Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise vorm
3-24-2276 X. X kaebus Maardu Linnavalitsuse 30.07.2024 otsuse nr 10-1.7/1677 ja 02.09.2024 otsuse nr 10-1.7/2034 tühistamisnõudes ühes kohustamisnõudega Kaebaja – X. X Seaduslik esindaja – Y. Y Vastustaja – Maardu linn Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebused rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
3.Kohtuotsuse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed, juriidiliste isikute nimed ja aadressiandmed tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.12.2024. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.24.07.2024 esitas Y. Y (eestkostja) Maardu Linnavalitsusele taotluse sotsiaaltoetuse määramiseks X. Xle.
2.30.07.2024 tegi Maardu Linnavalitsus otsuse nr 10-1.7/1677, millega otsustas sotsiaaltoetuse määramisest keeldumise.
3.05.08.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus X. X kaebus (3-24-2276) (eestkostja Y. Y) Maardu Linnavalitsuse 30.07.2024 otsusele nr 10-1.7/1677.
4.11.08.2024 esitas Y. Y (kaebaja) Maardu Linnavalitsusele taotluse (täiendava sotsiaaltoetuse määramiseks X. Xle (eestkostetav).
5.02.09.2024 tegi Maardu Linnavalitsus otsuse nr 10-1.7/2034, millega otsustas sotsiaaltoetuse määramisest keeldumise.
6.09.09.2024 registreeriti Tallinna Halduskohtus X. X kaebus (3-24-2537) (eestkostja Y. Y) Maardu Linnavalitsuse 02.09.2024 otsusele nr 10-1.7/2034.
7.10.09.2024 määrusega võttis kohus kaebused menetlusse ja liitis asjad haldusasjad 3-242276 ja 3-24-2537 ühte menetlusse. Haldusasjade ühiseks numbriks jäi 3-24-2276.
10.10.2024 esitas vastustaja vastuse kaebustele ning palus kaebused rahuldamata jätta.
9.14.10.2024 määrusega otsustas kohus vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ja kohustas vastustajat vastama kohtu küsimustele (määruse punkt 9). Kohus selgitas kaebajale tõendamiskoormusega seotud asjaolusid (määruse punktid 10-11).
10.28.10.2024 esitasid pooled asja juurde täiendavad seisukohad.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad 30.07.2024 otsus (sissetulekust sõltuv toetus)
11.Vastustaja on suutnud kokku liita X. X tulud, kuid kulude analüüs puudub täielikult, abivajadus ei sõltu üksnes tuludest. Näiteks on X. X eluasemekulud ca 700 – 800 eurot. Arvutamisega on Maardu linnas lood jätkuvalt kehvasti. Poolte vahel on ka vaidlus haldusasjas 3-23-2640, 3-24-420 ja paljudes teistes, milles vastustaja ei ole võimeline elementaarseid arvutusi tegema ja otsuseid põhjendama.
12.Vastustaja on maksnud sissetulekust sõltuvaid toetuseid isikutele kellel on suurem sissetulek kui 525 eurot. Kaebajale tundub, et toetuseid makstakse täieliku suva alusel.
13.Täiesti arusaamatuks jääb osakonna juhataja seletus: „Toetuse vajaduse tõendamisel on tõendamiskoormus taotlejal, mistõttu oli taotlejal kohustus esitada kõik vajalikud andmed, et toetuse menetleja saaks taotleja toetusevajadusest täieliku ülevaate. X. X ei ole täiendavaid tõendeid, mis kinnitaks toetuse määramise vajadust, esitanud, seega täiendava sotsiaaltoetuse maksmiseks alust ei ole.“ Uurimiskohustus on haldusorganil.
14.Vastustaja sotsiaaltoetuse maksmise kord tagab abi üksnes rahvapensioni saajatele, ehk siis enamik töövõimetuid isikud Maardu linna toetustele ei kvalifitseeru – ka näiteks abivahendite või ravimite osas (X. X töövõime kaotus on 100%). 2.9.2024
otsus (ravimikulude hüvitamine)
15.Otsust tehes ei ole küsitud menetlusosaliste arvamusi. Otsuses on puudulikud põhjendused: ei ole teada ühtegi seadust, mille kohaselt peaks apteeker arvele nime kirjutama, sellele ei viita ka vastustaja oma otsuses. Otsuse tegemiselt rikkus vastustaja menetlusnorme: otsustamine viibis, hoolimata sellest, et vajalik teave esitati õigel ajal.
2 (8)
Vastustaja seisukohad 30.07.2024 otsus (sissetulekust sõltuv toetus)
16.Kaebaja esitas 24.07.2024 vastustajale avalduse täiendava sotsiaaltoetuse määramiseks. Maardu Linnavolikogu 26.11.2019 määruse nr 56 „Maardu linna eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise kord“ § 1 lg 7 sätestab, et perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel loetakse vähekindlustatuks isikut või perekonda, kelle ühe kuu sissetulek pereliikme kohta jääb alla 525 euro.
17.Avalduses eesmärgiks on kaebaja puuetega isikute päevakeskuse toitlustuskulude hüvitamine summas 36,00 eurot, mille kohta on Xxxxxx Xxxxxxxx XX esitanud 30.06.2024 arve nr 604 tasumise tähtajaga 10.07.2024. Kaebaja eestkostja on kaebuses esitanud väite, et arve nr 604 lõppsumma on 302,00 eurot. Väide on ilmselgelt eksitav, kuna konkreetse arve summa on 36,00 eurot ja 266,00 eurot on tasumata arvete võlgnevus eelnevatest perioodidest.
18.Avaldust esitamist on põhjendatud kaebaja väikese pensioniga ja sügava puudega. Kaebaja igakuiste sissetulekutena on deklareeritud ca 560 kuni 580 eurot kuus ja eluaseme kuludena ca 820 eurot kuus, mis on täielikult tõendamata. Eestkostetava igakuistest sissetulekutest on välja jäetud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) kaudu makstav puudega tööealise inimese toetus summas 48,58 eurot (lisa 2) kuus.
19.Avalduse esitamisel on jäetud deklareerimata kaebaja eestkostja enda poolt väidetavalt igakuiselt makstav elatis summas 510 eurot, millist kulu deklareerib kaebaja eestkostja igakordselt toimetulekutoetuse taotlemise avaldustes enda kuluna (haldusasjad nr 3-24-1020, nr 3-24-1021, 3-24-1408 jj kohtutoimikud).
20.Kaebaja viimase kolme kuu keskmine netosissetulek on vähemalt 623,96 [(617,10 + 637,67+617,10) : 3)] eurot (lisa 3), mis ületab toimetulekupiiriks määratud 525 eurot. Kui sellele lisada eestkostja poolt väidetavalt makstud elatis summas 510 eurot ja igakuine deklareerimata toetus summas 48,58 eurot, siis sel juhul ületab kaebaja netosissetulek üle kahe (2) korra vähekindlustatuse määra. Seega puudub X. Xl õigus toetuse saamiseks, kuna X. X ei ole vähekindlustatud isikuks ja seetõttu ei vasta ta toetuse saamise tingimustele.
21.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja kontrollitav sissetulek töövõimetoetusena ja puudega tööealise inimese toetusena kuni 686,25 eurot kuus on piisavalt suur, et tasuda igas kuus Xxxxxx Xxxxxxxx XX kuni 42 euro suuruseid päevakeskuse toitlustamisega seotud arveid. Ühe 3 toitlustamise päeva maksumuseks on kehtestatud sümboolse tasuna 2 eurot kõigile päevakeskuse klientidele. Kaebaja sissetulek peale toitlustamise kulu mahaarvamist jätkuvalt ületab vähekindlustatuse piiri ning täiendava sotsiaaltoetuse maksmiseks alust ei ole.
22.Kaebuses esitatud väide täiendavate sotsiaaltoetuste maksmisest paljudele isikutele, kelle sissetulek ületab vähekindlustatuse määra (toimetulekupiiri), maksmise kohta ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ei ole väidet tõendavaid dokumente esitanud.
23.Määruse § 19 alusel on toetatud sihtrühmana peamiselt lasterikkaid (3 ja enam alaealist last), erivajadusega alaealise lapsega ja vähekindlustatud alaealis(t)e las(t)ega peresid emadepäeva ja jõulude puhul. Üksikisikuid on näiteks toetatud haruldlaste haiguste ravikulude kandmisel (osaliselt), mida Tervisekassa ei finantseeri; püsikuluna elus püsimiseks vajaliku abivahendi käitamise kulusid; osaliselt tulekahjus kodu kaotanud või seeläbi muud kahju (remondivajadus) kandnud inimesi.
24.Määruse § 19 alusel on linnavalitsuse korraldusega makstud toetusi, kas sihtrühmadele või siis tõepoolest erandlikel asjaoludel üksikisikutele, kuid mitte kunagi ei ole hüvitatud toitlustusarveid.
3 (8)
02.09.2024 otsus (ravimikulude hüvitamine)
25.Kaebaja avaldus täiendava sotsiaaltoetuse saamiseks jäeti 02.09.2024 otsusega nr 101.7/2034 määruse nr 56 § 24 punkti 1 alusel rahuldamata. Kuna avaldusele lisatud 11.08.2024 arvel nr 23851-LV219 oli ostja nime koht kinni kaetud ja sellele kohale kirjutatud käsitsi X. X nimi ja kellegi allkiri, siis otsustati teha kaupa müünud apteegile 28.08.2024 järelepärimine.
26.Xxxxxxxx Xxxxxxx Xxxxxx töötajad ei kinnitanud 11.08.2024 arvele nr 23851-LV219 nime ja allkirja kirjutamist (lisa 4). Seega ei olnud ostetud kauba saajaks kaebaja. Kaebaja eestkostja on olnud menetlusse kaasatud (lisa 5), paludes tal esitada arve õigsuse kontrollimiseks portaalist andmed kaebajale väljakirjutatud retseptiravimite kohta. Kaebaja eestkostja neid ei esitanud. Kaebajale on 2024. aastal retseptiravimite kulusid hüvitatud korduvalt ja tema eestkostja teab täpselt, kuidas asjad tegelikult käivad. Näiteks rahuldas vastustaja sotsiaalabi osakond 4 02.10.2024 (lisa 6) kaebaja 24.09.2024 avalduse (lisa 7) ostetud ravimite kulude hüvitamiseks. Kaebajale hüvitati retseptiravimite maksumus summas 16,29 eurot ja avaldusele lisatud arvele oli märgitud ravimite ostjaks X. X.
KOHTU PÕHJENDUSED
30.07.2024 otsus (sissetulekust sõltuv toetus)
27.Vaidluse keskseks küsimuseks 30.07.2024 otsuse (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 7) puhul on see, kas vastustaja on õigesti arvestanud, et X. X ei ole vähekindlustatud isikuks ja seetõttu ei vasta ta toetuse saamise tingimustele.
28.Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda (sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14). Maardu Linnavolikogu on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) ja SHS § 5 lõike 1 ja § 14 alusel 26.11.2019 vastu võtnud määruse nr 56 „Maardu linna eelarvest sotsiaaltoetuste maksmise kord“ (määrus nr 56).
29.Isiku ja perekonna omavastutus sotsiaalkaitse süsteemi osana tähendab seda, et esmane vastutus inimest ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul on inimesel endal (SÜS § 5 lõige 1), arvestades seejuures ka PS § 27 lõikest 5 tulenevat perekonna kohustust hoolitseda abivajavate liikmete eest. Avalikul võimul on põhiseadusest tulenev kohustus aidata abivajajat siis, kui inimene ise ei suuda tagada endale piisavalt elatusvahendeid ning tema perekonnal pole võimalik anda talle ülalpidamist (RKPSJKo 09.12.2009 nr 5-18-7/8, p 123-126).
30.Perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse andmise eesmärk on: 1) soodustada ja parandada isiku ja perekonna toimetulekuvõimet; 2) katta osaliselt vähekindlustatud isiku ja perekonna hädavajalikke kulusid, mida ei hüvitata teiste riiklike või kohalike toetuste ja teenustega (määrus nr 56 § 1 lg 4). Perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramise aluseks on taotleja abivajadus ning toetuse saaja ja tema perekonnaliikmete sissetulekud ning perekonnaseadusest tulenevad ülalpidamiskohustused (määrus nr 56 § 1 lg 5). Perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad alanejad ja ülenejad sugulased või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud. Perekonna sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse määramisel loetakse vähekindlustatuks isikut või perekonda, kelle ühe kuu sissetulek pereliikme kohta jääb alla 525 euro. Pere teise ja iga järgneva liikme sissetuleku piiriks on 65% pere esimese liikme sissetuleku piirist. Isiku ja perekonna sissetulek arvestatakse taotlusele eelnenud kolme kuu keskmise netosissetuleku järgi (määrus nr 56 § 1 lg 7).
4 (8)
31.Vaidlustatud otsuses on märgitud, et X. X keskmine netosissetulek 623,96 eurot ületab toimetulekupiiri ((617,10 + 637,67 + 617,10)/3 =623,96). Kohus kontrollib, kas vastustaja on määruse 56 § lõikele 7 vastavalt arvestanud õigesti, et kaebaja sissetulek ületab määruses nr 56 sätestatud sissetuleku piiri.
31.1.Kaebaja taotluses (dtl 20) on kajastatud sissetulekutena ca 560 kuni 580 eurot kuus. Pere eluaseme kuludena on märgitud 820 eurot. Taotluse põhjendusena on toodud väike pension ja sügav puue.
31.2.Sotsiaalteenuste ja – toetuste andmeregistri (STAR) andmekogust (dtl 57) nähtub, et Töötukassa väljamaksed aprilli, mai ja juunikuus on olnud vastavalt 617,10 ja 637,67 ning 617,10 eurot. STAR andmekogust (dtl 56) nähtuvalt makstakse puudega tööealise inimese toetust X. Xle igakuiselt 48,58 eurot.
31.3.Kohus võttis 14.10.2024 määrusega (dtl 73 jj) asja juurde tõendid, milles Y. Y kinnitab elatise maksmist X. Xle aprilli, mai ja juunikuus.
31.4.Kokkuvõttes on esmalt õige vastustaja järeldus, et kaebaja viimase kolme kuu keskmine netosissetulek on vähemalt 623,96 [(617,10 + 637,67+617,10) : 3)] eurot, mis ületab toimetulekupiiriks määratud 525 eurot. Ühtlasi nõustub kohus sellega, et kaebaja on osad sissetulekud jätnud taotluse esitamisel välja toomata ja nende arvesse võtmisel ületaks kaebaja netosissetulek toimetulekupiiri veelgi suuremas ulatuses. Johtuvalt on õige ka vastustaja järeldus, et X. Xl puudub õigus määruse ka määruse nr 56 § 8 alusel makstava toetuse saamiseks.
32.Otsuses on vastustaja märkinud ka seda, et X. X keskmine sissetulek (töövõimetoetus 623,96 eurot) on piisavalt suur, et iga kuu tasuda 30 - 42 euro suuruseid Xxxxxx Xxxxxxxx XX Päevakeskuse toitlustamisega seotud arveid. Selle vastustaja seisukohaga saab kaebaja sissetulekute kirjeldusi arvestades nõustuda.
33.Kaebaja on taotluse juurde lisanud Xxxxxx Xxxxxxxx XX esitanud 30.06.2024 arve nr 604 tasumise tähtajaga 10.07.2024. Kaebaja eestkostja on kaebuses esitanud väite, et arve nr 604 lõppsumma on 302,00 eurot. Vastustaja märgib kohaselt, et arve summa on 36,00 eurot ja 266,00 eurot on tasumata arvete võlgnevus eelnevatest perioodidest. Määrusest nr 56 ega SHSst ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustust tasuda kaebaja varasemaid võlgnevusi ega arvestada neid jooksvalt igakuiselt kulude hulka.
34.Sotsiaalhoolekande seadus jagab sotsiaalabi andmise kohustuse kohaliku omavalitsuse ja riigi vahel, seaduse 2. peatüki „Kohaliku omavalitsuse korraldatav abi“ 2. jaos on sätestatud sotsiaalteenused, mille osutamise korraldamise kohustus on kohaliku omavalitsuse üksustel. SHS § 5 lõige 1 kohustab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgset kohaliku omavalitsuse üksust. Kuna sotsiaalhoolekandelise abi andmisel tuleb lähtuda esmajärjekorras isiku vajadusest (SHS § 3 lõike 1 punkt 1), peab kohaliku omavalitsuse üksus selgitama välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi (SHS § 15 lõige 1) (RKPSJKo 09.12.2009 nr 5-18-7/8, p 122). Vastustaja on kohaselt tuvastanud, et kaebaja sissetulek ületab määruses nr 56 sätestatud sissetuleku piiri ning jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Kuigi kohaliku omavalitsuse kohustuseks on tagada sotsiaalhoolekandega hõlmatus (SHS § 5 lg 1), on kohalikul omavalitsusel eelarve piiratust arvestades õigus seada piirangud sissetulekust sõltuva sotsiaaltoetuse maksmisele. Ei ole äratuntav, et praegusel juhul oleks see piir põhjendamatult madalale seatud. Seejuures ka arvestades, et eluasemekulude sissetulekust mahaarvamist määrus nr 56 sõnaselgelt ette ei näe (määrus nr 56 § 1 lg 7). Erinevalt toimetulekutoetusest (SHS § 131) on tegemist kohaliku omavalitsuse makstava vabatahtliku toetusega. Isegi juhul, kui tõlgendada määrust nr 56 nii, et vastustaja oleks siiski pidanud eluasemekulud sissetulekust maha arvama, ei ole kaebaja neid haldus- ega kohtumenetluses tõendanud (HKMS § 59 lg 1). 5 (8)
35.Kaebaja ei ole tõendanud (HKMS § 59 lg 1) ega ka põhistanud (HKMS § 63), et vastustaja oleks maksnud täiendavaid sotsiaaltoetusi isikutele, kellel selleks õigust või vajadust ei ole. Seega on kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest alusetud. 02.09.2024 otsus (ravimikulude hüvitamine)
36.02.09.2024 otsusega (dtl 249) otsustas vastustaja täiendava sotsiaaltoetuse määramisest keeldumise. Keskseks küsimuseks on, kas vastustajal keeldus õiguspäraselt kaebajale ravimikulude hüvitamisest. Kuludokumendi nõuetele vastavaus
37.Otsuse õiguslikuks aluseks on määruse nr 56 § 24 p 1. Otsuses on märgitud, et sotsiaalabi osakonna juhataja O. O vaatas 26.08.2024 läbi esitatud taotluse ning otsustas kontrollida kuludokumendile käsitsi kirjutatud X. X nime ja allkirja õigsust. Ametnik on edastanud 28.08.2024 Xxxxxxxx Xxxxxx OÜ-le teabenõude ning palus kinnitada, et kuludokumendile kirjutatud nimi ja allkiri on apteegitöötaja poolt kirjutatud. Proviisor B. B vastas 29.08.2024 esitatud teabenõudele kinnitades, et nimi ja allkiri ei ole apteegitöötaja poolt kirjutatud.
38.Ravimitoetus määratakse taotleja esitatud nimeliste kuludokumentide alusel, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära (määruse nr 56 § 2 lg 11). Taotlusele lisatakse ravimitoetuse korral maksekviitung, millel peab olema kajastatud isiku nimi, kellele on retseptiravim välja kirjutatud (määruse nr 56 § 20 lg 3 p 2). Toetuse andmisest võib keelduda juhul kui taotluses on andmeid varjatud või on esitatud ebaõigeid andmeid (määruse nr 56 § 24 p 1).
39.Niisiis toetub vastustaja kokkuvõttes sellele, et kuludokument ei ole nõuetekohane, sest sellel on kajastatud ebaõiged andmed.
40.Avaldusele lisatud 11.08.2024 arvel nr 23851-LV219 (dtl 30) nähtub, et ostja nimekoht on kinni kaetud ning käsitsi on lisatud „X. X“, lisaks nähtub kolmanda isiku allkiri selle isiku nimeta ja allkirja kuju ei võimalda teha järeldusi ka nimekuju kohta.
41.Vastustaja on arvega seoses teinud ravimi müünud apteegile 28.08.2024 järelepärimise (dtl 59). Xxxxxxxx Xxxxxxx Xxxxxx töötajad ei kinnitanud 11.08.2024 arvele nr 23851-LV219 nime ja allkirja kirjutamist.
42.Määruse nr 56 § 2 lõige 11 koostoimes § 20 lõige 3 punktiga 2 nõuab toetuse saamiseks nimelise kuludokumendi esitamist.
43.Arve on raamatupidamise algdokument, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust (raamatupidamisseaduse § 7 lg 1). Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) toimumisaeg; 2) majandusliku sisu kirjeldus; 3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa (RPS § 7 lg 2). Apteegiteenuse osutamise tingimusi ja korda reguleerib Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr 24. Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise ning retsepti vorm on regileeritud Sotsiaalministri 18.02.2005 määrusega nr 30. Nendest määrustest ei tulene siiski erinõudeid ravimi väljastamise arvele.
44.Kokkuvõttes tuleb ravimitoetuse saamiseks määruse nr 56 alusel esitada kuludokument, kus ravimi saaja nimi on üheselt tuvastatav. Juhul kui ravimi ostab välja kolmas isik, on arve väljastajal võimalik arvet korrigeerida (vt võrdluseks ka dtl 70). Oluline on, et retseptiravimi ost on konkreetse retsepti ja ravimi saajaga kokkuviidav. Selle tõendamiseks on arve ehtsuse kahtluse korral võimalik kaebajal esitada terviseportaali väljavõte, mis kinnitab retsepti olemasolu ja selle realiseerimist konkreetsel päeval.
6 (8)
45.Toetuse maksmisele võib seada üksnes asjakohaseid tingimusi, mis ei piira toetuse taotleja põhiõigusi ülemäära. Avalikes huvides on, et ravimitoetust saaksid kohaliku omavalitsuse eelarvest eelkõige isikud, kes seda tegelikult vajavad. Seda silmas pidades ei saa nõuetekohase kuludokumendi esitamise nõuet ebaproportsionaalseks pidada.
46.Kokkuvõttes tekkis kuludokumendil kajastatut (dtl 30) ja kuludokumendi tavapärast kuju (dtl 70) arvesse võttes vastustajal põhjendatud kahtlus kuludokumendi õiguse osas. Ärakuulamise võimaldamine
47.Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud kuludokumendi õiguses kahtlemise korral tagama kaebajale võimaluse olla ära kuulatud (dtl 25).
48.Vastustaja selgitas vastuseks kohtu küsimusele kaasamisega seotud asjaolusid järgmiselt (dtl 79): „Kaebaja eestkostja Y. Y esitas 13.06.2024 vastustajale kaebaja eest avalduse (kohtunõude lisa 1) retseptiravimite kulu hüvitamiseks ja avaldusele oli lisatud kolm (3) kuludokumenti, millel olid patsiendi nimi valge markeriga kinni kaetud. Asjaolude selgitamiseks toimus kaebaja eestkostjaga kirjavahetuskuludokumentide esitamise ja nende õigsuse kontrollimise teemal, mis on lisatud kaebuse vastusele (lisa 5). Kuna kaebaja eestkostja ei suutnud (võib-olla ka ei soovinud) tšekkidel/sularahaarvetel kaebajat patsiendina seostada, siis jäeti 09.07.2024 otsusega nr 24270814740 „Sotsiaaltoetuse määramisest keeldumine“ (kohtunõude lisa 2) kaebaja avaldus täiendava sotsiaaltoetuse määramiseks rahuldamata. Vastustajal puudub teave selle kohta, et kaebaja oleks nimetatud otsuse vaidlustanud. Seega tuleb kaebaja (õigemini tema eestkostja, kes ei aja kaebaja, vaid oma eesti asja) lugeda kaasatuks, kuna vahetult ennem uue avalduse esitamist oli ta aktiivselt osalenud retseptiravimite kulude hüvitamise menetluses ja talle on kulude hüvitamise põhimõtteid ja toetuse saamise võimalusi selgitatud.“
49.Kohus selgitab, et menetlusosalise ärakuulamine (HMS § 40 lg-d 1 ja 2) peab toimuma konkreetses haldusmenetluses. Ärakuulamisõiguse tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamusi, seisukohti, küsimusi ja vastuväiteid esitada (RKHKo 23.03.2023 nr 3-21-1027/28, p 24). Isiku kaasamine ärakuulamisõiguse tagamiseks ei saa tugineda eelnevas haldusmenetlus osalemisele ja avaldatule, sest iga haldusmenetluse esemeks on konkreetse asja tehiolud.
50.Seega on käesolevas asjas tuvastatud, et kaebajale ei antud haldusmenetluses võimalust selgitada vaidlusaluse arvega seonduvat (HMS § 40 lg 1) või alternatiivselt võimalust puuduste kõrvaldamiseks (HMS § 15 lg 2) (formaalne õigusvastasus).
51.Haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58). Praeguses asjas ei ole kaebaja esitanud selgitusi ega tõendeid, mis kinnitaks, et vaidlusaluse arve alusel on kaebajale konkreetne ravim väljastatud. Sealjuures juhtis kohus 14.10.2024 määruses seoses selle konkreetse küsimusega eraldi kaebaja tähelepanu tõendamiskoormusele ja selgitas, et ligipääs väljastatud retseptiravimite väljavõttele, mis võiks kinnitada taotlusele lisatud arve õigsust, on kaebajal. Kaebaja ei ole kohtule sealjuures selgitanud, et tal oleks raskusi viidatud tõendi esitamisega ega palunud selles osas ka kohtu abi. Kaebaja esitas 28.10.2024 asja juurde seisukoha ja kirjavahetuse seoses nimeliste kuludokumentide esitamise kohustuse õiguslike alusega, kui ei esitanud asja juurde ühtegi põhjendust ega tõendit, mis võimaldaks kohtul veenduda arve õiguses.
52.Asjaoludest nähtuvalt on vastustaja kaebaja eestkostja poolt varasemas haldusmenetluses 17.06.2024 samuti seoses arve nõuetekohasusega pöördunud. Samuti on kaebaja eestkostjal võimaldatud esitada täiendavad tõendid ravimi ostmise kohta (dtl lk 61), kuid kaebaja ei ole
7 (8)
seda võimalust kasutanud. Seega oli kaebaja teadlik, millised on nõuetekohased tõendid, mis toetuse saamiseks haldusmenetluses tuleb esitada.
53.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kuigi kaebajale (tema eestkostjale) ei tagatud haldusmenetluses nõuetekohaselt võimalust olla ära kuulatud või võimalust arve puudus kõrvaldada, ei tingi see otsuse tühistamist, kuna kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, mis nõuetekohase ärakuulamise korral vaidlustatud otsuse õiguspärasust mõjutaks – s.o vaidlusaluse kuludokumendi õigsust kinnitavad tõendid.
54.See, et kaebajale on varem ravimitoetust makstud, ei tingi iga järgneva taotluse rahuldamist. Taotlus peab vastama määruses nr 56 toodud eelkirjeldatud nõuetele.
55.Määruse nr 56 § 22 lõike 1 kohaselt sotsiaalabiosakond kontrollib taotluse laekumisest 10 tööpäeva jooksul taotluses märgitud asjaolusid ning vajadusel kogub asja menetlemiseks täiendavaid tõendeid ja dokumente. Seega nähtub, et määrus ei sätesta konkreetset tähtaega, millal kaebaja suhtes otsus teha, vaid, et taotlust tuleb kontrollida 10 päeva jooksul. Seega tuleb ülejäänud menetluse osas lähtuda mõistliku aja kriteeriumist (HMS § 5 lg 4, RKHKo 25.02.2016 nr 3-3-1-69-15, p 16 ja seal viidatud lahendid). Seda nõuet on vastustaja järginud. Kaebaja esitas taotluse 11.08.2024, arvega tehtud päring tehti 28.08.2024 ja otsus 02.09.2024. Ei nähtu, et vastustaja oleks ebamõistlikult kaebaja taotlusega viivitanud. Kuigi taotluse esitamise ja päringu vahele jäi 17 päeva ning vastustaja ei ole selgitanud, miks päringut ei saanud teha varem, ei saa menetluse kogupikkust (22 päeva) siiski pidada ilmselgelt ülemääraseks.
56.Kokkuvõttes vastustaja 02.09.2024 otsus õiguspärane ja alus selle tühistamiseks puudub. Kokkuvõte ja menetluskulud
57.Kokkuvõttes jätab kohus kaebused vastustaja otsustele rahuldamata. Vastustaja 30.07.2024 ja 02.09.2024 otsused on õiguspärased ja alused nende tühistamiseks puuduvad.
58.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebajate enda kantud menetluskulud nende enda kanda ning neid ei hüvitata. Vastustaja võimalikud kulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
59.Kohtulahendi avalikustamisel asendab kohus füüsiliste isikute nimed, juriidiliste isikute nimed ja aadressiandmed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). Kui isik soovib piirata kohtulahendi avalikustamist suuremas mahus, tuleb esitada põhjendatud taotlus, mille kohus lahendab määrusega (HKMS § 175 lg-d 4 ja 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.