Z.H ja T.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 31.03.2024 otsuse nr 12310250120-1 ja 123102601271 ning 31.03.2024 ettekirjutuse nr 12310250120-1 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad Z.H ja T.J , esindaja Uljana Ponomarjova Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.12.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.12.2024 otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse ning mõistis Politsei- ja Piirivalveametilt Z.H kasuks välja 12 eurot.
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Z.H kohaldamist puudutavas osas rahuldamata.
ja T.J kaebus sissesõidukeelu
Jätta menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
21.04.2025
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-24-1242 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanikud Z.H (sünd. XX.XX.XXXX) ja tema tütar T.J (sünd. XX.XX.XXXX) saabusid 25.10.2023 Eestisse ning esitasid rahvusvahelise kaitse taotlused. Z.H selgitas, et saabus Eestisse oma elukaaslase ja lapse isa Y. C juurde, kes taotleb siin rahvusvahelist kaitset. Z.H ei toeta Venemaa riigivõimu ja sõda, mistõttu on tal Venemaal ohtlik elada.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 31.03.2024 otsusega nr 12310250120-1 ja 12310260127-1 kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ning lükkas need VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. PPA leidis, et Z.H-d ei ohusta Venemaale tagasipöördumisel tagakiusamine tema poliitiliste vaadete tõttu. T.J-il on olnud terviseprobleeme, kuid ta on saanud Venemaal vajalikku ravi ja tõenäoliselt saab seda ka edaspidi.
3.PPA tegi Z.H-le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 2 lg-te 1, 11 ja 4 alusel 31.03.2024 ettekirjutuse nr 12310250120-1 lahkumiseks Venemaale, määrates vabatahtliku täitmise tähtajaks 14 päeva (p 1), ning kohaldas VSS 74 lg 1 alusel sissesõidukeeldu üheks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 2). Z.H vanus või terviseseisund ei takista sissesõidukeelu kohaldamist. Z.H on viibinud Eestis alates 25.10.2023 ja tal ei ole siis majanduslikke huve. Z.H ei tööta ega õpi Eestis ning tal ei ole siin vara. Venemaal elab Z.H isa, kellega ta enam ei suhtle, ning T.J isapoolne vanaema, vanaisa ja tädi. Seega on Z.H-l olemas side pärioluriigiga. Eestis viibib Z.H lapse isa Y. C , kuid Z.H ei ole temaga abielus ja PPA keeldus Y. C-ile rahvusvahelise kaitse andmisest. VSS § 74 lg 4 annab võimaluse jätta sissesõidukeeld humaansetel kaalutlustel kohaldamata, kuid siinses asjas ei ole PPA tuvastanud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks seda erandit rakendada. Arvestades, et Z.H vend elab koos oma perega Hispaanias, on proportsionaalne kohaldada sissesõidukeeldu üheks aastaks.
4.Z.H ja T.J esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tühistada PPA 31.03.2024 otsus nr 12310250120-1 ja 12310260127-1 ning kohustada PPA-d uuesti läbi vaatama kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlused, lähtudes Y. C kohta tehtud otsusest, alternatiivselt kohustada PPA-d andma kaebajatele rahvusvaheline kaitse nende isiklikest asjaoludest lähtuvalt; 2) tühistada PPA 31.03.2024 ettekirjutus nr 12310250120-1. Arvestades, et Z.H vend elab koos perega Hispaanias, oleks PPA saanud jätta sissesõidukeelu kohaldamata või kohaldada seda üksnes Eesti territooriumil.
5.PPA palus jätta kaebus rahuldamata. Üheaastane sissesõidukeeld on proportsionaalne. Kaebuses ei ole välja toodud, et PPA oleks jätnud tähelepanuta mõne olulise asjaolu, mis oleks andnud aluse kohaldada sissesõidukeeldu 2(5)
3-24-1242 lühemaks ajaks või jätta sissesõidukeeld kohaldamata. PPA võttis arvesse, et Z.H vend elab koos oma perega Hispaanias, ja lühendas selle tõttu sissesõidukeelu kehtivusaega.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 19.12.2024 otsusega kaebuse osaliselt, tühistas PPA 31.03.2024 ettekirjutuse p-i 2 (sissesõidukeelu kohaldamine), jättis muus osas kaebuse rahuldamata ning mõistis PPA-lt Z.H kasuks välja 12 eurot. PPA-l tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid arvestades proportsionaalne (nt Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 16; 27.06.2019 otsus nr 3-17-1927, p 13; 19.02.2019 otsus nr 3-171545, p 34). PPA võttis sissesõidukeelu kohaldamisel arvesse üksnes seda, et Z.H vend elab Hispaanias, ning lühendas selle tõttu sissesõidukeelu kehtivuse aega. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et T.J vajab arstiabi. Kuigi T.J-ile ei kohaldatud sissesõidukeeldu, peab Z.Hle olema tagatud võimalus reisida vajadusel Venemaalt välja, kuna T.J on alaealine. PPA ei ole arvestanud sellega, et T.J tervislik seisund võib halveneda ja ta võib vajada arstiabi Schengeni alal. Sissesõidukeelu kohaldamine ei ole põhjendatud ka Venemaa ettearvamatu poliitilise olukorra tõttu. Z.H on aidanud kaasa rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisele. Lisaks ei saa välistada, et kaebajad võivad tulevikus siiski vajada rahvusvahelist kaitset ja sissesõidukeelu kehtivuse ajal ei oleks tagatud nende pääsemine Schengeni alale. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.PPA palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 19.12.2024 otsus osas, milles kohus rahuldas kaebuse, ja teha uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Z.H haldusmenetluses ja kohtuistungil antud ütlused seoses oma lapse raviga on vastuolulised. PPA võttis Z.H-le sissesõidukeelu kohaldamisel arvesse mh Z.H vanust, tervislikku seisundit, tema seotust Eestiga ja sidet päritoluriigiga. Samuti võttis PPA arvesse Z.H 04.12.2023 vestlusel antud selgitust, et tema vend koos oma perega elab Hispaanias. Kuigi T.J on kaasasündinud terviserikke tõttu vajanud meditsiinilist abi, ei nähtunud PPA-le Z.H selgitustest, et arstiabi oleks tehtud T.J-ile Venemaal kättesaamatuks või puuduksid Venemaal vajalikud ravivõimalused või sellised ravivõimalused eksisteeriks ainult Schengeni riikide territooriumil. On tõenäoline, et kui Venemaal puuduksid vajalikud ravivõimalused, siis lapse heaolu eest muretseva vanemana oleks Z.H selle haldusmenetluses välja toonud. Kuna Z.H seda ei teinud, siis ei saa välistada, et tema halduskohtu istungil antud ütlused on suunatud lapse terviseseisundi ärakasutamisele oma isiklike eesmärkide saavutamisel. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 30.06.2023 otsuses nr 3-23-188 (p 15), et tervishoiusüsteemi kvaliteet ja selle võimalikud puudujäägid Venemaal ei ole aluseks jätta sissesõidukeeld kehtestamata või lühendada seda. Riigikohus leidis 01.10.2019 otsuses nr 318-1891 (p 18), et sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga. Pärast sissesõidukeelu kohaldamist ilmnenud asjaolud ei ole sissesõidukeelu õiguspärasuse kontekstis olulised. Asjakohane ei ole halduskohtu järeldus, mille kohaselt ei saa välistada võimalust, et kaebajad võivad kunagi siiski vajada rahvusvahelist kaitset. Sellise järelduse võiks teha kõigi edutult varjupaika taotlenud isikute puhul. Kohtupraktika kohaselt ei takista sissesõidukeeld põhjendatud vajaduse tekkimise korral rahvusvahelise kaitse taotlemist.
8.Z.H ja T.J paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. T.J vajab arstiabi ning on võimalik, et ta vajab arstiabi ka Schengeni alal, kuna Venemaal ei pruugi sanktsioonide tõttu alati olla kättesaadavad vajalikud ravimid või ei tehta seal teatud protseduure, mida tehakse Euroopa Liidu liikmesriikides. Kuigi T.J-ile ei ole sissesõidukeeldu kehtestatud, ei ole ta alaealisena võimeline üksinda reisima. PPA ei võtnud seda asjaolu arvesse, mistõttu ei olnud sissesõidukeelu kohaldamine põhjendatud. 3(5)
3-24-1242 Täiskasvanuid puudutav kohtupraktika ei pruugi laieneda alaealisele. Seda, et sissesõidukeelu õiguspärasust tuleb hinnata selle kohaldamise aja seisuga, selgitas Riigikohus väljasaatmise asjas. Rahvusvahelise kaitse puhul tuleb lähtuda HKMS § 158 lg-st 31.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.PPA apellatsioonkaebuse alusel jätkub vaidlus üksnes Z.H-le sissesõidukeelu kohaldamise õiguspärasuse üle.
Ringkonnakohus leiab, et PPA apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
11.VSS § 74 lg 1 järgi kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. VSS § 74 lg 41 näeb ette, et välismaalase suhtes, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige, kohaldatakse Schengeni sissesõidukeeldu. VSS § 74 lg 3 sätestab, et kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. VSS § 74 lg 4 alusel võib sissesõidukeelu jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata.
12.PPA märgib õigesti, et sissesõidukeelu kehtestamise õiguspärasust tuleb hinnata haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2, vt ka Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-181891, p 18). See põhimõte kohaldub ka rahvusvahelise kaitse asjades. Kohustus arvestada pärast haldusakti andmist muutunud asjaoludega puudutab rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse ja lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse hindamist (HKMS § 158 lg 31; Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p-d 24 ja 32 ning seal viidatud lahendid). Asjaolude olulisel muutumisel pärast sissesõidukeelu kohaldamist on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32). Seega on sissesõidukeelu puhul samuti võimalik arvestada uute asjaoludega, kuid selleks on ette nähtud eraldi menetluskord. Selline on olnud ka Tallinna Ringkonnakohtu varasem praktika rahvusvahelise kaitse asjades (nt 20.12.2024 otsus nr 3-232545, p 12; 17.12.2024 otsus nr 3-24-86, p 15; 13.12.2024 otsus nr 3-24-997, p 23).
13.Eeltoodust tulenevalt oli PPA-l kohustus arvestada Z.H-le sissesõidukeelu kohaldamisel vaid asjaoludega, mis olid talle 31.03.2024 seisuga teada või mille uurimiseks esines mõistlik ajend (Riigikohtu 01.10.2019 otsus nr 3-18-1891, p 19). PPA lühendas seaduses ettenähtud kolmeaastase sissesõidukeelu kehtivusaega ühe aastani, arvestades Z.H vanust, tervislikku olukorda, majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid päritoluriigis ja Eestis, Z.H ja tema elukaaslase rahvusvahelise kaitse taotluste põhjendamatust ning seda, et Z.H vend oma perega elab Hispaanias. Z.H ei pidanud 04.12.2023 vestluse käigus sissesõidukeelu kohaldamist otstarbekaks ja rõhutas enda õiguskuulekat käitumist, kuid ei toonud välja, et tema laps vajab ravi mõnes Schengeni alale jäävas riigis (p-d 44 ja 45). Seda ei toonud Z.H selge sõnaga välja ka 19.03.2024 vestlusel. Seega ei saa PPA-le ette heita, et ta ei ole T.J tervisega seonduvat sissesõidukeelu kohaldamisel eraldi kaalunud.
14.On siiski tõsi, et Z.H tõi rahvusvahelise kaitse menetluses toimunud vestlustel oma lapse tervise ja raviga seotud probleemid välja ühe rahvusvahelise kaitse taotlust põhjendava asjaoluna, s.o see asjaolu oli PPA-le sissesõidukeelu kohaldamise ajal teada. PPA leidis 31.03.2024 otsuses (p 5.3.1), et kaebajad ei vaja rahvusvahelist kaitset mh T.J tervisest tulenevatel põhjustel. Seega sisuliselt on PPA siiski andnud hinnangu T.J tervise ja raviga seotud asjaoludele, kuigi ei teinud seda sissesõidukeelu kohaldamise juures. PPA on Z.H-le sissesõidukeeldu kohaldades märkinud, et puuduvad humaansed põhjused, mille tõttu tuleks jätta sissesõidukeeld kohaldamata. On usutav, et seejuures arvestas PPA ka kaebajate rahvusvahelise kaitse taotlustes toodud asjaoludega. Ringkonnakohus nõustub PPA järeldusega. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et humaansed kaalutlused VSS § 74 lg 4 4(5)
3-24-1242 tähenduses peaksid seonduma esmajoones olukorraga, kus Eestisse või Schengeni alale sisenemise keeld riivaks intensiivselt välismaalase perekonna- või eraelu, seaks ohtu tema elu või tervise või tooks kaasa muu samalaadse tagajärje (Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2024 otsus nr 3-23-766, p 20; Riigikohtu 05.12.2019 otsus nr 3-16-2123, p 15). Selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu, arvestades mh PPA 31.03.2024 otsuses toodud põhjendusi seoses T.J tervisliku seisundi ja ravi vajadusega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2023 otsus nr 3-23-188, p 15).
15.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et Z.H-le kohaldatud ühe aasta pikkune sissesõidukeeld on proportsionaalne ja selle tühistamiseks ei olnud alust. Halduskohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus ka sissesõidukeeldu puudutavas osas rahuldamata. Ühtlasi tuleb halduskohtu otsuses muuta menetluskulude jaotust, jättes kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu täies ulatuses kaebajate endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
16.Apellatsioonimenetluse võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg-d 1 ja 11).
17.Rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole avalik (VRKS § 13 lg 1). Menetluse kinniseks kuulutamise alust kahjustamata saab avalikustada kohtuotsuse viisil, et kaebajate ja Y. C nimed ning kaebajate sünniajad asendatakse tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.