Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Veiko Vaske ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
7. märts 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3419
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada X.W kinnipidamiskeskusesse
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2025. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik X.W , esindaja v. adv Raiko Paas
Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine
X.W määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X.W määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2025. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-3419.
2.Jätta X.W määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. veebruari 2025. a määrus haldusasjas nr 3-24-3419 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 265 lg 5).
Venemaa Föderatsiooni (Venemaa) kodanik X.W (varasem perekonnanimi X, sünd XX.XX.XXXX Eestis) omas Eestis pikaajalise elaniku elamisluba. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 25. juuli 2019. a otsusega nr 15.3-3.4/550-3 X.W pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, tegi isikule ettekirjutuse Eestist lahkumiseks, mis kuulus sundtäitmisele X.W kinnipidamisasutusest vabanemisel, ning kohaldas temale sissesõidukeeldu 3 aastaks.
3-24-3419 X.W vaidlustas PPA
25.juuli 2019. a otsuse haldusasjas nr 3-19-1514. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. detsembri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata (otsus jõustus 19. jaanuaril 2021). X.W viibis vangistuses 4. juulist 2018 kuni 1. septembrini 2020 ning isiku vanglast vabanemisel koostas PPA 1. septembril 2020 isikule uue lahkumisettekirjutuse nr 1052233262 (sundtäidetav alates 1. septembrist 2020) ja kohaldas sissesõidukeeldu 3 aastaks. Harju Maakohtu 2. septembri 2021. a otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõisteti X.W süüdi ja talle määrati karistuseks 7-aastane vangistus (karistusaeg 11. novembrist 2020 kuni 11. novembrini 2027) ning lisakaristuseks Eestist väljasaatmine koos 7-aastase sissesõidukeeluga. Harju Maakohus vabastas 3. detsembri 2024. a määrusega nr X-XX-XXXX isiku kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 416 lg 1 p 1 ja § 4241 lg 1 alusel vangistuse edasisest kandmisest. X.W vabanes vanglast 19. detsembril 2024 ning PPA pidas ta väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni tema Venemaale väljasaatmise korraldamiseks.
2.PPA esitas 19. detsembril 2024 Tallinna Halduskohtule taotluse anda VSS § 23 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel luba paigutada X.W kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kaheks kuuks. Esineb VSS § 68 p 4 kohane põgenemisoht, sest isik on pannud korduvalt toime tahtlikke kuritegusid, mille eest on talle mõistetud vangistus. Toimepandud kuriteod annavad aluse arvata, et isik võib ka edaspidi käituda õigusvastaselt. Puudub usaldus, et isik võiks olla pöördunud seaduskuulekale teele. Vabaduses ei hakkaks isik tõenäoliselt tegema PPA-ga koostööd ning hoiaks kõrvale väljasaatmismenetlusest. Lisaks esineb oht, et isik võib lahkuda Eestist talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki. Põgenemisohu tõttu ei saa isiku suhtes kohaldada VSS §-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Kuna X.W-l puuduvad isikut tõendavad dokumendid, ei oleks võimalik neid hoiule võtta. Isiku väljasaatmine sõltub peamiselt Venemaa ametnikest, kes peavad vormistama talle tagasipöördumiseks vajaliku dokumendi. X.W on selleks vajaliku taotluse Venemaa saatkonnale esitanud. Isiku kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne ega vastuolus tema tervise või turvalisuse kaalutlustega.
3.Tallinna Halduskohus andis 20. detsembri 2024. a määrusega VSS § 23 lg 1 p 1 alusel PPA-le loa paigutada X.W KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20. veebruarini 2025. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11. veebruari 2025. a määrusega halduskohtu määruse muutmata.
4.PPA esitas 10. veebruaril 2025 halduskohtule taotluse X.W tähtaja pikendamiseks VSS § 25 lg 1 alusel kuni neljaks kuuks.
KPK-s kinnipidamise
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 13. veebruari 2025. a määrusega PPA taotluse ning pikendas X.W KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 13. juunini 2025 (k.a).
5.1.Praegusel ajal on puudutatud isik kinnipidamiskeskuses viibinud ligi 2 kuud. Puudutatud isik on Venemaa kodanik, kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isiku kinnipidamine on vajalik menetlustoimingute läbiviimiseks, et ta Eestist välja saata.
5.2.Puudutatud isikust lähtub põgenemisoht (vt ka Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2024. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2025. a määruseid).
5.3.Kohtuistungil tõi puudutatud isik välja, et ta ei saa praegu dokumente esitada, kuna peab tuvastama oma isiku. Puudutatud isik käis 5. veebruaril 2025 koos PPA esindajaga Venemaa saatkonnas, kus lootis oma isiku tuvastamist. Venemaa isikut ei tuvastanud, vaid nõudis 2(5)
3-24-3419 täiendavaid dokumente. Venemaa esindajad vaatavad dokumendid läbi 3 kuni 6 kuuga. Lisaks leidis puudutatud isik, et PPA lähtub eelkõige oletustest ega ole esitanud objektiivseid tõendeid selle kohta, et ta võib end varjata ja väljasaatmisest kõrvale hoida. Puudutatud isik märkis, et ta ei ole oma passi hävimises süüdi. Ta on dokumentide taotlemise järjekorras, kuid see protsess võtab aega umbes 8 kuud. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, kuidas arvatakse ta saavat Eestist välja sõita, kui tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid.
5.4.PPA on vähem kui kahe kuuga teinud mitmeid reaalseid ja olulisi toiminguid, sh käinud puudutatud isikuga Venemaa saatkonnas. Isikut pole pikaajaliselt kinni peetud, tema suhtes on tehtud mitmeid väljasaatmisega seonduvaid toiminguid ja tal on võimalus oma kinnipidamist kohtus vaidlustada. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-93-16 on öeldud, et põgenemisohuga seoses peavad vältimatult esinema ka muud olulised välismaalase käitumist iseloomustavad asjaolud. PPA tõi välja, et isiku suhtes on leebemaid järelevalvemeetmeid varasemalt kasutatud, kuid puudutad isik pani kriminaalhooldusel olles toime uue kuriteo. PPA viitas ka Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruari 2025. a määrusele samas haldusasjas, kus ringkonnakohus on samuti tuvastanud piisava põgenemisohu.
5.5.Puudutatud isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud sellist usaldust, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Asja materjalide alusel pole võimalik veenduda, et muud järelevalvemeetmed täidaksid kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Puudutatud isik on korduvalt pannud toime kuritegusid, mis näitab tema suhtumist õiguskorda, sellest tulenevatesse nõuetesse ja nende täitmisesse. Arvestades, et viimase kuriteo pani puudutatud isik toime kriminaalhoolduse ajal, ei ole leebemate järelevalvemeetmete rakendamine õigustatud. Puudutatud isik ei peaks suure tõenäosusega leebematest meetmetest kinni. Puudutatud isikul elavad küll Eestis ema ja isa, kelle juures võiks tal olla võimalik eelduslikult elada, kuid pere olemasolu ei vääranud eeltoodud kohtu veendumust. Tugivõrgustiku olemasolu võib hoopis aidata puudutatud isikul väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida, sest puudutatud isikul oleks teoreetiliselt juurdepääs täiendavale, teda toetavale, ressursile. Kuigi puudutatud isiku esindaja seda väidab, ei selgu üheselt puudutatud isiku enda ütlustest, kas ta soostub lahkuma Venemaale. Puudutatud isikul oli 2020. a võimalik dokumentide väljastamist taotleda, kuid ta polnud nõus PPA antud ankeeti täitma. PPA arvab, et vabaduses viibides hakkab isik ennast varjama PPA eest, ei täida järelevalvemeetmeid ning võib Eestis olles jääda politseile kättesaamatuks. Pole eluliselt usutav, et vabaduses viibides asuks isik ennast dokumenteerima ja lahkuks enda kodakondsusjärgsesse riiki.
5.6.Isiku kinnipidamine KPK-s ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). KPK-s on isikul võimalus igapäevaselt ringi liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. KPK-s on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
KAEBAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X.W esitas ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 13. veebruari 2025. a määrus ja uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ning vabastada ta viivitamata KPK-st. Ka palub X.W teha reisidokumendi kättesaamisel uus lahkumisettekirjutus ning kohaldada kuni dokumentide saamiseni vahi all pidamisele alternatiivseid järelevalvemeetmeid kohtu äranägemisel. Dokumentide puudumine on tingitud vangla tegevusetusest, mida kohus ei ole arvesse võtnud. Küsitav on kinnipidamise eesmärk, kui PPA arvab, et puudutatud isik põgeneb 3(5)
3-24-3419 Venemaale, siis oleks lahkumisettekirjutus täidetud. PPA ei ole tõendanud väidet, et X.W võib vabaduses olles panna toime uue kuriteo. Kohtumäärusest ei nähtu, mille alusel on kohus põgenemisohu tuvastanud. Puudutatud isik ei ole kunagi põgenenud, seega ei ole sellised väited adekvaatsed. X.W ei ole varem käinud Venemaa territooriumil ega ole omanud ühtegi Venemaa dokumenti, mistõttu on väljasaatmise võimalikkus lähitulevikus pigem ebatõenäoline, kuigi X.W ise seda soovib ja sellele kaasa aitab. Kohus on rikkunud õiglase kohtupidamise printsiipe, kuna ei tõendanud ühtegi PPA väidet. Järgitav pole, mille põhjal kohus oma järeldusteni jõudis. Kinnipidamistingimused rikuvad inimväärikust ja on vastuolus rahvusvahelise õigusega (nt jälgimiskaamerad tubades, kokkusaamiste keeld, sotsiaaltoetuste mittemaksmine, telefonide jälgimine jpm).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse.
8.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega neid üksikasjalikult üle kordamata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
9.Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a määruse nr X-XX-XXXX alusel vabanes puudutatud isik viimasest vangistusest 19. detsembril 2024, kuid tema Eestist väljasaatmine ei ole olnud võimalik, sest isikul puudub jätkuvalt kehtiv reisidokument. Kuivõrd isik ei ole senini Eestist lahkunud, on PPA 1. septembri 2020. a ettekirjutus jätkuvalt kehtiv ja selle täitmise tagamiseks on isiku KPK-s kinnipidamine VSS § 23 lg-te 1 ja 1 1 kohaselt võimalik, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei oleks selle eesmärgi saavutamiseks piisavalt tõhusad ning kinnipidamine ei riku proportsionaalsuse põhimõtet.
10.VSS § 23 lg 1 järgi on kinnipidamine eelkõige lubatud juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). PPA tugineb VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3 ning seostab põgenemise ohtu VSS § 6 8 p-s 4 märgitud asjaoludega. VSS § 68 p-st 4 tulenevalt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. VSS § 23 lg 1 p-s 1 ja § 68 p-s 4 märgitud asjaolude esinemine põhjendab puudutatud isiku KPK-s kinnipidamist. X.W põgenemise ohtu ei ole järeldatud ainuüksi viimase kuriteo toimepanemisest, vaid nagu ka halduskohus ja ringkonnakohus on samas haldusasjas varem viidanud, on isikut karistatud korduvalt. Isikust lähtuva ohu hindamisel on lubatud arvesse võtta tema varasemat käitumist (vrd RKKKm 1-15-1446, p 15). Seejuures on tema toimepandud kuriteod muutunud ajas raskemaks (nt süstemaatilistest vargustest alaealise vägistamiseni). Varasemad karistused ei ole suunanud isikut õiguskuulekale käitumisele. Mida rohkem on isik näidanud üles õiguskuulmatut käitumist, seda suuremaks muutub tõenäosus, et ta võib ka tulevikus jätta kehtivatest õigusnormidest tulenevad kohustused jätta täitmata, sh asuda takistama enda riigist väljasaatmist. X.W vabastati Harju Maakohtu 3. detsembri 2024. a määrusega nr X-XX-XXXX vangistuse edasisest kandmisest üksnes tema Venemaale väljasaatmise võimaldamiseks. Samas ei ole kohtud (s.o Harju Maakohus 11. juuni 2024. a määruses ega ka Tallinna Ringkonnakohus 27. augusti 2024. a määruses) X.W tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist võimalikuks pidanud. Arvestades puudutatud isiku varasemat käitumist, esineb tema puhul arvestatav uute 4(5)
3-24-3419 kuritegude toimepanemise oht, mille korral pöörataks isiku ärakandmata jäänud karistus täitmisele (KrMS § 4241 lg 4) ning see välistaks tema väljasaatmise. Järelikult on puudutatud isiku kinnipidamine põhjendatud väljasaatmise tagamiseks (vt TlnRngKo 11. veebruar 2025 nr 3-24-3419).
11.Asjakohatud on puudutatud isiku väited, et vangla tegevusetuse tõttu pole tal vajalikku reisidokumenti. Puuduvad andmed, et isik oleks koos KrMS § 416 lg 1 p 1 alusel vabastamise taotlemise soovi avaldamisega või enne tema vabastamist soovinud taotleda Venemaa saatkonnalt väljasaatmiseks vajalikku dokumenti, kuid vangla poleks seda võimaldanud.
12.Kuna X.W kuritegude toimepanemist kajastavad andmed viitavad juba piisavalt tema puhul esinevale põgenemisohule, ei oma puudutatud isiku kinnipidamise seisukohalt määravat tähtsust, kui usaldusväärseteks saab pidada tema väiteid selle kohta, et ta on nõus lahkuma Venemaale ja teeb PPA-ga väljasaatmismenetluses koostööd. PPA pole väitnud, et puudutud isik võiks põgeneda Venemaale, vaid esineb oht, et ta võib lahkuda mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.
13.Puudutatud isiku kinnipidamist ei ole praegustel asjaoludel alust pidada ebaproportsionaalseks. Puudutatud isik on KPK-s viibinud veidi üle 2 kuu ning halduskohus pikendas tema KPK-s viibimise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13. juunini 2025. Ka pole põhjust eeldada, et Venemaale lahkumiseks vajalike dokumentide kättesaamine viibib ebamõistlikult. Arvestades, et puudutatud isik on muutnud oma perekonnanime, tuleb tal enne passi taotlemist läbida veel kodakondsuse tõendamise menetlus, mis ilmselt muudab tema väljasaatmise protsessi mõnevõrra pikemaks, kuid see on puudutatud isikust endast tulenev põhjus. PPA on varem 1. septembri 2020. a otsusega nr 1052233262 kohaldanud puudutatud isiku suhtes VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid, kuid see ei osutunud piisavaks, et hoida ära uue kuriteo toimepanemist, mille tagajärjel sattus puudutatud isik uuesti vanglasse ja lahkumisettekirjutus jäi täitmata. Neist asjaoludest tulenevalt on tõenäoline, et VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed ei taga ka siinsel juhul piisavalt puudutatud isiku kättesaadavust lahkumiskohustuse sundtäitmiseks. X.W väited tema õiguste ülemäärasest riivest ei anna alust keelduda tema KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamisest. Kui X.W leiab, et KPK-s kinnipidamise ajal on rikutud tema õigusi, on tal võimalik esitada halduskohtule kaebus KPK tegevuse peale. Praegusel hetkel puuduvad viited, et puudutatud isik oleks seda teinud. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.