lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-420/40

Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-420/40
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1203
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 109 lg 1Menetluskulude väljamõistmineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 200Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamiselHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisu

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-420/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.08.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-23-2046/88Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.03.20253-24-1408/31Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.03.20253-24-2276/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja19.11.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.03.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-420

Haldusasi

X kaebus Maardu Linnavalitsuse otsuse peale jätta 2023. a detsembri eest toimetulekutoetus määramata

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja – X, esindaja Tiiu-Ann Kaldma Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.08.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

18.02.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.08.2024 otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses isikute nimed tähemärgiga. Selgitused Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 25.08.20263-25-1870/27Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.08.20263-26-2129/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 06.08.20263-26-1342/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 05.08.20263-26-2395/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.07.20263-25-4412/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 31.07.20263-26-1681/15
HKMS § 116
HKMS § 116

3-24-420

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 07.01.2024 Maardu Linnavalitsusele toimetulekutoetuse taotluse 2023. a detsembri eest. Maardu Linnavalitsus jättis 12.01.2024 otsusega nr 10-1.7/95-1 Xle toimetulekutoetuse määramata.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse 12.01.2024 otsuse nr 101.7/95-1 tühistamiseks ning Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja ei pea eestkostjana võimaldama eestkostetavale eluruumi tasuta kasutust. Kaebaja poeg Y saab eluasemeteenust oma emalt. Kasutuseelise väärtus on summa, mis kuluks analoogse eluaseme üüriks turutingimustel. Sisuliselt sama olukord on kaebaja isa W eluasemekulude arvestamisel. Kaebaja poeg C on alaealine, kes on terve elu elanud kahes linnas eramajades ja kelle kulud on tavapärasemast suuremad. Linn piiras põhjendamatult maha arvestatavat elatist miinimumelatisega perekonnaseaduse (PKS) § 101 mõttes. Peretoetus ei laeku kaebaja kontole, seega ei saa see olla kaebaja sissetulek. Isegi kui see laekuks kaebaja kontole, on isal võrdne õigus seda kasutada.
3.Maardu linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohus jättis 16.08.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja taotles toimetulekutoetust üksinda. Kasutuseelise hüvitamist saab nõuda tsiviilhagi esitamisega, mida kaebaja ei ole teinud. Kaebaja kinnitusest on näha, et ta ei ole maksnud elatist Yle ega Wle, vaid märkis summad (510 eurot) mõlema isiku puhul kui kasutuseelised, mille puhul ta ekslikult arvas, et need saab sissetulekust maha arvata. Cle maksab kaebaja väidetavalt 700 eurot vabatahtlikult. Kuna kaebaja sissetulekuks on 765,20 eurot, siis on see määrav osa kaebaja sissetulekust. Kaebajal jääb eluasemekulude katmiseks 65,20 eurot. Kaebaja on seega esitanud ebaõige kinnituse või on tal varjatud sissetulekuid. Andmete varjamine või ebaõigete andmete esitamine on käsitatav toetuse saamise õiguse kuritarvitamisena. Seetõttu jättis vastustaja taotluse õigesti rahuldamata. Vastustaja on otsuses elatise baassummaks märkinud 260,33 eurot, kuid alates 01.04.2023 on õige elatise baassumma 300,33 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.X esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Vaidluse keskseks küsimuseks on, kas ja kuidas peaks vastustaja toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtma kaebaja makstud elatist, sh kulutusi Yle ja Wle eluaseme tagamisel. Samuti on probleemiks kaebaja poolt Cle kokkuleppel teise vanemaga makstud elatise arvessevõtmine ning C eest saadud lapsetoetuse arvestamine X sissetulekuna.
6.Maardu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus on 12.03.2025 otsuses haldusasjas nr 3-23-2046 analüüsinud küsimusi, mida tuleb mõista makstud elatise all sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 1 kohaldamisel, kasutuseelise väärtuse arvestamist, tehingute näilikkust, leibkonna piiritlemist, kaebajaga ühes eluruumis elavatele isikutele kohalduvat eluruumi sotsiaalset

2(4)

3-24-420 normi ning sellest tulenevalt eluasemekulude normkulude piirmäärasid. Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-23-2046 võetud seisukohtade juurde ega korda neid siinses asjas.

9.Vaidlustatud otsuses on lähtutud on 33 m 2 suurusest pinnast ja eeldusest, et kaebaja elab eluruumis üksi. Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud seisukoha juurde, et kaebaja puhul ei ole korrektne formaalselt lähtuda eeldusest, mille kohaselt elab ta eluruumis üksinda ja moodustab omaette leibkonna. Haldusorgan oli teadlik sellest, et kaebaja leibkonda võib kuuluda ka muid isikuid. Haldusmenetluse seaduse § 6 järgi on haldusorganil kohustus haldusakti andmiseks tähtsust omavad asjaolud välja selgitada ning vastustaja lähenemine ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Seetõttu pole õige halduskohtu järeldus, et vastustajal oli õigus formaalselt lähtuda kaebaja taotluses märgitust, asjaolusid uurimata. Kaebaja leibkonda kuuluvaks tuleb lugeda W (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2025 otsus haldusasjas nr 3-23-2046).
10.Ka eluasemekulude küsimuses jääb ringkonnakohus haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud seisukohtade juurde. 51 m2 puhul (s.o W arvamisel kaebaja leibkonda) on eluasemelaenu normkulu maksimaalselt 510 eurot. Muude normkulude arvestus oleks määruse nr 28 järgi järgmine. Kaebaja esitatud andmete kohaselt oli veearve 62,48 eurot, puitbriketi arve 1040 eurot (dtl 26), elektriarve 146,98 eurot, olmejäätmete vedu 4,32 eurot, laenumakse 658,95 eurot.
11.Kulude arvestamisel tuli esmalt jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen) kolmeks. X ja W kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest1. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele. X ja Wle tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada 41,65 eurot, sest see on nende mõttelisele osale vastav reaalne kulu ja see ei ületa määruses sätestatud piirmäära. Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna tuli arvestada 204 eurot. Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot ühes kuus. Vee soojendamise eest tuli arvestada normkuluna 40 eurot määruse nr 28 § 3 p 9 alusel. X selgitas 18.02.2025 kohtuistungil, et vett soojendatakse vastavalt vajadusele kas elektri või küttepuudega. Sellise kulu arvestamine on põhjendatud, sest määrus näeb sellise kululiigi ette ja taotleja on selle kulu reaalselt kandnud. Seda on võimalik arvesse võtta eespool normkuluna arvesse võtmata jäänud puitbriketi arve ja/või elektri arve alusel. Kokkuvõttes tulnuks X ja W normkuludena arvesse võtta 858,53 eurot (41,65 vesi + 204 küte + 60 elekter + 40 vee soojendamine + 2,88 olmejäätmete vedu + 510 laen).
12.Eespool märgitu tõttu ei ole kokkuvõttes õige halduskohtu järeldus, et vastustaja on õigesti arvestanud eluasemekulud. X sissetulek oli sel kuul 776,51 eurot (dtl 3 ja 27) ja Wl eelduslikult, nagu varasemalt, vähemalt 630,31 eurot2 Seetõttu ei tingi eksimused haldusakti tühistamist, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb eespool toodud küsimustes muuta (HKMS § 200 p 4).
13.Muudes apellatsioonkaebuses esile toodud küsimustes nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Peretoetus on õiguspäraselt arvestatud kaebaja sissetulekuks. Peretoetus on perehüvitise üks liik ning perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Peretoetust makstakse lapsevanemale ning see on mõeldud lapsega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks. Asjaolu, et alates 2024. a-st kantakse peretoetust C arvelduskontole, ei mõjuta järeldust, et

Vesi 41,65 + puitbrikett 693,33 + elekter 97,99 + olmejäätmete vedu 2,88 + laen 658,95 = 1494,80 eurot. 630,31+776,51-858,53-360=188,29.

3(4)

3-24-420 tegemist on kaebaja sissetulekuga. Tegemist on endiselt kaebaja nimele taotletud toetusega. Isegi juhul, kui seda kaebaja sissetulekuna mitte käsitada, ületaks kaebaja sissetulek toimetulekupiiri.

14.Laenumaksete arvestamisega seoses jääb ringkonnakohus 12.03.2025 otsuses haldusasjas nr 3-23-2046 võetud seisukoha juurde.
15.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses taotlenud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta.
16.Otsus sisaldab eraelulisi andmeid. Seetõttu tuleb otsuse avaldamisel asendada otsuses märgitud isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.07.20263-25-3255/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.07.20263-26-2119/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja