ka tehnilises ettepanekus on küberturbeplatvormina kirjeldatud üksnes XDR, EDR ning EPP komponente. 15.01.2025 VAKO-le edastatud hankija täiendava vastuse (vastustaja vastuse lisa 2) lisas 1 toodud joonisel on küberturbeplatvormi komponendid toodud esimeses kastis, mis on pealkirjastatud „TE-s2 kirjeldatud küberturbeplatvorm ja TK-s kirjeldatud PLATVORMINA“.
58.Hankija poolt VAKO-le edastatud 06.01.2025 vastuse (vastustaja vastuse lisa 3) p-des 2.3.,
2.4.ning 2.5. ja nende alapunktides on toodud viited TK-s ning tehnilises ettepanekus toodud punktidele, mis kinnitavad hankija seisukohti: küberturbeplatvormi alla kuuluvad üksnes XDR, EDR ning EPP komponendid. Küberturbeplatvormile kehtestatud XDR, EDR ning EPP nõuded on minimaalsed tingimused, mis pidid pakkujate poolt pakutaval tootel olema. Tegelikkuses võib erinevate ettevõtete poolt pakutavate toodete juurde kuuluvatel XDR, EDR ning EPP komponentidel olla väga palju teisi funktsionaalsusi, mida hankija ei pidanud vajalikuks pakkujatelt nõuda, et võimalikult paljud pakkujad saaksid pakkumuse esitada. Seetõttu tegi hankija tehnilises ettepanekus esitatud 76-st XDR-i, EDR-i ning EPP-d komponente puudutavatest funktsionaalsuse nõuetest pakkujatele kohustuslikuks vaid 27 (tehnilises ettepanekus märgitud „Tase I funktsionaalsus“, mille pakkujad pidid kindlasti täitma).
59.Tehnilise ettepaneku p-s 3 on sätestatud, et „Pakutav toode peab vähemalt vastama Tase I funktsionaalsusele. Hankija ei tunnista vastavaks pakkumust, mis ei vasta vähemalt Hankija märgitud Tase I funktsionaalsusele (tabelis tähistatud „*Tase I“).“.
60.Tehnilise ettepaneku p 2 sätestab, et: „Pakkuja täidab tabeli 1. märkides ära iga funktsionaalsuse litsentseerimise taseme.“ Kuivõrd tabelis 1 on „*Tase I“ litsentseerimise 8(21)
tasemed märgitud kohustuslikuks nii XDR-i, EDR-i kui ka EPP’d puudutavate komponentide osas, siis on ilmne, et nii XDR, EDR kui ka EPP komponendid peavad kuuluma kaebaja poolt pakutava küberturbeplatvormi juurde, mis paigaldatakse hankija arvutitesse ning osaliselt serveritesse (välja arvatud küberturbeplatvormi keskhaldus), kuivõrd vastasel juhul ei vajanuks hankija pakkujate poolt XDR-i, EDR-i ning EPP’i litsentside tasemete märgistamist. Küberturbeplatvormi hinnastamine on kujundatud justnimelt litsentside tasemete hinna järgi (vt tehnilise kirjelduse p-i 5 ning selle alapunkte).
61.Lisaks eeltoodule tuleneb tehnilise ettepaneku p-dest 4.1. ning 4.2. kohustuslike nõuetena, et küberturbeplatvormi keskhaldus peab olema veebipõhine ja töötama SaaS mudelil /.../ („*Tase I“), mis tähendab seda, et kaebaja ei saa kuidagi väita, et kaebaja poolt pakutav SIEM lahendus *** on tema poolt pakutav peamine küberturbeplatvorm RHAD-i tähenduses. Hankija ei ole SIEM lahenduse osas nõudnud pakkujatelt pakkumuses kindla lahenduse või platvormi esitamist, samuti ei ole hankija SIEM lahenduse osas nõudnud pakkujatelt SIEM lahenduse litsentside tasemeid, mis puudutavad üksnes tehnilises ettepanekus pakkuja poolt esitatud küberturbe platvormi. Hankija poolt VAKO-le edastatud 06.01.2025 vastuse (vastustaja vastuse lisa 3) p-des 2.5.3. ning 2.5.4. on selgelt välja toodud, et SIEM lahendust soovis hankija hankida nn pilvetarkvarana (SaaS), millisel juhul ei pea hankija rakendusi oma arvutitesse installima ja käitama (vt täiendavalt käesoleva vastuse p-i 3.1.).
62.Vaidlust ei ole asjaolus, et tehnilise ettepaneku p-s 4.1. kinnitab kaebaja, et tema poolt pakutavaks küberturbeplatvormiks on ***. Oma vastuses päringule ID 911145 on kaebaja kinnitanud, et pakutavaks rünnakute laiendatud tuvastust ja reageerimist võimaldav küberturbeplatvormiks (XDR) on ***. Kui hankija küsis kaebajalt pärast pakkumuse esitamist (vt kaebuse lisa 4), et: „Tehnilise kirjelduse punkt 4.2.3 kohaselt peab vähemalt 2 (kahel) kriitilise intsidendi lahendamise meeskonna liikmel olema pakutava platvormi (nimetatud tehnilises ettepanekus) haldustegevustele vastav tootja sertifikaat. Hankija ei ole pakkumuses tuvastanud nimetatud sertifikaatide olemasolu meeskonna liikmetel./.../“, siis vastas kaebaja sellele järgnevalt: „Meie pakkumuse järgi tuleb “pakutavaks platvormiks” pidada ***’it (st tootja: ***).“
63.Kaebajal ei ole õigust pärast pakkumuse esitamist selle sisu muuta. Nii tehnilises kirjelduses kui ka tehnilises ettepanekus on küberturbeplatvormina kirjeldatud üksnes XDR, EDR ning EPP komponente. Häirekeskuse teenust (mis mh sisaldab endas SIEM lahendust) hangib hankija üksnes teenusena. Hankija ei ole häirekeskuse teenuse osas pakkujatelt nõudnud, millise platvormi või muu lahendusena nad hankijale häirekeskuse teenust osutavad, kuivõrd hankija on SIEM lahendust soovinud saada üksnes SaaS.
64.Seega ei saanud kaebaja RHAD-is sätestatu kohaselt jõuda ebaõige järelduseni, et kaebaja poolt pakutavaks platvormiks tuleb arusaamatutel põhjendustel lugeda hoopis ***, mis on vaidlusaluses riigihankes käsitatav SIEM lahendusena ja mis kuulub häirekeskuse teenuse alla. Häirekeskuse teenus
65.Häirekeskuse teenust, mille alla kuulub seireteenus, küberintsidentide vasteteenus ning kriitilise intsidendi lahendamise teenus, soovib hankija TK-st nähtuvalt tervikuna hankida teenusena.
66.Seireteenuse alla pidi pakkuja poolt teenusena kuuluma tehnilise kirjelduse p 2.4. kohaselt muu hulgas turbeteabe ja sündmuste haldus (edaspidi SIEM) teenusena (SaaS). Hankija ei ole SIEM lahenduse osas RHAD-is nõudnud konkreetset lahendust/platvormi ega nõudnud selle lahenduse litsentside tasemeid. SIEM lahendus ei ole seega küberturbeplatvorm RHAD-i tõlgendamise kontekstis, vaid üks teenusena hangitav komponent, mis haldab ja analüüsib infoturbe teavet ning sündmusi. 9(21)
67.15.01.2025 VAKO-le edastatud hankija täiendava vastuse lisas 1 toodud joonisel (vt vastustaja vastuse lisa 2 lisa 1) on kõik hankija poolt riigihankes teenusena hangitavad komponendid toodud teises kastis, mis on pealkirjastatud „TK kirjeldatud teenusena“. Hankija ei ole tehnilises kirjelduses ega mujal RHAD-is esitanud mitte ühtegi nõuet selle kohta, milliste lahenduste või konkreetsete platvormidena pakkujad häirekeskuse teenust peavad pakkuma. Hankija jaoks oli oluline vaid see, et pakkujate poolt pakutavad lahendused vastaksid tehnilises kirjelduses häirekeskuse teenusele seatud nõuetele.
68.Viidatud joonise kolmandas kastis, mis on pealkirjastatud „Kaebaja poolt riigihankes pakutud komponendid TK-s kirjeldatud (TK punkt 2.4.) TEENUSE osutamiseks, millele kehtivad muu hulgas TK punktides 2.5-2.13. toodud tingimused“ on toodud kõik kaebaja poolt häirekeskuse teenuse osutamiseks mõeldud komponendid, sh *** ning ***. Sellest järeldub, et kaebaja ei saanud RHAD-is sätestatu kohaselt kuidagi jõuda ebaõige järelduseni, et SIEM teenuse lahendusena kaebaja poolt pakutav *** täidab RHAD-i tähenduses küberturbeplatvormi või mingisuguse primaarseima platvormi rolli. Seda enam, et kaebaja kinnitas tehnilise ettepaneku p-s 4.1., et tema poolt pakutav küberturbeplatvormiks on ***. Osutatava teenuse töökeel
69.Tehnilises kirjelduses on sätestatud, et kõiki pakutud teenuseid osutatakse üldjuhul töökeelena eesti keeles. Erandjuhtudel aktsepteerib hankija töökeelena inglise keelt. Erandjuhtudena on hankija tehnilises kirjelduses aktsepteerinud järgmisi olukordi - nt vastavat erialaeksperti, kes valdaks eesti keelt, ei ole võimalik saada, teenuse osutamisel on otstarbekas kasutada otse tootja tuge vmt.
70.Kaebaja on oma pakkumuse sisuga loonud hankija jaoks olukorra, kus erandist on saanud üldreegel ning üldreegelist erand. Hankija on soovinud, et kogu pakutav meeskond kasutab töökeelena üldreeglina eesti keelt ning üksnes sellistel erandjuhtudel, kus mingit kindlat erialaeksperti ei ole võimalik nt Eestist leida, on lubatud sellise eksperdiga suhtlemine inglise keeles. Samuti ei ole erandjuhuks peetav ka kaebaja poolt sisutühi väide, et x-keskkonda (platvormi) puudutavates küsimustes ongi alati mõistlik suhelda inglise keeles, jättes kõrvale tõsiasja, et kaebaja pidi pakkuma sertifikaate ning tootjatuge küberturbe platvormile, mis on kaebaja puhul *** (vt käesoleva vastuse p-i 3.8.), mitte SIEM (***) ega SOAR (***) lahendustele.
71.Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et eesti keelt kõnelevat vastavat erialaeksperti ei ole võimalik kaasata. Kaebaja on tõlgendanud tehnilises kirjelduses toodud kohustusliku töökeele tingimusi liiga laialt eesmärgiga saavutada endale meelepärane riigihanke menetluse tulemus. Tehnilise kirjelduse punktide 2.1., 3.5. ja 4.1. kohaselt peab pakkuja osutama teenuseid 24/7 (kaasa arvatud nädalavahetused ja riigipühad). Kui lähtuda eeldusest, et ühes aastas on 365 päeva, siis peab pakkuja olema valmis osutama teenust kokku ühes aastas vähemalt 8760 tundi (365*24). Kaebaja väidab, et vaid kaks isikut, s.o *** ja ***, kelle emakeeleks on eesti keel, katavad ära suurema kui mitte kogu eestikeelse suhtluse vajaduse ning et ülejäänud tiimiliikmed on mõeldud peaasjalikult tegelema tehniliste raportite ja sündmuste teavitusega, millele väidetavalt eesti keele nõue ei kohaldu. Hankija ei nõustu sellise seisukohaga.
72.Kui lähtuda töölepingu seadusest, siis üks inimene võib ühes aastas töötada orienteeruvalt 1952 tundi, kaks inimest seega orienteeruvalt 3904 tundi. Kahe inimese ühe aasta jooksul lubatud töötundide suurus ei kata ära isegi 50% nende tundide arvust, mida pakkuja peab olema valmis hankijale ühe aasta jooksul minimaalselt osutama.
73.Kaebaja ilmselt ei adu hästi, millisele asutusele ning millist kriitilise iseloomuga teenust ta hankijale tervikuna pakub. Kui mõne vaenuliku riigi häkkerid tekitavad Eesti ühele juhtivale 10(21)
tervishoiuteenuse osutajale kriisiolukorra tehnilise kirjelduse p 3.5. tähenduses ning kaebaja peab sellele reageerima 30 minuti jooksul, siis on hankija ootus, et kaebaja poolt pakutav kriitilise intsidendi meeskond koosneb vastava valdkonna vähemalt kuuest parimast võimalikust spetsialistist. Hankija ootus ei ole selline, et kaebaja poolt pakutavast kuuest spetsialistist vaid kaks suudavad eesti keeles suhelda ning neli neist on mõeldud ja suutelised tegelema vaid tehniliste raportite ja sündmuste teavitustega ning reaalse kriisiolukorra tekkides, millele reageerimiseks on tehnilise kirjelduse p 3.5. kohaselt ette nähtud 30 minutit, hakkab kaebaja tema seisukohtades toodu kohaselt kriisiolukorraga tegelemise asemel turult tõlketeenust otsima. Kriisiolukorrad võivad tekkida ka öösel, mis hankija jaoks tähendab seda, et sellisel juhul on hankija sisuliselt sunnitud suhtlema inglise keelt kõnelevate meeskonnaliikmetega inglise keeles, teadmata seejuures isegi seda, millisel tasemel 4 eesti keelt mittekõnelevat meeskonnaliiget räägivad.
74.Tehnilise kirjelduse p-des 4.2.1. ning 4.2.2. on esitatud nõuded kõigile vähemalt kuuele meeskonnaliikmele, mitte nt vaid kahele neist ning kes peavad hankijale vajadusel 24/7 kättesaadavad olema. Sh peab viiest meeskonna liikmest vähemalt kolm olema kehtiva CISSP (Certified Information System Security Professional) või CASP+ (CompTIA Advanced Security Practitioner) sertifikaadiga ja 2 spetsialisti omama vähemalt 3-aastast IT valdkonna töökogemust. Lisaks peab meeskonnas olema vähemalt üks spetsialist, kes omab vähemalt ühte kolmest kehtivat sertifikaadist: CCISO (Certified Chief Information Security Officer), CISM (Certified Information Security Manager) või CISA (Certified Information Systems Auditor).
75.Seega peavad kõik meeskonnaliikmed olema oma ala parimad spetsialistid ning ei ole realistlik, et kaebaja tagab kogu nelja aasta töömahu vaid kahe eesti keelt kõneleva isiku abil.
76.Kaebaja poolt pakutud küberturbe platvormil *** puuduvad RHAD-is nõutud funktsionaalsused. Hankija jääb selles küsimuses täielikult oma 06.01.2025 (p 2.7. ning selle alapunktid) ning 15.01.2025 (p 2.5. ning selle alapunktid) VAKO-le edastatud menetlusdokumentides toodu juurde ning ei pea nende kordamist vajalikuks.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
77.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
78.Otsuste järgnevuse põhimõttest ei tulene igal juhul kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste õigusvastasust. Vastustaja on kaebaja pakkumuse õigesti mittevastavaks tunnistanud. Sellest tulenevalt on õiguspärane kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.
79.Kaebaja on valesti mõistnud nn otsuste järgnevuse põhimõtet. Viidatud põhimõttest ei tulene kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste õigusvastasust ka juhul, kui kaebaja pakkumus oleks ebaõigesti mittevastavaks tunnistatud. Neil otsustel puudub lahutamatu seos. Hankijal on õigus mis tahes pakkuja mis tahes hankemenetluse hetkel kvalifitseerida ja/või jätta kõrvaldamata (RHS § 104 lg 8). Nende otsuste õiguspärasus ei sõltu sellest, kas pakkumus on vastav või kas pakkumus on majanduslikult soodsaim – veel vähem sõltub nende otsuste õiguspärasus sellest, kas mõne teise pakkuja pakkumus on vastav või mitte.
80.Otsuste järgnevuse põhimõte avaldub kolmel viisil: -
ühe otsuse tühistamise tõttu muutub teine otsus õiguslikult võimatuks. Eeskätt avaldub see olukorras, kus tühistatakse eduka pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus, millega vältimatult koos tuleb tühistada ka pakkumuse edukaks tunnistamise otsus (RHS § 117 lg 1 kohaselt kuuluvad hindamisele vaid vastavad pakkumused); 11(21)
-
ühe otsuse tühistamise tõttu ei saa välistada teistsugust tulemust teise otsuse puhul. See avalduks näiteks siinses olukorras, kui kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamine oleks õigusvastane. Selle näite puhul – mitte, et see siin kohaldub – ei saa välistada teistsugust edukaks tunnistamist otsust, kui hankija oleks hinnanud kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi;
-
kui tühistatakse hankija otsus, mille tagajärjel ei saaks asjaomane pakkuja ja/või pakkumus enam hankemenetluses osaleda, tühistatakse õigusselguse huvides ühtlasi ka sellele ajaliselt järgnevad hankija otsused selle pakkuja või pakkumuse kohta. See on ainuke olukord, kus tühistatakse otsus, mis ei oma õigusvastase otsusega lahutamatut seost.
81.Ühtegi nendest olukordadest praegusel juhul ei esine. Mistahes pidi vaidlust lahendada – kas kaebaja pakkumus on vastav või mitte –, selle tagajärg ei ole, et kolmas isik või kolmanda isiku pakkumus ei saa enam hankemenetluses osaleda. Nende otsuste vahel puudub mis tahes seos, ka õigusselguse põhimõttest johtuv, mis saaks mõjutada kolmanda isiku kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluste suhtes antud hinnangut või õigustaks nende otsuste tühistamist.
82.Kokkuvõttes tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlused tühistada kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused olenemata sellest, kuidas laheneb vaidlus ülejäänud osas.
83.Vastustaja on tunnistanud kaebaja pakkumuse mittevastavaks nelja erineva sisulise puuduse tõttu. Teisisõnu, vastustaja otsus on õiguspärane, kui vähemalt üks vastustaja tuvastatud mittevastavusest on tõene. -
kaebaja pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete CV-des, muudes pakkumust selgitavates dokumentides ja teabevahetuse tulemusel ei ole tuvastatav, et kaebaja pakutud meeskonnaliikmetel oleks pakutud küberturbeplatvormi haldustegevuste tegemiseks vajalik tootja sertifikaat (tehnilise kirjelduse (TK) p 4.2.3, vastavustingimus „Pakkujal on lepingu täitmiseks meeskond“);
-
kaebaja ei ole pakkumuses ega teabevahetuses tõendanud pakutud küberturbeplatvormi omandit või selle esindusõiguse olemasolu (vastavustingimus „Küberturbe platvormi ja sellega seotud toodete esindusõigus“);
-
kaebaja pakutav küberturbeplatvormi lahendus ei vasta kõikidele „Tase I“ funktsionaalsustele (tehnilise ettepaneku (TE) vormi p 3, funktsionaalsused tabelis märkega „*Tase I“);
-
kaebaja pakkumus ei sisalda võimekust osutada teenust 24/7 eesti keeles ehk lepingulises töökeeles (TK esimene lõik, TK p-d 2.1, 3.5 ja 4.1).
84.VAKO on tuvastanud, et kaebaja pakkumuses esinevad vähemalt esimesed kaks puudust. Ülejäänud kahe mittevastavuse analüüsi ei pidanud VAKO vajalikuks, kuna mittevastavaks tunnistamise otsus on nendest hoolimata õiguspärane. Erinevalt kaebaja väidetust peavad kõik neli puudust paika.
85.TK p 4.2.3 ja vastavustingimus „Pakkujal on lepingu täitmiseks meeskond“ sätestavad järgmise nõude: „Pakkuja meeskonnas peab olema vähemalt 6 liiget: /.../ vähemalt 2 meeskonnaliikmel peab olema pakutava platvormi vajalikele haldustegevustele vastav tootjasertifikaat.“ Kaebaja pakkumus sellele nõudele ei vasta. Kaebaja on jätnud täitmata pakkujal lasuva hoolsuskohustuse
86.Kaebus tugineb esimese puuduse osas suuresti väitele, et hanketingimustest jääb ebaselgeks, mida mõeldakse „pakutava platvormi“ all, mille osas pidi kahel meeskonnaliikmel olema 12(21)
haldustegevuste tegemiseks vajalik tootjasertifikaat. Nii on kaebaja asunud väitma, et hanketingimused on „ebakoherentsed“ ja „kaootilised“ (tegemist on suisa „mõistelise tohuvabohuga“) ning nendes on väidetavalt ka vastustajal endal raske orienteeruda.
87.Senisest menetluskäigust ei nähtu, et vastustajale või VAKO-le on jäänud hanketingimused ebaselgeks. Mõlemad on õigesti tuvastanud, et „pakutava platvormi“ all mõistetakse riigihankes pakutavat küberturbeplatvormi, nii nagu said sellest aru ka teised pakkujad.
88.Kaebaja üritab tugineda põhimõttele, mille kohaselt tõlgendatakse hanketingimuste mitmeti mõistetavused pakkuja kasuks. Kaebaja jätab aga tähelepanuta, et seda põhimõtet ei saa kohaldada iga hinna eest, lükates kõrvale teised tõlgendamisargumendid, mis oma ülekaalukas kogumis räägivad ettevõtjale soodsama tõlgenduse vastu. Viisil, mis võimaldab võimalikult suurel hulgal isikutel riigihankes osaleda, tuleb ebaselget või vastuolulist tingimust sisustada üksnes juhul, kui tingimuse tegelikku sisu ei ole võimalik harilikke tõlgendamisvõtteid kasutades välja selgitada.
89.Nii on ka ringkonnakohus selgitanud, et konkurentsi laiendav tõlgendus ei tohi viia olukorrani, kus mõistlik pakkuja ei osutu edukaks seetõttu, et teine pakkuja sai hanketingimustest valesti aru. Just sellist tulemit kaebaja taotleb. Teistele pakkujatele (kolmandale isikule ja Telia Eesti AS-ile, kes osales riigihankes koos Cybernetica AS-iga) kui kogenud küberturbe ettevõtjatele ei jäänud tehniline kirjeldus ebaselgeks. Kaebaja aga osaleb kolmandale isikule teadaolevalt vaidlusalust tüüpi riigihankes esmakordselt.
90.Hoolimata sellest mitmendat korda pakkuja mingit tüüpi riigihankes osaleb, on pakkujal pakkumust koostades ja esitades ulatuslik hoolsuskohustus. Kui kaebajale jäi tehniline kirjeldus ebaselgeks, pidanuks ta selle kohta esitama vastustajale selgituspäringu. Välistada ei saa sedagi, et kaebaja on taotluslikult jätnud selgituspäringu esitamata, lootes, et hankija puudust ei märka või vähemalt säilitades võimaluse hiljem alusetult väita, et tingimused olid ebaselged. Emmalkummal juhul ei saa kaebaja omavoliliselt dikteerida, et tingimused on mitmeti mõistetavad, ja nõuda, et sellest tulenevalt lahendataks vaidlus tema kasuks. Sellisel juhul tuleks kõik mittevastavuse vaidlused lahendada vaidlustaja kasuks – piisab vaid sellest, et vaidlustaja ei saanud tingimustest (väidetavalt) aru. Nii nagu ei ole hankijal eelisõigust hanketingimuste tõlgendamisel, ei ole seda ka pakkujal. Hanketingimused on üheselt mõistetavad ja mittevastavus on selge
91.Kuigi kolmanda isiku eest on varjatud erinevate toodete nimetused, tootjad ja muud kaebaja pakkumuse osised, näib poolte vahel puuduvat vaidlus asjaolus, et kaebaja meeskonnaliikmetel ei ole küberturbeplatvormi vajalikele haldustegevustele vastavat tootjasertifikaati. Kaebaja vaidleb esmajoones, et sertifikaadid ei peagi olema „küberturbeplatvormi“ kohta.
92.Vaidluse lahendamine taandub teisisõnu küsimusele, mida on mõeldud TK p-s 4.2.3 ja vastavustingimuses „Pakkujal on lepingu täitmiseks meeskond“ sõnade „pakutav platvorm“ all. Kui „pakutavat platvormi“ tuleb tõlgendada kui „küberturbeplatvormi“, on kaebaja pakkumus mittevastav. VAKO on õigesti tuvastanud, et TK ja TE ei jäta kogumis kahtlust, et „pakutava platvormi“ all peetakse silmas küberturbeplatvormi: -
TK ptk 7 kõneleb „küberturbe platvormi“ funktsionaalsetest ja mittefunktsionaalsetest nõuetest;
-
TE p-s 1 tuli esitada „küberturbe platvormi“ nimi.
93.Kuigi kaebaja kaebuses seda asjaolu kiivalt (põhjusega) varjab, on VAKO otsusest nähtuvalt kaebaja pidanud „pakutavaks platvormiks“ SIEM teenust. See põhjendab, miks kaebaja üritab kaebuses SIEM teenust nimetada „primaarseks osiseks hangitavast teenusest/platvormist“. Kuna kaebaja meeskonnaliikmetel ei ole küberturbeplatvormi osas tootjasertifikaate, on kaebaja tõlgendus arusaadav, kuid sellegipoolest selgelt asjatundmatu ja eksitav.
94.SIEM teenus ei ole küberturbeplatvorm. Kuigi valdkonnas tegutsevale isikule (RHS § 87 lg 1) peaks see olema enesestmõistetav, tuleneb see fakt selgelt ka hanketingimustest: -
TK-s on SIEM defineeritud kui „seireteenus, mis sisaldab turbe teabe ja sündmuste haldust teenusena (SaaS)“ (TK p 2.4);
-
seejärel, TK p-des 2.5-2.13, on esitatud täpsemad nõuded SIEM teenusele, kus ei ole aga kordagi SIEM teenusele viidatud kui küberturbeplatvormile. VAKO on õigesti osundanud, et küberturbeplatvormi nõuded on TK ptk-st 7 nähtuvalt sätestatud TE-s;
-
TE p 4.10 kohaselt peab küberturbeplatvormi keskne halduskeskkond „võimaldama intsidentide edastamist SIEM lahendustele“. Kui SIEM teenus ja küberturbeplatvorm oleksid üks ja seesama, muutuks see tingimus mõistetamatuks. Tingimust tuleks sisuliselt lugeda nii: „Küberturbeplatvorm peab võimaldama intsidentide edastamist küberturbeplatvormile“;
-
TK lk 9 lõpus on eristatud, mida võetakse arvesse „SIEM lahenduse litsentside hinna", mida aga „platvormi litsentside hinna“ arvutamisel. Kui SIEM teenus olekski pakutav platvorm, muutuks ka see tingimus arusaamatuseni.
95.Eelnev ei saanud kogumis jätta kahtlust, et SIEM teenust ei saa riigihankes pidada „pakutavaks platvormiks“. Seega ei saanud SIEM teenuse kohta sertifikaatide esitamine rahuldada TK p-s 4.2.3 ja vastavustingimuses „Pakkujal on lepingu täitmiseks meeskond“ sätestatud nõudeid „pakutava platvormi“ tootjasertifikaatide olemasolu kohta.
96.Kui kaebaja ei nõustunud, et sertifikaadid tuleb esitada küberturbeplatvormi kohta, pidanuks ta riigihanke alusdokumente vaidlustama. Seda kaebaja ei teinud, mistõttu on kaebaja kaotanud õiguse teha etteheited kehtivale TK-le. Tähtaegselt vaidlustamata riigihanke alusdokumendid on kehtivad ja siduvad nii pakkujatele kui ka hankijale. Kolmas isik on veendunud, et kaebaja tegelikult ei arva ka ise, et SIEM teenust võiks pidada „pakutavaks platvormiks“. Küberturbeplatvormi esindusõigus
97.TK p-i 6.1 ja vastavustingimuse „Küberturbe platvormi esindusõigus“ kohaselt peab pakkuja olema hankes pakutava „infoturbe platvormi“ omanik või omaniku volitatud edasimüüja Eestis või lepinguline partner Eestis.
98.Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebajal ei ole pakutava küberturbeplatvormi osas esindusõigust. Nõnda on tuvastanud ka VAKO. Kaebaja väide on, et ta ei pidanudki tõendama esindusõigust küberturbeplatvormi osas, vaid „infoturbe platvormi“ osas.
14(21)
99.Kaebaja omistab ebaproportsionaalselt suurt tähendust ilmselgele kirjaveale. Kõik teised pakkujad said aru – tegelikkuses tõenäoliselt ka kaebaja ise, kuna ta selle kohta küsimust ei esitanud –, et siin on peetud silmas hangitavat küberturbeplatvormi. Lõppeks asub see tingimus just peatükis „Küberturbe platvormi esindusõigus“ ja samanimelise vastavustingimuse all („Küberturbe platvormi ja sellega seotud toodete esindusõigus“).
100.Hanketingimusi tuleb tõlgendada lähtuvalt mõistliku isiku, kelleks on riigihangetes hankelepingu esemega seotud valdkonna spetsialistid, arusaamast. Praegusel juhul küberturbe ettevõtja arusaamast lähtudes. VAKO on õigesti selgitanud, et valdkonnas tegutsev ettevõtja pidi aru saama, et vastustaja soovib näha pakutava küberturbeplatvormi esindusõiguse tõendeid, kuna just see on riigihanke esemeks.
101.Konkurentsi laiendava tõlgenduse põhimõtet ei saa kohaldada iga hinna eest, lükates kõrvale teised tõlgendamisargumendid. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud (vt kohtuotsust haldusasjas nr 3-17-1063, p 18), et hanketingimuste tõlgendamisel ei saa tugineda üksnes grammatilisele analüüsile, vaid arvestada tuleb ka hanke eesmärgi ja hankemenetluse olemusega. Vaidlusaluse riigihanke esemeks ei ole „infoturbe platvormi“ ost ning üheski teises hanketingimuses selline sõna rakendust ei leia.
102.Ka kohtu- ja vaidlustuspraktikas on korduvalt rõhutatud (vt nt Tallinna Halduskohtu otsust haldusasjas nr 3-23-2608, p 10), et eelistada tuleb tõlgendust, mille kohaselt ei muutu tõlgendatav hanketingimus või mõni teine hanketingimus mõttetuks. Grammatilise tõlgenduse juures muutub TK p 6.1 ja sellega korreleeruv vastavustingimus mõttetuks, kuna riigihankega ei osteta „infoturbeplatvormi“, vaid küberturbeplatvormi. Pakkujad oleksid kohustatud esitama tõendi, millel puudub riigihankes asjakohasus. Kaebaja pakkumus ei vasta kõikidele „Tase I“ funktsionaalsustele
103.Kolmandana heidab vastustaja ette, et kaebaja pakkumus ei vasta kõikidele „Tase I“ funktsionaalsustele (TE vormi p 3, funktsionaalsused tabelis märkega „*Tase I“). Täpsemalt puuduvad pakutud küberturbeplatvormil TE p-des 2.11, 2.12, 2.13, 2.20 ja 2.30 nõutud funktsionaalsused.
104.Kaebaja kinnitas pakkumuses kõikide funktsionaalsuste olemasolu. Sellele asjaolule apelleerib kaebaja ka kaebuses.
105.Vastustaja asus õiguspäraselt kaebaja kinnituse õigsust sisuliselt kontrollima, kuna tal tekkis mittevastavuse kahtlus. Täpsemalt vihjasid erinevad avalikud allikad, et kaebaja pakutud küberturbeplatvormil kõiki nõutud funktsionaalsusi pole. Olukorras, kus hankijal tekib kahtlus, kas pakkumus tegelikult vastab TK tingimustele, ei saa hankija piirduda üksnes pakkuja kinnitusega. Vastasel juhul oleks ka pakkujal, kel pole tegelikult vähimatki võimalust pakkuda nõuetele vastavat toodet, võimalik esitada seesugune kinnitus ning jätkata võistlemist hankelepingule. Ka juurdunud kohtupraktika suunab pakkumuste vastavust kontrollima sisuliselt. Seega on alusetu kaebaja etteheide, et vastustaja pole piirdunud kaebaja kinnitusega – veel enam, süvendab kahtlust, et kaebaja pakkumus nõuetele ei vastagi.
106.Pärast kahtluse tekkimist võttis vastustaja ühendust kaebaja pakutava küberturbeplatvormi tootja müügijuhiga. Vastustaja küsis konkreetsete funktsionaalsuste kohta, mis platvormil peavad olema. Kordamata vastustaja küsimusi ja saadud vastuseid (vt vastustaja vastuse vaidlustus, lisa 1), sai vastustaja teada, et pakutud platvormil pole TE p-des 2.11, 2.12, 2.13, 2.20 ja 2.30 nõutud funktsionaalsusi.
107.Kaebaja on asunud väitma, et ta ei pea „tingimata pakkuma isoleeritud standardlahendusi“, vaid „lubatud on pakkuda ka erinevate IT-lahenduste kombinatsioone“, et tagada nõuetele 15(21)
vastavus. Sõnastus „pakkuda on lubatud“ viitab teoreetilisele võimalusele, mitte tegelikule kavatsusele.
108.Kaebaja ei oma isegi pakutava küberturbeplatvormi edasimüügiõigust, veel vähem on tal õigust hakata teise ettevõtja intellektuaalset omandit modifitseerima. Teiseks on see võimatu ka praktiliselt, kuna kaebaja ei oma ligipääsu tarkvarakoodile ega oma pädevust, et hakata platvormi „erinevate IT-lahendustega kombineerima“. Kaebaja jätab tähelepanuta, et riigihankega ostetakse kõrgtehnoloogilist, pika arendus- ja verifitseerimisprotsessi läbinud küberturbeplatvormi. Kokkuvõttes peab paika ka kolmas mittevastavus, kuna kaebaja pakutud küberturbeplatvormil ei ole TE p-des 2.11, 2.12, 2.13, 2.20 ja 2.30 nõutud funktsionaalsusi. Osutatava teenuse töökeel
109.Kaebaja kaasatud kuuest meeskonnaliikmest valdavad eesti keelt kaks. Et tagada lepingu täitmine lepingulises töökeeles 24/7, peaksid need kaks isikut osutama teenust igapäevaselt 12 tundi, sh riigipühadel, nädalavahetustel ja puhkustel. Selline töökorraldus on karjuvas vastuolus tööõiguse normidega ning peaks tekitama põhjendatud kahtluse, et kaebaja pakkumuse maksumus – mis pealekauba on teistest pakkumustest oluliselt madalam – on tingitud tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest (RHS § 115 lg 9).
110.Kaebaja väitel on ülejäänud tiimiliikmed mõeldud „peaasjalikult tegelema tehniliste raportite ja sündmuste teavitusega“. Kolmas isik nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei adu, millisele asutusele ning kui kriitilise iseloomuga teenust ta pakub.
111.Kolmas isik on nõus vastustajaga, et kaebaja üritab sisuliselt luua erandist üldreeglit ja üldreeglist erandit. Hankedokumentide tõlgendamisel ei saa tugineda üksnes grammatilisele analüüsile, vaid arvestada tuleb ka hanke eesmärgi ja hankemenetluse olemusega. Riigihanke eset arvestades on vastustaja soov ilmselgelt olnud, et üksnes sellistel erandjuhtudel, kus mingit kindlat erialaeksperti ei ole võimalik nt Eestist leida, on lubatud sellise eksperdiga suhtlemine inglise keeles. Osutatava teenuse kriitilisuse taustal, mh arvestades viivitamatut reageerimise vajadust, ei ole võimalik kuidagi asuda seisukohale, et meeskonnas ei ole enamikus osas eesti keele oskus tagatud. Kokkuvõttes peab paika ka neljas mittevastavus, kuna kaebaja pakkumus ei sisalda võimekust osutada teenust 24/7 eesti keeles ehk lepingulises töökeeles (TK esimene lõik, TK p-d 2.1, 3.5 ja 4.1).
112.Kaebaja on vaidlustanud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust vaid läbi seose tema enda pakkumuse mittevastavaks tunnistamise otsusega. Kuna kaebaja pakkumus on õigesti mittevastavaks tunnistatud, on õiguspärane ka kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
113.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Nii hankija otsused kui ka VAKO otsus on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
114.Hanke eesmärgiks on vastustajale küberturbeteenuste ja -platvormi ostmine.
115.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas vastustaja otsus kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta ning sellele järgnevad vastustaja otsused ning kaebaja vaidlustuse kohta tehtud VAKO otsus on õiguspärased. 16(21)
116.Vastustaja 20.12.2024 otsusest nähtuvalt tunnistati kaebaja pakkumus mittevastavaks nelja erineva sisulise puuduse tõttu: -
Pakutav küberturbeplatvorm ja selle haldustegevustele vastav tootja sertifikaat. Kaebaja pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete CV-des, muudes pakkumust selgitavates dokumentides ja teabevahetuse tulemusel ei ole tuvastatav, et kaebaja pakutud meeskonnaliikmetel oleks pakutud küberturbeplatvormi haldustegevuste tegemiseks vajalik tootja sertifikaat (tehnilise kirjelduse (TK) p 4.2.3, vastavustingimus „Pakkujal on lepingu täitmiseks meeskond“);
-
Pakutava küberturbeplatvormi ja sellega seotud toodete esindusõigus. Kaebaja ei ole pakkumuses ega teabevahetuses tõendanud pakutud küberturbeplatvormi omandit või selle esindusõiguse olemasolu (vastavustingimus „Küberturbe platvormi ja sellega seotud toodete esindusõigus“);
-
Pakutava rünnakute laiendatud tuvastust ja reageerimist võimaldava küberturbeplatvormi lahenduse (XDR) vastavus esitatud nõuetele. Kaebaja pakutav küberturbeplatvormi lahendus ei vasta kõikidele „Tase I“ funktsionaalsustele (tehnilise ettepaneku (TE) vormi p 3, funktsionaalsused tabelis märkega „*Tase I“);
-
Osutatava teenuse töökeel. Kaebaja pakkumus ei sisalda võimekust osutada teenust 24/7 eesti keeles ehk lepingulises töökeeles (TK esimene lõik, TK p-d 2.1, 3.5 ja 4.1).
117.Vastustajal oli õigus pakkumus tagasi lükata juhul, kui kaebaja pakkumus ei vasta vähemalt ühele RHAD-s esitatud tingimusele, see mittevastavus on sisuline ega ole selgitustega kõrvaldatav (RHS § 114 lg 2). Eeltoodust järeldub, et kaebaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuseks piisab ühest sisulisest mittevastavusest. Üksnes juhul, kui kaebaja pakkumuses ei esine ühtegi vastustaja otsuses väidetud sisulist mittevastavust RHAD-le, on vastustaja otsus kaebaja pakkumise tagasilükkamiseks õigusvastane ning kaebus põhjendatud.
118.Kohus analüüsib esmalt kaebaja pakkumuse tagasilükkamise põhjuseid ning kaebaja vastuväiteid (I), lahendab seejärel kaebuse (II) ning jagab viimaks menetluskulud (III). I Küberturbe platvormi ja sellega seotud toodete esindusõigus
119.Pakkumuse vastavustingimuse nr 5 kohaselt peab pakkumus tingimuste täitmiseks vastama järgmistele nõuetele: -
„1) Pakkuja esitab tõendid, et tal on pakutava küberturbeplatvormi omanik või omaniku volitatud edasimüüja või lepinguline partner Eestis.
-
2) Pakkuja esitab tõendid, et ta on pakutava küberturbe platvormi kuuluvate toodete omanik ja omab tootja poolset tuge.“
120.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kaebaja (koos Obrela Security Industries GmbH-ga) esitanud 21.10.2024 kirja „Confirmation of partnership/ownership“, millest kohaselt on küberturbeplatvormi *** omanikuks Obrela Security Industries GmbH.
121.Vastustaja on asjakohaselt selgitanud (vt vastustaja 20.12.2024 otsuse „Riigihankes „Küberturbeteenused ja platvorm 2“ (viitenumbriga 271909) ühispakkujate ByteLife Solutions OÜ ja Obrela Security Industries GmbH pakkumuse nr 516140 tagasi lükkamine“ p 10, et avalikele allikatele tuginedes on pakutud küberturbeplatvormi omanikuks börsiettevõte ***. Kuivõrd kaebaja on kinnitanud, et vähemalt osaliselt kavatseb ta teenuse osutamiseks kasutada
17(21)
küberturbeplatvormina ***, kuid ei ole tõendanud selle platvormi omandit või esindusõiguse olemasolu, on vastustaja järeldus vastavustingimustele mittevastavuse osas põhjendatud.
122.Kaebaja viitas kaebuses *** omaniku kinnitusele, millest nähtub, et *** on ametlik partner (vt kaebuse lisa 7b). Üksnes asjaolu, et tegemist on „ametliku“ äripartneriga *** osas, ei lükka esitatud tõend ümber vastustaja väidet, et *** (s.o küberturbeplatvormi, mida kaebaja kasutada kavatses) osas puudub kaebajal omandi- või esindusõigus.
123.Kaebaja on läbivalt väitnud, et esindusõiguse vastavustingimus puudutab nn „infoturbeplatvormi“. Lisaks on kaebaja väitnud (vrd kaebaja 10.03.2025 täiendavad seisukohad, p 22), et kaebaja on 10.01.2025 VAKO-le esitanud tõendi sellegi kohta, et tal on vajalik esindusõigus ka siis, kui lähtuda vastustaja tõlgendusest „infoturbeplatvormi“ (või vastustaja käsitluses „küberturbeplatvormi“) osas.
124.Kohus võtab haldusasja materjali juurde ka kaebaja 10.01.2025 vaidlustuskomisjonile esitatud täiendavad seisukohad ning selle lisad 1 ja 2, kuulutab menetluse ka nende dokumentide osas juba varasemalt esitatud põhjendustel (Tallinna Halduskohtu 12.02.2025 ning 03.03.2025 määrused käesolevas asjas) kinniseks ning piirab kolmanda isiku juurdepääsu.
125.Sõltumata nimetatud tõendite sisust, nõustub kohus VAKO-ga, et kui kaebaja esitas TE-s pakutavaks küberturbeplatvormiks ***, oleks pakutava küberturbeplatvormi esindusõigus (TK p 6) pidanud olema tõendatud pakkumuses või hiljemalt hankija selgitustaotlusele vastates, mitte alles vaidlustusmenetluses (ja ka vaidlustusmenetluses alles täiendavate seisukohtade esitamise ajal). Alusetu on kaebaja seisukoht (kaebuse p 44) justkui ei pidanuks ta neid tõendeid juba pakkumuses esitama. Vastavustingimused nägid sõnaselgelt ette, et koos pakkumusega tuleb esitada tõendid pakutava küberturbeplatvormi omandi- või esindusõiguse kohta. Seega sõltumata viidatud tõendi sisust ei anna see alust pidada pakkumust vastavustingimustele vastavaks.
126.Kokkuvõtvalt on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja pakkumuses puudusid pakutava küberturbeplatvormi *** esindusõigust tõendavad dokumendid ning et neid ei esitatud ka vastuseks vastustaja selgitustaotlusele. Järelikult on õiguspärane vastustaja põhjendus, et kaebaja pakkumus ei vasta TK p-le 6 ja vastavustingimustele.
127.Kaebaja väited, justkui pidanuks ta tõendama „infoturbeplatvormi“ esindusõigust, ei ole haldusasja materjali arvestades asjakohased. Vaidlust ei ole selles, et TK p-s 6.1. on kasutatud sõnastust „hankes pakutava infoturbe platvormi“. Tulenevalt hanke üldandmetes ning tehnilises kirjelduse läbivalt kasutatud küberturbeplatvormist pidi igale asjatundlikule pakkujale olema arusaadav, et tegemist on eksliku sõnastusega ning mõeldud on küberturbeplatvormi. Otsesõnu viitab sellele TK p-i 6 pealkiri „Küberturbe platvormi esindusõigused“. Seetõttu ei saanud kaebajal tekkida (arvestades ka muude dokumentide läbivat sõnakasutust) kahtlust, et mõeldud on küberturbeplatvormi.
128.Tallinna Ringkonnakohus on varasemas praktikas selgitanud, et olukorras, kus on võimalikud mingi hanketingimuse või nõude erinevad tõlgendused, tuleb seda tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1639, p 14). Kuigi kaebaja on õigesti märkinud, et hanketingimuste ega hankija küsimuste ebaselguse või üldsõnalisega seotud riske ei saa jätta pakkuja kanda, ei ole praegune olukord sellisena käsitatav. Praegusel juhul oli tegemist küll eksitava sõnastusega, kuid eksimus oli sedavõrd ilmne, et seda ei saa pidada selliseks hanketingimuse mitmeti mõistetavuseks, mis annaks aluse tõlgendada need pakkuja (st kaebaja) kasuks. Arvestades RHAD-i ning hanketingimusi kogumis pidi iga 18(21)
mõistlik keskmine pakkuja seda eksimust mõistma ning aru saama, et hankija on silmas pidanud „küberturbeplatvormi“. Lisaks on kolmas isik õigesti märkinud, et RHAD-iga mittenõustumise korral pidanuks kaebaja RHAD-i vaidlustama. Arvestades eeltoodut on vastustaja põhjendatult järeldanud, et kaebaja pakkumus ei vasta selle vastavustingimuse osas nõuetele. Osutatava teenuse töökeel
129.Tehnilisest kirjeldusest nähtuvalt tuleb kõiki pakutud teenuseid osutuda üldjuhul eesti keeles. Erandjuhtudena (TK-s esitatud täpsustuse kohaselt: „Nt vastavat erialaeksperti, kes valdaks eesti keelt, ei ole võimalik saada, teenuse osutamisel on otstarbekas kasutada otse tootja tuge vmt“) nõustub hankija töökeelena inglise keelega. TK p-de 2.1., 3.5. ja 4.1. kohaselt peab pakkuja osutama teenuseid 24/7 (s.o kaasa arvatud nädalavahetustel ja riigipühadel).
130.Vastustaja leidis otsuses järgmist: „Pakkuja on esitanud pakkumuses küberturvalisuse häirekeskuse teenuse seire- ja vasteteenuse, kriitilise intsidendi lahendamise teenuse meeskonna liikmete nimekirja etteantud vormil. Meeskonnaliikmetest ainult kaks liiget (*** ja ***) valdavad eesti keelt. Hankija ei pea tõendatuks, et pakkuja on valmis osutama teenuseid nõutud kvaliteedis eesti keeles. Hankega hangitavad teenused on oma olemuselt aegkriitilised ja intsidentide lahendamisel on oluline pakkuja meeskonna kiire tegutsemine ja suhtlemine hankija meeskonnaliikmetega sõltumata ajast. Kehtiva tööõiguse nõudeid silmas pidades ei pea hankija usutavaks, et kaks eesti keelt emakeelena valdavat meeskonnaliiget on võimelised 24/7 järgneva nelja aasta jooksul tagama kogu teenuse osutamisel vajaliku suhtluse. Ühtlasi ei pea hankija ka usutavaks, et tagatakse paralleeltõlge eesti keelde, sest pakutud meeskonnas ei ole nimetatud ühtegi isikut, kellel võiks olla selline kvalifikatsioon (vt. tehnilise kirjelduse punktide 2.2., 3.2. ja 4.3. nõudeid).“
131.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kaebaja pakkumusest nähtuvalt valdavad ainult kaks liiget (*** ja ***) eesti keelt. Selle vastavustingimuse puhul on vaidlus ennekõike selles, kas kaks eesti keelt valdavat meeskonnaliiget suudavad nõutud ulatuses ja kvaliteedis eestikeelset teenust osutada.
132.Vastustaja on seisukohal, et vaid kahe eesti keelt oskava inimese aasta jooksul lubatud töötundide suurus ei kata ära isegi 50% nende tundide arvust, mida pakkuja peab olema valmis hankijale ühe aasta jooksul minimaalselt osutama.
133.Arvestades hanke eesmärki ning hangitava teenuse olemust, nõustub kohus vastustajaga, et hangitavad teenused on aegkriitilised. Pidades silmas ka hankija igapäevase töö väga suurt tähtsust (tegemist on Eesti ühe suurema tervishoiuteenuse osutajaga), on põhjendatud eeldada, et võimalike küberintsidentide lahendamisel on oluline pakkuja meeskonna kiire tegutsemine. Kiire tegutsemise üheks peamiseks eelduseks on reageerimisvõime. See omakorda eeldab nii igakülgset arusaamist (ja seega eesti keele oskust) kui ka võimalikult vahetut suhtlust. Kohus möönab, et iseenesest ei saa kaebaja viidatud tõlkide kasutamise võimalust täielikult välistatuks pidada. Kuid vaidlust ei saa olla selles, et see on täiendav ajakulu ning ei aita kaasa võimalikult kiirele reageerimisele. Ühtlasi ei saa pidada alusetuks vastustaja kahtlust, et on väheusutav sellise meeskonna (üksnes kaks meeskonnaliiget räägivad eesti keelt emakeelena) suutlikkus 24/7 kõrge kvaliteediga teenust pakkuda. Kriisiolukordades, mis võivad tekkida ka öösel, tähendaks kaebaja pakkumus vastustaja jaoks vältimatust inglisekeelseks suhtluseks. TK p-des
19(21)
4.2.1.ning 4.2.2. on esitatud nõuded kõigile vähemalt kuuele meeskonnaliikmele, kes peavad olema vastustajale vajadusel 24/7 kättesaadavad. Kohtu hinnangul ei saa pakkumust, mille tingimused välistavad tegelikkuses üldreeglist (praegusel juhul: „teenuseid osutatakse üldjuhul töökeelena eesti keeles“) lähtumise, vastavasutingimustele vastavaks pidada. Arvestades eeltoodut on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja esitatud pakkumus ei vasta osutatava teenuse töökeele osas vastavustingimustele. Kokkuvõte
134.Kuivõrd juba seni analüüsitud alused on piisavad, et kaebaja pakkumus tagasi lükata, ei pea kohus muude kaebaja etteheidete või vastustaja ja kolmanda isiku asjaomaste vastuväidete analüüsimist vajalikuks. II
135.Kohus leidis eelnevalt, et kaebaja pakkumus ei vastanud vähemalt kahele vastavustingimusele. Lisaks eespool märgitule nõustub kohus VAKO 29.01.2025 otsuse põhjendustega ega pea nende tervikuna kordamist vajalikuks.
136.Kuivõrd kaebaja pakkumuse tagasi lükkamiseks piisab vastustajal juba ühest kaebaja pakkumuse sisulisest mittevastavusest ning kohtu hinnangul on see nõue täidetud, on vastustaja kaebaja pakkumuse õiguspäraselt tagasi lükanud.
137.Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja kolmanda isiku kvalitiseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused vaidlustas kaebaja üksnes seetõttu, et pidas kaebaja pakkumuse tagasi lükkamist õigusvastaseks. Kuivõrd kaebaja pakkumuse tagasi lükkamise otsus on kohtu hinnangul õiguspärane, ei ole ka kolmanda isiku pakkumust puudutavate otsuste tühistamise nõue põhjendatud.
138.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja 20.12.2024 otsused olid õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Seetõttu ei ole alust ka VAKO 29.01.2025 otsuse tühistamiseks. III
139.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
140.Kuivõrd otsus tehakse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud (sh vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja muud kulud) tema enda kanda.
141.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetluskulude väljamõistmist taotleva menetlusosalise kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta (Riigikohtu 11.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-20-663, punkt 23).
142.Vastustaja kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ei taotle ning palub jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.
143.Kolmas isik taotleb kokku (4190+1590=) 5780 euro (ilma käibemaksuta) suuruse menetluskulu väljamõistmist. Kohus leiab, et kolmanda isiku õigusabile kulunud aeg ning sellega seotud menetluskulud on mõnevõrra ülepaisutatud. Kolmanda isiku 17.03.2025 täiendavad seisukohad on valdavas osas 20(21)
kaebaja väidete taasesitamine ning kolmanda isiku varasemate seisukohtade kordamine. Menetlusdokumendi sisu ning mahtu arvestades ei ole usutav, et selle koostamiseks kulus (lisaks kaebaja seisukoha analüüsimisele kulunud rohkem kui 1,5 tunnile) ligi 6 tundi. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades peab kohus kolmanda isiku õigusabile kulunud aega ning sellega seotud menetluskulusid põhjendatuks 4600 euro osas. Kolmas isik ei ole eespool viidatud kinnitust käibemaksu kohta esitanud, mistõttu tuleb tema õigusabikulu välja mõista ilma käibemaksuta. Seega mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 4600 eurot (ilma käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.