Y.D , U.L-i ja I.M-i kaebused tühistada Maardu Linnavalitsuse otsused osas, millega ei rahuldatud kaebajate toimetulekutoetuste taotlusi täies ulatuses või ei vaadatud neid läbi, ja kohustada Maardu Linnavalitsust vaatama esitatud taotlused uuesti läbi
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – Y.D , esindaja Tiiu-Ann Kaldma Kaebaja – U.L , esindaja Y.D Kaebaja – I.M , esindaja Y.D Vastustaja – Maardu linn, esindajad Neeme Sild ja Olga Jevdokimova
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y.D , U.L-i ja I.M-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
18.02.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y.D , U.L-i ja I.M-i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.04.2024 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses isikute nimed ja aadressid tähemärgiga. Selgitused Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3).
3-23-2046 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y.D esitas 09.06.2023 Maardu Linnavalitsusele toimetulekutoetuse taotluse 2023. a juuni eest. Maardu Linnavalitsus jättis 15.06.2023 otsusega taotluse rahuldamata. Y.D esitas 26.06.2023 uue toimetulekutoetuse taotluse. Maardu Linnavalitsus tunnistas 04.07.2023 korraldusega nr 432 oma 15.06.2023 otsuse kehtetuks ning määras 06.07.2023 otsusega Y.D-le 2023. a juuni eest toimetulekutoetuse 490,27 eurot. Y.D esitas 06.07.2023 otsuse peale vaide, mille Maardu Linnavalitsus jättis 15.08.2023 korraldusega nr 537 rahuldamata. Y.D esitas 24.07.2023 Maardu Linnavalitsusele taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a juuli eest. Maardu Linnavalitsus määras 27.07.2023 otsusega Y.D-le juuli eest toimetulekutoetuse 42,37 eurot. Y.D esitas 27.07.2023 otsuse peale vaide, mille Maardu Linnavalitsus jättis 15.08.2023 korraldusega nr 538 rahuldamata. U.L , kelle eestkostja on Y.D , esitas 31.07.2023 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a juuli eest. Maardu Linnavalitsus jättis 30.08.2023 otsusega U.L-ile 2023. a juuli eest toetuse määramata.
Y.D , U.L
ning I.M esitasid 21.08.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a augusti eest. Maardu Linnavalitsus määras 30.08.2023 otsustega Y.D-le 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse 89,57 eurot ning jättis I.M-ile ja U.L-ile 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse määramata.
Y.D , U.L
ja I.M esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Maardu Linnavalitsuse 06.07.2023, 27.07.2023 ja 30.08.2023 otsused ning 15.08.2023 ja 15.08.2023 vaideotsused osas, millega ei rahuldatud kaebajate taotlusi täies ulatuses, ning kohustada Maardu Linnavalitsust vaatama esitatud taotlused uuesti läbi (haldusasi nr 323-2046).
Y.D , U.L
ja I.M esitasid 10.09.2023 Maardu Linnavalitsusele avalduse toimetulekutoetuse määramiseks 2023. a septembri eest. Maardu linn jättis 21.09.2023 otsusega C. ja I.M-i taotlused rahuldamata ning rahuldas Y.D taotluse 536,19 euro ulatuses. Y.D , U.L ja I.M esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Maardu Linnavalitsuse 21.09.2023 otsused (haldusasi nr 3-23-2369).
Y.D , U.L
ja I.M esitasid 08.11.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a novembri eest. Maardu Linnavalitsus jättis 16.11.2023 otsustega U.L-ile ja I.M-ile toimetulekutoetuse määramata. Otsuse põhjendused esitati 16.11.2023 kirjas, kus selgitati muu hulgas, et Y.D 08.11.2023 toimetulekutoetuse taotlust ei saa menetleda. Maardu Linnavalitsus vormistas Y.D taotluse kohta 30.11.2023 uue haldusakti, jättes Y.D 08.11.2023 toimetulekutoetuse taotluse rahuldamata. Y.D , U.L ja I.M esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse 16.11.2023 ja 30.11.2023 otsuste tühistamiseks U.L-i ja I.M-i osas ning Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks lahendama Y.D toimetuleku taotlus (haldusasi nr 3-23-2690). Kaebajad esitasid 06.12.2023 Maardu Linnavalitsusele taotlused toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a detsembri eest. I.M-ile jättis Maardu Linnavalitsus 14.12.2023 2(22)
3-23-2046 otsusega toimetulekutoetuse määramata. 15.12.2023 otsustega jättis Maardu Linnavalitsus K. ja U.L-i toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata, sest nad keeldusid nõuetele vastava pangakonto väljavõtte esitamisest. Y.D ja U.L esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid tühistada Maardu Linnavalitsuse 14.12.2023 ja 15.12.2023 otsused ning kohustada vastustajat vaatama toimetulekutoetuse taotlused uuesti läbi (haldusasi nr 3-23-2921). Kõik eespool märgitud menetlused on liidetud asjaga nr 3-23-2046. Siinne haldusasi ei puuduta aga Maardu Linnavalitsuse 17.10.2023 otsuseid kaebajatele 2023. a oktoobrikuu toimetulekutoetuse määramata jätmise kohta, see kaebus on ringkonnakohtu menetluses haldusasjas nr 3-24-166. Kaebajate seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. Toimetulekutoetuse maksmise otsustamisel on ekslikult jäetud Y.D tuludest maha arvestamata makstud elatis, piirates maha arvestatud elatise summat miinimumelatisega. Ülalpeetavate tavalist elulaadi ja tegelikke vajadusi pole arvestatud. Elatise kokkulepe on suuline. C. ja I.M-i sissetulekutena on aga elatis täies ulatuses arvesse võetud. Y.D poeg C. Y on terve elu elanud kahes linnas eramajades ja tema kulud on tavapärasest suuremad. Eriarvestust kulude osas vanemate vahel ei toimu. C. Y vanemate eramud on sarnaste suurustega ja kulud lapsele sarnased, C. Y elab mõlemas kohas. U.L on sügava puudega 24-aastane noormees, kelle sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudetoetus. Perioodide august, september, november ja detsember eest on kõikide isikute puhul jäetud arvestamata üürileandjale MTÜ-le X makstud üür. Asjaolu, et Y.D on selle juhatuse liige, ei ole oluline. C. ja I.M elavad Y.D-le kuuluvas majas. U.L-i ei saa käsitada perekonna liikmena. C. ja I.M saavad kasutuseelist, millel on rahaline väärtus. Y.D on sunnitud C. ja I.M-ilt nõudma kasutuseelise hüvitamist ja üürilepingu vormis on see kõikide suhtes mõistlik. Y.D sissetulekuks on arvestatud peretoetus (lapsetoetus) 80 eurot, kuigi C. Y elab Maardu linn arusaamise kohaselt isaga ja toetus ei laeku ka Y.D kontole.
2.Maardu linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Y.D väited elatise maksmise kohta pole usutavad, kuna seda makstakse tema mõju all olevatele isikutele. Kaebajad elavad Maardus XXX asuvas üksikelamus, kuid Y.D , olles MTÜ X juhatuse liige ning samal ajal I.M-i volitatud esindaja ja U.L-i eestkostja, otsustas sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 133 lg-s 8 sätestatud piirangust möödaminemiseks luua linna jaoks näivuse, et kõigile majas elavatele inimestele on väidetavalt üürileandjaks tema kontrolli all olev MTÜ X. Tegemist on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 89 lg 1 mõttes näiliste tehingutega.
3.Tallinna Halduskohus rahuldas 10.04.2024 otsusega kaebuse osaliselt ja tühistas Maardu Linnavalitsuse otsused Y.D-le toimetulekutoetuse määramise kohta sissetulekust maha arvestatava elatise osas järgmiselt: 06.07.2023 otsus (menetluse nr 23263972606) ja 15.08.2023 korraldus nr 537 (vaideotsus); 27.07.2023 otsus (menetluse nr 23264417264) ja 15.08.2023 korraldus nr 538 (vaideotsus); 30.08.2023 otsus (menetluse nr nr 23265136823); 21.9.2023 otsus (menetluse nr 23265710209).
3(22)
3-23-2046 Halduskohus kohustas Maardu linn vaatama Y.D perioodi 2023. a juuni–september toimetulekutoetuse taotlused uuesti läbi, arvestades otsuses antud juhiseid elatise kohta. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 2023. a kohta kehtestatud toimetulekupiir ei ole põhiseadusega vastuolus. Juunikuu toimetulekutoetus Vastustaja 06.07.2023 otsusest (menetluse nr 23263972606) ja 15.08.2023 vaideotsusest nähtub, et linna arvutuskäik oli ekslik Y.D sissetulekust maha arvatava elatise summa osas. Y.D maksab elatist enda initsiatiivil. Seetõttu on toimetulekutoetuse määramisel põhjendatud võtta Y.D sissetulekust maha arvestatava kuluna arvesse seadusega ettenähtud elatise miinimumi. Y.D on tasunud elatist ulatuses, mis ületab elatise miinimummäära. Seega Y.D on ise tekitanud olukorra, kus ta vajab toimetulekutoetust. Perioodil 01.04.2023–31.12.2023 oli elatise miinimummäär 300,33 eurot. Elatisele tuleb lisada 1⁄2 lapsetoetusest juhul, kui toetuse saajaks on elatise maksmiseks kohustatud vanem. Kõnealusel perioodil on lapsetoetus (80 eurot) laekunud Y.D-le ning seega peaks elatise miinimumsummaks lugema elatise baassumma 300,33 eurot + pool lapsetoetusest. Kokku peaks elatise miinimumsummaks arvestama 340,33 eurot. Muus osas ei ole kaebus põhjendatud. Toimetulekutoetuse määramisel on arvestatud eluruumi normpinnaks 51 m2, elanike ja perekonna liikmete arvuks 2 (K. ja I.M ). Selle perioodi osas ei ole poolte vahel vaidlust arvesse võetud eluasemekulude suuruse osas. Juulikuu toimetulekutoetus Vastustaja ei eksinud kaebajate eluasemekulude arvestamisel, kuid eksis sissetulekust maha arvestatava elatise osas. Vastustaja 27.07.2023 otsusest ja 15.08.2023 vaideotsusest nähtub, et toimetulekutoetuse määramisel on arvestatud eluruumi normpinnaks 51 m2, elanike ja perekonna liikmete arvuks 2 (K. ja I.M ). Küttekulud on õigesti arvestatud täismahus ühe leibkonna kuluna. Vastustajal puudus taotluse lahendamise hetkel alus jaotada küttekulusid mitme perioodi peale, kuna sellisest vajadusest vastustajat ei teavitatud. U.L esitas 31.07.2023 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a juuli eest. Maardu Linnavalitsus jättis 30.08.2023 otsusega U.L-ile 2023. a juuli eest toetuse määramata (dtl 2–3). Otsusest nähtuvalt on vastustaja U.L-i sissetulekuna arvesse võtnud Y.D-lt saadud elatise 440 eurot ning töövõimetoetuse 576,60 eurot (kokku 1016,60 eurot). Eluasemega seotud kulusid otsuses arvesse võetud ei ole. U.L-i sissetulekuna on õigesti arvesse võetud lisaks töövõimehüvitisele ka elatis 440 eurot. Asjaolu, et samal ajal ei ole vastustaja Y.D puhul arvestanud makstud elatist maha Y.D sissetulekutest samas ulatuses, ei tähenda, et U.L-i puhul saadud elatist sissetulekuna arvesse võtta ei saa. Isegi kui võtta U.L-i puhul arvesse elamu kütmisega seotud normkulu 204 eurot, ületab U.L-i sissetulek pärast selle kulu mahaarvamist jätkuvalt toimetulekupiiri ehk 812,60 eurot (1016,60 – 200). Augustikuu toimetulekutoetus Sellel perioodil esitasid kaebajad toimetulekutoetuse taotlused eraldi. Kohtuistungil selgitas Y.D , et vastustaja andis sellise juhise. Vastustaja seda ei kinnitanud. Kohtu hinnangul tuleb I.M-i käsitada Y.D-ga samas leibkonnas oleva isikuna – samas eluruumis elav üleneja sugulane, kellega on ühine majapidamine (SHS § 131 lg 7). Kaebajate omavaheline arveldamine ei ole regulaarne, pigem on tegemist vajaduse järgi ühiselt kulude kandmisega, mis on ühises majapidamises olevate täiskasvanud isikute 4(22)
3-23-2046 puhul tavapärane. Taotlusele lisatud Eesti Puu OÜ arve nr 111232 summas 1040 eurot (dtl 58) on väljastatud 23.11.2022. Linn ei pidanuks seda arvet üldse arvestama, kuid ta tuli taotlejatele vastu ja arvestas seda maikuu toimetulekutoetuse määramisel. Tallinna Kütteladu arvet nr 23001948 summas 900,29 eurot (09.06.2023, dtl 76) on arvesse võetud normkuluna juulis. Kaebajad ei viidanud, et seda arvet tuleks jagada mitme kuu peale. Samal põhjusel ei ole eraldi arvesse võetud vee soojendamise kulu (kui vee soojendamine toimus puuga (pelletitega) kütmisel). Kui vee soojendamine toimus elektriga, siis on see arvesse võetud elektrikuluna täies mahus. Vastustaja ei eksinud eluasemekulude arvestamisel. Kaebajad ei selgitanud taotluse esitamisel, et vastustaja peaks arvestama eelneval perioodil esitatud küttekulude arvet ka augustis. Sellekohased selgitused esitas Y.D 2023. a septembris (dtl 605-611). Üürisuhe on näilik. I.M selgitas 26.03.2024 kohtuistungil, et ta ei tea, et oleks majas elamise eest kellelegi üüri maksnud, kui vaja, siis maksab Y.D-le , aga äriühingule ega MTÜ-le tema maksnud ei ole, annab sularaha Y.D kätte. Septembrikuu toimetulekutoetus Vastustaja ei eksinud eluasemekulude arvestamisel. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et küttekulude puhul arvestati Eesti Puu OÜ arvet nr 107113 (dtl 615) summas 1161 eurot, mis on jaotatud kolmeks ja arvestatud kahe kuu lõikes, seega 193,50 eurot inimese kohta, millest normkulu on 132 eurot. Septembris on elatise maksmise kohta kirjalik kinnitus, aga ei ole muid tõendeid, mis kinnitaksid elatise maksmist. Kirjaliku kinnituse on elatise saajate esindajana allkirjastanud Y.D (elatise maksja). Vastustajal ei ole kohustust lähtuda sellisest dokumendist, kui tal on tekkinud kahtlus elatise maksmisega seotud asjaoludes. Linn on dokumenti arvesse võtnud elatise maksmist tõendava dokumendina, kuid asja uuel otsustamisel on võimalik elatise maksmisega seotud asjaolusid täiendavalt kontrollida. Novembrikuu toimetulekutoetus Otsus on selles osas lõppjäreldustes õige, kuigi on põhjendamispuudusi. Linn jättis õigesti arvestamata taotlustele lisatud Tallinna Kütteladu 09.06.2023 arve (dtl 226) küttekulude osas, sest sellel arvel toodud summad on arvesse võetud juba varasemalt suvekuude puhul. Y.D täiendavalt septembrikuus esitatud Eesti Puu OÜ arvet (dtl 615) on arvestatud septembris ja oktoobris. Y.D on maksnud järjepidevalt elatist suuremas summas, kui seda võimaldavad tema sissetulekud. Asjaolu, et varasematel perioodidel on vastustaja elatise maksmist arvesse võtnud, ei tähenda, et sellise situatsiooni jätkumisel ei saaks vastustaja senist seisukohta ümber vaadata. Vastustaja on palunud Y.D-l esitada tõendeid oma arvelduskontode alg- ja lõppjäägi kohta, kuid Y.D pole andmeid esitanud (dtl 279–280). Ka ei soostunud Y.D esitama oma pangakontode detailandmeid kohtule, ehkki kohus tegi sellekohase ettepaneku (dtl 418–419). Olukord, kus elatise maksmise tõendamiseks puuduvad muud dokumendid peale Y.D kinnituse, võib osutada sellele, et elatise maksmist ei ole tegelikkuses aset leidnud, ning seega puuduks Y.D-l õigus elatist oma sissetulekust ka miinimummääras maha arvestada. Y.D on viidanud, et vähemalt osa väidetavalt makstud elatise näol võib olla tegemist kasutuseelisega selle eest, et C. ja I.M elavad Y.D-le kuuluvas elamus. Sellise formaalse kasutuseelise arvestamine elatisena ei ole põhjendatud. Eluasemelaenu maksete arvestamise osas on vastustaja viidanud, et SHS § 133 lg 9 1 p-st 3 tulenevalt võetakse eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse juhul, kui isik ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks vabatahtlikku kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Vastustaja viitab, et Y.D on sõlminud kindlustuse. Otsuses puuduvad 5(22)
3-23-2046 andmed vastustaja viidatud kindlustuslepingu kohta ning lepingut ei ole esitatud ka kohtule. Samas ei ole Y.D menetluse käigus väitnud, et sellist lepingut ei ole sõlmitud. Lisaks on vastustaja põhjendatult viidanud, et eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid on Y.D-le toimetulekutoetuse määramisel juba arvestatud 6 kuu jooksul, mistõttu ei saa neid 2023. a novembris enam arvesse võtta. Detsembrikuu toimetulekutoetus Maardu Linnavalitsus jättis 15.12.2023 otsustega Y.D ja U.L-i toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata (dtl 307–308; 309–310). Vastustajal oli õigus nõuda kaebajatelt arvelduskontode filtreerimata väljavõtteid. Kaebajate pangakontode väljavõtted (dtl 285, 291, 298) on esitatud ilma alg- ja lõppjäägita ning vastustajal puudus võimalus hinnata kontodel toimunud liikumisi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Y.D , U.L ja I.M esitasid halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. SHS ega sotsiaalseadustiku üldosa seadus (edaspidi SÜS), samuti haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) ei anna alust makstud elatise arvestamiseks perekonnaseaduse (edaspidi PKS) sätetest erinevalt. Samuti ei nõua SHS, et elatise maksmise kohustus oleks fikseeritud tsiviilkohtumenetluses. Kohus ja vastustaja on vähendanud makstud elatist, kuid C. ja I.M-i taotluste puhul on elatist täies ulatuses sissetulekuna arvestatud. Toimetulekutoetuse maksmisel täisealistele ülalpeetavatele tuleks lähtuda PKS §-st 99. Kui U.L elaks üürikorteris ja tema tasutav üür oleks 500 eurot kuus, siis ei tekiks toimetulekutoetuse määramisel probleemi. Y.D annab I.M-ile ülalpidamist kasutuseelisena. Kaebajad pidid tõendama oma sissetulekuid, mitte sissetulekute puudumist. Ei ole arusaadav, kuidas saaksid väljaminekud mõjutada toimetulekutoetuse saamise õigust, kui see õigus tehakse vastavalt SHS-s sätestatule kindlaks üksnes sissetulekute põhjal. C. ja I.M-il ei saa olla muid sissetulekuid kui pension, töövõime- ja puudetoetus ning Y.D-lt saadavad kasutuseelised. Kahe puudega inimese hooldamine ei võimalda Y.D-l saada selliseid sissetulekuid, et puuduks vajadus toimetulekutoetuse järele. Kui haldusorgan sai dokumendid, millest nähtus, et see ei saa olla ühe kuu kulu, näiteks küttearve, siis oleks linnal tulnud välja selgitada õiged asjaolud. Sama kehtib eluasemelaenu arvesse võtmisel.
5.Maardu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kasutuseeliseks ei saa lugeda Y.D poolt vabatahtlikult oma sugulaste kasuks väidetavalt tehtud makseid. SHS § 133 lg 5 p 1 järgi on lubatud toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võtta jooksval kuul tasumisele kuuluvatest eluasemekuludest üüri, kuid mitte saamata jäänud võimalikku kasutuseelist. Y.D sugulastelt kasutuseeliste maakohtus väljamõistmisel oleks tegemist Y.D tuluga, mis vähendaks (või välistaks) toimetulekutoetuse saamise võimalusi. Küsimus kasutuseelisest ja selle maksmisest on eraisikute vaheline tsiviilõiguslik nõue. Y.D on kinnitanud, et ta tegelikult ei anna sugulastele ülalpidamist. Maardus elavad Y.D isa ja täisealine poeg omavad piisavat iseseisvat sissetulekut ega ole tema ülalpeetavad. Lapsetoetus 80 eurot on Y.D sissetulekuks arvestatud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) hallatava STAR SKAIS2 andmebaasis olevate andmete alusel. Selleks et lapsetoetust ei arvestataks Y.D sissetulekute hulka või tehtaks seda jagatud elukoha puhul
6(22)
3-23-2046 osaliselt, tuleb Y.D-l või C. Y (nüüdseks täiskasvanu) isal esitada SKA-le muudatuse tegemise taotlus. Y.D-le on seda selgitatud. Filtreerimata arvelduskontode väljavõtete nõudmine ei ole puutumuses C. ja I.M-ile sotsiaalteenuste osutamisega. MTÜ X üheks asutajaks oli piiratud teovõimega U.L .
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi (HKMS § 200 p 4).
7.Ringkonnakohus hindab kõigepealt elatise andmisega seonduvat (I), seejärel kaebajate eluasemekulude ja sissetulekute arvestamist toimetulekutoetuse määramisel (II) ja viimaks lahendab menetluslikud küsimused (III). I
8.Kaebajate ja vastustaja vahel on vaidlus küsimuses, kas ja kuidas on Y.D maksnud elatist oma ülenejale ning alanejatele sugulastele (isale ja lastele). Samuti vaieldakse, kui suures ulatuses tuleks toimetulekutoetuse arvutamisel arvestada elatist. SHS § 133 lg 1 näeb ette järgmist: „Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir“.
9.Õiguse tekkimine saada toimetulekutoetust sõltub suuresti faktilistest asjaoludest. Elatise maksmine on samuti faktiline asjaolu, mida haldusorganil tuleb HMS § 6 järgi kindlaks teha. SHS § 132 lg 3 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse taotlusele lisada dokumendid, mis tõendavad üksi elava isiku või pereliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid ja makstud elatise suurust. SÜS § 21 lg 1 p 1 ja SHS § 132 lg 3 panevad nende koosmõjus toimetulekutoetuse taotlejale kohustuse esitada kõik toetuse saamise seisukohast olulised andmed. SÜS § 30 lg-st 2 tuleneb hüvitise andjale õigus kontrollida hüvitise andmise aluseks olevaid asjaolusid ja kogutud tõendite õigsust. SHS § 15 lg-st 1 tulenevalt on kohalikul omavalitsusel kohustus selgitada välja abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöördunud isiku abivajadus ja anda sellele vastavat abi. Sellest tulenevalt on haldusorganil õigus ja kohustus SHS § 133 lg 1 kohaldamisel hinnata, kas elatise maksmine on faktiliselt toimunud. Halduskohus saab omakorda kindlaks teha, kas haldusorgan hindas tõendeid ja tuvastas asjaolud õigesti.
10.SHS § 133 lg 1 kohaldamisel tuleb seega vastata esmalt küsimusele, kas elatise maksmine on toimunud (SÜS § 30 lg 2). Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis tuleb hinnata, millises ulatuses saab elatise maksmisega SHS § 133 lg 1 kohaldamisel arvestada.
11.Haldusasjades nr 3-23-2046 ja nr 3-24-166 väitis Y.D järgmist: -
mais 2023 maksis Y.D U.L-ile elatist 500 eurot ja C. Yle elatist 700 eurot1; juunis 2023 maksis Y.D U.L-ile elatist 440 eurot ning 700 eurot C. Yle2; juulis 2023 maksis Y.D C. Yle elatist 500 eurot 3. Lisaks esitas augustis MTÜ X kaebajatele XXX, Maardu eluaseme üüri eest arve 1530 eurot (ühe inimese üüri suuruseks 510 eurot4);
1
Kaebaja kirjalik kinnitus dtl 475 haldusasjas nr 3-23-2046. Kaebaja konto väljavõte dtl 509 haldusasjas nr 3-23-2046. 3 Kaebaja konto väljavõte dtl 65 haldusasjas nr 3-23-2046. 4 Arve dtl 79 haldusasjas nr 3-23-2046. Y. D selgitas halduskohtu istungil, et elamu kasutada andmine oli tingitud sellest, et muidu vastustaja ei arvestanud elamu kasutamisega seotud kulusid ning I.M ja U.L saadavat kasutuseelist, mis koosnes sellest, et isikud elavad Y. Di omandis olevas majas tasuta. 2
7(22)
3-23-2046 -
-
-
-
augustis 2023 andis Y.D C. Yle elatist 700 eurot, U.L-ile 510 ja I.M-ile 510 eurot5. Lisaks esitas MTÜ X kaebajatele XXX, Maardu eluaseme üüri eest arve 1530 eurot (ühe inimese üüri suuruseks 510 eurot6); septembris 2023 maksis Y.D C. Yle elatist 700 eurot, U.L-ile 510 eurot ja I.M-ile 510 eurot7. Lisaks esitas MTÜ X kaebajatele XXX, Maardu eluaseme üüri eest arve summale 1530 eurot (ühe inimese üüri suuruseks 510 eurot8); oktoobris 2023 andis Y.D C. Yle elatist 700 eurot, U.L-ile 510 eurot ja I.M-ile 510 eurot9. Lisaks esitas MTÜ X kaebajatele XXX, Maardu eluaseme üüri eest arve 1530 eurot (ühe inimese üüri suuruseks 510 eurot10); novembris 2023 andis Y.D C. Yle elatist 700 eurot, U.L-ile 510 eurot ja I.M-ile 510 eurot11.
12.Asjas nr 3-24-420 väitis Y.D , et 2023. a detsembris andis ta elatist C. Yle 700 eurot, U.Lile 510 eurot ja I.M-ile 510 eurot.
13.Asjas nr 3-24-1408 väitis Y.D , et andis 2024. a märtsis elatist kasutuseelisena C. Yle 700 eurot, U.L-ile 510 eurot ja I.M-ile 510 eurot.
14.Eespool märgitust nähtub, et Y.D on oma väiteid menetluse jooksul ja erinevates menetlustes oluliselt muutnud, mistõttu ei ole need kogumis usaldusväärsed. Seetõttu ei ole elatise maksmise tõendamiseks piisavad Y.D kirjalikud kinnitused elatise maksmise kohta.
15.Haldusasjas nr 3-24-1500 väitis Y.D , et andis aprillis 2024 C. Yle elatist 700 eurot, U.Lile 510 eurot ja I.M-ile 510 eurot, sh kandis C. Y arvelduskontole 500 eurot ja U.L-ile 150 eurot12.
16.Haldusasjas nr 3-24-1808 väitis Y.D , et andis mais 2024 C. Yle elatist 700 eurot, U.L-ile 510 eurot ja I.M-ile 510 eurot, sh kandis C. Y arvelduskontole 350 eurot, U.L-ile 150 eurot ja I.M-ile 200 eurot13.
17.C. Y on Y.D täisealine poeg, kes lõpetas 2023. a kevadel gümnaasiumi ja õpib XXX14.
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et tehingud MTÜ-ga X on näilikud. Kuna kaebajate elukohaks olev kinnisasi kuulub Y.D-le , on põhjendatud kahtlus, et lepingudokument on vormistatud ainult selleks, et kaebajate puhul ei kohalduks SHS § 133 lg 8. Üüriarved MTÜ-ga X kajastavad näilikku ja seega tühist tehingut (TsÜS § 89 lgd 1 ja 2). Seega on linn jätnud need dokumendid põhjendatult arvestamata. Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Rahas makstud elatis
19.PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. SHS § 133 lg 1 kohaldamisel tuleb vastata esmalt küsimusele, kas elatise maksmine on faktiliselt toimunud. Raha ülekandeid on Y.D teinud järgmiselt: 5
Kinnituskiri dtl 158 haldusasjas nr 3-23-2046. Dtl 156 haldusasjas nr 3-23-2046. 7 Kinnituskiri dtl 56 haldusasjas nr 3-24-166. 8 Dtl 54 haldusasjas nr 3-24-166. 9 Kinnituskiri dtl 215 haldusasjas nr 3-23-2046. 10 Dtl 210 haldusasjas nr 3-23-2046. 11 Kinnituskiri dtl 289 haldusasjas nr 3-23-2046. 12 Kaebaja konto väljavõte dtl 29 ja 30 haldusasjas nr 3-24-1500. 13 Kaebaja konto väljavõte dtl 26 haldusasjas nr 3-24-1808. 14 18.02.2025 kohtuistungil antud selgitused. 6
8(22)
3-23-2046 -
juunis 2023 U.L-ile 440 eurot ning 700 eurot C. Yle15;
- juulis 2023 C. Yle 500 eurot16. - aprillis 2024 C. Y arvelduskontole 500 eurot ja U.L-ile 150 eurot17; - mais 2024 C. Y arvelduskontole 350 eurot, U.L-ile 150 eurot ja I.M-ile 200 eurot18;
20.Nende ülekannete faktiline tegemine on tõendatud arvelduskonto väljavõtetega. Ainuüksi ülekanne ise ei tõenda aga elatise maksmist, mistõttu tuleb järgnevalt anda õiguslik hinnang, millises summas elatise maksmisega saab arvestada SHS § 133 lg 1 kohaldamisel. Selle sätte kohaselt tuleb inimese sissetulekutest arvutada maha tema vältimatud püsikulud. Toimetulekutoetust makstakse inimese esmavajaduste (eluase, toit, riietus, ravimid jms) rahuldamiseks. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise põhimõtetega ei oleks kooskõlas olukord, kus toetuse taotleja maksab ära enamiku või kogu oma sissetulekust (teadmata ulatuses abi vajavatele) sugulastele, jäädes niiviisi ise abi vajavasse olukorda või tekitades kunstlikult toimetulekutoetuse saamise vajaduse. Kuna riigi vahendid toetuste maksmisel on piiratud, on avalikuks huviks, et toimetulekutoetust makstakse üksnes inimesele, kellel on selle saamiseks tegelik vajadus. Elatise maksmine peab olema hädavajalik, s.o toimetulekut taotleval inimesel peab olema võimatu seda kulu mitte kanda või vähendada. Nõnda on reeglina möödapääsmatult vajalik ja põhjendatud maksta alaealisele lapsele miinimumsuuruses elatist, kui vanem ei ela lapsega koos ega osale lapse kasvatamises. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Vaid PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista lapsele välja PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Samas, kui vanemad täidavad lapse ülalpidamise kohustust ja osalevad lapse kasvatamises võrdselt, siis ei pea täitma ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel (vt PKS § 100 lg-d 2 ja 3). Kui laps viibib olulise osa (eeldus, et vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st lapsel on vahelduv elukoht, siis eeldatavasti peavad mõlemad vanemad last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused.
21.Riigikohus on rõhutanud, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär kehtib üksnes alaealise lapse suhtes ning täisealine laps peab elatise saamiseks PKS § 99 järgi igal juhul tõendama kohtumenetluses oma vajadused (Riigikohtu 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Sama seisukoht laieneb ka elatist nõudvale täisealisele ülenejale sugulasele.
22.Lisaks tuleb arvestada, et PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kõikide muude sugulaste ülalpidamiskohustusest vabaneb inimene PKS § 102 lg 1 järgi ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele inimesele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. See tähendab, et juhul kui elatis on välja mõistetud kohtulahendiga, on välja mõistetud elatise suuruse muutmiseks üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud inimese vajadused või kohustatud inimese varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seda kindlasti ka olukorras, kus inimene on elatise maksmise tulemusena ise sunnitud paluma riigilt abi toimetulekuks. Sama kehtib ka olukorras, kus elatist on makstud vabatahtliku kokkuleppe alusel.
23.Eespool märgitu võimaldab järeldada, et SHS § 133 lg 1 kohaldamisel saab kohaliku omavalitsuse üksus üldjuhul võtta arvesse vaid alaealisele lapsele makstud elatise selle 15
Kaebaja konto väljavõte dtl 509 haldusasjas nr 3-23-2046. Kaebaja konto väljavõte dtl 65 haldusasjas nr 3-23-2046. 17 Kaebaja konto väljavõte dtl 29 ja 30 haldusasjas nr 3-24-1500. 18 Kaebaja konto väljavõte dtl 26 haldusasjas nr 3-24-1808. 16
9(22)
3-23-2046 miinimumsuuruses, tuvastades eelnevalt makse faktilise tegemise. Nagu eespool märgitud, on alaealisele lapsele makstav elatis reeglina ainus ülalpidamise kohustus, millest vanem ei vabane ka hoolimata oma halvast majanduslikust seisust. Elatise vaidluste, sh elatise vähendamise vaidluste lahendamiseks puudub kohaliku omavalitsuse üksusel pädevus ning ta ei saa maakohtu asemel hinnata elatise maksmise kohustuse olemasolu.
24.Y.D on tuginenud sellele, et ta on andnud ära enamiku oma sissetulekutest täisealistele sugulastele (mais 2024 sissetuleku suurus 1011,24 eurot, elatisena kantud sugulastele 700 eurot19; aprillis 2024 sissetuleku suurus 1012,25 eurot, sugulastele kantud 701 eurot 20; juunis 2023 sissetuleku suurus 1179,93 eurot, sugulastele kantud 1140 eurot 21; juulis 2023 sissetuleku suurus (sh toimetulekutoetus ja töötukassast toetus) 1476,92 eurot, sugulastele kantud 500 eurot22). Esmalt märgib ringkonnakohus, et nende ülekannete asjaolud viitavad näilikele tehingutele TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Elatist makstakse reeglina regulaarselt ja endast lahus elavale alaealisele lapsele või abi vajavale sugulasele. Siin ei ole tegemist sellise olukorraga. Tegemist ei ole regulaarsete, pikema aja vältel toimunud ülekannetega. Sellises suuruses elatise maksmine ilmselgelt ei ole ka kooskõlas Y.D sissetulekutega. Raha maksmine on toimunud täisealistele sugulastele, kes omavad iseseisvat sissetulekut ja elavad Y.D-ga samades eluruumides. Seepärast viitab sellistes summades ülekannete tegemine soovile näidata enda majanduslikku seisundit tegelikust kehvemana.
25.Isegi juhul kui tegemist poleks näilike tehingutega, ei saaks neid makseid lugeda makstud elatiseks, mida oleks põhjendatud võtta arvesse SHS § 133 lg 1 kohaldamisel. Igal inimesel on õigus oma sugulasi rahaliselt toetada, kuid siinses asjas ei saa SHS § 131 lg 1 kontekstis eeldada, et tegemist on elatise kohustusega, mida polnud võimalik vältida. Kui alaealisele lapsele miinimummääras elatise maksmisel tuleb see SHS § 133 lg 1 ja § 132 lg 3 alusel lugeda mõistetavatel põhjustel möödapääsmatute kulude hulka, s.o nende kulutuste hulka, mida isikul ei ole võimalik vähendada, siis sama eeldus ei kehti täisealiste isikute puhul.
26.Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul tegemist sugulastega, kes vajavad abi või kes ei ole võimelised end ise ülal pidama ning kelle ülalpidamise kohustusest kaebaja ei vabane. Igal juhul ei kehti nende puhul sellist eeldust. Toimetulekutoetuse andmise kontekstis sõltub see, kas isiku lähedased olid puuduses, kahest asjast. Esiteks sellest, kas nende sissetulekud olid piisavad, et rahuldada esmavajadusi minimaalseteks tarbimiskuludeks. Teiseks sõltub puuduse olemasolu sellest, millist abi pakkus neile sotsiaalkaitsesüsteem tervikuna.
27.M. ja U.L-il on olemas igakuine sissetulek (I.M-il vanaduspension 696,46 eurot ja puudega inimese toetus 26,85 eurot23, U.L-il töövõimetoetus 637,67 eurot ja puudega inimese toetus 48,58 eurot24). Asjas nr 2-23-239 on Y.D avaldanud, et U.L-i sissetulekuks perioodil 22.04.2023–30.04.2024 oli iga kuu 812,32 eurot 25. Seega on C. ja I.M-il eeldatavasti olemas vahendid enda ülalpidamiseks. Y.D-le ei ole maakohus pannud kohustust U.L-i ülal pidada. Tsiviilasjas nr 2-23-239 tehtud määruse kohaselt on Y.D määratud U.L-i eestkostjaks ja tema kohustuseks on muu hulgas korraldada U.L-i elukohta, toimetulekuks vajalikku kõrvalabi, sotsiaalteenuseid ning ravi. Seega on Y.D-l 19
Dtl 25–26 haldusasjas nr 3-24-1808. Dtl 28–30 haldusasjas nr 3-24-1500. 21 Dtl 507–509 haldusasjas nr 3-23-2046. 22 Dtl 63–65 haldusasjas nr 3-23-2046. 23 Dtl 473, 60 haldusasjas nr 3-23-2046. 24 Juulis 2023 vastavalt 558 eurot ja 49,09 eurot; novembris vastavalt 576,6 eurot ja 48,58 eurot (dtl 73 ja 298 haldusasjas nr 3-23-2046). 25 Dtl 304 asjas nr 2-23-239. 20
10(22)
3-23-2046 õigus kasutada ilma maakohtu täiendava nõusolekuta U.L-i sissetulekuid U.L-i eluasemekulude katmiseks. See kehtib ka olukorras, kus Y.D võimaldab U.L-il elada enda juures. Küll aga tuleb Y.D-l kulutuste tegemine läbipaistvalt ning arusaadavalt dokumenteerida ja kulutusi maakohtule esitatavas aruandes põhjendada. Kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulutuste katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi (PKS § 186 lg 1 ja § 202). Tsiviilasjas nr 2-23-239 esitatud eestkostja aruandest nähtuvalt on Y.D kasutanud eestkostetava sissetulekuid mh kuludele eluasemele, toidule, riietele, sh igakuine kanne kommunaalkulude eest Helge U.L-ile 310 eurot26. Eespool toodust ei ole ilmne, et C. ja I.M ei ole võimelised end ise üleval pidama või ei saaks oma kohustusi täita neile kuuluva vara ja sissetulekute arvelt.
28.C. Y on täisealine teovõimeline isik. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära rakendamine ei ole põhjendatud täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks saanud laste elatisenõuete (PKS § 97 p-d 2 ja 3) puhul. Erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud inimese puhul eeldada, et ta teeb seda ise. Ülalpidamise ulatus sõltub abivajaduse ulatusest. Täisealiseks saanud laps ei pruugi vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Siinses asjas on kaebaja avaldanud, et vanemad ei pea kulude arvestust, sest kulud lapsele on sarnased. Sellises olukorras ei toimugi reeglina elatise maksmist, sest kumbki vanem kannab vahetult lapse kulud siis, kui laps viibib temaga. Vanemal on õigus kulude vahetu kandmise eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib teise vanema juures, peab ka tema tegema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 23.3). Elatise suuruse saab kindlaks määrata siiski iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes ning seda on vaidluse korral pädev tegema maakohus. Y.D ei ole väitnud, et C. Y on taotlenud puuduliku sissetuleku tõttu toimetulekutoetust või muud toetust, ega isegi seda, et C. Y kannatab puudust (vt SHS § 131 lg 9). Y.D üksnes selgitas, et C. Y on harjunud suuremate elamiskuludega, kuid see ei viita asjaolule, et inimene kannatab puudust sotsiaalhoolekandelise abi vajaduse hindamise kontekstis. Ringkonnakohtu 18.02.2025 istungil selgus, et C. Y on alates 2023. a kevadest elanud põhiliselt Y.D juures, mistõttu ei ole ka tegemist lahus elava alaneja sugulasega.
29.Tulenevalt eespool märgitust, pole põhjendanud arvestada Y.D tehtud makseid makstud elatisena ja neid ei tule SHS § 133 lg 1 alusel maha arvata Y.D sissetulekutest.
30.Kuna vastustaja halduskohtu otsust ei vaidlustanud, on halduskohtu otsus siiski jõustunud osas, millega halduskohus kohustas vastustajat lahendama Y.D taotlused uuesti. Haldusorganile on täitmiseks kohustuslikud halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning põhjendavas osas tehtud ettekirjutuse kohta antud selgitused (HKMS § 177 lg 1, Riigikohtu 27.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-14-15, p 27). Ringkonnakohtu seisukohti seaduse tõlgendamisel saab vastustaja arvestada uute taotluste lahendamisel. Kasutuseelis kui elatis
31.Kaebajad elavad Maardus XXX asuvas 4-toalises üksikelamus, mille üldpind on 202 m 2. Kinnisasja omanik on Y.D . I.M on Y.D isa ning U.L on Y.D täisealine poeg, kellele on seatud eestkoste. Eestkostjaks on määratud Y.D . Y.D teine täisealine poeg on C. Y, kes elab Y.D 18.02.2025 kohtuistungil antud kinnituse kohaselt alates 2023. a kevadest põhiliselt emaga. Y.D on soovinud elatise maksmisena käsitada kasutuseelise rahalist väärtust, sest ta on võimaldanud oma sugulastel elada talle kuuluvas majas. 26
Dtl 312 ja 304 asjas 2-23-239.
11(22)
3-23-2046
32.Sisuliselt soovib Y.D saada kohalikult omavalitsuselt hüvitist selle eest, et tema sugulased ei ole talle üüri maksnud. Selline nõude konstrueerimine toimetulekutoetuse saamiseks ei haaku kehtiva õigusega. Juba SHS § 133 lg 8 näeb ette põhimõtte, mille kohaselt ei võeta üüri toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, kui üürijaks ja üürnikuks on esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased. Siinsel juhul elavad Y.D juures tema isa (üleneja sugulane) ja alanejad sugulased (pojad).
33.Nagu eespool märgitud, pole tegemist alaealiste lastega, kelle puhul kehtiks eeldus, et Y.D-l on kohustus neid ülal pidada. Samas isegi juhul, kui Y.D-ga elaks tema alaealine laps, siis ka selle lapse saadavat kasutuseelist ei tohiks elatisena SHS § 133 lg 1 alusel maha arvata, sest tegemist ei ole elatise maksmisega selle sätte tähenduses.
34.TsÜS § 62 lg 1 järgi on kasutuseelised eseme kasutamisest saadavad eelised. Senises kohtupraktikas on leitud, et alaealine laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes, mida saab arvestada lapse eluasemevajaduse hindamisel (Riigikohtu 16.10.2013 otsus nr 3-2-1-69-13, p-d 17–21). Kasutuseelise väärtus tuleb lähtudes Riigikohtu selgitustest määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Miinimummääras elatis katab eeldatavasti ka lapse eluaseme miinimumkulud (samas, p 22). Tuleb arvestada, et alaealise lapse puhul on vanemal kohustus hoolitseda selle eest, et alaealine laps saab kasvamiseks ning arenguks vajaliku ülalpidamise. Alaealise lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada.
35.Kuna PKS-s ja PS-s on sätestatud abivajava perekonnaliikme õigus saada toimetulevalt perekonnaliikmelt ülalpidamist, siis on õiguslikult võimalik olukord, et ka täisealine isik saab sugulase kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseelise TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Kui inimesest lahus elav perekonnaliige on kohustatud teda ülal pidama, saab kasutuseelise väärtust võtta arvesse elatise suuruse määramisel juhul, kui kohustatud isikute vahel (PKS § 105 lg 3) peaks tekkima vajadus sõlmida elatise kohta kokkulepe või lahendada vaidlus kohtu korras. Kasutuseelise väärtuse kindlaksmääramise ning arvestamise eesmärk oleks sellisel juhul, sarnaselt alaealiste laste ülalpidamise asjadega, osaliselt katta vältimatud püsikulud, mis tekivad kohustatud isikul seoses ülalpidamise andmise kohustuse täitmisega. Täisealise isiku puhul on PKS § 97 p 3 kohaldamise eelduseks alaneja või üleneja suutmatus ennast ise ülal pidada. Siinses asjas sellist olukorda ei esine.
36.PKS-st ei tulene kohustust majutada oma täisealist perekonnaliiget (Riigikohtu 07.03.2014 otsus nr 3-2-1-192-13, p 11). Samas on perekond PS § 27 lg 5 järgi kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Seega tuleneb PS-st, et puudust kannatava isiku nõudeõigus riigi vastu langeb täiesti või osaliselt ära, kui tal on perekonnaliige, kes on võimeline hoolitsema oma puudust kannatava perekonnaliikme eest (Riigikohtu 09.12.2019 otsus nr 5-18-7, p 126). Sellest tulenevalt on PKS-s sätestatud abivajava perekonnaliikme õigus saada toimetulevalt perekonnaliikmelt ülalpidamist. Kui isik satub ülalpidamise andmise tulemusena ise abi vajavasse olukorda, vabaneb ta ülalpidamise andmise kohustusest ning riik peab andma puudust kannatavale inimesele tema inimväärikuse tagamiseks abi.
37.Siinses asjas ei ole äratuntav, miks jätkavad kaebajad elamist 4-toalises üksikelamus, mille üldpind on 202 m2 ja mille igakuised kulud olevat Y.D kinnitusel ca 850 eurot ühe isiku kohta (vt asjas nr 2-23-239 eestkostja aruande p 4.2). Seadus ei keela Y.D-l nõuda I.M-ilt üüri maksmist. Kuna tegemist on perekonnaliikmega, ei saaks I.M siiski nõuda sellise üürikuluga arvestamist toimetulekutoetuse taotlemisel (SHS § 133 lg 8). U.L-iga saab Y.D üürilepingu sõlmida vaid kohtu loal, sest PKS § 180 lg 1 p 1 ja § 202 kohaselt 12(22)
3-23-2046 ei saa eestkostja esindada eestkostetavat tehingutes, mille üks pool on eeskostetav ja teine pool eestkostja. Nagu eespool märgitud, on Y.D-l lubatud U.L-i sissetulekutest katta U.L-i eluasemega seotud kommunaalkulud. PKS § 183 lg 3 välistab võimaluse, et eestkostja kasutab eestkostetava vara eestkostja huvides, s.o Y.D-l ei ole praegu õigust U.L-i sissetulekute eest enda laenumakseid tasuda, isegi kui laenu võtmisest on parema elamispinna näol kasu saanud ka U.L , sest selliseks tehinguks pole Y.D kohtu luba saanud. U.L-i kasuks tehtud kulude hüvitamist saab eestkostja nõuda U.L-ilt maakohtus hagita menetluses.
38.Eespool märgitust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kasutuseelise väärtust ei saa SHS § 133 lg 1 alusel toimetulekutoetuse taotleja sissetulekutest elatisena maha arvata. II
39.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebajate sissetulekute arvestamise küsimuses, sh peretoetuse arvestamises Y.D sissetulekuna, ega korda selles osas halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et haldusorganil on õigus nõuda taotlejalt tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varalist seisu tõendavaid dokumente, sh arvelduskonto väljavõtteid, millest nähtuksid nii sissetulekud kui ka väljaminekud asjaomasel perioodil (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-214, p 17).
40.Järgnevalt hindab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid seoses eluasemekulude arvestamisega. Ringkonnakohus on seisukohal, et haldusorgan pole teinud kaebajatele ebasoodsaid otsuseid. Seetõttu ei riku haldusaktid selles osas kaebajate õigusi ning asjaomases osas tühistamisele ei kuulu (riigivastutuse seaduse § 3 lg 1). Küll aga ei ole õige halduskohtu järeldus sellest, et eluasemekulusid on arvestatud õigesti. Halduskohtu need põhjendused tuleb asendada siinses otsuses märgituga.
41.Enne eluasemekulude detailset hindamist peatub ringkonnakohus perekonnaliikmete mõistel ja selle tähtsusel toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel. Perekonna(liikmete) määratlemine
42.PS § 28 lg 2 näeb ette õiguse saada puuduse korral riigilt abi. Tegu on soorituspõhiõigusega, mis annab isikule õiguse nõuda ja paneb riigile kohustuse anda abi, mis tagaks isikule minimaalselt vajalikud vahendid äraelamiseks (Riigikohtu 05.05.2014 otsus nr 3-4-1-67-13, p 31). Riigilt puuduse korral abi saamise vajadus on seotud toimetulekupiiriga, millele vastav sissetulek peaks tagama perekonnale minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (Riigikohtu 02.02.2015 otsus nr 3-4-1-33-14, p 27).
43.Toimetulekutoetust on õigus saada isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude maha arvestamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). SHS § 133 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, millest arvestatakse maha makstud elatis, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Lisaks on SHS § 133 lg-s 2 sätestatud loetelu sissetulekutest, mida toimetulekutoetuse maksmise üle otsustamisel ei arvestata. Loetellu kuuluvad sellised sissetulekud, mille maksjaks või tagajaks on riik või kohalik omavalitsus ja mida makstakse üldjuhul selleks, et omakorda tagada mõnd põhiõigust (nt puuetega inimeste sotsiaaltoetused, õppelaen, õppetoetus, tööturuteenuste raames makstavad stipendiumid, vajaduspõhine peretoetus). Juhul kui toetuse taotleja perekonna sissetulek ületab toimetulekupiiri, puudub taotlejal 13(22)
3-23-2046 õigus saada toimetulekutoetust ja haldusorganil puudub toetuse määramise otsustamisel kaalutlusõigus (Riigikohtu 05.05.2014 otsus nr 3-4-1-67-13, p 39).
44.Eespool märgitust nähtub, et toimetulekutoetuse saamise õigus on seatud sõltuvusse toetuse taotleja ja temaga ühises majapidamises elavate isikute ehk perekonna (leibkonna)27 ühisest kuusissetulekust. Selleks et sissetulek loetaks perekonna sissetulekuks, peab olema täidetud vähemalt kaks tingimust. Esiteks peavad inimesed elama koos samas eluruumis ning teiseks kasutama tuluallikat ühiselt või peab neil olema ühine majapidamine (SHS § 131 lg 7). Koos elavate inimeste sissetulekute perekonna sissetulekuna arvestamise üheks eelduseks on see, et sissetulekut kasutatakse ühiselt. SHS § 132 lg 2 sätestab, et taotluses märgib taotleja SHS § 131 lg-te 7 ja 8 järgi toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavate isikute nimed, nende isikukoodi või sünniaja ja sotsiaalse seisundi. See säte kohustab esitama haldusorganile tõesed ja täielikud andmed perekonnaliikmete kohta. Teave on vajalik, kuna perekonnaliikmete arv mõjutab nii arvestust, kas isik kvalifitseerub toimetulekutoetuse saajaks, kui ka toetuse suurust. Haldusorgan ei pruugi saada teavet perekonnaliikmete kohta mujalt kui esitatud taotlusest. Järelikult on taotleja poolt õigete andmete esitamine oluline toetuse määramise seaduslikkuse tagamiseks.
45.Tulenevalt eespool märgitust on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et inimene ei saa omal äranägemisel taotleda toimetulekutaotlust üksi elavana, kui ta tegelikkuses elab kellegagi ühises leibkonnas. Juhul kui inimene siiski sellise taotluse esitab, tuleb haldusorganil käsitada seda puudusega taotlusena, ning juhtida tähelepanu vajadusele esitada korrektsed andmed, sh andmed teiste perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik hinnata taotleja leibkonna majanduslikku seisundit terviklikult, mis on aga toimetulekutoetuse määramise vältimatuks eelduseks.
46.Siinses asjas on Y.D esitanud avaldusi toimetulekutoetuste saamiseks kord märkides, et elab üksinda, teine kord kinnitades, et tema leibkonda kuulub ka I.M . Nii on 09.06.2023 taotlus ja 20.06.2023 taotlus esitatud ühiselt (dtl 490 ja 511), kuid järgmised taotlused on esitatud eraldi (nt 20.08.2023 taotlused, dtl 66 jj). Halduskohtu 26.02.2024 istungil selgitas Y.D , et taotlused said nii esitatud, kuna vastustaja andis sellise juhise. Vastustaja seda omaks ei võtnud, vaid selgitas samal kohtuistungil, et vastustaja hinnangul tuleks I.M-i käsitada Y.D-ga ühises leibkonnas oleva isikuna ning tõenäoliselt oleks sellisel juhul taotluse tulemusel arvestatud toimetulekutoetus kaebajatele soodsam (vt halduskohtu otsuse p 43). Halduskohus leidis, et I.M-i tuleb käsitada Y.D-ga samas leibkonnas oleva isikuna, kuid märkis, et see ei ole vaidluse lahendamise seisukohast oluline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega sellest, et I.M-i tuleb pidada Y.D-ga samas leibkonnas oleva isikuna. Halduskohtu seisukoht, et see küsimus pole vaidluse seisukohast oluline, pole õige.
47.Määrusest nr 28 ilmneb, et perekonna ebaõige kajastamise korral võetakse taotlejate eluasemekulud arvesse ettenähtust suuremas määras (vt määruse nr 28 § 3). Lisaks, nagu eespool märgitud, tekitab perekonna ebaõige kajastamine olukorra, kus haldusorganil ei ole võimalik kindlaks teha selle terviklikku majanduslikku seisu. Riigikohus on selgitanud, et see, kas inimene (pere) on puuduses, sõltub kahest asjast. Esiteks sellest, kas tema asjakohane sissetulek pidi olema piisav minimaalseteks tarbimiskuludeks esmavajaduste rahuldamiseks. Teiseks sõltub puuduse olemasolu sellest, millist abi pakkus talle sotsiaalkaitsesüsteem kui tervik (Riigikohtu 05.05.2020 otsus nr 5-20-1, p 27
SHS kasutab mõisteid perekond ja perekonnaliikmed, ehkki tavaliselt kirjeldatakse koos elavaid ja ühist majapidamist omavaid või ühist tuluallikat omavaid inimesi mõistega leibkond. Käesolevas otsuses kasutatakse mõisteid perekond ja leibkond sünonüümidena. Y.D elab K. ja U.Lga koos, aga tulenevalt SHS § 131 lg-s 2 ette nähtud fiktsioonist ei loeta teda nende perekonnaliikmeks toimetulekutoetuse taotlemisel (vt otsuse p 52).
14(22)
3-23-2046 29). Nende asjaolude kindlakstegemine ei ole võimalik, kui haldusorganil puudub teave selle kohta, kes perekonda tegelikult kuuluvad. Tsiviilasjas nr 2-23-239 avaldas haldusorgan, et sotsiaalabi osakonna andmetel elab U.L koos ema, venna, kasuisa ja vanaisaga (dtl 3 tsiviilasjas nr 2-23-239). Sellest tulenevalt tekib põhjendatud kahtlus, et Y.D perekonda võib kuuluda veel üks täisealine meesterahvas, kelle kohta ei ole siinsetes menetlustes muud infot esitatud. Haldusasjadest nr 3-24-420, 3-24-1408, 3-24-1500 ja 324-1808 nähtub, et Y.D on esitanud toimetulekutoetuse taotlused üksinda ja taotlused on sellisel kujul ka lahendatud.
48.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole haldusorganil õige n-ö pimesi lähtuda esitatud taotlusest, sh seal märgitud perekonnaliikmete arvust. Toimikutest nähtub, et haldusorgan oli teadlik sellest, et kaebaja perekonda võib kuuluda ka muid isikuid. HMS § 6 järgi on haldusorganil kohustus haldusakti andmiseks tähtsust omavad asjaolud välja selgitada ning vastustaja lähenemine ei ole selle põhimõttega kooskõlas.
49.Sõltumata eespool märgitust ei rikkunud see kaebajate subjektiivseid õigusi, sest tõi kaasa kaebajatele soodsama haldusakti andmise. Seetõttu otsuste tühistamist see siinsel juhul ei tingi (riigivastutuse seaduse § 3 lg 1).
50.Ringkonnakohus nõustub siinse asja lahendamisel halduskohtu seisukohaga, et Y.D perekonda kuulub ka I.M ega korda selles osas halduskohtu põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Võimalike tulevaste toimetulekutoetuste lahendamisel saab linn kontrollida, kas leibkonda võib kuuluda veel isikuid, sh C. Y, kelle kohta avaldas Y.D 18.02.2025 kohtuistungil, et ta elab Y.D-ga koos. Eluasemekulud
51.SHS § 133 lg 5 kohaselt tuleb toimetulekutoetuse määramisel samas lõikes nimetatud kulude puhul arvestada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu. Elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ (edaspidi määrus nr 38) p 2 järgi on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m2 perekonna kohta. K. ja I.M-ile , kes moodustavad ühe perekonna, tuli toetuse arvutamisel lähtuda eluruumide arvestuslikust normpinnast 51 m2 (18 m2 + 18 m2 + 15 m2).
52.U.L-i sissetulekuid ja kulusid tuleb käsitada perekonna muude liikmete sissetulekutest eraldi ning teda ei saa K. ja I.M-iga ühisesse leibkonda arvata (SHS § 131 lg 12). Tema arvestuslik normpind on määruse nr 38 p 2 1 teisest lausest tulenevalt kuni 51 m2. Siinses asjas ei ole haldusorgan teinud kindlaks, kui palju pinda U.L reaalselt kasutab või vajab ega ole teinud ka kaalutlusotsust normpinna vähendamise kohta. Sellest tulenevalt lähtub ringkonnakohus haldusorgani otsustest, milles on arvestatud U.L-i normpinna suuruseks 51 m2.
53.Tulenevalt SHS § 133 lg-s 6 antud volitusest on vastustaja määruse nr 28 §-s 3 kehtestanud kõigi kulude kohta piirmäära, s.o maksimaalse suuruse, milles seda liiki kulu on lubatud arvesse võtta toetuse arvutamisel. Maardu Linnavolikogu 20.12.2022 määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks“ (edaspidi määrus nr 28) § 3 kohaselt on toimetulekutoetuse määramisel jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alaliste kulude asjakohased piirmäärad järgmised: -
üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset, kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus (p 4); 15(22)
3-23-2046 -
kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus olenemata kütmisviisist (kaugküte, väikekatlad, ahi, pliit) ja kütuseliigist (puit, elekter, vedelkütus, gaas) kuni 4 eurot ühe m2 kohta kuus (p 7); - veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 18 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 8); - soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 25 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 15 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 9); - elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 38 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 22 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 10);olmejäätmete veotasu kuni 6,50 eurot üheliikmelise pere kohta kuus ning kuni 4 eurot iga järgneva pereliikme kohta kuus (p 14).
54.Kulud tuleb võtta arvesse proportsionaalselt eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile (siinsel juhul kahe leibkonna puhul 51 m2 ja 51 m2) vastava osaga kaebajate eluasemekuludes (K. ja I.M 2/3 kuludest ja U.L 1/3 kuludest, v.a eluasemelaen, vt p 37).
55.Vastustaja arvestused ei ole lõpuni korrektsed, kuid eksitud on kokkuvõttes kaebajate kasuks. Juunikuu toetus28
56.Avalduse on esitanud K. ja I.M ühise leibkonnana. Eluruumi normpinnaks on otsuses arvestatud 51 m2 (märgitud on, et ühes eluruumis elab 2 inimest, dtl 94). Sellest lähtuvalt on vastustaja määranud normkulud järgmiselt: elekter 60 eurot, elektriküte 54,96 eurot, eluasemelaen 510 eurot, kütus 204 eurot, olmejäätmete vedu 4,32 eurot, vee soojendamine 40 ning veevarustus ja reovee ärajuhtimine 43 eurot (kokku 916,28 eurot). Küttekuluna on arvestatud puitbriketi arvet summas 1040 eurot, mis kandis kuupäeva 23.11.2022 (dtl 58). K. ja I.M moodustavad ühe perekonna (vt eespool). Sellest tulenevalt ja arvestades määruse nr 28 §-s 3 sätestatut on K. ja I.M-i normkulud 51 m 2 suuruse normpinna eest järgmised: - kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 204 eurot ühes kuus, s.o kuni 4 eurot m2 eest; - laenu tagasimakse kuni 510 eurot kuus, s.o kuni 10 eurot m2 kohta; - veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus kuni 43 eurot; - soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus kuni 40 eurot; - elektrienergia tarbimisega seotud kulu kuni 60 eurot; - olmejäätmete veotasu kuni 10,5 eurot. Vaidlustatud otsuses on eraldi kajastatud normkuluna elekter ja elektriküte, kütus ja vee soojendamine. Kaebajate esitatud andmete kohaselt oli veearve 43,87 eurot ja elektriarve 154,96 eurot. K. ja I.M on taotlusega koos esitanud puitbriketi 09.06.2023 arve summas 900 eurot, kuid vastustaja on arvestanud kulude määramisel 23.11.2022 arvet summas 1040 eurot (900 euro suurust arvet arvestas vastustaja järgmisel kuul esitatud taotluse lahendamisel)29.30 Kulude arvestamisel tuli esmalt jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen) kolmeks. K. ja I.M-i kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest 31 ja U.L-i kanda 1/3 32. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele. 28
Haldusorgani 06.07.2023 otsus, dtl 94–96. Vastustaja selgitas, et ei pidanud 23.11.2022 arvet arvestama, kuid tegi seda kaebajatele vastu tulles. 30 Taotlus ja arved dtl 466–489. 29
16(22)
3-23-2046 K. ja I.M-ile tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada 29,25 eurot, sest veearve oli terve elamu peale 43,87 eurot ning K. ja I.M-i mõtteline osa on 2/3 sellest ehk 29,25 eurot. Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna sai arvestada 204 eurot. Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot ühes kuus. Vastustaja on lisaks arvestanud elektrikütte normkuluna 54,96 eurot, mis ei ole korrektne, sest soojusenergia/kütmise normkulu on määruse nr 28 § 3 p 7 järgi eespool juba maksimaalses suuruses arvesse võetud ja määrus nr 28 ei näe ette täiendavalt elektrikütte arvestamise võimalust. Vee soojendamise eest on arvestatud normkuluna 40 eurot määruse nr 28 § 3 p 9 alusel. Y.D selgitas 18.02.2025 kohtuistungil, et vett soojendatakse vastavalt vajadusele kas elektri või küttepuudega. Sellise kulu arvestamine on põhjendatud, sest määrus näeb sellise kululiigi ette ja taotlejad on selle kulu reaalselt kandnud. Seda on võimalik arvesse võtta eespool normkuluna arvesse võtmata jäänud puitbriketi arve ja/või elektri arve alusel. Olmejäätmete puhul on arvesse võetud normkuluna 4,32 eurot, kuid K. ja I.M-i osa kuludest on 2/3 ehk 2,88 eurot. Kokkuvõttes tulnuks K. ja I.M-i normkuludena arvesse võtta mitte 916,28 eurot 33, vaid 846,13 eurot (29,25 vesi + 204 küte + 60 elekter + 40 vee soojendamine + 2,88 olmejäätmete vedu + 510 laen). U.L sellel kuul toimetulekutoetust ei esitanud, kuid tema mõtteline osa normkuludest oleks olnud 283,06 eurot (v.a eluasemelaen)34. Tulenevalt eespool märgitust ei ole põhjendatud kaebajate etteheide, et vastustaja ei ole arvesse võtnud kaebajate kulusid. Vastustaja on otsust tehes eksinud kaebajate kasuks. Juulikuu toetus35
57.Avalduse on esitanud K. ja I.M ühise leibkonnana. Eluruumi normpinnaks arvestati 51 m2 (märgitud on, et ühes eluruumis elab 2 inimest). Sellest lähtuvalt on vastustaja määranud normkulud järgmiselt: elekter 60 eurot, elektriküte 39,24 eurot, eluasemelaen 510 eurot, kütus 204 eurot, veevarustus ja reovee ärajuhtimine 28,68 eurot. Küttekuluna on arvestatud puitbriketi arvet summas 900 eurot, mis kandis kuupäeva 09.06.2023. Otsuses on eraldi kajastatud elekter ja elektriküte. Kaebajate esitatud andmete kohaselt (dtl 492–512) oli veearve 28,68 eurot ja elektriarve 99,24 eurot. Y.D on taotlusega koos esitanud puitbriketi 09.06.2023 arve summas 900 eurot.
31
Vesi 29,25 eurot + puitbrikett 693,33 eurot + elekter 103,31 eurot + prügi 2,88 eurot + laen 618,72 eurot. Kokku 1447,49 eurot. 32 Vesi 14,62 eurot + puitbrikett 346,67 eurot + elekter 51,65 eurot + prügi 1,44 eurot. Kokku 414,38 eurot. 33 60+54,96+510+204+4,32+40+43 = 916,28 eurot. 34 14,62 vesi, küte 204, elekter 38, vee soojendamine 25, olmejäätmete vedu 1,44 = 283,06 eurot. 35 Haldusorgani 27.07.2023 otsus (dtl 441–443) ja 30.07.2023 otsus menetluses nr 23265136921 (dtl 2–3).
17(22)
3-23-2046 Kulude arvestamisel tuli esmalt jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen) kolmeks. K. ja I.M-i kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest 36 ja U.L-i kanda 1/3 37. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele. K. ja I.M-ile tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada 19,12 eurot, sest veearve oli terve elamu peale 28,68 eurot ning K. ja I.M-i mõtteline osa on 2/3 sellest ehk 19,12 eurot. Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna sai arvestada 204 eurot (4×51=204). Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi oli normkulu elektrienergia eest 60 eurot ühes kuus. Vastustaja on lisaks arvestanud elektrikütte normkuluna 39,24 eurot, mis ei ole korrektne, sest soojusenergia/kütmise normkulu on määruse nr 28 § 3 p 7 järgi eespool juba maksimaalses suuruses arvesse võetud ning määrus ei näe sellises olukorras ette täiendavalt elektrikütte arvestamise võimalust. Vee soojendamise eest pole normkulu arvestatud. Y.D selgitas 18.02.2025 kohtuistungil, et vett soojendatakse vastavalt vajadusele nii elektriga kui ka küttepuudega. Seega, nagu eelmisel kuul, saab arvesse võtta vee soojendamise kulu summas 40 eurot, sest määrus näeb sellise kululiigi ette ja taotlejad on selle kulu reaalselt kandnud (normkuluna arvesse võtmata jäänud puitbriketi arve ja/või elektri arve alusel). Kokkuvõttes tulnuks K. ja I.M-i taotluse lahendamisel normkuludena arvesse võtta mitte 841,92 eurot, vaid 833,12 eurot (vesi 19,12, küte 204, elekter 60, vee soojendamine 40, eluasemelaen 510 eurot). See ei tingi vastustaja otsuse tühistamist, sest vastustaja eksis kaebajate kasuks.
58.U.L , kelle eestkostja on Y.D , esitas 31.07.2023 taotluse toimetulekutoetuse saamiseks 2023. a juuli eest. Maardu Linnavalitsus jättis 30.08.2023 otsusega U.L-ile 2023. a juuli eest toetuse määramata (dtl 2–3). Eluasemega seotud kulusid otsuses arvesse ei võetud. Eluruumi normpinnaks arvestati 51 m2, elanike arvuks 1. U.L-i normkulude suurus oli 271,64 eurot (elekter 33,08 38 + kütus 204 + vee soojendamine 25 + veevarustus 9,5639), mida tulnuks vastustajal otsuse tegemisel arvesse võtta. Eespool märgitu ei tingi siiski vastustaja 30.08.2023 otsuse tühistamist, sest ka normkulu maha arvestamisel ületaks U.L-i sissetulek toimetulekupiiri (töövõimetoetus 576,60 eurot - normkulud 271,61 - toimetulekupiir 200 eurot = 104,96 eurot). Augustikuu toetus40
59.Maardu Linnavalitsus määras 30.08.2023 otsustega Y.D-le 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse 89,57 eurot ning jättis C. ja I.M-ile 2023. a augusti eest toimetulekutoetuse määramata. Eluruumi normpinnaks on arvestatud Y.D osas 33 m 2, C. ja I.M-i osas 51 m2. Kõik isikud on märgitud eraldi leibkondadena ning ühtlasi on märgitud, et isikud elavad eluruumis eraldi. Ringkonnakohus on eelmistes punktides asunud seisukohale, et K. ja I.M moodustavad ühise leibkonna, mille normpinnaks tuleb arvestada 51 m2. U.L on eraldi leibkonnas ja tema normpind on siinsetel asjaoludel 51 m2. 36
Vesi 19,12 eurot + puitbrikett 600 eurot + elekter 66,16 eurot + laen 618,72 eurot. Kokku 1304 eurot. Vesi 9,56 eurot + puitbrikett 300 eurot + elekter 33,08 eurot. Kokku 342,64 eurot. 38 1/3 arvel märgitud summast. 39 1/3 arvel märgitud summast. 40 Vastustaja 30.08.2023 otsused (dtl 4–5 ja 14–17) menetluses nr 23265136823, 23265136562 ja 23265136965. 37
18(22)
3-23-2046 Kulude arvestamisel tuli taas esmalt jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen) kolmeks. Kaebajate esitatud kulud olid järgmised: vesi 69,29 eurot, elekter 115,77 eurot. Olmejäätmete vedu 6,48 eurot, laen 618,72 eurot. K. ja I.M-i kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest41 ja U.L-i kanda 1/342. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele. K. ja I.M-ile tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada 43 eurot, sest see on määruse nr 28 järgi maksimaalselt hüvitatav summa kahe perekonnaliikme kohta. Augustikuus kütmist ei toimu, mistõttu soojusenergia normkulusid pole õiguspäraselt arvesse võetud. Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot ühes kuus. Vee soojendamise eest saanuks arvestada normkuluna 17,18 eurot (K. ja I.M-i mõtteline osa elektriarvest oli 77,18 eurot, sellest arvestati elektri normkuluna eespool 60 eurot. Arvestamata on jäänud seega 17,18 eurot, mis saab vee soojendamise kuluna arvesse võtta). Kokkuvõttes tulnuks K. ja I.M-i taotluse lahendamisel normkuludena arvesse võtta 634,50 eurot (vesi 43 + elekter 60 + vee soojendamine 17,18 + olmejäätmete vedu 4,32 + eluasemelaen 510 eurot). Vastustaja on otsuses märkinud Y.D normkulude suuruseks 393,26 eurot (dtl 4) ja I.M-i normkulude suuruseks 63,26 eurot (dtl 14). Kokku teeb see 456,52 eurot. Siiski on vastustaja eksinud kokkuvõttes kaebajate kasuks, sest on Y.D taotluse rahuldanud, kuigi K. ja I.M-i sissetulek ületas toimetulekupiiri43. U.L-i kulude suurusjärk on vastustaja otsuses õige (63,26 eurot, dtl 16). Täpse kalkulatsiooni korral on U.L-i normkulude suurus 63,85 eurot ja see kujuneb järgmiselt. Arvutuste tegemisel tuleb taas esmalt lähtuda taotleja mõttelisest osast kogukuludes, s.o U.L-i puhul 1/3. Sellest tulenevalt kujuneb normkulude arvestus nii: veevarustus 23,10 eurot, elekter 38 eurot, vee soojendamine 0,59 eurot44, olmejäätmete vedu 2,16 eurot. U.Lile jäeti toetus õiguspäraselt määramata45. Septembrikuu toetus46
60.Vastustaja määras 21.09.2023 otsustega Y.D-le toimetulekutoetuse 536,19 eurot ning jättis C. ja I.M-i taotlused rahuldamata. Eluruumi normpinnaks on arvestatud Y.D osas 33 m2, C. ja I.M-i osas 51 m2. Kõik isikud on märgitud eraldi leibkondadena ning ühtlasi on märgitud, et isikud elavad eluruumis eraldi. Vastustaja selgitas halduskohtu istungil, et küttekulude puhul arvestati Eesti Puu OÜ arvet nr 107113 (dtl 615) summas 1161 eurot, mis on jaotatud kolmeks ja arvestatud kahe kuu peale, seega 193,5 eurot inimese kohta, millest normkulu on 132 eurot. Ringkonnakohus on eelmistes punktides asunud seisukohale, et K. ja I.M moodustavad ühise leibkonna, mille normpinnaks tuleb arvestada 51 m 2. U.L on eraldi leibkonnas ja tema normpind on siinsetel asjaoludel 51 m2. 41
Vesi 46,19 eurot + elekter 77,18 eurot + olmejäätmete vedu 4,32 eurot + laen 618,72 eurot. Kokku 746,41 eurot. 42 Vesi 23,10 eurot + elekter 38,59 eurot + olmejäätmete vedu 2,16. Kokku 63,85 eurot. 43 K. ja U.L sissetulek oli sel kuul 1654,59 eurot, vt ka dtl 63. 1654,59 - normkulud 634,50 - toimetulekupiir 360 = 660,09 eurot. 44 Y.D osa elektriarvest oli 38,59 eurot, millest 38 on arvestatud elektri normkuluna. 38,59 - 38 = 0,59 eurot ja selle saab arvesse võtta vee soojendamise kuluna, sest küttekulu selles kuus ei ole. 45 Sissetulek 576,60 eurot - eluaseme normkulud 63,85 eurot - toimetulekupiir 200 = 312,75 eurot. 46 Vastustaja 21.09.2023 otsused, dtl 148–153.
19(22)
3-23-2046 Kulude arvestamisel tuli taas esmalt jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen) kolmeks. Kaebajate esitatud kulud olid järgmised: vesi 55,75 eurot, elekter 110,63 eurot. Olmejäätmete vedu 6,48 eurot, laen 618,72 eurot, puitbriketi arve summas 1161 eurot (mida sooviti jagada kahe kuu peale, s.o ühe kuu kulu on 580,50 eurot). K. ja I.M-i kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest 47 ja U.L-i kanda 1/3 48. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele. K. ja I.M-ile tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada 37,17 eurot, sest see vastab nende kulude suurusele ega ületa määruses nr 28 sätestatud piirmäära. Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna tuli arvestada 204 eurot (4 × 51= 204). Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot ühes kuus. Vee soojendamise eest saanuks arvestada normkuluna 40 eurot (vt eelmiste kuude põhjendusi). Kokkuvõttes tulnuks K. ja I.M-i taotluse lahendamisel normkuludena arvesse võtta 855,49 eurot (vesi 37,17 + küte 204 + elekter 60 + vee soojendamine 40 + olmejäätmete vedu 4,32 + eluasemelaen 510 eurot). Vastustaja on otsuses märkinud Y.D normkulude suuruseks 519,66 eurot (dtl 152) ja I.M-i normkulude suuruseks 251,16 eurot (dtl 148). Kokku teeb see 770,82 eurot. Siiski on vastustaja eksinud kokkuvõttes kaebajate kasuks, sest on Y.D taotluse rahuldanud, kuigi K. ja I.M-i sissetulek ületas toimetulekupiiri49. U.L-i normkulud on arvestatud seaduses sätestatust suuremas ulatuses (251,16 eurot, dtl 150). U.L-i normkulusid tulnuks arvestada järgmiselt: vesi 18,58 eurot 50, küte 193,50 eurot51, elekter 36,88 eurot, vee soojendamine 25 eurot ning olmejäätmete vedu 2,16 eurot. Sellest tulenevalt ei riku otsused kokkuvõttes kaebajate õigusi. Novembrikuu toetus52
61.Vastustaja jättis 16.11.2023 otsustega C. ja I.M-ile toimetulekutoetuse määramata. Y.D taotlus jäeti 30.11.2023 otsusega rahuldamata. Taotlustele oli lisatud I.M-i konto filtreeritud väljavõte (dtl 223) ja Y.D konto väljavõte sissetulekute kohta (dtl 216). Eluruumi normpinnaks on arvestatud Y.D osas 33 m 2, C. ja I.M-i osas 51 m2. Kõik isikud on märgitud eraldi leibkondadena ning ühtlasi on märgitud, et isikud elavad eluruumis eraldi.
47
Vesi 37,17 eurot + puitbrikett 387 + elekter 73,75 eurot + olmejäätmete vedu 4,32 eurot + laen 618,72 eurot. Kokku 1120,96 eurot. 48 Vesi 18,58 eurot + puitbrikett 193,50 + elekter 36,88 eurot + olmejäätmete vedu 2,16. Kokku 251,12 eurot. 49 K. ja U.L sissetulek oli sel kuul 1614,77 eurot, vt ka dtl 165. 1614,77 - normkulud 855,49 - toimetulekupiir 360 = 399,28 eurot. 50 Vastab Y.D mõttelisele osale arvel märgitud kuludest ega ületa määruses nr 28 ettenähtud piirmäära. 51 Vastab Y.D mõttelisele osale kuludest ega ületa määruses nr 28 ettenähtud piirmäära. 52 Vastustaja 16.11.2023 otsused (dtl 227-228; 229-230) ja 31.11.2023 otsus (dtl 238-241).
20(22)
3-23-2046 Kaebajate esitatud kulud olid järgmised: vesi 76,10 eurot, elekter 126,49 eurot, olmejäätmete vedu 4,32 eurot, laen 618,72 eurot. Kaebajad esitasid uuesti ka puitbriketi 09.06.2023 arve, mida linn oli üks kord arvestanud 24.07.2023 taotluste lahendamisel.53 Ringkonnakohus on eelmistes punktides asunud seisukohale, et K. ja I.M moodustavad ühise leibkonna, mille normpinnaks tuleb arvestada 51 m 2. U.L on eraldi leibkonnas ja tema normpind on siinsetel asjaoludel 51 m2. Kulude arvestamisel tuli taas esmalt jagada kõik selle kuu kulud (v.a laen) kolmeks. Arvesse tuli võtta ka küttekulu, sest on usutav, et puitbriketiga elamut küttev inimene ostab küttematerjali n-ö ette ega kasuta ca 1000 eurost puitbriketikogust ühes kuus ära. Küttekulu tuleb arvesse võtta osas, milles juulikuus seda nomkuluna ei arvestatud. S.o summas 427 eurot (900-204-204-40-25=427). K. ja I.M-i kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest 54 ja U.L-i kanda 1/3 55. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele. K. ja I.M-ile tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada 43 eurot, sest see on määruses nr 28 sätestatud maksimaalne normkulu summa kaheliikmelise pere puhul. Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna sai arvestada 204 eurot (4 × 51 = 204). Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot ühes kuus. Vee soojendamise eest saanuks arvestada normkuluna 40 eurot (vt eelmiste kuude põhjendusi). Kokkuvõttes tulnuks K. ja I.M-i taotluse lahendamisel normkuludena arvesse võtta 859,88 eurot (vesi 43 + küte 204 + elekter 60 + vee soojendamine 40 + olmejäätmete vedu 2,88 + eluasemelaen 510). Toimetulekutoetuste arvestamisel võetakse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul arvesse eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid (SHS § 133 lg-d 91 ja 92). Asja materjalidest nähtub, et 30.11.2023 otsuses on vastustaja arvestanud laenu tagasimaksega kuuendat korda (dtl 240). Sellest tulenevalt ei ole õige halduskohtu järeldus, et laenumakse normkuluga selles otsuses ei arvestatud. U.L-i taotluse lahendamisel tulnuks normkuludena arvesse võtta 231,77 eurot (vesi 25 eurot56, küte 142,33 eurot57, elekter 38 eurot, vee soojendamine 25 eurot58, olmejäätmete vedu 1,44 eurot). Toimetulekutoetuse taotlused on kokkuvõttes õigesti rahuldamata jäetud, sest taotlejate sissetulekud ületasid toimetulekupiiri59. Detsembrikuu toetus 53
Taotlused ja arved dtl 207-226. Vesi 50,73 eurot + puitbrikett 284,67 + elekter 84,33 eurot + olmejäätmete vedu 2,88 eurot + laen 618,72 eurot. Kokku 1041,33 eurot. 55 Vesi 25,37 eurot + puitbrikett 142,33 + elekter 42,16 eurot + olmejäätmete vedu 1,44. Kokku 211,30 eurot. 56 Määruses nr 28 tulenev maksimaalne normkulu üheliikmelise perekonna puhul. 57 Vastab Y.D mõttelisele osale kulust ega ületa määruses sätestatud piirmäära. 58 Määruses nr 28 tulenev maksimaalne normkulu üheliikmelise perekonna puhul. 59 K. ja U.L sissetulek oli sel kuul 1395,55 eurot (vt ka dtl 216 ja 239). 1395,55 - normkulud 859,88 toimetulekupiir 360 = 175,67 eurot. Y.D sissetulek 558 eurot - normkulud 231,77 - toimetulekupiir 200 = 126,23 eurot. 54
21(22)
3-23-2046
62.Maardu Linnavalitsus jättis 15.12.2023 otsustega K. ja U.L-i toimetulekutoetuse taotlused läbi vaatamata (dtl 307-308; 309-310). Otsuste põhjenduste kohaselt on K. ja U.L-i taotlustega esitatud pangakonto väljavõtted filtreeritud (ei sisalda kõiki perioodi tehinguid) ning väljavõtetel puudub alg- ja lõppsaldo. Taotlejad keeldusid nõuetele vastava pangakonto väljavõtte esitamisest. I.M-ile jättis Maardu Linnavalitsus 14.12.2023 otsusega toimetulekutoetuse määramata (dtl 305-306). HMS § 15 lg 2 näeb ette, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Siinsel juhul vastusaja nii ka tegi ja määras 12.12.2023 kaebajatele tähtaja (dtl 304) puuduse likvideerimiseks. Kaebajad konto filtreerimata väljavõtet ei esitanud. Seetõttu on HMS § 15 lg 2 mõttes tegu puudusega taotlusega, mille haldusorgan võis jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Põhjendatud pole kaebajate väited, et vastustajal ei olnud õigust nõuda väljaminekuid kajastavat konto väljavõtet. Nagu eespool märgitud, tuli vastustajal selgeks teha taotleja ja tema leibkonna terviklik majanduslik seisund ning seda ei olnud võimalik teha selektiivselt esitatud andmete pinnalt. Laenumaksete kindlustus
63.Laenumaksete arvestamisega seoses on menetluses kerkinud küsimus sellest, kas Y.D-l oli makseraskuste ennetamiseks sõlmitud vabatahtlik kindlustus ja kas vastustaja on sellest tingitult vähendanud eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat. Vaidlustatud haldusaktid sellist põhjendust sisaldavad ja Y.D on kindlustuse olemasolu eitanud. Haldusorgan on arvestanud laenumakseid normpinnast lähtudes. Seetõttu on vaidlustatud haldusaktides sisalduv põhjendus ilmselgelt ekslik. III
64.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kaebajate kanda jäävad apellatsioonimenetluse menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist apellatsioonimenetluses taotlenud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta.
65.Otsus sisaldab kaebajate eraelulisi andmeid (SÜS § 8). Seetõttu tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed ja aadress tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.