Tallinna Ringkonnakohus Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1408
Haldusasi
Y.I kaebus Maardu Linnavalitsuse otsuse peale jätta 2024. a aprillikuu eest toimetulekutoetus määramata
Menetlusosalised ja esindajad
Kaebaja – Y.I Vastustaja – Maardu linn, esindaja Neeme Sild
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.07.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y.I apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Y.I apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.07.2024 otsuse resolutsioon muutmata. Muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jätta poolte apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses isikute nimed tähemärgiga. Selgitused Otsus peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.04.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Y.I esitas 05.04.2024 Maardu Linnavalitsusele taotluse maksta toimetulekutoetust 2024. a aprillikuu eest. Maardu Linnavalitsus jättis 15.04.2024 otsusega nr 10-1.7/919 toimetulekutoetuse määramata.
2.Y.I esitas 10.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maardu Linnavalitsuse 15.04.2024 otsuse nr 10-1.7/919 tühistamiseks ja Maardu Linnavalitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebuse kohaselt on vastustaja viitega Tallinna Halduskohtu 10.04.2024 otsusele asjas nr 3-23-2046 ekslikult jätnud arvestamata kaebaja elatise Z.M ja N.P-le ning C. Yle. Z.M-i ja N.P sissetulekuteks on üksnes puudetoetus ja pension ning C. Y on õpilane, kellel puudub sissetulek. Kui kaebaja neile elatist ei maksaks ega võimaldaks neil kasutuseelisena elada kaebajale kuuluvas majas, siis ei oleks neile tagatud minimaalsed vahendid ning nad ei suudaks ka ennast ülal pidada. Kaebaja ei ole kohustatud kedagi oma elamises tasuta majutama. Ülalpidamiskohustust saab täita muu hulgas eluaseme võimaldamisega. Vastustaja on kaebajat juhendanud esitama taotluse juurde kinnituskirja elatise maksmise kohta ning on ligi aasta seda ka arvestanud. Kaebaja sissetulekuks on arvestatud peretoetus 80 eurot. Kuna toetus ei laeku kaebaja kontole, ei saa see olla kaebaja sissetulekuks. Haldusasjas nr 3-23-2046 on tõendatud, et kaebaja tasub küttekulud. Vaidlustatud otsuses on vastustaja vähendanud eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 91 p 3 alusel, kuivõrd kaebajal olevat makseraskuste ennetamiseks sõlmitud vabatahtlik kindlustus ning see osaliselt katvat eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset. Kaebajale ei ole teada sellise kindlustuse olemasolu. Vastustaja on taotluse lahendamisega õigusvastaselt viivitanud.
3.Maardu linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajal puudub valmidus aidata kaasa asja õigele lahendamisele. Avalduse 2024. aasta aprilli eest toimetulekutoetuse määramiseks on kaebaja esitanud üksinda. Vastustaja on kaebaja 08.04.2024 avaldust menetlenud sellisena, nagu see oli esitatud, ega ole laiendanud arvesse võetavate isikute ringi. Elatise kuluna arvestamata jätmisel on vastustaja juhindunud halduskohtu 10.04.2024 kohtuotsuses asjas nr 3-23-2046 võetud seisukohtadest. Lapsetoetus 80 eurot on kaebaja sissetulekuks arvatud Sotsiaalkindlustusameti (SKA) andmebaasis olevate andmete alusel. Selleks et lapsetoetust ei arvestataks kaebaja sissetulekute hulka, tuleb kaebajal või täisealiseks saanud ja haridust omandaval C. Yl endal esitada SKA-le vajaliku muudatuse tegemise taotlus. Vastustajal on võimalik arvesse võtta üksnes SHS § 133 lg-s 5 sätestatud kulusid ja seadus ei sätesta, et isiku sissetulekuna toimetulekutoetuse määramise menetluses ei käsitata hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest. Küttekulude kohta on kaebajale selgitatud, et Eesti Puu OÜ 10.01.2024 arve nr 101104 kulu on jäetud arvestamata, sest kuludokument on esitatud N.P-le, kes ei ole kaebaja leibkonna liige. Taotleja poolt esitatud kinnitus, et N.P-le on hüvitatud 1/3 sularahas, ei ole kontrollitav.
4.Tallinna Halduskohus jättis 25.07.2024 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja taotles toimetulekutoetust üksinda. Taotlusele on mh lisatud kaebaja kinnitus selle kohta, et 2024. a märtsis on ta makstud elatist C. Yle 700 eurot, Z.M-ile 510 eurot ja N.P-le 510 eurot (dtl 12), ja kinnitus, et kaebaja tasub küttekuludest 1/3 eurot sularahas N.P-le (dtl 26–27). Vastustaja on kaebaja sissetulekuna arvesse võtnud töötasu 508,99 eurot, sõidukulude hüvitise 250 eurot, sissetuleku sotsiaalkindlustusest ja sotsiaalabist 45 eurot, lapsetoetuse 80 eurot ning intressid 0,04 eurot. Kokku 884,03 eurot.
2(6)
3-24-1408 Vastustaja on õigesti arvestanud sõidukulude hüvitise ja peretoetuse kaebaja sissetulekute hulka. SHS § 133 lg 2 loetelu on ammendav. Kaebaja ei ole väitnud, et vanemad saavad toetust kordamööda. Kui kaebaja leiab, et SKA-lt saadud alusandmed on ebaõiged, on tal võimalik lapsetoetust puudutavas osas andmete õigsust kontrollida SKA iseteeninduses või taotleda SKA-lt andmete muutmist. Vaidlustatud otsus ei sisalda sõidukulude hüvitise sissetulekuks arvestamise osas kaalutlusi, kuid see ei tingi vaidlustatud otsuse tühistamist. Kui vastustaja oleks jätnud sõiduhüvitise sissetulekuna arvestamata, ületanuks kaebaja sissetulek pärast eluasemekulude mahaarvamist ikkagi toimetulekupiiri. Kaebaja väidab, et ta on maksnud elatist C. Yle, Z.M-ile ja N.P-le. Sellisest kinnitusest ei piisa elatise maksmise tõendamiseks. Kaebaja maksab elatist vabatahtlikult oluliselt suuremas summas, kui seda võimaldavad tema poolt avaldatud sissetulekud. Seega on kaebaja end asetanud abivajavasse olukorda. Kaebaja tulude ja kulude vahel on oluline vastuolu, mistõttu võib järeldada, et kaebajal on muid avaldamata sissetulekuid või tema kinnitused makstava elatise kohta ei vasta tegelikkusele. Põhjendatud ei ole arvestada kasutuseelist makstud elatisena. Kaebaja eluasemekulude normkuluna on arvestatud kokku 418 eurot. Otsusesse on märgitud, et vastutaja on otsustanud eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse summat vähendada SHS § 133 lg 9 1 p 3 alusel, sest makseraskuste ennetamiseks on sõlmitud vabatahtlik kindlustus, see katab osaliselt eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset ning kaebaja on laenu tagasimakset kasutanud kolmel kuul (SHS § 131 lg 92). Vaidlustatud otsuses puuduvad täpsemad andmed vabatahtliku kindlustuslepingu kohta, seda lepingut pole lisatud ka asja materjalide juurde ning kaebaja on kohtumenetluses sellise kindlustuslepingu olemasolu eitanud. Samas nähtub, et vastustaja on toimetulekutoetuse taotluse lahendamisel siiski arvestanud eluasemelaenu. Maardu Linnavolikogu 20.12.2022 määruse nr 28 „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramiseks“ (määrus nr 28) § 3 p 4 kohaselt on üle 33 m2 üldpinnaga eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse piirmäär koos laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustusega kuni 10 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus, mistõttu on vastustaja võtnud arvesse eluasemekuluna eluasemelaenu 330 euro ulatuses. Kaebaja hinnangul tulnuks eluasemekuluna arvestada ka Eesti Puu OÜ 10.01.2024 arvel nr 101104 märgitud küttekuluga. Küttekulu on jäetud arvestamata, kuna arve on väljastatud N.P nimele, kes ei ole toimetulekutoetuse taotleja leibkonna liige ning kaebaja kinnitus, et N.P-le on hüvitatud 1/3 kuludest sularahas, ei ole kontrollitav. Olukorras, kus kaebaja on arve saajaks märgitud isiku eestkostjana sisuliselt esitanud kinnituse, et ta ise on kandnud küttekulu 1/3 ulatuses, ei ole kinnitus vastustaja jaoks siduv. Vastustaja pakkus kaebajale võimalust protokollida N.P ütlused, kuid kaebaja loobus sellest. Kohtumenetluses avaldatud seisukohtade kohaselt ei pea kaebaja N.P jooksutamist põhjendatuks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik 10.01.2024 arve puhul kontrollida selle kulu kandmist 2024. a märtsikuus. Vastustaja jättis eluasemekuludena arvestamata Bauhaus Eesti UÜ 16.03.2024 maksekviitungi elamu halduskulude kohta (ümbrispott ja lehereha, dtl 25). Vastustaja on otsuse kaaskirjas põhjalikult selgitanud, miks on jäetud kaebaja esitatud maksekviitung halduskuluna arvestamata. Ehkki vastustaja on otsuses esitanud seisukohad vaid lehereha kohta, ei ole vastustaja elamu halduskuluna arvestanud kumbagi maksekviitungil märgitud toodet. Üksikelamus elaval inimesel on üldjuhul võimalus otsustada, millal ja milliseid
3(6)
3-24-1408 elamu hooldamisega seotud kulutusi teha. Kviitungil märgitud tooted ei ole vältimatud kulud, mis seaksid kaebaja makseraskustesse. Poolte vahel puudub vaidlus otsuses kajastatud muude kaebaja eluasemekulude osas. Kohus leiab, et need kulud on vastustaja arvestanud õigesti. Taotluse lahendamisega 15.04.2024 rikkus vastustaja SHS § 134 lg-s 2 sätestatud tähtaega, kuid viivitus ei tingi otsuse tühistamist, sest pole sedavõrd suur ega mõjuta asja lahendust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Y.I esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja ei ole nõus kohtu seisukohaga, et tegemist pole ülalpidamise andmisega. Sõidukulude hüvitise osas on kaebaja seisukohal, et seda ei saa arvestada sissetulekuna. Apellandile hüvitatakse kantud kulud kuludokumentide (kütusetšekid) alusel, tegemist ei ole isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisega. Lapsetoetuse kohta märgib kaebaja, et vanemate vahel kehtib kokkulepe, et selle saab laps enda kasutusse.
6.Maardu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Kaebuses väidab kaebaja, et tööandja on talle maksnud sõidukulude hüvitist. Apellatsioonis on ta sellest väitest taganenud ning kinnitab, et talle hüvitatakse reaalselt kantud kulud. Tõendeid esitatud ei ole.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsuse resolutsioon jääb muutmata, kuid ringkonnakohus muudab osaliselt otsuse põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Ringkonnakohus on 12.03.2025 otsuses haldusasjas nr 3-23-2046 analüüsinud, mida tuleb mõista makstud elatise all SHS § 133 lg 1 kohaldamisel, kasutuseelise väärtuse arvestamist, tehingute näilikkust, leibkonna piiritlemist, kaebajaga ühes eluruumis elavatele isikutele kohalduvat eluruumi sotsiaalset normi ning sellest tulenevalt eluasemekulude normkulude piirmäärasid. Ringkonnakohus jääb nende seisukohtade juurde ega korda neid siinses asjas. 9. Vaidlustatud otsuses on lähtutud 33 m2 suurusest normpinnast ja eeldusest, et kaebaja elab eluruumis üksi. Ringkonnakohus jääb haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud seisukoha juurde, et korrektne ei ole formaalselt lähtuda eeldusest, mille kohaselt elab kaebaja eluruumis üksinda ning moodustab omaette leibkonna. Haldusorgan oli teadlik sellest, et kaebaja leibkonda võib kuuluda ka muid isikuid. Haldusmenetluse seaduse § 6 järgi on haldusorganil kohustus haldusakti andmiseks tähtsust omavad asjaolud välja selgitada ning vastustaja lähenemine ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Seetõttu ei ole õige halduskohtu järeldus, et vastustajal oli õigus formaalselt lähtuda kaebaja taotluses märgitust, asjaolusid uurimata. Kaebaja leibkonda kuuluvaks tuleb lugeda N.P (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2025 otsus haldusasjas nr 3-23-2046).
10.Ka eluasemekulude küsimuses jääb ringkonnakohus haldusasjas nr 3-23-2046 väljendatud seisukohtade juurde. 51 m2 puhul (s.o N.P arvamisel kaebaja leibkonda) oleks laenu normkulu 510 eurot. Muude normkulude arvestus oleks määruse nr 28 järgi järgmine. 4(6)
3-24-1408 Kaebaja esitatud andmete kohaselt oli veearve 77,32 eurot, elektriarve 135,56, laenumakse 658,95 eurot. Kaebaja esitas ka Eesti Puu OÜ 10.01.2024 arve summas 960 eurot.
11.Põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, mille kohaselt ei saa Eesti Puu OÜ 10.01.2024 arvet nr 101104 (dtl 16) arvestada kaebaja eluasemekulude hulka, kuna arve on väljastatud N.P nimele, kes ei ole toimetulekutoetuse taotleja leibkonna liige ning taotleja ei ole selle kulu kandja. Varasemalt on vastustaja N.P nimele vormistatud arveid arvestanud (vt nt 23.11.2022 arve asjas 3-23-2046 dtl 58; 23.11.2023 arve asjas 3-24-420 dtl 26). Leibkonna õige määratlemise korral ei tekiks N.P nimele vormistatud arve arvesse võtmisel ka takistusi.
12.Kulude arvestamisel tuli esmalt jagada kõik selle kuu reaalsed kulud (v.a laen) kolmeks. K. ja N.P kanda on 2/3 mõtteline osa kuludest1. Seejärel tulnuks kontrollida, millised kulud vastavad määruses sätestatud piirmääradele. K. ja N.P-le tuli normkuluks veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste eest arvestada 43 eurot, sest see on maksimaalne määruse nr 28 alusel normkuluna arvestatav summa. Kütteks tarbitud soojusenergia normkuluna tuli arvestada 204 eurot. Määruse nr 28 § 3 p 10 järgi tulnuks normkuluks elektrienergia eest lugeda 60 eurot ühes kuus. Vee soojendamise eest tuli arvestada normkuluna 40 eurot määruse nr 28 § 3 p 9 alusel. Y.I selgitas 18.02.2025 kohtuistungil, et vett soojendatakse vastavalt vajadusele kas elektri või küttepuudega. Sellise kulu arvestamine on põhjendatud, sest määrus näeb sellise kululiigi ette ja taotleja on selle kulu reaalselt kandnud. Seda on võimalik arvesse võtta eespool normkuluna arvesse võtmata jäänud puitbriketi arve ja/või elektri arve alusel. Kokkuvõttes tulnuks K. ja N.P normkuludena arvesse võtta 857 eurot (43 vesi + 204 küte + 60 elekter + 40 vee soojendamine + 510 laen).
13.Eespool märgitu tõttu ei ole kokkuvõttes õige halduskohtu järeldus, et vastustaja on eluasemekulud õigesti arvestanud. Kaebajal ei teki toimetulekutoetuse saamise õigust 2. Seetõttu ei tingi eksimus haldusakti tühistamist, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb eespool toodud küsimustes muuta (HKMS § 200 p 4).
14.Muudes apellatsioonkaebuses esile toodud küsimustes nõustub ringkonnakohus halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Peretoetus on õiguspäraselt arvestatud kaebaja sissetulekuks. Peretoetus on perehüvitise üks liik ning perehüvitised on riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu finantseeritavad rahalised hüvitised, mida makstakse lastega perede heaolu tagamiseks. Peretoetust makstakse lapsevanemale ning see on mõeldud lapsega seotud kulude osaliseks hüvitamiseks. Asjaolu, et alates 2024. a-st kantakse peretoetust C. Y arvelduskontole, ei mõjuta järeldust, et tegemist on kaebaja sissetulekuga. Ka kaebaja esitatud väljavõttest nähtub, et tegemist on kaebaja nimele taotletud toetusega. Isegi juhul, kui mitte käsitada seda kaebaja sissetulekuna, ületaks kaebaja sissetulek toimetulekupiiri.
15.Kaebaja sissetuleku hulka tuleb arvestada ka 250 euro suurust makset, mille selgituseks on märgitud „sõidukulud“. Kaebaja väitel on tegemist kütusekompensatsiooniga, kuid kaebaja pole haldusmenetluses, esimese astme kohtu menetluses ega 1 Vesi 51,55 + puitbrikett 640 + elekter 90,37 + laen 658,95 = 1440,87. 2 Kaebaja sissetulek sellel kuul oli 1532,59 eurot, dtl 29. N. P sissetulek oli eelduslikult, nagu varasematel kuudel, vähemalt 630,31 eurot.
5(6)
3-24-1408 apellatsioonimenetluses esitanud ühtegi dokumenti, mis tema väidet tõendaks. Arvestades et täpselt sama summa on kantud kaebaja arvelduskontole selgitusega „sõidukulud“ nii 2024. a märtsis (dtl 29), aprillis (dtl 28 haldusasjas nr 3-24-1500), kui ka mais (dtl 25 haldusasjas nr 3-24-1808), ei ole veenvad kaebaja väited sellest, et tegemist on kütusetšekkide alusel väljamakstava kompensatsiooniga.
16.Laenumaksete küsimuses on ringkonnakohus võtnud seisukoha 12.03.2025 otsuses asjas nr 3-23-2046 ja jääb selle juurde.
17.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Linn ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu neid kaebajalt HKMS § 109 lg 1 alusel välja ei mõisteta.
18.Otsus sisaldab eraelulisi andmeid. Seetõttu tuleb otsuse avaldamisel asendada otsuses märgitud isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.