lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-577/3

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-577/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1113
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-577

Määruse kuupäev

14.03.2025

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks saatma kaebaja kirjad Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonnale vangla kulul

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja materjalide juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 07.11.2024–06.03.2025 kohta.
2.Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.X (edaspidi ka taotleja) esitas 07.03.2025 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Viru Vangla tegevused. Taotleja saatis 05.03.2025 kaks kirja Justiitsministeeriumi vanglate osakonnale, kuid vangla tagastas 07.03.2025 taotlejale kirjad, põhjendades, et kinnipeetav saadab Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonnale kirju oma kulul. Taotleja peab menetlustähtaegadest kinni pidama, kuid vangla takistab seda ja vangla tegevus piirab taotleja õigust kaitsele. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 2 kohaselt toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Kinnipeetava õiguskantslerile, vanglale, Presidendi Kantseleile, prokuratuurile, uurimisasutusele, vanglakomisjonile ja kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 212 lg 2 p-st 6 tulenevalt on Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond uurimisasutus. Taotleja leiab VangS § 29 lg 5 ja justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 50 lg 2 alusel, et vangla tegevus kirjade kinni pidamisel on olnud õigusvastane ja taotleja õiguste rikkumine. Taotleja palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest ja asendada taotleja nimi tähemärkidega.

3-25-577

2.Viru Vangla esitas 12.03.2025. a vastusena kohtunõudele X esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad materjalid, sh X esitatud vaide vanglale, ning seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele. Viru Vangla leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on formaalselt lubatav, kuna taotleja on vanglale esitanud vaide, kuid palub jätta taotluse rahuldamata. X soovis 05.03.2025 edastada Justiits- ja Digiministeeriumile kaks kirja vangla kulul. Kirjavahetuse kaardi kohaselt võtsid vanglaametnikud kirjad vastu 05.03.2025 ja 07.03.2025 tagastasid need X-ile. VSkE § 47 esimeses lauses sätestatu kohaselt peab kinnipeetav kirjavahetust enda kulul ja sätte teine lause annab ammendava loetelu kirjadest, mis saadetakse vangla kulul, Justiits- ja Digiministeeriumile adresseeritud kirjad loetelus ei sisaldu. Seega ei lasu vanglal kohustust kinnipeetava Justiits- ja Digiministeeriumile adresseeritud kirju edastada vangla kulul. Kinnipeetava ebaõige arusaam õigusaktides sätestatust ei tähenda vangla toimingu õigusvastasust. Tulenevalt eeltoodust tagastati 07.03.2025 X-ile kirjad, et viimane lisaks ümbrikule postiteenuse kasutamiseks vajalikud kirjamargid. X viidatud KrMS § 212 lg 2 p 6 sätestab uurimisalluvuse, mille kohaselt on Justiits- ja Digiministeeriumil pädevus viia läbi kohtueelset menetlust. Antud säte ei anna aga isikule piiramatut õigust pidada kirjavahetust Justiits- ja Digiministeeriumiga vangla kulul ega loo kinnipeetavale õigust nõuda kirja saatmist vangla kulul. Juhul, kui isik soovib saata kirja uurijale, peab ta sellest vanglat teavitama. Antud juhul ei ole kinnipeetav vanglale sellekohast infot andnud. Samuti ei nähtu see ka X poolt 07.03.2025 esitatud vaidest. Viru Vanglal puuduvad andmed, et Justiits- ja Digiministeerium viiks X suhtes läbi kohtueelset menetlust. Lisaks on vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt X-il olemas rahalised vahendid kirjavahetuse pidamiseks, samuti on tal võimalik tulenevalt VSkE § 741 lg 1 p-st 1 ja lg-st 3 saada kirjaga kirjamarke ja ümbrikke. Ühtlasi lasub riigiasutustel (sh Viru Vanglal) kohustus järgida asutusele pandud finantskohustusi täpselt, muu hulgas tuleb eelarvelisi ressursse kasutada sihipäraselt.

KOHTU SEISUKOHT

3.Taotleja on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles on palunud peatada Viru Vangla tegevuse seoses taotleja kirjade Justiits- ja Digiministeeriumile saatmata jätmisega. Lähtudes esialgse õiguskaitse taotluses ja vanglale esitatud vaides märgitust, tõlgendab kohus X taotlust selliselt, et ta palub esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist edastama taotleja kirjad Justiits- ja Digiministeeriumile vangla kulul (HKMS § 251 lg 1 p 3).
4.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus HKMS § 62 lg 2 alusel haldusasja materjalide juurde väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 07.11.2024–06.03.2025 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole taotleja sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
5.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja 2

3-25-577 esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

6.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2012. a määrus asjas nr 3-122224, p 7).
7.X märgib, et taotluse rahuldamata jätmisel ähvardab teda tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu. Seejuures ei ole taotleja kohtule selgitanud ega esitanud põhjendusi selle kohta, milles see tagajärg seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed täpsemalt talle saabuvad, kui kohus jätab taotluse rahuldamata. Taotleja ei ole ka täpsemalt selgitanud, mis asjaoludel ja/või millise menetluse raames ta Justiits- ja Digiministeeriumile kirju saata soovis. Üksnes taotleja soov saata Justiits- ja Digiministeeriumile kirju ei tähenda, et tal oli vajadus neid saata mõne uurimismenetluse raames. Vangla on 12.03.2025. a vastuses kohtule kinnitanud, et kui taotlejal peaks käima menetlus Justiits- ja Digiministeeriumis ja tal on vaja saata kiri uurijale, siis saab kirju vangla kulul saata, kuid selleks on vaja vanglat eelnevalt teavitada. Toimiku materjalidest ei nähtu, et taotleja oleks seda teinud. Lisaks nähtub taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttelt, et tal olid piisavad rahalised vahendid Justiits- ja Digiministeeriumile kirjade saatmiskulude kandmiseks. Ühtlasi saab taotleja hilisemalt võimaliku kaebuse rahuldamise korral kantud saatmiskulud vanglalt tagasi nõuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejat ei ähvarda praegu sellised tagajärjed ning ta ei pea taluma niivõrd ebamõistlikke piiranguid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samuti ei saa vaidluse põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes märkimisväärsete eduväljavaadete tõttu. Esialgse õiguskaitse rakendamine tähendaks osaliselt ka põhivaidluse äraotsustamist, mida peab esialgse õiguskaitse menetluses üldjuhul vältima (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19).
8.Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
9.Kohus asendab määruse avaldamisel taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja